Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrivool (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse elektrivooluks?
  • Miks mittejuhis ei saa tekkida elektrivoolu?
  • Millisel elektrivoolu toimel phineb galvanomeetri t?
  • Kui suur elektrilaeng lbib taskulambipirni 2 minuti jooksul?
  • Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks?
  • Miks juhis vib tekkida elektrivool?
  • Millisel elektrivoolu toimel phineb elektritriikraua t?
  • Kuivas vi mrjas puupulgas?
  • Mitme minuti jooksul lbib elektripardlit elektrilaeng suurusega 21 kulonit?
  • Millisel elektrivoolu toimel phineb elektripirni t?
  • Kui suur on voolutugevus kivitis?
Elektrivool . A-POOL. 1. Mida nimetatakse elektrivooluks ? Elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Juhis v�ib tekkida elektrivool. Miks mittejuhis ei saa tekkida elektrivoolu? Sest mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 3. T�mba ring � mber �ige vastuse j�rjenumbrile. Elektrol��tide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks... 1) elektrol��di molekulid 2) elektronid 3) elektrol��di lahustumisel tekkinud ioonid �ige 4) vee molekulid 4. Kirjuta kaks tingimust, mis peavad olema t� idetud , et aines tekiks elektrivool. 1) on olemas vabad laengukandjad , mis saavad hakata liikuma 2) vabadele laengukandjatele m�juvad elektrij�ud 5. Kirjuta tabelis esimesse veergu elektrivoolu tomed. Teise veergu kirjuta, kas antud elektrivoolu toime oleneb voolu suunast v�i mitte. Elektrivoolu toime Oleneb (ei olene) voolu suunast soojuslik toime ei olene keemiline toime ei olene magnetiline toime oleneb 6. Millisel elektrivoolu toimel p�hineb galvanomeetri t��? Mangnetilisel toimel. 7. Kahel elektroskoobil olid suurusel v�rdsed elektrilaengud . Elektroskoobid �hendati Maaga, �ks metallvarda, teine puupulga abil. Metallvarda abil Maaga �hendatud elektroskoobilt kadus laeng hetkeliselt, puupulga abil Maaga �hendatud elektroskoobi t�hjenemiseks kujunes aga mitu sekundit. Kas voolutugevus oli suurem puupulgas v�i metallvardas? P�hjenda. Voolutugevus oli suurem metallvardas, sest metallvardas on rohkem vabu laengukandjaid. Laeng l�heb kiiremini Maasse. 8. Teisenda. 0,005A = 5 mA 350mA = 0,35 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise v�� rtus ja ampermeetriga m��detud voolutugevus? Ampermeetri m��tepiirkond on 0A - 10A. (skaalal: suuri kriipse - 11, kahe suure kriipsu vahel on kriipse 1, kokku - 10; ampermeetri nool on viienda v�ikese kriipsu peal) Skaala jaotise v��rtus on 0,5A M��detud voolutugevus on 2,5A 10. Taskulambipirnis on voolutugevus 200mA. Kui suur elektrilaeng l�bib taskulambipirni 2 minuti jooksul? Andmed: I= 200mA = 0,2A I= q/t q= I*t t= 2 min = 120s q= 0,2A * 120s = 24C q= ? Vastus: Kahe minuti jooksul l�bib taskulambipirni 24C elektrilaeng. B-POOL. 1. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? Laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. 2. Kirjuta tingimused, mille t�idetuse korral v�ib aines tekkida elektrivool. 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma 2) vabadele laengukandjatele m�juvad elektrij�ud 3. Mittejuhis elektrivoolu tekkida ei saa. Miks juhis v�ib tekkida elektrivool? Sest juhis on olemas vabad laengukandjad. 4. T�mba ring �mber �ige vastuse j�rjenumbrile. Metallides on vabadeks laengukandjateks... 1) positiivsed ioonid 2) k�ik elektronid 3) positiivsete ioonidega mitteseotud elektronid �ige 4) negatiivsed ioonid 5. Kirjuta tabeli esimesse veergu elektrivoolu toimed. Teise veergu kirjuta, kas metalljuhi korral antud elektrivoolu toime esineb v�i ei esine. Elektrivoolu toime Esineb (ei esine) metalljuhis keemiline toime ei esine soojuslik toime esineb magnetiline toime esineb 6. Millisel elektrivoolu toimel p�hineb elektritriikraua t��? Soojuslikul toimel. 7. Kahel elektroskoobil olid suuruselt v�rdsed elektrilaengud. Miku puudutas �ht elektroskoopi niiske puupulgaga, teist kuiva puupulgaga. Niiske puupulgaga puudutatud elektroskoobilt kadus elektrilaeng kiiresti. Kuiva puupulgaga puudutatud elektroskoobilt kadus elektrilaeng m�ne sekundi jooksul. Kas voolutugevus oli suurem kuivas v�i m�rjas puupulgas? P�hjenda. Voolutugevus on suurem m�rjas puupulgas, sest see sisaldab vett ning vesi on hea elektrijuht . 8. Teisenda. 0,05A = 50 mA 750mA = 0,75 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise v��rtus ja ampermeetriga m��detud voolutugevus? Ampermeetri m��tepiirkond on 0A - 7,5A. (skaalal: suuri kriipse - 3, kahe suure kriipsu vahel on 4 kriipsu, kokku - 12; ampermeetri nool on k�mnenda v�ikese kriipsu peal, p�rast kolmandat suur kriipsu) Skaala jaotise v��rtus on 0,5A M��detud voolutugevus on 5A 10. Elektripardlis on voolutugevus 70 mA. Mitme minuti jooksul l�bib elektripardlit elektrilaeng suurusega 21 kulonit? Andmed: I= 70mA = 0,07A I= q/t t= q/I q= 21C t= 21C / 0,07A = 300s = 5min t= ? Vastus: Elektripardlit l�bib elektrilaeng 5min jooksul. C-POOL. 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. T�mba ring �mber �ige vastuse j�rjenumbrile. Elektrijuhid on ained ja nende segud, milles... 1) on palju omavahel seotud ioone 2) on palju elektrone 3) on palju vabu laengukandjaid �ige 4) ei ole vabu laengukandjaid 3. Kirjuta kaks tingimust, mis peavad olema t�idetud, et aines tekiks elektrivool. 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma 2) vabadele laengukandjatele m�juvad elektrij�ud 4. T�mba ring �mber �igete vastuste j�rjenumbritele. Vabadeks laengukandjateks v�ivad olla... 1) aatomid 2) positiivsed ja negatiivsed ioonid elektrol��tide vesilahustes �ige 3) molekulid 4) vabad elektronid metallides �ige 5) positiivsed ioonid metallides 5. Loetle elektrivoolu toimed. keemiline toime magnetiline toime soojuslik toime 6. Millisel elektrivoolu toimel p�hineb elektripirni t��? Soojuslikul toimel. 7. T�mba ring �mber �ige vastuse numbrile. Voolutugevus juhis on seda suurem, ... 1) mida suurem elektrilaeng l�bib juhi ristl�iget 2) mida suurema ajavahemiku jooksul l�bib juhi ristl�iget elektrilaeng suurusega 1C 3) mida suurem elektrilaeng l�bib 1 sekundi jooksul juhi ristl�iget �ige 4) mida kauem on juhis elektrivool 8. Teisenda. 0,3A = 300 mA 50mA = 0,05 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise v��rtus ja ampermeetriga m��detud voolutugevus? Ampermeetri m��tepiirkond on 0A - 15A. (skaalal: suuri kriipse - 4, kahe suure kriipsu vahel on neli v�ikest kriipsu, kokku - 12; ampermeetri nool on kolmandal suurel kriipsul) Skaala jaotise v��rtus on 1A M��detud voolutugevus on 10A 10. Auto k�ivitamisel l�bib k�ivitit 3 sekundi jooksul 450 kuloni suurune elektrilaeng. Kui suur on voolutugevus k�ivitis? Andmed: t= 3s I= q/t q= 450C I= 450C / 3s = 150A I= ? Vastus: Voolutugevus k�ivitis on 150A. .
Elektrivool #1 Elektrivool #2 Elektrivool #3 Elektrivool #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 167 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor numb Õppematerjali autor
elektrivoolu KT - küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

Info elektrivoolu kohta ja valemid
6
doc

Info elektrivoolu kohta ja valemid

Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). Ka välgusähvatused pole muud kui elektrivool ning inimese ja loomade närvirakkudes kulgeb samuti vool. Voolust saame rääkida siis, kui on olemas kehad, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma (vesi voolab raskusjõu tõttu). Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks, nad hakkavad liikuma elektrijõu mõjul (tekib, kui on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma ning kui vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud)

Füüsika
Küsimused ja vastused elektrivoolu kohta
3
doc

Küsimused ja vastused elektrivoolu kohta

1. Mis on elektrivool? Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. 2. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on laetud osake, mis saab aines vabalt liikuda. 3. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks elektrivool? 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. 3) Aines tuleb tekitada elektriväli. 4. Miks kasutatakse vooluallikaid? Et saada kestev elektrivool. 5. Kuidas ja miks on määratud elektrivoolu suund? Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ning selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 6. Miks juhid juhivad elektrit, mittejuhid mitte? Kuna elektrijuhtides on vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. 7. Mis on vaba elektron? Vabad elektronid on elektronid, mis pole seotud ühegi teise osakesega . 8. Millised osakesed on metallides vabadeks laengukandjateks?

Füüsika
Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng
14
docx

Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng.

vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväli on tugev laetud kehade läheduses, kehast kaugenedes elektriväli nõrk. Elektrivälja olemasolu kindlakstegemiseks saab kasutada teist keha, kui sellele kehale mõjub elektrijõud, siis on ta kindlasti mõne teise laetud keha Tööleht 3 Elektrivool 1.Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? V: elektrilaenguga osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda 2.Mis tingimusel tekib elektrivool? V: Elektrivool tekib ,kui on olemas elektriliselt laetud osakesed ,mis saavad vabalt liikuda, ja neile mõjub jõud. 3.Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? V: Et saada kestvat elektrivoolu ,tuleb kasutada vooluallikat 4.Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? V: elektrivoolu suunaks loetakse

Füüsika
Füüsika kordamine 9-klass
7
doc

Füüsika kordamine 9. klass

KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse soojushulgaga, mis eraldub kütuse ühikulise massi täielikul põlemisel. Kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (siseenergia hulk) on võrdeline kütuse massiga ja oleneb kütusest. Q=qm - sulamissoojus ­ 1 J Q=Km kg Q ­ sojushulk ­ 1J m ­ aine mass ­ 1kg 12. Mis on elektrivool? ELEKTRIVOOLUKS nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nim. vabadeks laengukandjateks. Elektrivool tekib järgmistel tingimustel: · On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; · Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõudjõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli.

Füüsika
Elekter
18
doc

Elekter

13): U E = . d 4 Sellest seosest tuleneb elektrivälja tugevuse ühik üks volt meetri kohta. Üks volt meetri kohta (1 V/m) on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont igal meetril ühe voldi võrra. 5.4. Elektrivool Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Lisaks suunatud liikumisele liiguvad elektronid kogu aeg ka kaootiliselt (soojusliikumine). Voolu (kokkuleppeliseks) suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Voolutugevus (tähis I) näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget, q

Elektroonika
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

Rööbiti ühendatud kondensaatorid saab asendada ühe kondensaatoriga, millel on sama kogulaeng q ja sama potentsiaalide vahe. 12.Alalisvool. Alalisvoolu toimed. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Metallides on laengukandjateks vabad elektronid (juhtivuselektronid). Elektrolüütides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis on korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõu tekitajaks pingeallikas (vooluallikas, toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustajaks suuruseks on amper. 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset,

Füüsika
Füüsika põhivara I I
28
pdf

Füüsika põhivara I I

kogulaeng q ja sama potentsiaalide vahe. Ekvivalentne mahtuvus avaldub valemist: 4. Alalisvool; elektromotoorjõud; Ohmi seadused. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Metallides on laengukandjateks vabad elektronid (juhtivuselektronid). Elektrolüütides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis on korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõu tekitajaks pingeallikas (vooluallikas, toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustajaks suuruseks on amper 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset,

Füüsika
Füüsika eksam
31
doc

Füüsika eksam.

suunaga. Elektrivoolu tekketingimused eelneva põhjal järeldades: 1) vabade laengukandjate olemasolu aines, 2) elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid, pooljuhtides vabad elektronid ja augud, elektrolüüdilahustes positiivsed ja negatiivsed ioonid, plasmas elektronid ja ioonid. Et elektrivälja tugevuse vektor E = - grad näitab gradiendi definitsiooni põhjal potentsiaali kiireima kahanemise suunda, siis järeldub siit ühtlasi, et elektrivool juhis kulgeb kõrgema potentsiaaliga juhi osast madalama potentsiaaliga juhi osa suunas. Selleks, et tekitada pidevat elektrivoolu, tuleb liikunud laenguid juhis pidevalt endisele kohale tagasi viia, et säilitada juhi erinevates osades potentsiaalide erinevust. Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute

Füüsika




Kommentaarid (1)

nigga123 profiilipilt
Nigga gangsta: tänks sain selle KT viie
20:13 16-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun