9.KVALITEEDIEDEND AMINE KVALITEEDIEDENDAMINE Kvaliteediühingud Euroopa Liidus on kaks suurt kvaliteediühingut: Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality, EOQ) (asut. 1956) Euroopa Kvaliteedijuhtimise Fond (European Foundation for Quality Management; EFQM) (asut. 1988) Euroopa Kvaliteedipoliitika Euroopa Kvaliteedipoliitika (European Quality Policy, EQP) algatas Euroopa Komisjon 1990-ndate aastate alguses. Euroopa Kvaliteedipoliitika eesmärkideks on : Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine Euroopa konkurentsivõime tõstmine, luues ettevõtetele soodsa keskkonna arenguks Sotsiaalse olukorra ja keskkonna seisundi parandamine. Euroopa kvaliteedivisioon Võidame üheskoos
4 Joonis 1: Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkursi protsess (Kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna..2013) 5 2. KVALITEEDIAUHINNA MUDEL Kvaliteediauhindade hindamist saab jagada kahte perioodi. Esimene periood oli 2003-2010, kus kasutati kvaliteediauhinna mudelit, mille üldstruktuur vastab EFQM-i täiuslikkusmudelile (EFQM Excellence Model). Mudel põhineb eeldusel, et suurepärased tulemused organisatsiooni tegevuse võtmenäitajate, klientide, töötajate ja ühiskonna jaoks saavutatakse poliitikat ja strateegiat, töötajaid, partnerlussuhteid ja ressursse ning protsesse suunava eestvedamise kaudu. Joonis 2: Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna mudel (Eesti Kutseõppeasutuste…2009:7)
..............................................53 8.3. Kvaliteedialane dokumentatsioon.................................................................54 9. Kvaliteedi edendamise institutsionaalsed alused...........................................57 9.1. Kvaliteediühingud.........................................................................................57 9.2. Kvaliteediauhinna mudelid...........................................................................58 9.2.1. EFQM mudel.........................................................................................58 9.2.2. MBNQA mudel.....................................................................................60 9.2.3. DP mudel.............................................................................................62 9.3.Kvaliteedijuhtimine Eesti ettevõtetes ja kvaliteedi edendus Eestis.................62 9.3.1. Eesti Kvaliteediühing.........................................
(esitatud essee vastavalt loengust puudutud teema kohta) · Arvestuse kujunemine: Arvestustöö, vabavastustega testi vormis · Võlgnevuste likvideerimise võimalus: Järelarvestus · Hindamisviis: Arvestus, õiged vastused vähemalt pooltele küsimustele Teemad · Sissejuhatus ainesse. Kvaliteedi ajalugu. · Tervikliku kvaliteedijuhtimise põhialused - mõisted, põhiprintsiibid, põhifunktsioonid. · Kvaliteedijuhtimise mudelid ja standardid EFQM, ISO 9000, TQM, PDCA, Kano rahulolu mudel. · Kvaliteedijuhtimise vahendid ja tehnikad. · Organisatsiooni kultuur ja meeskonnatöö. · Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www
toodet. Sellega luuakse uusi ideid, mis võetakse koheselt kasutusele, kuna käib pidev võitlus klientide eest. Kui jäetakse ajast maha, siis järgi jõuda on väga raske. 4 Swedbank 2. Ettevõtte väliskeskkonna (vabalt valitud mudeli alusel - PEST, EFQM vmt) ja sisekeskkonna (peamiselt personalitöö) analüüsid. PEST jagab keskkonna neljaks peamiseks valdkonnaks, mis võivad organisatsioonile mõju avaldada. Nendeks valdkondadeks on vastavalt inglise keelsele akronüümile poliitika, majandus, sotsiaalsfäär ning tehnoloogia. Analüüsi eesmärgiks on identifitseerida peamised nii positiivsed kui negatiivsed võtmetegurid, mis organisatsiooni mõjutavad, kuid ei ole reeglina oma olemuslikult organisatsiooni enda poolt mõjutatavad.
2015 - praeguseni Eesti Pärl Allikas: Eesti Kvaliteediühingu kodulehekülg [http://eaq.ee/sisu/juhtimiskvaliteedi-hindamise-mudelid-ja-projektid] 30.11.2105 13. Millisele mudelile on tuginetud Eesti kvaliteediauhinna kriteeriumide väljatöötamisel? Eesti kvaliteediauhinna kriteeriumid on väljatöötatud Euroopa täiuslikkusmudeli (EFQM Excellence Model) põhjal. Lähtutud on väike-ja keskettevõtete (SME) mudeli struktuurist ja uuenenud EFQM-i mudeli põhimõtetest. Mudelis kasutatakse üheksat elementi, mida kasutatakse organisatsioonide hindamiseks nende teel täiuslikkuse poole. Mudel on jaotatud H. Tooman
· Andmehalduse lihtsustamine/automatiseerimine; · Kasvava süsteemi keerukusega võitlemine, hallatavus; · Standardiseeritus, ühilduvus/ integreeritus, toote areng (versioonid); · Vajadustele vastavus, parem eesmärgipärasus, ROI; · Positiivne kaasmõju ettevõtte arengusse (kvaliteedi tõusu). 53. Selgita ettevõtte (visiooni täitmise) tasakaalustatud mõõtmise skeemi (BSC), lisa joonis BSC on nagu EFQM-i mõõtmis- ja tulemikeskne kontsentraat võttes erinevad mõõdikud aluseks ja neid omavahel tasakaalustatult kokku liites saadakse kompaktne tulemuskaart ettevõtte käekäigust. 54. Millist kasu võib IKT tuua ettevõtte juhtimise lihtsustamiseks 55. Selgita organisatsiooni võimekusmudelit (CMM) , lisa joonis Joonis 9 CMM (Capability Maturity Model), allikas V.Leping CMM hindab organisatsiooni võimekust (mingis valdkonnas) järgida kvaliteetsust tagavaid
· tarneaeg, · integratsioon ja juurutusprotsess (paigaldamine, koolitus, kasutajatugi, andmete sisestus või ületoomine, kohepealne testimine jms.), · pakkuja kvaliteet/tunnustatus, teenuste hindade stabiilsus, kogemused antud süsteemi valdkonnas, käive, teised kliendid, meeskond/stabiilsus, · SLA teenusleping, tugiteenus, garantii. 53. Selgita ettevõtte (visiooni täitmise) tasakaalustatud mõõtmise skeemi (BSC), lisa joonis BSC on nagu EFQM-i mõõtmis- ja tulemikeskne kontsentraat võttes erinevad mõõdikud aluseks ja neid omavahel tasakaalustatult kokku liites saadakse kompaktne tulemuskaart ettevõtte käekäigust. Joonis: Tasakaalustatud tulemuskaart (http://www.balancedscorecard.org/BSCResources/AbouttheBalancedScorecard/tabid/5 5/Default.aspx). 54. Millist kasu võib IKT tuua ettevõtte juhtimise lihtsustamiseks IKT valdkonna eesmärk oli pakkuda organisatsioonile infoteenuseid see on
kvaliteediohje protsessid - võrdlus ja standardid. Valideerimine - tegevus, mis püüab näidata, et tehtud on seda, mis vaja. Verifitseerimine - tegevus, mis püüab näidata, et järgmise etapi tulemus vastab eelnenud etapi määratlusele. 21. Kvaliteedihalduse käsitlusi, teese, süsteeme ja auhindu, ISO 9000 seeria Kvaliteedi hindamiseks on loodud mitmesuguseid süsteeme. Selliste süsteemide alla võib paigutada ka kvaliteedi konkursid ja auhinnad, näiteks Euroopas EFQM (The European Quality Award), Eestis Eesti juhtimiskvaliteedi auhinna ja USA-s Malcolm Baldridge auhinna (The Malcolm Baldridge National Award for Quality). Philip B. Crosby on sõnastanud kolm populaarset teesi. · Tee kohe õigesti (do it right first time) · Ei ühtegi vigast toodet (zero defects) · Kvaliteet on tasuta (quality is free) ISO 9000 seeria: võimalused · Protsesside parendamine ettevõttes · Süstemaatiline (IT alane) kvaliteedihaldus
Kas see väide kehtib pigem füüsilise tööga seotud projektide korral Kas lihtsam on hinnata kvalitatiivseid või kvantitatiivseid kvaliteedi kriteeriume? kvantitatiivseid kriteeriume Kas kvaliteedijuhtimise puudumine võib viia lepingu katkestamiseni? Jah Kas ettevõte võib kehtestada omaenda siseseid standardeid? Jah Kas IT firma võib kvaliteedi tagamiseks kasutusele võtta ka mõne muu standardi (näiteks EFQM Excellence Model, mis on loodud European Foundation for Quality Management poolt) peale eelpoolnimetatute? Jah Millal pannakse alus projekti kvaliteedile? Kas projekti käivitades Kas kvaliteedijuht võib ka läbi viia projekte? Jah Kas väide: "White Box tehnika korral huvitab testijat ainult sisend ja väljund", on õige? Ei Missugune on trend organisatsioonide juhtimise struktuuris viimastel aastatel: organisatsioonide juhtimine muutub ,,lamedamaks" s.t
12. Traditsiooniline (jäik, staatiline) eelarvestamine 4,14 2,24 13. Paindlik eelarvestamine 4,09 2,23 14. Dünaamiline (libisev) planeerimine 4,05 2,28 15. Eelhoiatuse süsteem (early warning system) 2,57 2,06 Kvaliteedi ja väärtuse juhtimine 16. Kvaliteedi juhtimine (ISO, EFQM) 4,94 2,51 17. Diskonteeritud rahavoogude arvutamine (DCF) 3,52 2,34 18. Majandusliku lisandväärtuse (EVA) leidmine 2,51 2,08 Tasustamissüsteem 19. Teiste töötajate tulemuspõhine tasustamine 5,62 1,37 20. Juhtkonna tulemuspõhine tasustamine 5,49 1,74 Edutegurite jälgimine 21
annaabi.ee 
