1. Newtoni 2. seaduse kohaselt kiirendus on: võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 2. auto paiskub teelt välja kiirusega 30 m/s vastu puud ja peatub o,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi? :kiirendus oli 300 m/s2 3. Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on:6 km/h/s 4. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 min. tema keskmine kiirus oli: 20 km/h 5. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid outo liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab sedanähtust kõige paremini?: inerts 6
Enam tarvitatakse huuletubakat 13- ja 15-aastaste poiste seas, vastavalt 15,8% ja 34,1%.Vähem tarvitatakse küll tüdrukute seas, kuid 15-aastaste vanuserühmas siiski 18,7%. E-sigaretti on tarvitanud 33% 1115-aastastest õpilastest (38% poistest ja 28% tüdrukutest). Igapäevaselt on suitsetanud 0,9% õpilastest. Vanuse kasvades suureneb e-sigareti tarvitamine. Tubakas ja tervis Tubakas tapab iga teise kasutaja. Iga kuue sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene. Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab ülimalt kergesti sõltuvust nii füüsilist kui ka vaimset sõltuvust, millest on hiljem väga raske vabaneda. Tubaka tarvitamisega seotud haigusi on vähemalt kakskümmend viis. Osal nendest haigustest
löögisagedusest) piiresse, kus kordusi on 8- 15 ja ringe 3- 4. Iga harjutuse vahel on 1 minutiline puhkepaus ja iga ringi järel on 3 minutiline puhkepaus. Ringtreening toimub ringmeetodil, kus harjutusi sooritatakse 10 jaamas. Hantlite raskus on 3 kg ja kangiraskus 8-10 kg. Harjutused 1. Harkseis: - väljaastesammud vastaskäe kõverdamisega hantlitega - lähteasend - 12 kordust- 30 sekundi jooksul 2. Toenglamang jalad harkselt maas (käed) stepipingil: - kätekõverdamine (käed laiemalt kui õlgade laius) - lähteasend - 12 kordust- 20 sekundi jooksul 3. Kallutusharkseis jalad kõverdatud: - keretõsted kangiga - Lähteasend - 15 korda- 20 sekundi jooksul 4. Plankasend foam-rullil: - asendi hoidmine 20 sekundit. 5. Harkseis: - käte tõstmine kõrvale nurkselt alla hantlitega
viigiline. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Piirangud 20 ja 10 minuti piirang – puudutab võistluse korralduslikku poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. 15 minuti piirang - Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. 24 sekundi reegel – Aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata. Võistkond, kes aja lõppedes ei soovita viset korvile peab loovutama palli vastasvõistkonnale. 8 sekundi reegel – Aeg, mille jooksul peab palli saama enda väljäkupoolelt vastasvõistkonna väljakupoolele. Reegli rikkumisel pall loovutatakse. 5 sekundi piirang - Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega
Pööre Kaitsetegevus Kaitseasend Vertikaalsuse printsiip määratletud on põrandal normaalses asendis oleva mängija poolt hõivatud silindriline ruum: Ettepoole jala varvastega Tahapoole istmikuga Külje suunas jalgade ja käte laiusega Pealevisked Lähivise 2 punkti vise Kaugvise 3 punkti vise, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25 m korvist) Ajareeglid 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit 8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. 5 sekundi reegel.Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist 3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas Vead Kehakontakt Blokeering Otsatormamine Kinnihoidmine Tõukamine Ebaõige kate Ebasportlik viga
võõrapäraste nimede puhul. 10 minuti piirang on seotud 20 minuti piiranguga. Andmed tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust. Allkiri kantakse mängu protokolli. Tavaliselt siiski mängijad esitatakse ja kinnitatakse samal ajal. 15 minuti piirang. Võistkond, kes ei tule 15 minuti jooksul alates mäng algusest kohale, loetakse kaotanuks. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus. 24 sekundi reegel Rünnaku aeg ehk aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata, on 24 sekundit. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile peab palli loovutama vastasvõistkonnale. 24 sekundi arvestamiseks on mängu sekretariaadis 24 sekundi arvestusseadmeoperaator. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega. 8 sekundi reegel Saades oma väljakupoolel palli, peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele 8 sekundiga.
Mängija võib palli sööta mõlema võib ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. Ajareeglid ja aja kasutamine mängus Korvpalli määrustik sisaldab endas mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul. Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks. Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit.Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Nii normaalajal kui ka lisajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral
Sellisel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg (liikumissuunas vaadates tagumine) ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema võib ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. Ajareeglid ja aja kasutamine mängus Korvpalli määrustik sisaldab endas mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul.. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks. Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 min veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaega
Mängija asukohaks nimetatakse platsil seda kohta kus ta asub või kust üles hüppas. Kui mängija saab palli, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul.Kui mängija seisis piiridest väljas, loetakse ka pall piiridest väljunuks. Seistes ühe jalaga väljas või piirjoonel ning teisega väljakul, loetakse mängija piiridest väljas olevaks. 2 ja 3 punkti visked määratakse samuti mängija asukohast lähtuvalt. Ajareeglid Kolme sekundi reegel tähendab seda, et palli valdava võistkonna mängijad ei tohi viibida vastase korvi all kolmesekundialal rohkem kui kolm järjestikust sekundit (siis kui mängukell käib). Sellelt alalt lahkudes peavad mängijal olema mõlemad jalad kolmesekundialast väljaspool. Viie sekundi reegel tähendab, et lähedalt kaetud mängija peab söötma, viskama või põrgatama palli 5 sekundi jooksul. Kaheksa sekundi reegel: pall tuleb 8 sekundiga toimetada oma väljaku-poolelt üle keskjoone
kõrgusele. Igal järgneval päeval tõusis ta 50 m võrra vähem kui eelneval päeval. Mitme päevaga tõuseb alpinist mäetippu, mille kõrgus on 5250 m? (7 p-ga) 3. Aednik peab kastma 52 õunapuud, mis asuvad ühes reas 6-meetriste vahedega. Kaevust esimese õunapuuni on 18 m. Kui pika tee läbib aednik õunapuude kastmisel, kui iga korraga kastab aednik ühe õunapuu? (17 784 m) 4. Rong läbib jaamast väljudes esimeses sekundis 0,4 meetrit, iga järgneva sekundi jooksul aga 1,2 meetri võrra eelmisest rohkem. Kui pika tee läbib rong esimese minuti jooksul? (2148 m) 5. Aritmeetilise jada kolmas liige on 2 ja kaheksas liige on 17. Mitu liiget on vaja võtta, et nende summa oleks 95? (10) 6. Aritmeetilise jada viie esimese liikme summa on 20 ja üheksas liige on 13. Leia jada kolm esimest liiget. (1; 2,5;4) 7. Tsentrifuugi pöörlemiskiirust vähendati 0,4 minuti jooksul, kusjuures iga sekundiga tegi ta 9
Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi normaalkonsistentsi, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati kipsi. 3. Töökäik 3.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3
· Palliga ei tohi joosta (peale lubatud kahe sammu) · jooks - kui mängija alustab palliga liikumist ilma põrgatuseta · kahekordne - mängija põrgatab, võtab palli kahte kätte, aga ei sööda, vaid paneb palli uuesti põrkesse · tagasimäng - kui ründav meeskond liigub keskjoonelt palliga tagasi oma väljaku poolele · palli kandmine - õhku viskamine ja püüdmine -3 sek. korvi alune ala, kus ründava meeskonna mängija ei tohi olla kauem, kui 3 sek -5 sekundi reegel tähendab, et lähedalt kaetud mängija peab söötma, viskama või põrgatama palli 5 sekundi jooksul. -8 sekundi reegel: pall tuleb 8 sekundiga toimetada oma väljaku-poolelt üle keskjoone vastase poolele. -24 sekundi reegel: alates sellest hetkest, kui võistkond on saanud palli, tuleb pealevise sooritada 24 sekundi jooksul. Kui peale-vise on sooritatud vahetult enne 24-sekundilise perioodi täitumist ja pall on sireeni kõlades õhus, siis korvi tabamise puhul korv loeb. Kui
I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6
koordinaadistikust (taustsüsteemist) koordinaat Keha liikumisolek kulgeval liikumisel soov kiirus v 1 meeter sekundis 1 m/s kulgevaid liikumisi võrrelda Liikumiste erinevus liikumiste võrdlemine aeg t 1 sekund 1s kujutlus protsesside kestusest Liikumisoleku muutumine kulgeval liikumisel kiirendus a 1 meeter sekundi ruudu kohta 1 m/s2 ( kujutlus kiiruse muutumise kiirusest) Keha omadus säilitada oma liikumisolekut inertne mass m 1 kilogramm 1 kg kulgeval liikumisel (inertsuse omadus) Kehadevahelise vastastikmõju tugevus jõud F 1 njuuton 1N (ägedus) Kulgevalt liikuva keha suutlikkus teisi kehi impulss p 1 kilogramm korda meeter sekundis 1 kg m/s liikuma panna (liikumishulk)
Jahvatuspeensus väljendab sõelale jäänud kipsi ja kogu kipsi massi suhet. Tulemus antakse 2 katse aritmeetilise keskmisena. 4.2. Normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen on saavutanud normaalkonsistentsi, kui Suttardi viskoosmeetril jääb pärast silindri ülestõstmist koogike piiridesse 180±0,5 cm. Normaalkonsistents väljendatakse veehulgaga (%) kipsi massi suhtes. Nõusse valatakse kindel kogus (40-70% kipsi massist) vett. Seejärel kallatakse sinna peale 300 grammi kipsi 2-5 sekundi jooksul. Segu segatakse 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks ning seejärel valatakse Suttardi viskoosimeetri silindrisse, mille erinevad osad peavad olema eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vette valamise hetkest tõstetakse silinder kiiresti üles, millest jääb koogike mille diameeter tuleb mõõta. Kui koogikese läbimõõt ei vasta nõuetele, tuleb katset korrata. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine
radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 3.slaid (KEPS TABEL) Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav. 4. slaid Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. Radioaktiivsete ainete poolestusajad on väga erinevad. Lühiealiste ainete poolestusaeg on sekundeid või sekundi murdosi. Pikaealisematel läheb selleks miljardeid aastaid. Näiteks krüptoon-94 poolestub 1,4 sekundi jooksul. Jood-131 poolestub 8 päeva jooksul. Tseesium-137 poolestub 30 aasta jooksul. Aatomielektrijaamade reaktorite «energiatablettidena» kasutatav uraan-235 poolestub alles 700 miljoni aasta jooksul. Lühike vöi pikk poolestusaeg ei kajasta kuigi täpselt radioaktiivse aine ohtlikkust. Siiski on teistest ohtlikumad just keskmiste poolestusaegadega ained.(mõned
..................................................................................................5 2.1 Eesmärk: Oma teadmiste teadmine....................................................................................5 3.Õige lähenemisviis...................................................................................................................6 3.1 Kuidas jõuda õige lähenemisviisini...................................................................................6 3.2 30 sekundi või vähemaga...................................................................................................6 4.Soovide väljendamine..............................................................................................................7 4.1 30 sekundi või vähemaga...................................................................................................7 5.Igal ajal, igas kohas..............................................................................................
Esmalt kuivatatakse kips 50 +/- 5ºC juures ning seejärel võetakse 50 g proov ning asetatakse sõelale nr. 02. Sõelumine lõpetatakse siis, kui 1 minuti jooksul läbib sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab see hulk materjali, mis jäi kogu materjali hulgast sõelale. 4.2 Kipsitaigna normaalkontsistentsi leidmine Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vett (umbes 50-70 % kipsi massist). Seejärel tuleb vette valada 300g kipsi ning segada 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks. Kipsitaigen tuleb valada Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas on eelnevalt niisutatud. Kipsitaigna ülejääk lõigatakse noaga maha. 45 sekundi möödumisel kipsi ettevalmistamise momendist tõstetakse silinder vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud kujundi diameeter. Kui diameeter ei ole 180 +/- 5 mm, korratakse katse uue veehulgaga. Katset teostatakse seni, kuni tekkinud kujundi diameeter jääb 180 +/- 5 mm piiridesse. 4
·Südame seiskumisel lakkab vereringe ·Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse ·Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 sekundit pärast südame seiskumist kaob teadvus ·Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles
Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. 10 minuti piirang on seotud 20 minuti piiranguga. Andmete allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust. 15 minuti piirang. Võistkond kes ei ole peale mängu välja kuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud loetakse kaotanuks(loobumisvõit). 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg ehk aeg mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata on 24 sekundit ning kui selle ajal viset ei toimu loovutatakse pall vastasvõistkonnale. 8 sekundi reegel. Saades oma väljakupoolel palli peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele 8 sekundiga. 5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul, aega hakatakse palli
funktsiooni y = x3 graafikuga. 5. Ringi on joonestatud suurima pindalaga ristkülik ümbermõõduga 80 cm. Milline on selle ristküliku pindala ja ringi raadius? 3 6 a 3 a+9 - 6. Lihtsusta avaldis a+3 a-9 6 a 7. Leida täisnurkse kolnurga küljed, kui ta siseringjoone raadius on r = 6 cm ja ümberringjoone raadius R = 15 cm. 8. Rong läbib jaamast väljudes esimese sekundi jooksul 0,4 m, iga järgneva sekundi jooksul aga 1,2 m võrra eelmisesi rohkem. Kui pika tee läbib rong esimese minuti jooksul? 9. Kolmnurga tipud on A(-6;2), B(-1;-3) ja c(6;4). Joonesta kolmnurk. Leida kolmnurga pindala ja kolmnurga ümber joonestatud ringi pindala. 10. Ärimees vajab 20000 kr laenu üheks aastaks. Üks pank võtab laenu vormistamise eest 200 kr ja laenuprotsent on 8. Teisel pangal vormistamise tasu ei ole, aga laenuprotsent on 12
Heli kiirus Harmoonilist helivõnkumist tajub inimene mingi kindla muusikalise toonina. Helid võivad olla madalad või kõrged. Heli kõrgusele vastab heli sagedus: suure sagedusega võnkumist tajutakse kõrge toonina, väikese sagedusega võnkumist madala toonina. Helivõnkumistel jääb iga keskkonnaosake põhiliselt samale kohale - ta ainult võngub tasakaaluasendi ümber. Heli sagedus näitab, mitu täisvõnget sooritab õhuosake ühe sekundi jooksul, seda mõõdetakse hertsides (1 Hz = 1 s-1) Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega. Helikiirus v on on võrdne sageduse f ja lainepikkuse l korrutisega: v=f Heli kiirus õhus on 332 m/s. Heli lainepikkuse all mõistetakse vahemaad kahe teineteisele järgneva rõhu maksimum- või miinimumväärtuse vahel laine levimissuunas. Kõrgeid sagedusi väljendatakse sageli kilohertsides: 1 kHz = 1000 Hz.
· Nihkevektoriks nim vektorit ehk suunatud sirglõiku mis ühendab keha algasukoha keha lõppasukohaga ning ta on suunatud lõppasukoha poole. · V= s/t ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis on võrdne keha poolt sooritatud nihke ja selle nihke sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. · SI-s on kiiruse ühikuks võetud sellise ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirus, mille korral keha läbib ajavahemiku 1 sekundi jooksul teepikkuse 1 meeter ja seda ühikut nim 1m sekundi kohta. · Tiheduseks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha massi ja ruumala suhtega. · SI-s on tiheduse ühikuks võetud sellise keha tihedus, mille mass on 1kg ja ruumala 1m3 ja seda ühikut nim üheks kilogrammiks ühe kuupmeetri kohta. · Ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille korral keha
tekkimist magnetvälja muutmisel. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Endainduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis, kui voolutugevus muutub 1 sekundi jooksul 1 Ampri võrra. Elektri- ja magnetväli on sõltuvad teineteisest. Juhtme keeru sees tuleb magnetit liigutada. Muudetakse magnetvoogu. Elektromagnetilise induktsiooni korral teevad seda tööd need jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas. Laengukandjate liikumapanemiseks, tuleb juhtmega ühendada vooluringi. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel on risti juhtme
silindrist ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga %-des kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Normaalkonsistentsi määramine toimub järgmiselt: 1) Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist 2) Vette valatakse 2-5 sekundiga 300g kipsi ning segatakse see 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks 3) Peale segamise lõpetamist valatakse kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas peavad olema eelnevalt niisutatud, kipsitaigna ülejääk lõigatakse noaga maha 4) 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiirest vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei ole
A-RÜHM 1. leia jalgratturi keskmine kiirus, kui ta läbis a.) 15 km 45 minutiga b.) 20km kahe tunniga. 2. Kiirusega 72km/h sõitvast autost möödus teine auto kiirusega 108 km/h. Mitme sekundi pärast oli autodevaheline kaugus 150 m? 3. Kalamees väljus kodust hommikul kell 6.30 ning jõudis 2 km kaugusel asuva järve äärde kell 7.00. Ta püüdis kala 2 tundi ja 30 minutit ning liikus selle jooksul piki kallast edasi 1 km. Seejärel läks ta tuldud teed mööda koju tagasi ning kodutee läbis 45 minutiga, Tee joonis (vali telgedel sobivad mõõtühikud ning kujuta teekond graafiliselt koordinaadistikus). Leia kalamehe kiirus erinevatel teelõikudel ja keskmine
Vedelam osa läbib sõelu aga tahkem osa jääb sõelale. Sõelale jäänud tahkema osa massi järgi arvutataksegi kleepevalgu protsent, mis ongi gluteenindeks. Teraliimil elastsuse ja venivuse määramine. Elastsust määratakse sõrmeprooviga. Vajutades sõrmega teraliimile lohukese ning teraliimi algkuju taastub on tegemist hea teraliimiga, kui mitte siis rahuldav. Venivuse hindamiseks eraldatakse 2,5 grammi raskune tükk, mida venitatakse joonlaua kohal 10-ne sekundi jooksul katkemiseni. Venivust määratakse kolm korda ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Puuduliku kvaliteediga teraliim venib alla 8 cm, rahuldav 8..15 cm, hea üle 15 cm. Tulemus: Peale läbipesu kaalusid teraliimid 2,1g ja 2,5g. Tsentrifuugist tulles kaalus esimese teraliimi vedelam osa 0,7g ja tahkem osa 1,4g. Teise teraliimi vedelam osa kaalus 0,9g ja tahkem osa ka 0,9g. Teraliim on elastne, kuna näpuga peale vajutades võttis ta oma esialgse kuju tagasi
1.Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? 4. Kuidas avastati argoon? 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? 8. Milline seos on tuukritel He? 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Vastused: 1. Väärisgaasid on reageerimisvõimetud gaasid.Nad on õhus tihedamad. 2. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. 3. ? 4. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust
W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liikumine · Mida intensiivsem on liikumine seda tugevam on vool · Voolu tugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul Vool · Kui juhi ristlõiget läbib ühe sekundi jooksul laeng üks kulon kulon, siis on voolu tugevus 1A Q C I = = A t s I voolutugevus [A-amper] t aeg [s] Q laeng [C] Vool · Kui vool on suuruselt ja suunalt muutumatu siis nimetatakse seda alalisvooluks · Selleks et tekiks vool p peab olema kinnine
Voolu magnetilise toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. 5. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Tähis, ühik. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Tähis I. Ühik 1 amper (1 A) Valem 6. Defineerida 1C. 1C on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul, kui juhti läbiva voolutugevus on 1 amper. 7. Kui suur laeng on 1A? 1A on niisugune voolutugevus, mille puhul läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 8. Voolutugevuse muutmine. Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit, mis ühendatakse vooluringi jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõta tahetakse. Tingmärk elektrilistes skeemides: ----A---- Ühendamisel alalisvooluringiga tuleb jälgida polaarsust
Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale. Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele. Ajareeglid ja vead 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. 8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. 5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele.
reguleerimisnuppu päripäeva. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse kü termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. 6. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur e sammule. 7. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul. Enne mõõtmist lülitatakse välja vaakumpu ventilatsiooni kraan vajutades Vent Valve „ON“ nupule (hoida vajutades 3 sekundi joo vastab näit „OFF“). Käsiterminali ekraani pilt viimase mõõtmise jaoks on toodud Joonis ekraanil vastab atmosfääri rõhule katse teostamise päeval). termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. 6. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur e sammule. 7. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul. Enne mõõtmist lülitatakse välja vaakumpu
silindrist viimase ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see vispliga intensiivselt 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valatakse kipsitaigen surudes elastset kaussi, et tagada ühtlane voolamine ning spaatliga kaasa aidates, et kogu mass saaks Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alus on eelnevalt niisutatud. Kipsitaigna ülejääk lõigatakse silindrilt pahtlilabidaga. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamiselnomendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse
Kui sügav oli kuristik?(Vastus: 78,4 m) 4) Kui kaua langeks Ostankino teletorni tipust (535 m) maapinnale kivi? Kui suur oleks kivi kiirusmaapinnale jõudmise hetkel ühikuna km/s? (Vastus: 368,6 km/s) 5) Kui pika aja jooksul läbib keha, mis alustab langemist paigalseisust, tee pikkusega 490 cm?Kui suur on keha kiirus selle tee lõpus? (Vastused: 1 s ja 9,8 m/s) 6) 0,18 km kõrguse kalju äärel seisis poiss ja laskist sealt vabalt alla langeda kivi. 1 sekundi pärastviskas ta alla teise kivi, Kui suure algkiiruse andis ta teisele kivile, kui mõlemad kivid jõudsid maapinnale üheaegselt? (Vastus: 10,8 m/s) 7) Keha langeb vabalt 50 m kõrguselt. Kui suure kiirusega langeb keha maapinnale? Milliselkõrgusel on keha kiirus lõppkiirusest 2 korda väiksem? (Vastused: 31,3 m/s ja 36 m) 8) Keha visatakse vertikaalselt üles algkiirusega 90 km/h. Leia keha kiirus 4 sekundi pärast. Kuisuur
antud. Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale. Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele. Ajareeglid ja vead 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. 8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. 5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele.
sisemise osale, põlve tagumisele osale, kaela peale, samuti ka jalal enne suurt varvast. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas südamelöögid järgnevad üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis – bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega. Kõrgemat rõhku nimetatakse süstoolseks e. maksimaalseks vererõhuks, madalamat diastoolseks e. minimaalseks vererõhuks. Normaalne süstoolne vererõhk on 120-140mmHg. Vererõhu väärtus kõrgem kui 140/90 nim. arteriaalseks hüpertensiooniks e. kõrgenenud vererõhuks. Vererõhu väärtus alla 90/60 on arteriaalne hüpotoonia e. madal vererõhk. Vererõhu mõõtmise aparaadid: 1
(piki-võnkumine toimub piki levimissuunda, rist-levimissuunaga risti). Oskan: · tuua näiteid ringliikumise, võnkumise, lainete, resonantsi kasutamise kohta, · lahendada probleem- ja arvutusülesandeid ringliikumise, võnkumise ja lainete kohta, · teisendada nurga ühikuid (nurgakraade radiaanidesse ja vastupidi). Arvutusülesanded. 1. Esita nurk radiaanides 360°, 180°, 90°, 60°, 45°, 30°, 15°. 2. Kalamees märkas, et tema paadist möödusid laineharjad iga 6 sekundi järel. Kahe naaberharja vaheline kaugus oli 20 m. Kui suur oli lainete levimiskiirus? 3. Grammofoniplaat tegi 3 minutiga 100 pööret. Arvuta plaadi pöörlemissagedus. 4. Arvuti kõvaketas teeb ühe pöörde 20 ms jooksul. Teisenda pöördenurk radiaanideks. Arvuta ketta nurkkiirus. 5. Kui suur on nurkkiirus kui ringliikumises oleva kehaga ühendatud raadius pöördub 0,5 sekundi jooksul 90° võrra? 6. Ratas raadiusega 0,3 m pöörleb nurkkiirusega 10 rad/s
esijalad võivad ka sirgeneda, kuid see sõltub loomaliigist ja kasutatavast voolutugevusest), mis takistavad vere tagasivoolu kapillaaridest. Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine, vererõhk venoosses vereringes kahekordistub, kasvab ka arteriaalne vererõhk. Seisund kestab 10- 20 sekundit, soovitav on loom torgata sellel perioodil. /1,2/ Teises faasis pärast voolu toime katkemist lihased mõneks ajaks lõdvestuvad, seejärel 15- 45 sekundi jooksul järgnevad kliinilised krambid (loom sipleb). /1/ Kolmandat faasi iseloomustab vaikne periood, mil hakkab taastuma looma hingamine ning ta hakkab tajuma ka ümbrust. /1/ Pärast nende faaside möödumist hakkab loom aeglaselt toibuma. /1/ Elektrilise uimastamise korral põhjustab elektrivool läbi aju närvisüsteemi tugeva stimuleerimise. Tagajärjeks on energiat kulutavad lihaste krambid ja stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini teke
rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. 1900. ja 1904. aasta suveolümpiamängudel oli kavas ka 60 m jooks. Verstapostid Meeste 100 m jooks · Esimene registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden · Esimene aeg alla 11 sekundi: 10,8 s (10 4/5 s), Cecil Lee (Suurbritannia), 25. september 1891 Brüssel (stopperite näidud: 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s) · Esimene ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912 · Esimene aeg alla 10 s: · käsitsi mõõdetud: 9,9 s, Jim Hines, Ronnie Ray Smith ja Charles Green (kõik USA), 20. juuni 1968, Sacramento · elektrooniliselt mõõdetud: 9,95 s, James Hines (USA), 14. oktoober 1968, México Naiste 100 m jooks
soojuslik toime esineb magnetiline toime esineb 6. Millisel elektrivoolu toimel phineb elektritriikraua t? Soojuslikul toimel. 7. Kahel elektroskoobil olid suuruselt vrdsed elektrilaengud. Miku puudutas ht elektroskoopi niiske puupulgaga, teist kuiva puupulgaga. Niiske puupulgaga puudutatud elektroskoobilt kadus elektrilaeng kiiresti. Kuiva puupulgaga puudutatud elektroskoobilt kadus elektrilaeng mne sekundi jooksul. Kas voolutugevus oli suurem kuivas vi mrjas puupulgas? Phjenda. Voolutugevus on suurem mrjas puupulgas, sest see sisaldab vett ning vesi on hea elektrijuht. 8. Teisenda. 0,05A = 50 mA 750mA = 0,75 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise vrtus ja ampermeetriga mdetud voolutugevus? Ampermeetri mtepiirkond on 0A - 7,5A. (skaalal: suuri kriipse - 3, kahe suure kriipsu vahel on 4 kriipsu, kokku - 12;
Tuletamine: Põrkel mõjub jõud esimesele ja teisele kehale. Newtoni II seaduse põhjal ja Kiirenduse definitsiooni põhjal: ja ; Vastavalt Newtoni III seadusele: =- l t Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha potens. en
digitaliseerida. Heli Digitaliseerimisel kasutatakse diskreetimist ehk analoogsignaali parameetreid kirjeldatakse diskreetsete suuruste kaudu. Digitaalset helikvaliteeti kirjeldab kaks väga tähtsat suurust: Diskreetimissagedus (sampling rate, sample rate) ehk mitu korda sekundis analoogsignaali võnkeamplituuti mõõdetakse, mõõdetakse Hertzides (Hz). CD heli diskreetimissagedus on 44,1 kHz ehk heli võnkeamlituuti on kirjeldatud 44 100 korda sekundi jooksul. Diskreetimissuurus on näitab mitme erineva suurusega on võimalik kirjeldada ühte analoogheli võnkeamplituuti. Näiteks CD heli puhul kirjeldatakse iga võnkeamplituut 16 biti abil (2 astmel 16 erinevat võimalust) Mida suurem on digitaalse heli diskreetimissagedus ja diskreetimissuurus, seda kvaliteetsem on heli. Kuid siin tekib üks probleem: kui CD kvaliteediga heli salvestamisel kirjeldatakse igal ajahetkel heli 16 biti ehk kahe baidi abil ning seda
4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga %-des kipsi massi suhtes. Normaalkonsistentsi määramine: - nõuse valatakse vett, 50 70% kipsi massist - vette valatakse 2 - 5 sekundiga 300 g kipsi ning sekatakse see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks - seejärel valatakse kipsitaigen Suttardi viskoosimeetri silindrisse - 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogi diameeter 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse
soojusjuhtivusteguri määramine JOONIS ~220V mV Teoreetilised alused Katse seisneb halva soojusjuhi (antud juhul paberi) soojusjuhtivusteguri määramises. Selleks asetatakse katsekeha kahe vasksilindri vahele, millest üks kuumutatakse 100-ni ja teine on toatemperatuuril. Seejärel ühendatakse katsekeha vasksilindritega ja mõõdetakse millivoltmeetrilt lugemid iga 15 sekundi tagant 13 korda. Saadud andmed kanda tabelisse ja seejärel äärata soojusjuhtivustegur järgmise valemi abil: 4 ln = 2 Kus katsekeha soojusjuhtivustegur, - vase erisoojus, - vaskssilindri mass, - katsekeha paksus, ln = ln 1 - ln 13 , - silindri läbimõõt, = 13 - 1 .
ja peatab edasise hüdrolüüsi. Mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisaldus määratakse spektrofotomeetriga. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped on tänu 280 nm piirkonnas paiknevale neeldumismaksimumile spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Proteolüütilise aktiivsuse ühikuks on 1 kat. See on ensüümi hulk, mis põhjustab 1 mikromooli peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 sekundi vältel 30 °C juures. Töö käik Kõigepealt valmistasin 5 ml uuritavat proteaasi lahust. Selleks kaalusin 0,0049 grammi tahket ensüümipreparaati (Alcolase) ja lahustasin selle boraatpuhvris 5 ml-ni (pH=8,4). Järgnevalt pipeteerisin suurde katseklaasi 25 ml 2%-list kaseiini lahust ja asetasin lahuse kümneks minutiks vesitermostaati 30 °C juurde soojenema.
9. Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga ( elektrihulgaga ). 10. Voolutugevuse ühik on amper (A). Ampriks on võetud sellise voolu tugevus, mis, läbides teineteist 1 m kaugusel vaakumis asetsevaid lõpmata pikki paralleelseid juhte, tekitab nende juhtide vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 . 10 7 N (0,0000002 N). 11. Laengu ühik kulon (C) on selline elektrilaeng, mis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on üks amper. 12. Elektroni laeng e0= 1,6 ×10 -19 C 13. Ampermeeter on voolutugevuse mõõteriist. Selle ehitus põhineb mõnel voolu toimel, näiteks magnetilisel ja mehaanilisel toimel. · Hargnemata vooluringis on voolutugevus kõikides osades (ka vooluallikas) ühesugune. · Voolutugevuse arvutamine: kui I voolutugevus (ühik A või C/s),
5 3 5 13,1 2 25. (2008) Kuulike lükatakse veerema mööda kaldpinda allapoole. Alates teisest sekundist veereb kuulike iga sekundiga eelmise sekundi jooksul läbitud teepikkusest ühe ja sama pikkuse võrra rohkem. Teise sekundi lõpuks oli kuulikese kaugus lähtepunktist l 2 = 9 cm ja neljanda sekuni lõpuks oli kuulike kaugusel l 4 = 30 cm. Mitmenda sekundi lõpuks jõuab kuulike kaldpinna lõppu, mis asub lähtepunktist kaugusel L = 900 cm? 24sekundiga 26. (2009) Kaks kiirabiautot alustavad üheaegselt sõitu teineteise poole – üks auto haiglast
DIAPORAMATH Rühmatöö. Kujund projekteeritakse mõne sekundi jooksul ekraanile. Rühm vaatab joonist märkmeid tegemata, kuid on lubatud mõttevahetus ja kokkuleppimine, kes mida jätab meelde. Seejärel tehakse piiratud aja jooksul kujundi võimalikult täpne joonis ja tuuakse õpetajale. kerge kerge kerge keskmine keskmine raske keskmine
Kipsitaigen on normaalkonsistentsiga siis, kui taigna väljavoolamisel Suttardi 2 viskosimeetri silindrist selle ülestõstmisel moodustub taignakoogike, mille diameeter on 180 +- 5 mm. Normaalkonsistentsi määramiseks valatakse eelnevalt niisutatud nõusse 50 – 70 % vett kipsi massist. Järgnevalt mõõdetakse välja 300 g kipsi ning valatakse vette 2-5 sekundiga. Segu segatakse 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks, peale mida valatakse kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse (mille sisepind ja alusklaas peavad olema eelnevalt niisutatud). Kipsitaigna ülejääk silindris lõigatakse noaga maha. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamisest tõstetakse silinder kiirelt vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. Katset korratakse uue veehulgaga senikaua, kuni taignakoogikese diameeter tuleb 180 +- 5 mm piires. 4
Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentseks, kui Suttardi viskosimeetri silindri ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkontsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga protsentides kipsi massi suhtes. Normaalkontsistents avaldab mõju nii kipsi tardumisajale kui ka tugevusele. Katsekäik: 1. Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vajalik hulk vett (50-70% kipsi massist). 2. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks. 3. Pärast segamise lõpetamist valatakse kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas peavad olema eelnevalt niisutatud (kipsitaigna ülejääk lõigatakse maha, näiteks pahtlilabidaga). 4. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. 5
annaabi.ee 
