Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aatomifüüsika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on aatomifüüsika millal loodi?
  • Milliste füüsikute nimedega on seotud aatomifüüsika?
  • Mis on aatom Millest koosneb aatom?
  • Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal?
  • Milline on planetaarne aatomimudel?
  • Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel?
  • Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal?
  • Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks?
  • Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks?
  • Mida nimetatakse energiatasemeteks?
  • Millised katsed tõestavad elektroni laineomadusi?
  • Mida nimetatakse kvantarvudeks?
  • Millal see on kirja pandud?
  • Millele pani aluse Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon?
  • Millele pani aluse Schrödingeri võrrand?
  • Millistest osadest koosneb kvantmehaanika?
  • Mis on elektronpilv?
  • Mitu kvantarvu määravad aatomis elektroni seisulaine?

KORDAMISKÜSIMUSED. AATOMIFÜÜSIKA.
1. Mis on aatomifüüsika, millal loodi?
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega.
2. Milliste füüsikute nimedega on seotud aatomifüüsika?
Aatomfüüsika on seotud nimedega Paul, Schrödinger, Nils Borh , De Broglie , Werner Heisenberg.
3.Mis on aatom ? Millest koosneb aatom?
Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest.
4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal?
Planetaarse aatomimudeli sõnastas Nils Borh aastal 1911.
5. Milline on planetaarne aatomimudel ?
Planetaarne aatomimudel sarnaneb päikesesüsteemile, sest aatomimudeli tuuma ümber tiirlevad elektronid.
6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt?
Aatom läbimõõt on 10 -8cm, tuuma läbimõõt on 10 -13cm väiksem.
7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel ?
Aatomi planetaarmudel ei võimalda seletada aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust ning taastatavust.
8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal?
Planetaarset automudelit täiendati 1913 aastal Nils Borhi poolt.
9. Bohri postulaadid.
  • Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga.
  • Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega.

10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks?
Aatomi põhiolekuks nimetatakse väikseima võimaliku energiaga olekut.
11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks?
Aatom on ergastatud olekus kui energia on suurem, kui aatomi põhiolekus
12. Mida nimetatakse energiatasemeteks?
Energiatasemeks nimetatakse aatomi statsionaalsele olekule vastavat energiat.
14. Bohri aatomimudeli puudused.
Borhi aatomimudeli puudus oli see, et elektronid ei võngu.
15. De Broglie hüpotees, mille ta püstitas 1924.a.
Kõigil osakestel peaksid olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi.
16. Valem, mis seob mistahes osakeste korpuskulaarsed ja laineomadused.
Λ=h/m
17. Millised katsed tõestavad elektroni laineomadusi?
Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. .... See tõestas katseliselt footonite olemasolu. Youngi katse tõestas aga, et valgusel on laineline olemus
18.Järeldused de Broglie lainetest.
De Broglie järgi on võimalik seletada, miks aatomis esineb energia tasemete astmestik.
19. Mida nimetatakse kvantarvudeks?
Kvantavrudeks nimetatakse täis või murdarv, mis iseloomustab aatomi olekut. Seal määravad energiatasemed ja elektronkatte struktuuri.
20. Lubatud orbiidi arvutamise valem Bohri aatomimudelis.
2лr=nλ 2лr=n*h/mv r=nh/mv2л = n/2л * h/mv
21.Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon(sõnastus), millal see on kirja pandud?
Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon on kirja pandud aastal 1927.
22.Millele pani aluse Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon?
Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon pani aluse sellele, et ei ole võimalik piisava täpsusega mõõta elektroni hetkekiirust ja asukohta.
23.Bohri täienduvuprintsiip.
E*t>h/2л
24. Millele pani aluse Schrödingeri võrrand?
Schrödingeri võrrand pani aluse kvantmehaanikale ehk lainemehaanikale.
25.Millistest osadest koosneb kvantmehaanika ?
Kvantmehaanika koosneb impulsimomendist, elektronilainepikkusest, seisulainest, määaramatuse relatssioonidest.
26. Seaduspärasused, millele alluvad mikroosakeste liikumine ja nende vastastikmõju.
Nendeks on näiteks molekuli mass ja molekuli kiirus.
27. Mis on elektronpilv ?
Elektronpilv on elektronide liikumise tõttu moodustuv negatiivse laengu pilv.
28. Mitu kvantarvu määravad aatomis elektroni seisulaine?
Elektroni seisulaine määrab kvantarv 3.
Aatomifüüsika #1 Aatomifüüsika #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisuKillu Õppematerjali autor
Küsimused ja vastused teemale aatomifüüsika.

Sarnased õppematerjalid

Aatomifüüsika
2
doc

Aatomifüüsika

KORDAMISKÜSIMUSED. AATOMIFÜÜSIKA. 1. Mis on aatomifüüsika, millal loodi? Füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. 2. Milliste füüsikute nimedega on seotud aatomifüüsika? Nils Borh, De Broglie, Werner Heisenberg, Schrödinger, Paul 3.Mis on aatom? Millest koosneb aatom? Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Tuum, elektronid 4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal? 1911. 5. Milline on planetaarne aatomimudel? Sarnaneb päikesesüsteemile, tuuma ümber tiirlevad elektronid 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt? Aatom = 10 -8cm Tuum= 10 -13cm väiksem 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel?

Füüsika
Aine ehitus
3
doc

Aine ehitus

Aine ehitus Konspekt 1. Mõisted Aatomifüüsika ­ teadusharu, mis uurib aatomi ehitust ja omadusi Energiatase ­ energia, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule Peakvantarv (n) ­ määrab elektroni kõige tõenäosema kauguse tuumast (elektronkihi numbrid) Põhiolek ­ olek, kus elektroni energia on minimaalne Ergastatud olek ­ olek, kus elektroni energia on suurem kui põhiolekus Pidevspekter ­ spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt üle teiseks värvuseks;

Füüsika
Thomsoni-rosinakukkel-ja Rutherfordi aatomimudel
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

AATOMIFÜÜSIKA Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis on ergastamata olekus neutraalne. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest . 1 e = -1,6 10 - 19 C

Füüsika
Aatomifüüsika kõkkuvõttev esitlus
36
ppt

Aatomifüüsika kõkkuvõttev esitlus

Aatomifüüsika Aatomifüüsika: Bohri aatomimudel: peakvantarv, energianivoo, Bohri postulaadid. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. Kaasaegne aatomimudel. Energiatasemed tahkises: metall, pooljuht, dielektrik. Aatomifüüsika · Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. · Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. Aatomimudel · Mis on mudel? Sõnaga "mudel" tähistavad teadlased mitte harjumuspärast odavat vähendatud koopiat, vaid originaaliga sarnaselt funktsioneerivat süsteemi. Aatomimudelid · Demokritos 5. saj. e.Kr. andis aatomile nime ­ jaotamatu, katkilõikamatu. · Rosinakukli mudel ­ Thomson · Planetaarmudel · Bohri mudel

Füüsika
Aatomi ehituse üldine arengulugu
7
doc

Aatomi ehituse üldine arengulugu

Kuressaare 2009 Aatomi ehituse üldine arengulugu.Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost (V-IV saj e.Kr) Alles XVII saj atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. Otsustav pööre aine ehituse uurimises XX saj algul Thomsoni aatomimudel 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni Tema aatomi-mudelit nimeta-takse "rosina-saiakeseks" -> Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused Rutherfordi aatomi mudel Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford

Füüsika
Aatomi siseehitus-Kvantfüüsika
3
doc

Aatomi siseehitus. Kvantfüüsika

23. Miks kindla energiaga elektroni võib liikuda vaid kindlal lubatud kaugusel aatomi tuumast - Aatomis saab elektron tuuma ümber tiirelda üksnes orbiitidel, mille pikkusse mahub täisarv elektroni leiulaineid. 24. Mis järeldub elektronide laineomadustest nende liikumise kohta aatomis? - Elektroni laineloomusest järeldub, et ta võib tiirelda tuuma ümber vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiustega rn 25. Sõnasta Bohri postulaadid - 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. 26. Iseloomusta peakvantarvu, orbitaalkvantarvu, magnetkvantarvu ja spinnkvantarvu. - Peakvantarv- eristab seisulaineid, mis on moodustunud keralaineist.

Füüsika
Aatomifüüsika konspekt
4
docx

Aatomifüüsika konspekt

AATOMIFÜÜSIKA · Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost. · Alles XVII saj. atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. · Otsustav pööre aine uurimises XX saj. algul. THOMSONI AATOMIMUDEL · 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni. · Tema aatomi-mudelit nimetatakse ,,rosina saiakeseks``. · Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. · Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga. · 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused. RUTHERFORDI AATOMIMUDEL · Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford.

Füüsika
Mikro- ja megamaailma füüsika
4
docx

Mikro- ja megamaailma füüsika

1. Thomsoni aatomimudel- kirjeldus Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. 2. Rutherfordi katse. Planetaarne aatomimudel. Vastuolud klassikalise füüsikaga Kullalehe katse: kiiritas alfa oskestega kullalehte, vaatas kuidas kulla aatom muudab alfa osakese liikumis suunda. Sai teada, et aatomil on tuum ja aatomitest väljaspool on elektronid, mis tiirlevad selle ümber. Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Vastuolu klassikalise füüsikaga: Ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad elektronid peaksid kiirendusega liikudes kiirgama elektromagnetlaineid,mis vähendaks nende energiat,kuid tegelikult on aatomid stabiilsed. 3

Mikromaailm




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun