Sigrit Toome LM32 Delegeerimine Delegeerimine on juhi tööülesannete osaline või täielik siirdamine alluvale täitmiseks. Delegeerimine arendab alluvaid, tõstab vastutust ja tõhustab juhipoolset kontrolli alluvate kui ka enda üle. Delegeerimine on ka vahel tunnustuseks, et alluva enda töö on hästi tehtud. Samuti delegeerimine tõstab staatust kolleegide suhtes. Delegeerimist kasutatakse ka töö motivatsiooni tõstmiseks. Delegeeritav töö pakub vaheldust ja rahulolu. Juhi osa delegeerimisel: 1. Selgitada arusaadavalt 2. Täpsustada võimupiire 3. Tuleb veenduda alluva kaasahaaratuses 4. Tuleb kirjeldada oodatavat tulemust 5. Tuleb näidata üles usaldust 6. Ei tohi häbistada iseenda eneseusku 7. Toetada 8. Tuleb olla stabiilne 9. Tunnetada oma alluvaid 10. Arendada oma alluvaid Alluva osa delegeerimise...
Ettevõtte kasv ja tema edukust mõjutavad tegurid NIMI Ettevõtluskeskkond •Poliitiline keskkond •Majanduslik keskkond •Sotsiaalne keskkond •Tehnoloogiline keskkond Arenenud infrastruktuurid ehk taristud • Juurdepääs teedele •Telefoni/internetiside •Ühistransport •Lasteaiad ja koolid •Üldine heakord •Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu •Klientide/koostööpartnerite läheuds •Toetuse võimalus (eriti alustav ettevõte) Ettevõtte kasv •Majanduslik kasv •Strateegiline kasv •Struktuurne kasv •Organisatsiooniline kasv Kasvu motiivid •Mastaabiefekt •Kasvukõlblik ärimudel •Turuliidri eelis •Mõjuvõim •Vajadus sobituda võtmeklientide kasvuga •Võime ahvatleda ja hoida võimekaid töötajaid Sisemised ja välimised kasvustrateegiad Sisemised Välimised kasvustrateegiad kasvustrateegiad Toodete arendamine (väiksemad Ettevõtete ühinemised ja uuendused, ülevõtmised Kvaliteedi tõstmine jne) ...
Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944. Millega on võimalik seletada lõpptulemuse erinevus? Aastad 1939-1944 on Eesti ja Soome ajaloos määrava tähtsusega tänase ajaloo mõistmiseks. Just nendel aastatel langetatud otsused kasvatasid erinevust kahe vennasrahva riigi vahel: nüüdseks on Soomest saanud Põhjamaade heaoluriik, kuhu eestlased sooviksid elama ja töötama asuda, samal ajal aga on Eesti unistuseks saada nende rikaste heaoluriikide hulka Euroopa Liidus, kuhu Soome kuulus juba 2002.aastal
Sisukord 1. Kuu andmed............................................................ lk 3 2. Kuu faasid ...............................................................lk 4 3. Kraatrid ..................................................................lk 5 4. Kuu siseehitus ..........................................................lk 7 5. Kuu tekkimine ..........................................................lk 8 6. Kuu asend maa suhtes .................................................lk 9 7. Kuu pind .................................................................lk 10 Kuu andmed Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, ...
SISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis. Silmas toimub teravustamine läätsedele tei...
Müüt neljast ajastust. Kreeklastel oli inimlike hädade tekke kohta teinegi müüt. Algul, veel enne Zeusi, kui valitses alles Kronos, olid kõik inimesed õnnelikud. See oli kuldne ajastu. Kuid aja jooksul kadus rahu inimeste hulgast. Inimesed hakkasid üksteist kadestama, sageli tekkisid vaidlused ja tülid. Saabus hõbedane ajastu. Hõbedase ajastu järel tuli vaskajastu. Inimesed õppisid taguma vaskrelvi ja hävitasid üksteist ägedates sõdades. Lõpuks saabus kõige halvem aeg - raudajastu, mil maa peal enam üldse ei jäänud tõde ega õiglust. Inimesed petsid, riisusid ja tapsid üksteist. Nõnda püüdsid kreeklased naiivselt seletada raskusi ja ebaõiglust inimelus.
Proovitöö 1. Analüütiline otsustus eeldab mingeid eelnevaid teadmisi subjekti kohta ehk analüütilised otsused on aprioorsed, kogemusest sõltumatud. Analüütiline otsustus ei anna meile subjekti kohta midagi uut teada, vaid võimaldab meil subjekti mõistet liigendada, lihtsustada. Analüütiline otsustus on näiteks kõik kehad on ulatuvusega(see on ette teada juba enne otsuse tegemist mistõttu ei võimalda meil kehade mõistet avardada) või kuld on kollane metall(samuti kogemustest sõltumatu, juba omaks võetud tõde). Sünteetiline otsustus rohkendab meie tunnetust ja avardab subjekti sisu ning mõistet, ta annab mõistele juurde midagi sellist, mida keha üldmõiste ei sisalda ehk läheb subjekti mõistest kaugemale. Sünteetilised otsustused võib jagada kogemusotsustusteks ja matemaatiliseks otsustusteks. Sünteetilised otsustused on näiteks 5+7=12(5t ja 7t võib ühendada mistahes arv se...
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ...
2. 1629.a – Altmargi vaherahu, Rootsi ja Poole vahel, millega Rootsile läks ka Liivimaa (Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti) 3. 1645 – Brömsebro vaherahu Rootsi ja Taani vahel, millega Rootsile läks Saaremaa. 4. 1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Taani vahel, millega viimane loobus lõplikult Liivimaast; ühtlasi läks Rootsile Ruhnu saar. Ülesanne nr.2 Vasta küsimusele esitatud andmetest lähtudes. Millega seletada Eesti rahvaarvu suurt kõikumist Rootsi ajal? Nimeta konkreetsed põhjus ed iga ajavahemiku kohta! ( nõutav min 2 põhjust iga ajavahemiku kohta – 10 p) 1250 – 1550 - 280 000 inimest: keskajal levinud epideemiate ja ikalduste kiuste tõusis rahvaarv tänu sakslaste ning rootslaste Eestisse elama asumisele. 1558 - 1620-ndad aastad - alla 100 000 inimese: kahe inimpõlve jagu kestnud kurnanud sõjad (sh Liivi sõda) ning nakkushaigused (näiteks 17
Miks on vaja õppida füüsikat? Füüsika on teadusharu, tänu millele saame me aimu sellest kuidas üks või teine asi töötab ja toimib. Selle abil on võimalik tundma õppida ja seletada peaaegu kõike. Alates sellest kui palju tööd tehakse ämbri tõstmisel kuni Mendelejevi tabelini välja. Füüsika teeb väga huvitavaks just see, et asjad on küll kirjas paberil ja kõik on ära tõestatud kuid, seda õppides tuleb väga paljuski kasutada oma kujutlusvõimet ja teadmisi. Iga päev luuakse kuskil maailmanurgas uusi teooriaid või valemeid. Samas uuritakse põhjalikult vanu valemeid ja teooriaid ning vahel isegi tõestatakse hoopis vastupidist. Füüsika kohta
Minu arvates on armastus kahe inimese vahel olev sügav kiindumus. Tunnen selle inimesega erakordset tunnet. Tahan temaga veeta suurem osa oma ajast. Muutun väga kergelt armukadedaks. Armastust ei oska väga keegi seletada, seda peab igaüks ise tunda saama, siis saadakse teada, mis tähendab armastus ja armastatu. 1) Armukadedus 2) Kiindumus 3) Erakordne tunne Armastus esimesest silmapilgust on täiesti võimalik, sest sa tunned kohe alguses midagi erilist tema vastu ja on võimalik, et teine pool seda ei tunne kohe alguses. Elujooksul on võimalik armastada ainult ükskord, sest ainult ühe vastu tunned õigeid tundeid
elutsevad inimpopulatsioonid kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. Umbes 5000 aastat tagasi leiutati ratas ja umbes samal ajal ka kirjakeel. Kiiresti, mõne aastatuhandega, said need saavutused omaseks kogu inimkonnale. See on kaasa toonud inimese leviku üle kogu planeedi ja tema arvukuse ülikiire kasvu: 10 000 aastat tagasi elas Maal ligi 5 miljonit inimest, 17.sajandil umbes 750 miljonit ja nüüd üle 6,5 miljardi. 28. Kuidas seletada töö osa inimese evolutsioonis? Töö on kõigepealt inimese ja looduse vaheline protsess, milles inimene vahendab, reguleerib ja kontrollib oma ainevahetust loodusega omaenese tööga. Ta astub loodusainele endale vastu loodusjõuna. Tema ihulikkuse juurde kuuluvad loodusjõud, käed ja jalad, pea ja käsi, paneb ta liikuma, et omastada endale loodusainet kujul, mis on tema enda elu jaoks kasutamiskõlblik. Mõjutades selle liikumise läbi temast
KAS KÕIK TÕED ON SUHTELISED? Küsimus " Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele "Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavaarusaama kohaselt on tõde see, mis vastab tegelikkusele. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõde see, mis nii-öelda töötab. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Definitsoon ütleb, et tõde on see, mis nii-öelda töötab. Selle näite puhul kui inimene saab terveks on antud uskumus tõene, aga kui ei saa, siis sel juhul väär
.....13 2 SISSEJUHATUS Kinnisomandi omanikule võib tulla üllatuseks, kui majast 10m kaugusel sõiduteel asetsev ummistunud kanalisatsioonikaev on tema vastutusel. Kinnisomandiga seotud küsimusi tekib ka näiteks erateele sattudes või avalikult kasutataval teel asetsenud löökaugust tekkinud sõiduki- kahjustuste puhul. Mis kuulub kinnisomandisse, kust algab ja lõpeb kinnisomand? Antud referaadi eesmärk on seletada lahti kinnisomandi ulatus ning seadusega kehtestatud kinnisomandi kasu- tamise piirangud. 3 1. KINNISOMAND 1.1. Kinnisasi Kinnisasi on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (nt krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Asjad, mis ei ole kinnisasjad, on vallasasjad.1 1.2. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib siis, kui kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse
Koostaja Elerin Kruusla 12 C Tartu 2011 Sissejuhatus Järjest enam kasutatakse viimaste aastate jooksul väljendit ,,Jätkusuutlik areng" kõikvõimalikes valdkondates. See on saanud kui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Aga kui paljud tegelikult teavad ,,Jätkusuutliku arengu" täit tähendust? Selles referaadis püüaksingi siis lahti seletada, mis tähendus on jätkusuutlikul arengul, samas toon esile ka jätkusuutlikuse Maailmas ja Eestis. Jätkusuutlik areng ehk Säästev areng Püüan siis lahti seletada mis tähendus on jätkusuutlikul arengul. Jätkusuutlik areng, kui väljend sõnastati tõenäoliselt esmakordselt ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri G. H. Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruandes ,,Meie ühine tulevik"
Raamat on jaotatud kuude suuremasse peatükki. Igas peatükis käsitletakse erinevaid teemasid, mis omavahel on kõik tihedalt seotud. Välja on toodud sissejuhatusliku ainet juhtimisest kui sellisest, juhtimise õpetusi muutuvas keskkonnas, erinevaid planeerimise viise ja meetodeid, organiseerimise erinevaid aspekte, eestvedamist, motiveerimist ja viimane osa on suunatud kontrollile. Oma teoses kasutab Ruth ka palju erinevaid jooniseid, mis aitavad asju paremini lahti seletada ja ka kinnistada, eriti veel piltmäluga inimeste puhul. Raamatu formaat aga on minumeelest otseselt õpik. Seda tüüpi raamatud mind aga väga naljalt niisama lugema ei tõmba. Kindlasti on igast peatükist rohkem kui küll, mida kõrva taha panna. Teemade ulatus, mida raamat endas kätkeb on vägagi suur, nagu saab oletada ka juba eelpoolloetletud peateemadest. Kuna aga kogu raamat on paksult täis teemade
..........................3 Ettepanekuid oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks............................3 Kokkuvõte........................................................................................................................4 Kasutatud allikad............................................................................................................4 Sissejuhatus Käesoleva seminari teemaks on teenindus, kui organisatsiooni teeniduskultuuri kandja. Töö eesmärgiks on seletada lahti sõna ,,teeninduskeel", tuua välja olulisi aspekte miks on teeninduskeel oluline nii organisatsioonile ja ka oma töötajate seisukohast. Tuua esile hea teeninduskeele tunnused ning teenindamisel tüüpilisemad vead. Lisaks analüüsin teeninduskeelt enda organisatsioonis ja annan sellele ka omapoolse hinnangu. Kõige lõpuks lisan juurde erinevaid ettepanekuid oma organisatsiooni teeninduskeele täiendamiseks. Teeninduskeele tähtsus
Essee Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11. 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat
Kasutatud allikad ……….……8 Sissejuhatus Refereerimisele on võetud Linnutee vaatlemise ajalugu, Linnutee galaktika ja tume aine. Materjal on kogutud 3 raamatust ning internetist nii eesti- kui ka ingliskeelsetelt lehekülgedelt. Referaadis annan üldistuse Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, Linnutee struktuuri, suuruse kohta ning käsitlen ka tumeda aine teemat. Referaadi eesmärk on lugejale anda aimu Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, tema koostise, massi, suuruse kohta kui ka lahti seletada, mis on tume aine, millest meie galaktika kui ka kogu universum suuremalt jaolt koosneb. Linnutee vaatlemise ajalugu Demokritos oli esimene filosoof kes oletas, et hele vööt taevas, mida tunti nimega “Linnutee”, võis koosneda kaugetest tähtedest. Aristoteles seevastu uskus, et Linnutee on põhjustatud üksteisele liiga lähedale sattunud tähtede süttimisest, mis toimus atmosfääri kõrgemates kihtides. Tol ajal arvati Linnutee asukohaks maa ja kuu vahelist piirkonda
2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus
2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus
Me ei saa halba kehahoiakuharjumust siiski muuta lihtsalt püüdega teistsugune olla, kedagi teist matkides või mingit erilist kehaväljendust saavutada püüdes. Jälgides iseennast ja mind ümbritsevaid inimesi, võib tihti märgata, kui valesti me seisame istume või kõnnime. Paljud inimesed ei anna endale aru, et vale kehahoiak ei ole puhtalt esteetiline probleem, vaid sellest võivad kujuneda ka väga paljud haigused ja tervisehädad. Käesoleva lõputöö eesmärk on seletada kui tähtis on jälgida enda kehahoiakut, et ennetada paljude haiguste tekkimist või nende olemasolul leevendada neid. Oma töö esimeses osas annan lühikese ülevaate lülisamba ehitusest, selle ülesannetest. Töö teises osas kirjutan seljaajust ja seljanärvidest. Kolmandas osas on loetletud rühivigade põhjused. Neljandas osas on tutvustatud rühivigade diagnoosimise võimalused.Lõputöö viies osa räägib rühivigade komplikatsioonidest. Kuuendas osas
Küsimused. 1)Mis on lineaarsuse tingimus lineaarsuse plokk koodidel+ 2)Misasi on koodivektor- 3)Mis on sõnumivektor 4)Mis on veaparandusvektor 5)Milleks arvutatakse moodustaja maatriksit 7)Milleks arvutatakse veakontrolli maatriksit 8)Mis asi on sündroom. 9)Mis asi on Hammingi kaal 10)Mis asi on Hammingi distants(vahemaa) 11)Kuidas on seotud Hammingi kaal ja Hammingi minimaalne distants 12)Kuidas on koodi minimaalne distants seotud veaparanuds võimega. (seletada tingimus kuidas vigu parandada saab) 13)Hammingi koodi iseloomustus. 14)Mis vigasid saab parandada Hammingi koodi järgi (valemid). 15)Hammingi koodi teisendamise ylesanne. Vastused 1)Koodide lineaarsuse tingimus-koode nim lineaarseks kui kahe koodisõna liitmisel mooduliga kaks saame tulemuseks kolmada,sama koodi koodisõna. 2)koodide vastavustabel sisaldab kirjeid vektoritest mida tuntakse koodivektorina või kujunditena.
Poeet ei pruugi olla sa, kuid kodanik pead olema Oma ühiskonna, kus me elame, pealt näha nii üksluine ja liigiliste erinevusteta, saame jagada kaheks rühmaks: poeetideks ja kodanikeks. Inimesteks, kes on väga erinevad, kuid kellel on ka palju ühiseid jooni. Kes on siis poeet ning mis eristab teda tavakodanikust? Poeet võib olla kes tahes tantsija, kunstnik, muusik, kirjanik, fotograaf või leijutaja. Ühesõnaga saab seletada, et poeet on loomeinimene. Ta on keegi, kes loob. Näiteks kunstnik Pablo Ruiz Picasso või muusik Rein Rannap on loomeinimesed. Samuti võime loomeinimest iseloomustada kui täiesti tavalist inimest, kes paistab silma oma eriliste annetega. Samas ei erista teda ainult oma loomingu poolest. Ta paistab silma ka oma vabameelse ja eelarvamuste vaba olekuga. Väga iseloomulik on tundelisul ja emotsionaalsus, mis sageli väljendub ka nende loomingus
- rahva rahulolematus valitseva šahhi režiimiga 2. Millega põhjendada külma sõja taasägenemist 1970.- tel aastatel? Millised olid selle ilmingud tavaelanike jaoks? - Vähenes kommunismi populaarsus (ebaedu Afganistani sõjas) - USA ja tema liitlaste (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa) tugev Nliidu vastane poliitika - NSVL keskmaaraketid VLO riikides - 0-variandi (raketide likvideerimise) tagasi lükkamine Moskva poolt 3. Millega seletada kommunismi populaarsuse kasvu maailmas 1960.-tel aastatel? Kommunism tundus inimestele tugevam nii sõjalises, ideoloogilises kui ka moraalses mõttes. USA ebaedu Vietnami sõjas pani inimesi kahtlema kapitalistliku süsteemi võimsuses. 4. Millised olid 1975.a Helsingi lõppakti olulisemad seisukohad? Kuidas mõjutasid nad Eesti arengut? - Piiride vääramatus - Riikide territoriaalne terviklikkus - Siseasjadesse mittesekkumine
1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. 2. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise (muutumise) allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili. Millegi seletamiseks ehk küsimusele Miks? vastamiseks on Aristotelese arvates neli võimalust. Seletada saab: 1. Mateeria iseärasusega (nt saab vaasi purunemist seletada materjali õrnusega). 2. Olemusest lähtudes (nt saab kellegi heategusid seletada tema olemusega: ta ongi loomult hea). 3. Välise toimega (nt saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga). 4. Seatud eesmärgiga (nt saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda). Aristotelese mõjutused Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas. Filosoofi teooriad astronoomiast,
o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi) o Aineosakeste liikumine gaasis.(kuidas seletada gaaside omadusi) 9. Mis on difusioon ja kuidas seda seletada aineosakeste liikumisega 10. Soojuspaisumine (mis see on?) o Kuidas seletada soojuspaisumist aineosakeste liikumisega o Kui palju paisuvad soojenemisel tahkised, vedelikud ja gaasid 11. Kuidas paisuvad soojenemisel enamus ainetest 12. Kuidas paisub soojenemisel vesi 13. Kirjelda tavalise vedeliktermomeetri ehitust.
Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00. G. Ryle ,,Abstraktsioonid" Põhiidee: Abstraktsetest mõistetest on lihtne aru saada, aga neid on raske seletada. Me oskame abstraktseid nimisõnu nagu aeg, teadmine, tõenäosus jms kasutada, kuid defineerida on neid palju keerulisem. Kuna need sõnad on abstraktsed, mitte konkreetsed, siis võivad inimesed neist erinevalt aru saada. Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, peame uurima nendest mõistetest tulenevaid mõisteid, mis iseenesest on filosoofide töö. Autori tõestus/selgitus: · Augustinus sai aru, mis on aeg, ta tundis ajaga seonduvaid asju, nagu kell, kalender jne
Valguse käsitluse kaks teooriat. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumba käsitlust rohkem usuti? Miks? Rohkem usuti korpuskulaarteooriat, sest Newtonil oli suurem autoriteet. Mis on eeter? Eeter on nähtamatu keskkond, mida pole näha, kuid mis täidab kogu universumi. Valguse levimise koht. Kirjelda valguslainet. Valguslaine koosneb kahest teineteist esile kutsuvast väljast. Elektri- ja magnetväli liiguvad risti levimise suunaga ja nad on omavahel risti. St seda, et valguslaine on ristilaine
väliskülgi. Nähtused on näiteks liikumine (sirgjooneline, kõverjooneline) või valgusnähtused (murdumine, peegeldumine ja sirgjooneline levimine) Mille poolest erineb füüsikaline nähtus keemilisest nähtusest? Optika on elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumb teooriatest on õige? Optika liigitus Valgus koosneb valguskvantidest ehk footonitest. Neid saab käsitleda kui lained ja kui osakeste voogu. Geomeetriline optika Ei arvesta valguse laineiseloomu. Valgust vaadatakse kui kiiri
FOOTON valguse kvant PUNAPIIR fotoefekti ei tekita punane valgus. / Suurim lainepikkus mille puhul veel fotoefekt tekib.Fotoefekti valem Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sagedus (f) on võrdeline väljumistöö (A) ja massi (m) kiiruse ruudu ( ) poolkorrutisega. Fotoefekti kasutus detailide loendamine, konveierites, metroos, kino, fotograafia, TV, automaatika. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi.Teadlased - P.Lebedev, A.Stoletov, Einstein, H.Hertz.1.Fotoelektroni kineetilise energia sõltuvust üksnes valguse sagedusest saab seletada lähtudes a) valguse kvantoptikast 2.Fotoefekt on a) elektronide väljalöömine... valguse mõjul 3.Mõnikord võib valgust käsitleda kui osakeste voogu, teinekord aga kui a)elektromagnetlainet 4.Millise järelduse võib teha asjaolust.. c) ..
1+ 2 simpansid 3+ 4 Ida- ja Lõuna-Aafrikas 5+ 6 püstikäimise ja lõualuude lühenemise (kihvade taandareng) poolest 7 kõrvalharu 8+ 9C 10 B 11 B 12 C 13 C 14 B 15 C 16 B 17 esikloomade (primaatide) 18 lõunaahvid (australopiteegid) 19 neoteenikas 20 2,5 miljonit 21 Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia 22 Aafrika 23 50000 24 ühtlustumise 25 sotsiaalne evolutsioon seisneb inimühiskonna ajaloolises arengus, riikluse, kultuuride ja tehnoloogia arengus 26 nüüdisaegse inimese evolutsioon põhineb inimkonna ühtlustumisel. ilmselt kujuneb välja ülemaailmne inimtüüp, kellel puuduvad rahvus- ja rassitunnused 27 umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. 5000 a tagasi leiutati kirjakeel. lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul. kõige selle tõttu ongi inimkond viimase 10 a jooksul järjest kiirenevalt kasvanud. 28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõ...
Esinemisviis Mõjutegurid Tagajärjed Kus ______ ilmneb? Millised nähtused soodustavad ______ toimimist? Millist kasu _______ toob? Millistel tingimustel _____ilmneb? Millised nähtused takistavad _______ toimimist? Millist kahju ______ toob? Kuidas _____ ilmneb? Milliste vahenditega on _______ toimimist võimalik seletada? Millised on ____ kõrvalmõjud Põhjused Põhimõiste Eesmärgid Mis põhjustab ______? Milliseid näiteid ______ kohta esineb? Mille jaoks on_____ kasulik/kahjulik? Miks _______ juhtub või toimib? Mille analoogial võib _______ seletada? Kellele on _____kasulik/kahjulik? Mis võiks põhjustada _______ Mida mõista _______ all
Renessansi kirjandus 1. Seletada mõisted grotesk, minajutustus, indulgents, ketser, rüütliromaan, pikareskne romaan. Grotesk - on kummastav kirjutamisviis Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2
kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83%Universumis leiduvast ainest. Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid 1934. aastal Fritz Zwickylt, kes pakkus selle välja, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes, kus tähesüsteemide suure kiiruse seletamiseks ei piisanud valgust kiirgava aine raskusjõust. Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate pöörlemiskõverad, gravitatsiooniliäätsedning kuuma gaasi jaotus galaktikates ja galaktikaparvedes. Praeguse arusaama järgi on tumeaine valdavalt mittebarüoniline, nõrgale vastastikmõjule alluv massiivne elementaarosake, mida ei eksisteeri standardmudelis.
Teaduses on antud nähtus pigem negatiivne, kuna see toob kaasa mõtetult pikka nõrkade teooriate eluiga. Ka teaduses usutakse juba omaksvõetute teooriate alusel saadud tulemusi palju meelsamini ja kergemalt, kui aga mõne “julge hüpoteesi” puhul, kus võidakse norida iga väiksema asja kallal. Kinnituskalduvus on kui enesepette, seega ei saa pidada ka selliseid tulemusi või tulemuste retsenseerimist tõesteks ja objektiivseteks. 2. Kuidas püüab autor seletada horoskoopidesse uskumist Foreri efekti kaudu? Millised kolm kriteeriumi Foreri efekti toimimisele kaasa aitavad? Horoskoobid käsitlevad üldjuhul seletusi ja iseloomustusi, mis tegelikult käivad samamoodi ka paljude teiste inimeste kohta. Võib julgelt väita, et pea iga inimese kohta. Esimene kriteerium on see, et inimene peab uskuma, et antud kirjeldus või iseloomustus on kirjutatud just talle isiklikult (nagu tihtipeale horoskoobi koostajad soovivad teada kindlat
Mina ja Religioon Oeh...usk on minu jaoks nii raske teema, sest ühelt ma usun ja teisalt jälle ei usu. Seda on raske seletada, sest minu jaoks on kõik niigi selge või siis just vatsupdid midagi ei ole selge ja ma ei oska küsida ega rääkidagi milles on problem. Aga samas ma usun, et uskuda saab ainult seda, mis on põhimõtteliselt kaheldav. Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske...no seda ma ju tean. Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti saades maa poole - ma ei pea ju ometigi seda uskuma, see on ju niigi selge. Ma usun seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tõeline
Tumeaine Siim Pening 12 h PG Tumeaine on astronoomias ja kosmoloogias aine, mis avaldub gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Galaktikast suuremate struktuuride vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest. Tumeaine olemasolu postuleeris esimesena 1934. aastal Fritz Zwicky, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes. Tuntuim Eesti tumeaineteadlane on Jaan Einasto. Tumeainet ei ole võimalik harilike meetodite ja mõõtmisvahenditega "näha" Tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest Tumeaine aitab seletada barüonaine kuhjumist galaktikateks Tumeaine koosneb WIMP-ist weakly interacting massive particle ( nõrga vastasmõjuga massiivsetest osakestest). Tumeaine, olgugi et oluline osa kosmosest, on jätkuvalt inimese jaoks
Newtoni seadused Karl Erlenheim Eesmärgid · Oskan seletada Newtoni III seaduse olemust mõjuga kaasneb alati vastumõju; · Tunnen mõistet kiirendus ja tean, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni II seadust liikumisoleku muutumise põhjustab jõud; · Tean, milles seisneb kehade inertsuse omadus; tean, et seda omadust iseloomustab mass; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Oskan avada tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; · Oskan sõnastada mõõtühikute njuuton, dzaul ja vatt definitsioone ning oskan neid probleemide lahendamisel rakendada. Isaac Newton (16421727) · Newton töötas välja mehaanika üldised
Teise osa pealkiri oli ´´ Teadvusseisundite paljususest. Kestusidee´´ Räägiti kestvusest, ruumilisusest ja paljususest. Selgitati neid ja võrreldi oma vahel . Kolmanda, kokkuvõtva osa pealkiri on ´´ Teadvusseisundite organiseerumitest. Vabadus´´ Vabadust selgitab ta kahe erineva looduskäsitluse mehhanitsinismi ja dünamismi abil. Bergson võrdleb neid ja selgitab nende olemust. Edasi räägib ta äramääratlustest. Ehk siis asjadesest ja tunnetest mida me ei saa seletada psühholoogiliselt ega ka füüsikaliselt. Siiski jõuab ta arusaamani(lk 109), et tegemist on ühe ja sama asjaga, kuid kasutatakse erinevaid valdkondi, füüsikalises enese tõestust ja loodusteaduste abi ning psühholoogilises teadvusseisundite paljusust ja mina olemust. Edasi räägib ta vabast tahtest, kus leiab, et põhiline küsimus piirdub sellega, et miks inimene tajub vaid enda tahet. Veel arutleb ta ennustamise ja selle võimalikkuse üle
Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. 4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal? Planetaarse aatomimudeli sõnastas Nils Borh aastal 1911. 5. Milline on planetaarne aatomimudel? Planetaarne aatomimudel sarnaneb päikesesüsteemile, sest aatomimudeli tuuma ümber tiirlevad elektronid. 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt? Aatom läbimõõt on 10 -8cm, tuuma läbimõõt on 10 -13cm väiksem. 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel ei võimalda seletada aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust ning taastatavust. 8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? Planetaarset automudelit täiendati 1913 aastal Nils Borhi poolt. 9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga.
mõista. Ilma midagi mõistmata ei ole seda praktiliselt olemaski. Näitena võin tuua mõne isoleeritud kultuuri, mis siiani praeguses arenenud maailmas eksisteerib. Nende jaoks ei ole olemas internetti, autosid, potte ja panne nii nagu meie neid asju teame ja mõistame. Kuid ometigi saavad nad suurepäraselt hakkama ilma nendeta. Kui nende saarele ilmuks järsku mõni tänapäevane ese, milleta ei suudaks me igapäevaelus hakkama saada, arvaks nad, et too asi on täiesti kasutu. Seda saab seletada mõistmisega. Nad ei mõistaks tolle asja kasutamise eeliseid ning viskaks selle kiirelt minema, kartes jumala pahakspanemist või midagi muud taolist. Kuid Jumalat nad mõistavad. Nende jaoks on olemas Jumal, kuid autosid nende jaoks ei eksisteeri. Nad on enda jaoks lahti mõtestanud jumaluse ning selle, kuidas mingi halva teo pärast saadab Jumal maale põua ning head tehes on vili lopsakas ja elu kergem. Selliseid rahvuseid saab hästi kõrvutada tänapäeva inimestega. Arenenud
seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse. TUNGE TAANDAVAD TEOORIAD Tung = kui inimese organismis on puudu mingi vajalik asi (nt. vesi), siis luuakse vastav tung selle asja hankimiseks (janu). Kui organismis tekib tung, siis organism püüdleb uuesti tasakaalu poole, seda tasakaaluseisundit nim. homöostaasiks. Selle teooriaga saab seletada paljusid asju käitumises, aga sellega on väga raske seletada nt. uudishimu inimesel on kalduvus uudishimu suurendada, mitte püüda saada tasakaalu. Samuti on raske seletada adrenaliinijanu osa inimesi üritavad kogeda veel ekstreemsemaid olukordi. AJENDITE TEOORIA Ajend = mingi väline tegur, mis ,,tõmbab" enda poole, paneb inimest tegutsema. (N: inimene sööb suure prae, supi ja salati, aga tahab ikka magustoitu. Mitte et tal kõht tühi oleks, vaid
Õpetajaid on mul üheksa kooliaasta jooksul olnud palju, ning kõigi nende õpetusmeetodites on midagi erinevat. Meenutades aega, kui käisin Sitaveo-Tee Algkoolis, ütlen ma mõne õpetaja kohta ,,hea" olenemata sellest, kas see aine tuli mul välja hästi või mitte. Õpetaja juures on palju aspekte, mida hinnates kujuneb temast üldine arvamus. Õpetaja juures üheks tähtsaimaks omaduseks on kompetentsus enda poolt antavas aines ja oskus ainet lihtsalt seletada. Õpetaja ei tohiks lugeda maha õpiku teksti, vaid peaks suutma materjali seletada peast ning oma sõnadega ja näitlikult. See on tähtis nägemaks õpilaste reageeringut jutule ja selle edastusviisi vastavaks muutmiseks. Oluline on, et õpetaja suudab tunni teha õpilastele huvipakkuvaks. See võtab küll tunniks valmistumise näol õpetajalt rohkem aega, kuid annab kindlasti parema tulemuse. Väga hea on, kui ülesannete ja jutu näitlustamise jaoks kasutatakse tänapäevaseid ja
Naiivse realismiteoorial on ka palju puudusi. Sama objekt võib erinevatele inimestele tunduda teistsugusena. Näiteks need samad õunad millest ka enne rääkisime, võivad välja näha punased päevasel ajal, aga videvikus võivad need paista hallika varjundiga. Kui naiivset realismi tõsiselt võtta ja kui tõesti värvid on maailmas olemas, siis sel juhul ka õunad muudavad regulaarselt oma värvi, olenevalt sellest kui palju valgust on nende ümber. Naiivne realism ei suuda ära seletada hallutsianatsioone. Hallutsiantsioon ehk ebataju on häire tajumises. Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. On kindlaks tehtud, et hallutsinatsioonid võivad esineda ka loomadel. Reeglina viitavad hallutsinatsioonid tõsisele häirele kesknärvisüsteemi talituses, kuid paari erandina võivad hallutsinatsioonid esineda ka tervetel inimestel. Kuid tingimused, mil nad esinevad ei ole iseloomulikud virge- ja uneseisundile
Filosoofia ja teadus Aastatuhandete vältel on seletatud maailma religiooni kaudu, selle järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Seda kõike uskusid ka muistsed kreeklased. Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6
TL 8. I. Millised olid kaks peamist ideoloogilist suunda? 1) uusromantistlik- elu on ainult müsteerium ja ainult kunst suudab seda lahti seletada. 2) positivistlik filosoofia- teadus seletab kõike. II Millised olid uusromantikute peamised lähtepunktid? 1) Teadus ei suuda seletada kõike, kuid kunsti kaudu on võimalik elu lahti mõtestada. 2) Tõusevad esile erinevad usundid, idamaade filosoofia ja ka parateadused. 3) Kunst on ülim väärtus ja elule mõtte andja. III Missugune kunstivool oli uusromantismiliste ideede väljendusvahendiks, kuidas seda nimetati? Milliseid teemasid käsitleti. Mida püüti rõhutada? Mis oli esmatähtis? 1) KUNSTIVOOL: Sümbolism 2) TEMAD:
Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise (taimi ei saa valmistada). Näiteks kasvab tammetõrust (teatud tingimustel) iseeneslikult tamm. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise (muutumise) allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Inimese tegevuse tulemusel realiseerub ainult üks olemus paljudest võimalikest. Küsimusele miks on Aristotelese arvates neli formalist vastata: 1. Mateeria iseärasusega (nt saab klaasi purunemist seletada materjali õrnusega). 2. Olemusest lähtudes (nt saab kellegi heategusid seletada tema olemusega: ta ongi loomult hea). 3. Välise toimega (nt saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga). 4. Seatud eesmärgiga (nt saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda). Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused, mida Aristoteles nimetas loomutäiusteks. Ta eristas dianoeetilisi (mõistuslikke) ja eetilisi loomutäiusi
Inimene ja elektriväli Kuigi teaduslikult ei osata seletada elu, on teada, et elule on iseloomulik elektriline aktiivsus. Järjest enam lisandub teaduslikke uurimusi andes lisa tõestusele, et elu Maal on elektromagnetiline ja seda ei saa vaid seletada mehhaaniliste või biokeemiliste vahendite ja tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon
käest. Võib olla ka Internetist.» 3. "Sellest kindasti midagi ei tea, kahjuks.» 4. "Kui varem, siis parem! Kui laps juba oskab ise oma asju planeerida!» 5. "Noh, need sotsiaalsed oskused sõltuvad ju konkreesetest asjadest... Ma arvan, et laps ise sellega hakkab tegelema." Naine (63) 1. "Mhh... Mulle paistab, et see on inimese võimalus sotsiumis adapteeruda.» 2. "Võib olla lasteaias seda algavad seletada kasvatajad, siis koolis see protsess jätkub õpetajate abil. Aga mina ei ole kindel.» 3. "Siin kindlalt saan öelda, et sotsiaalsed oskused on vajalikud terve elu jooksul ning kõikides sfäärides!» 4. "Noh, kui laps hakkab lasteaias käima. Alates 1,5 a. kuskil.» 5. "Kui juba ütlesin, kasvatajate ja õpetajate abil." Naine (21) 1. "Ma arvan, et see on imimese oskus sootsiumis adapteeruda.» 2
annaabi.ee 
