Millis(t)esse nähtuste Kuidas sellesse Millal alguse sai? rühma kuulub? Millised on suhtutakse? Millised Kuidas on aja jooksul selle osad? Millised muud seadused on selle kohta muutunud? nähtused esinevad koos olemas? sellega? Sissejuhatus Sissejuhatus on nagu trepp maja juurde. Sissejuhatuses äratatakse lugejates huvi, käsitletu vastu, luuakse sobiv meeleolu ja juhatatakse lugeja teema juurde, selles puudub analüüs, nähtusi või probleeme lihtsalt nimetatakse, liigutakse laialt kitsemale, Sissejuhatus lõpeb probleemi püstitamisega. Sissejuhatuses ei tohi anda vastuseid probleemile. Mittesoovitatavad sissejuhatused “Juba ammustel aegadel on”, “kõikidel aegadel on”, “kõik inimesed on erinevad”. Kirjutamise üks ja ainus reegel on kirjutada tekst nii, nagu mitte keegi teine seda teha ei oskaks.
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö
HARJUTUSTUND 1. Essee ja tähendusskeem. Kokku- ja lahkukirjutamine. MÕJUTAVAD TEGURID Millised tegurid soodustavad X? Millised tegurid takistavad X? AJASUHTED VAATEPUNKTISEOSED Kuidas X on Kus X esineb? muutunud? Kellesse/Millesse X puutub? Kes X kasutab? Kelle/Mille vaatepunktist saab X täpsustada? TEKSTI PEAMÕISTE X Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited) Mis on X eesmärk ja ülesanded? Kuidas saab mõõta X väärtust, hulka v tugevust? Kuidas X suhtutakse? (emotsioonid, hinnangud, normid) Kuidas saab X kirjeldada v täpsustada? Milliste analoogiate (samatüübiliste nähtuste) abil saab X iseloomustada? X JA TALLE
loominguliste tekstide koostamiseks. Esmalt tuleks endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Seejärel tuleks sinna alla lühidalt ja kiiresti kirjutada niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida ja neid kuidagi üldistada. Ning siis tuleb juba lõplik valimine, millised teemad sobiksid kõige paremini kokku ja millest annab parima kirjatüki kokku panna. Veel on mõtete püüdmiseks headeks vahenditeks teema veeretamine, skeemi koostamine. 2. Harjutus lk 15 (vali üks teema) Harjutus: 1. Sind häirib koolivägivald ja sa oled otsustanud oma sõpradega luua oma koolis liikumise kolivägivalla vastu. Kavatsed kirjutada kooli ajalehte artikli, mis tutvustaks liikumist, selle põhimõtteid ja eesmärke. Esmalt pean looma ülevaate sellest, kellele ja miks ma seda kirjutan. Eeldades, et kooli ajaleht on siiski peamiselt õpilastele, peaksin sõnastama küsimuse Miks valitseb koolis vägivalla oht?
1. Ühiskond, riik ja õigus 1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Võimu teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu
KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? 5. Aatomi ehitus. 6. Kui kiir
1. Millega tegeleb tervisepsühholoogia? Tervisepsühholoogia (edaspidi ka TP) on psühholoogia haru, mis rakendab psühholoogia põhimõtteid ja uurimistulemusi tervise parendamiseks ning haiguste ennetamiseks ja raviks. TP eesmärgid on nt tervise edendamine, haiguste ennetamine ja ravi; käitumuslike ja sotsiaalsete tegurite osatähtsuse uurimine haiguste puhul; tervishoiupoliitika arendamine. Tervisepsühholoogia tegeleb tervise/haiguse kõigi aspektidega läbi kogu inimese eluaja, otsides vastuseid nt järgnevatele küsimustele - kuidas kujundada lastel häid terviseharjumusi; kuidas eri vanuses inimeste seas regulaarset liikumist ja treenimist populariseerida; kuidas luua meediakampaania, mille mõjul inimesed oma toitumusharjumusi tervislikumaks muudaksid jm. Tervisepsühholoogia tegeleb ka haiguste tekkepõhjustega (etioloogia). 2. Millised tegurid aitasid kaasa TP kui iseseisva psühholoogiaharu kujunemisele? muutused haigustes/surmapõhjustes
Turundusplaani koostamise juhend Esimeseks sammuks on iga turundusplaani koostamisel situatsioonianalüüs. Situatsioonianalüüsi käigus vaadeldakse: 1. üldist turunduskeskkonda 2. konkurentsisituatsiooni 3. klienti. Teiseks sammuks turundusplaani koostamisel on prognoosite tegemine. Aluse selleks annavad varem tehtud analüüsid. Prognoosid tuleb teha turusituatsiooni võimaliku arengu, klientide vajaduste ja nende võimaliku muutuse ning konkurentsisituatsiooni ja selle muutuste kohta. Kolmas samm on eesmärkide püstitamine. Turunduse eesmärk peab tulenema vahetult organisatsiooni üldistest eesmärkidest. See peaks arvestama firma võimalusi, üldisi sihtide, turusituatsiooni ja tulevikutrend. Kui tegemist on lühiajalise turundusplaaniga, siis tuleb ilmtingimata lähtuda ka varem püstitatud pikaajalistest turunduseesmärkidest. Neljandaks sammuks on eesmärkide saavutamiseks sobiva strateegia väljatöötamine. Strateegiad peaksid arvestama firma siseseid ja väliseid v?
Kõik kommentaarid