pinna magnetvoog 1 Wb (staatiline määratlus); Transformaator elektrimasin vahelduvvoolu tugevuse ja pinge tõstmiseks ning alandamiseks. Koosneb primaar- ja sekundaarmähistest ning neile ühisest ferromagneetilisest ainest valmistatud südamikust. Primaarmähis keerdude arvuga n1 ühendatakse vahelduvvooluallikaga, mis tekitab mähises vahelduvvoolu, see omakorda muutuva magnetvoo läbi mähise poolt ümbritsetud pinna. Sekundaarmähise keerdude arv on n2. Muutuv magnetvoog läbib nii primaar- kui sekundaarmähise poolt piiratud pinda, mille tõttu neis indutseeritakse emj. n1 u1 Transformaatori ülekandearv k = . Sõltuvalt mähiste keerdude arvu suhtest on pinget n2 u2 tõstvad ja pinget alandavad transformaatorid. Elektrigeneraator elektrimasin mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks. Koosneb
vahelduvvooluallikaga kulgeb selles mähises vahelduvvool it, mis tekitab magnetjuhtmes 2 vahelduva magnetvoo . Sulgudes magnetjuhtmes, on see voog aheldatud mõlema mähisega ja indutseerib nendes elektromotoorjõud: Primaarmähises valem 1.1 Sekundaarmähises valem 1.2 Kus 1 ja 2 on keerdude arvud trado primaar- ja sekundaarmähises. Koormuse Zt ühendamisel sekundaarmähise klemmidega tekib selles vooluringis vool i2. Sekundaarmähise klemmidel tekib seejuures pinge U2. Pingekõrgendustrafodes U2 > U1, pingemadaldustrafodes aga U2 > U1. Valemeist 1.1 ja 1.2 järeldub, et elektromotoorjõud e1 ja e2 võivad teineteisest erineda mähiste erinevate keerdude arvu tõttu. Seepärast võib, kasutades mähiseid vajaliku keerdude arvude suhtega, valmistada trafo mistahes pingetele.
6. Võimsuslülitid; 7. Võimsuslülitid ja sulavkaitsmed. 2.Millistel kõrgepingeseadmetel ei ole kaarekustutuskambreid: 1. Lahklülititel; 2. Koormuslülititel; 3. Võimsuslülititel; 4. Sulavkaitsmetel; 5. Koormuslülititel ja sulavkaitsmetel; 3. Millised vastused on õiged: Pingetrafode: 1. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse paralleelselt; 2. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse järjestikku; 3. Sekundaarmähise takistus on suur; 4. Sekundaaramähise takistus on väike; 5. Sekundaarmähises on keerde rohkem kui primaarmähises; 4. Elegaasi (SF6— шестифтористая сера) isolatsioonitakistus (vastupidavus läbilöögile) on: 1. 2-4 korda parem kui õhul; 2. 2-4 korda halvem kui õhul; 3. Samasugune kui õhul. 5.Milline vastus on õige. Elegaas on: 1. Mürgine; 2. Tuleohtlik; 3. Õhust 5 korda raskem; 4. õhust oluliselt kergem. 6
kondensaatorile laeng.Kondensaator hakkab tarbiva seadmega – sekundaarmähis.Trafo töö tühjenema läbi pooli.Poolil on suur induktiivsus ja põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. temas tekib eneseinduktsioonivool, mis takistab Primaarmähisesse juhitakse vahelduvvool. Muutuva põhivoolu järsku kasvamist. Voolutugevus saavutab vooluga kaasneb muutuv magnetväli. See kandub maksimaalse väärtuse esimese vp lõpuks, kui südamiku abil sekundaarmähise piirkonda ja see kondensaator on tühi. Voolutugevus ei saa järsult tekitab sekundaarmähises vahelduvpinge. Igas nulliks muutuda, sest eneseinduktsioonivool takistab keerus on ühesugune pinge. Sekundaarmähise pinge järske muutusi. Voolutugevus muutub nulliks teise vp sõltub keerdude arvust mähises. lõpuks ja sel hetkel on kondensaator laetud 10.Mis on ülekande arv ja kasutegur? Valem, vastupidiselt. kolmanda ja neljanda veerandperioodi tähistused.
pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv. Nihkevool nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine on elektromagnetlaine levimine ruumis. Elektromagnetlainete põhiliigid pikilaine nt. heli, ristlaine nt. valgus. Vahelduvvoolu võimsuse arvutamine aktiivtarviti korral valem N=IU Nimeta kolm takistust
Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse paralleelselt; первичная обмотка трансформатора тока соединяется в электрическию цепь параллельно. b. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse järjestikku; первичная обмотка трансформатора тока соединяется в электрическию цепь последовательно. c. Sekundaarmähise takistus on suur; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет большое сопротивление d. Sekundaaramähise takistus on väike; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет маленькое сопротивление e. Sekundaarmähises on tavaliselt keerde rohkem kui primaarmähises;
Trafot kasutatakse vahelduv voolu pinge tõstmiseks või alandamiseks. E1=-n1 d§/dt, E2= -n2 d§/t, E1/E2= U1/U2=n1/n2. U1-pinge primaarmähise(V), U2 pinge sekundaarmähise(V), n1 primaarmähise keerdude arv (-). Trafo töötab aint vahelduva vooluga. Trafo kasutegur näitab kui suure % moodustub sekundaarmähiselt saadav voolu võimsus
KUI KONDENSAATORIST EI OLE JUTTU ÜL. ON C=0 !!! 8)Resonants, millal tekib? - Nähtus, kus võnkeamplituut teadud sagedusel saavutab maksimaalse väärtuse. Tekib kõikvugu võnkumiste ja lainete korral, näiteks on olmeas: akustiline, mehhaaniline, elektromagnetiline resonants jne. 9)Trafo e. transformaator-ehitus ja ülesanne. - U1 - primaarmähisele rakendatud pinge U2 - sekundaarmähisele -:- n1 - primaarmähise keerdudearv n2 - sekundaarmähise -:- Kui k>1 , siis madaldab pinget k<1 , siis tõstab pinget 10)Elektromagnetlained: 1. madalsageduslained, 2. raadiolained 3. infrapuna kiirgus (infravalgus) 4. nähtav valgus 5. ultraviolettkiirgus 6. röntgenkiirgus 7. gammakiirgus
a. pöördvõrdeline juhtmete kaugusega b. võrdeline mõlema juhtme ristlõikepindalaga c. võrdeline juhtmelõikude pikkusega d. võrdeline mõlema voolu tugevusega e. võrdeline juhtmete kaugusega F=K(I1I2*/d)*l K=2*10-7 N/A2 13. Joonisel on sinisega märgitud sirgvool ja punasega selle magnetvälja jõujooned. Milline on voolu suund? a. Alla kruvireegel b. Üles 14. Trafo sekundaarmähise keerude arv on 10 korda väiksem primaarmähise keerdude arvust. Sekundaarmähisel on pinge 12 V. Mitu volti on pinge primaarmähisel? a. 120 Ülekandearv k=U1/U2=N1/N2 15. Kas on õige, et magnetnõela põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolusele? a. Väär NB! magnetnõela põhjapoolus osutub Maa geograafilisele põhjapoolusele (magneetilisele lõunapoolusele) 16
11. Transformaator ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 12. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge, on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. Raudsüdamik on vajalik selleks, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. 13. Trafo põhilised kasutusvaldkonnad on energiatehnika, mõõtetehnika, signaaliedastustehnika ja võrgutoitega elekrtiseadmed. 14. Elektrienergia ülekannet teostatakse kõrgel pingel, sest energiakadu on siis väiksem. 15. Kodus pistikupesa klemmide pinge on 220V. 16. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille
Leida trafo primaarvool I? sekundaarvool I2n? sekundaarvool lühisel I2k sekundaarvool lühisel I2k? Vastus: trafo primaarvool 85,714 A sekundaarvool 66,667 A sekundaarvool lühisel 952,38 A 3. Kolmefaasilise trafo primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvu suhe w1/w2=15. Trafomähiste ühe primaarpoole liinipinge on 35kV. Leida sekundaarpoole liinipinge tühijooksul. Vastus anda koos üh Nimipinge U1n 35 kV keerdudearvu suhe w1/w2 15 sek.poole liinipinge U2L Sekundaarpinge tühijooksul U2_t Vastus: trafo sekundaarpoole liinipinge U2l 4,041 kV 4
energiakadu on väiksem ja juhtmed võivad olla väiksema ristlõikega. Trafo eesmärgiks ongi muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektromotoorjõu 2) miks kasutatakse elektrienergia ülekandel trafosid? (lk. 63) 3) mis on faasi- ja nulljuhe? (lk. 39) Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes
Välise šundiga ühendamiseks ette nähtud ampermeetri skaalale on märgitud vajaliku šundi nimipingelang (näit. 75 mV), šundi nimivool aga peab võrduma ampermeetri mõõtepiirkonnaga. Joonis 1.2. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine šundiga Vahelduvvooluringis kasutatakse ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks voolutrafosid, kuna šuntide puhul suureneb mõõteriista omatarbevõimsus. Voolutrafo primaarmähis ühendatakse mõõdetavasse vooluringi jadamisi, sekundaarmähise klemmidele ühendatakse mõõteriist, mille mõõtepiirkond peab vastama voolutrafo nimisekundaarvoolule (tavaliselt 5 A). Kuna voolutrafo normaalseks töörežiimiks on lühis, siis ei tohi tema sekundaarmähise klemme kunagi jätta lahtiühendatuks, vaid tuleb mõõteriista eemaldamisel lühistada. Mõõdetav voolutugevus avaldub: I1 = I 2 kI , (1.2) kus I2 on ampermeetri näit,
= 5073mm 2 Arvestades trafo plekkide isolatsioonikadu 5% 0,95 Vajalik südamiku ristlõike pindala A y 5000 mm2. _______________________________________________________________________________________________________________________ Trafode puhul arvestame voolutiheduse konstanti juhtme mm2 kohta 2,2A C = 2,2A/mm2 Teades voolutugevust I, saame arvutada nii primaat- kui ka sekundaarmähise traadi läbimõõdu d järgmise valemi järgi: I 2 2 d =2 d = × I = × I = 0,76 × I ×C ×C 2,63 1660 I prim = = 7,21A 7,2 A d prim = 0,76 × 7,2 = 2,039 2mm 230 ; _______________________________________________________________________________________________________________________
Kasulik: Saab tööle rakendada suure võimsusega masinaid. Saab ka 3 täiesti iseseisvat vooluvõrku nt terve 3 korruselise maja jaoks. Uf- faasipinge e pinge nulljuhtme ja faasijuhtma vahel. Ul- liinipinge hetkväärtus e pinge kahe faasijuhtma vahel. Ul= *u*f. Traformaator-trafo- seade, millega saab muuta voolutugevust ja pinget vastavas vahekorras. Trafo koosneb primaarmähisest ja sekundaarmähisest, mis on keritud ühele metallsüdamikule. Kehtib seos, et primaar- ja sekundaarmähise pingete suhe on võrdne nende mähiste keerdude suhetega ja pöördvõrdeline voolutugevusega e N1/N2=U1/U2=I2/I1. Sellest seosest tuleneb ka põhjus, miks trafot nii palju kasutatakse igapäevaelus. Kui trafos on palju keerde, siis saab sellega tõsta pinget ja järelikult langeb voolutugevus, mis aitab oluliselt vähendada elektrienergia kadu soojusenergiana. Kui vahelduvvool jõuab aga tarbijani, siis U-d taas langetatakse ja voolutugevust tõstetakse- sedasi toimib jaotosvõrk.
Ühik 1 A Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafod muudavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Trafo koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. k=U1/U2 =N1/N2 . Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Energia muundumine võnkeringis. Kõigepealt tuleb võnkering tasakaalust välja viia. Seda võib teha näiteks kondensaatori laadimisel mingi alalisvooluallika abil. Laetud kondensaator omandab potentsiaalse energia, mille määravad kondensaatori mahtuvus C ja tema pinge U. Oma olemuselt on tegemist plaatide vahele koondunud elektrivälja energiaga We.
kaablipaberiga. Mähiste otsad kinnitatakse trafo klemmide alla. • Mis on trafo tühijooksu- ehk jõudeseisund? Keskmiselt mitu % on trafo tühijooksuvool nimivoolust? Trafo jõudeseisund on seisund, kui trafo primaarmähis on võrku ühendatud, aga sekundaarmähis tarviti külge ühendatud ei ole. Tühijooksuvool on keskmiselt 4...10% nimivoolust. • Mis on trafo ülekandetegur ja kuidas saab seda määrata? Trafo ülekandetegur on primaarmähise ja sekundaarmähise keerdude jagatis, mis näitab, kui palju ning kuhu poole pinge trafot läbides muutub. Ülekandetegurit saab määrata valemiga n=E1/E2=ω1/ω2 • Millal on trafo pinget tõstev ja millal madaldav? Trafo on pinget tõstev, kui sekundaarmähises on rohkem keerde kui primaarmähises. Trafo on pinget madaldav, kui primaarmähises on rohkem keerde, kui sekundaarmähises. • Mis on autotrafo ehk säästetrafo ja milleks teda kasutatakse? Mis on
kasutada elektroonikakomponentidega skeeme, mis vajavad talitlusmaandust (häirevastast maandust) ning on halvasti isoleeritud kõrgepinge eest. Sellised tingimused võivad esineda, kui elektriahel sisaldab elektripaigaldisi, mis on isoleeritud kõrgema pinge ahelatest ebapiisavalt. 4. Vooluahela ehitus SELV- ja PELV-ahelate pingestatud osad peavad olema eraldatud nii üksteisest kui ka muudest ahelatest isolatsiooni abil, mis vastab vähemalt kaitseväikepinge trafo primaar- ja sekundaarmähise vahelisele isolatsioonile. SELV- ja PELV-ahelate juhid tuleb üldiselt paigutada muude ahelate juhtidest eraldi. Kui see ei ole võimalik, tuleb kohaldada üht järgmistest võtetest: SELV- ja PELV-ahelate juhid kaitstakse peale põhiisolatsiooni isoleerkatte abil; SELV- ja PELV-ahelate juhid eraldatakse muu pingega ahelate juhtidest kaitsemaandatud metallvarje või -kattega; SELV- ja PELV-ahelate juhid võivad koos teiste, muupingeliste ahelate juhtidega olla
Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool
Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool
toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Sagedusmodulatsioon modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust
Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe tühjaks.2)kui kondensaator on tühjenenud indutseerib pooli kaduv võetakse trafost väljuv pinge). Primaar pinge U1 tekitab primaarvoolu I1 ja see magnetväli vastassuunalise voolu. 3)vastasuunaline vool laeb kondensaatori millest saab jälle muutuma magnetvoo , mis indutseerib sekundaarpinge U2. Sekundaarmähise vooluallikas 4)kondensaator taaskord tühjeneb, indutseerib pooli kordub magnetväli vastassuunalise ühendamisel tarbija R, tekib sekundaarvoolu I2. Kui trafos poleks voolu(esialgse ja kõik kordub). energiakadusid kehtiksid seadused: n1/n2=U1/U2=I2/I1. Kadudeta trafot ehk Kasutatakse ära raadiolaienete tekitamiseks. Võnkeringis tekkiva perioodi võib arvutada Thomsoni ideaaltrafot ei ole olemas
sekundaarmähisega süüteküünal. Katkesti on ühendatud juhtme abil süütelülitiga. Katkesti kontaktide vahel sädeluse vähendamiseks ja voolu järsema muutumise saamiseks on süsteemis kondensaator. Magnetitega hooratta liikumisel lõikuvad magnetvälja jõujooned süütepooli mähisega ja indutseerivad neis elektromotoorjõu. Kahe mähisega süütepoolis tekib vastastikuse induktsiooni nähtus. Kui vool läbib primaarmähist, tekib selle ümber magnetväli, mille jõujooned haaravad ka sekundaarmähise keerde. Kontaktide avanemisel on omainduktsiooni elektromotoorjõu väärtus primaarmähises 200 – 300 V. Sekundaarmähises tekkiva vastastikuse induktsiooni elektromotoorjõu väärtus sõltub primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvu suhtest. Primaarmähis on keritud jämedamast traadist läbimõõduga 0,19…0,8 mm ja väikese keerdude arvuga (150 – 170 keerdu) ning sekundaarmähis peenest traadist läbimõõduga 0,06…0,09 mm ja suure keerdude arvuga (9600…11000)
trafoks. Trafo koosneb terassüdamikust, millele on keritud 2 või enam mähist. Mähist, millesse suundub elektrienergia nim. primaarmähiseks. Mähist, mis on ühendatud tarbijaga nim. sekundaarmähiseks.(14) Trafo ehitus põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. voolu läbiminekul primaarmähisest tekib raudsüdamikus magnetvoog ja mõlemas mähises indutseeritakse emj. Magnetvoo muutumise kiirus on mõlemas mähises ühesugune. 1=-n1/t; 2=-n2/t Primaar-ja sekundaarmähise emj-dude efektiivväärtuste suhet nim trafo ülekande teguriks k. k= 1/ 2=n1/n2~U1/U2. Trafo reguleerib automaatselt võrgust kasutatavat elektri energiat kooormusvoolutugevusest olenevalt s.t. kui pinge suureneb, siis voolutugevus väheneb. n1/n2~I2/I1 Trafo kasuteguriks nim sekundaarvõimsuse(P 2) ja primaarvõimsuse (P1) suhet. =P2/P1=U2I2/U1I1=P2/P2+PCu+PFe Võimsuskadu koosneb kahest osast: 1)Mähiste moojenemise tõttu vaseskadu PCu 2)Raudsüdamikus tekkiv induktsioon ja
vastaksid mõlemate võnkeringide resonantssagedustele, kasvab pinge sekundaarpoolis äärmiselt kõrgeks. Tesla ise mõõtis Colorado Springsis pingeid kuni 12 miljonit volti. Seega kujutab Tesla trafo endast otsekui kiike, mis, saades õigel ajal väikeseid tõukeid, on suuteline saavutama märkimisväärset hoogu. (Jüri Krustok) 4.2 Välgu maailmarekord Tesla enda konstrueeritud trafo oli massiivsete mõõtmetega. Labori katusel oleva sekundaarmähise ülemine ots oli maapinnast umbes 60 meetri kõrgusel. Katsetuste ajal kuuldus Colorado Springsis Tesla laborist vägevat müra ning antenni ümbritses võimas helendus. Kohalikud elanikud olevat olnud pidevalt ärevuses, sest tänaval käies võisid nad jalgade ja maapinna vahel näha sädemeid. Tesla peamine eksperiment oli seotud ideega kasutada Maad ennast võnkeringi osana. Ta avastas, et kui lasta kõrgsageduslik võnkumine otse maasse, siis jõuab ta
kondensaatoritega [4]. Impulss-stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575. Joonis 4. Impulsstoiteploki elektriskeem. Alaldi, dioodid D1, D4 ja elektrolüütkondensaator C1, väljundpinge URO avaldub valemist: , kus Use on transformaatori sekundaarmähise pinge efektiivväärtus ja UF on alaldusdioodi päripingelang. Alaldi väljundpinge on ühtlasi ka impulss-stabilisaatori mikroskeemi U1 sisendpinge UIN. Asetades lähteandmed valemisse saame: Seega on eeldatav sisendpinge maksimaalväärtus u 20,5 V. Silukondensaatori C1 mahtuvuse arvutamisel on lubatav sisendpinge pulsatsioon kpul kuni 10 %, ehk sisendpinge UIN väheneb kuni 18,5 V. Silukondensaatori C1 arvutamiseks kasutame valemit: kus IROmax alaldi väljundi maksimaalne vool
Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine voolutrafo abil. Voolutrafo - vahelduvvooluahelais ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav eriotstarbeline transformaator. Vahelduvvoolu mõõtmisel ampermeetri ja voolutrafoga ühendatakse viimase primaarmähis vooluahelasse järjerstikku ning sekundaarmähisesse lülitatakse ampermeeter. Tegeliku voolu leidmiseks tuleb ampermeetri näit korrutada voolutrafo ülekandeteguriga, mis kujutab endast primaar- ja sekundaarmähise nimivoolude suhet ning antakse voolutrafo sildil murruna, näiteks 25/5A jne. 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti elektriahela osaga, milles on tarvis pinget mõõta. Voltmeetri sisetakistus on suhteliselt suur. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine eeltakisti abil. Eeltakisti - takisti, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda.
pingele. Pingetrafo sekundaarmähis on valmistatud väikese keerdude arvuga ning suure ristlõikega traadist. Sekundaarmähis on mõeldud pingele 100V, 100·3V ja 100/3V. Pingetrafo töötab talitluses, mis on ligilähedane tühijooksule. Seletatav on see voltmeetrite ja vattmeetrite pingemähiste suure takistusega. Ülekandeteguri arvutamiseks kasutame järgmist valemit: , 1 - primaarmähise keerdudearv 2 - sekundaarmähise keerdudearv Un1 - primaarnimipinge Un2 - sekundaarnimipinge U1 - tegelik primaarpinge U2 - tegelik sekundaarpinge Ülesanne: Leida tegelik primaarpinge U1, kui voltmeeter on ühendatud läbi pingetrafo KU=10 000/100 ja selle näit on U2=23V. Voolutugevuse mõõtmine Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse erinevate mõõtemehhanismidega ampermeetreid, mis lülitatakse mõõdetavale voolule jadamisi (ühe või mitme
mõõtmise võimalus (tuhanded tonnid).Puuduseks jääkdeformatsioon ja magnetilise läbitavuse sõltuvus temperatuurist. Transformaatorandurid ehk Trafoandur Andur koosneb magnetjuhtmest ergutusmähisega 1 (primaarmähis) raam 2 südamik 4 raamikujulise sekundaarmähisega 3. Primaarmähisesse 1 antakse vahelduvpinge U. Sõltuvalt südamiku pöördenurgast raamikujulises sekundaarmähises 3 transformeeritakse emj: e = f(). Kui sekundaarmähise raam paikneb magnetvoo tasandis, on emj null. Trafoandureid nimetatakse ka ferrodünaamilisteks anduriteks. Ferrodünaamilisi andureid kasutatakse ka pöördenurga edastamiseks kaugjuhtimissüsteemides ja neid nimetataks sünkroonseteks ferrodünaamilisteks
53. Trafo tööpõhimõte. Trafo otstarbeks on muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist (pooli), mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nimetatakse primaarmähiseks. Teist mähist, mis annab energiat tarbijale, nimetatakse sekundaarmäniseks. Primaarmähise suurused on tähistatud indeksitega 1 ja sekundaarmähise suurused tähistatud indeksiga 2. Kui U1 > U2, siis trafo on pinget madaldav, vastupidisel juhul pinget kõrgendav. Suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks ning väiksema nimipingega mähist alampingemähiseks. Trafod võivad olla ühe- või kolmefaasilised. Trafo südamiku ülesandeks on suurendada magnetilist sidet primaar- ja sekundaarmähise vahel. Trafod võib jahutuse seisukohalt liigitada õhk ja õlijahutusega trafodeks.
Parameetrid: suurim lubatud alalisvool (IFmax on pärivoolu suurim keskväärtus; suurim lubatav alalisvastupinge URmax on dioodi siirdele rakendada lubatav vastupinge suurim väärtus; sagedusala piirdesagedus. Pingevoolu tunnusjoon: (pütsepp:lk 48) 42. Ühefaasilised alaldid Ühefaasilises ühetaktilises alaldis vool läbib dioodi ja tarvitit trafo sekundaarpinge poole perioodi ulatuses, st kuni sekundaarmähise otspunkt a on positiivne otspunkti b suhtes. See vool on pulseeriv, muutudes amplituudiväärtusest nullini. Alaldatud vooli alaliskomponent kujutab endast perioodi vältel tarvitit läbiva voolu keskväärtust Id=0,45 I2. Poolperioodalaldi peamiseks puuduseks on väljundpinge tugev pulsatsioon ja trafo võimsuse ebapiisav kasutamine (pulsatsioonitegur q=1,57). Kõige parem on ühegaasilie sildlülituses alaldi, kus dioodid töötavad paariti
toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Faasmodulatsioon ??? Sagedusmodulatsioon modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust
juhtmed võivad olla väiksema ristlõikega. Trafo eesmärgiks ongi muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektromotoorjõu 6 54. Elektrimootori tööpõhimõte. Elektrimootorid on elektromehaanilised seadmed, mille ülesandeks on teha tööd
- Tavaoludes kasutatakse õlitrafosid Trafode lülitusgrupid - Madalpingevõrgu käidu seisukohalt on oluline trafo lülitusgrupi valik - Keskpingevõrkude trafodes kasutatakse kolme erinevat lülitusgruppi Keskpingevõrkude trafode lülitusgrupid - Kuni 100kVA trafode korral - Yzn - Trafod 160-2500 kVA korral - Dyn - Sümmeetriliseks koormuseks Yyn Tähtede tähendus - Tähed Y või y ja D või d ning Z või z osutavad vastavalt primaar- või sekundaarmähise (suur- või väiketäht) lülitusviisile - täht-, kolmnurk- või siksaklülitusele Täht N või n - Näitab täht- või siksaklülituses mähise neutraali maandust Lülitusgrupile järgnev number - Näitab sama faasi sekundaarpinge vektori nihkumist primaarpinge vektori suhtes kella numbrilaual, kui primaarpinge vektor on asetatud 12-le (nt Dyn11) Kõrgemate harmoonikute levik Trafo ühe mähise ühendamisel tähte ja teise kolmnurka:
vahendusel: primaarmähises kulgev vahelduvvool tekitab südamikus perioodiliselt muutuva magnetvoo, mis indutseerib sekundaarmähises vahelduva elektromotoorjõu. Kui sekundaarmähis ühendada energiat tarbiva elektriahelaga, läbib seda elektrivool. Sekundaarmähises kujuneva pinge sekundaarpinge suuruse määrab mähiste keerdude arvu suhe. Ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaarpinge suhe primaar ja sekundaarmähise keerdude arvu suhtega n, mida nimetatakse ülekandesuhteks: kus N_1 ja N_2 on vastavalt primaar ja sekundaarmähise keerdude arv; U_1 ja U_2 primaarpinge ja sekundaarpinge; I_1 ja I_2 primaarvool ja sekundaarvool. Ideaalne trafo kus P1 trafosse siseneva võimsuse hetkväärtus,
Joonisel 0.2.9 on raamikujulise sekundaarmähisega trafoandur. Andur koosneb magnetjuhtmest – ergutusmähisega 1 (primaarmähis) raam 2 südamik 4 raamikujulise sekundaarmähisega 3. Primaarmähisesse 1 antakse vahelduvpinge U. Sõltuvalt südamiku pöördenurgast φ raamikujulises sekundaarmähises 3 7/27 jklng3.sxw transformeeritakse emj: e = f(φ). Kui sekundaarmähise raam paikneb magnetvoo tasandis, on emj null. Joonis 0.2.9. Trafoandureid nimetatakse ka ferrodünaamilisteks anduriteks. Ferrodünaamilisi andureid kasutatakse ka pöördenurga edastamiseks kaugjuhtimissüsteemides ja neid nimetataks sünkroonseteks ferrodünaamilisteks sidesüsteemideks. Selsüünid. Selsüün (ingl. selsyn →self “ise” + sün- + kr. chronos “aeg”) on induktsioonelektrimasin mehaaniliselt sidestamata võllide sünkroonseks või sünfaasiliseks pööramiseks
omakorda suurendab südamiku magnetvoogu endise väärtuseni. Trafo on isereguleeriv seade, koormuse (vagunites). Pidurdustakistite takistuse muutmise teel on lihtne muuta pidurdavat momenti. suurendamisel suureneb automaatselt ka võrgust võetav vool ja võimsus. Pinge ja voolu võrrandid. 26.Asünkroonmootori tehistunnusjooned- nim rea otseselt mõõdetavate kui ka mõõteandmete alusel 14. Trafo pingemuutus, välistunnusjoon. Pingelangu tõttu trafo sekundaarmähise takistusel muutub arvutatavate suuruste sõltuvusi kasulikust võimsusest mootori võllil P2. Need karakteristikud on mootori sekundaarpinge U2. U sõltuvust voolust nim trafo väliskarakteristikuks. Sekundaar pingemuutus on deltaU2 koormuse järkjärgulisel suurendamisel katseliselt leitavad ja võetakse üles tingimusel et staatoripinge saame leida tühijooksupinge U20 ja sekundaarpinge vahena. DeltaU2=U20-U2
liikuvaate vooluga juhtide 10. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad 11. magnetvälja jõujooned väljuvad põhjapooluselt ja sisenevad põhjapoolusele 12. Kaks paraleelset voolu mõjutavad teineteist jõuga, mis on a. võrdeline mõlema vooli tugevusega b. võrdeline juhtmelõigu pikkusega c. pöördvõrdeline juhtme kaugusega 13. Joonisel on sinisega märgitud sirgvool ja punasega selle magnetvälja jõujooned. Milline on voolu suund? alla 14. Trafo sekundaarmähise keeruduse arv on 10 x väiksem primaarsmähise keerduse arvust. Sekundaarsemähisel on pinge 12V. Mitu volti on pinge primaarmähisel? 120V 15. Kas on tõene, et amhnetnõelda põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolisele? väär. 16. Kas on õige , et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil? väär kuna liikuva laetud osakese energiat saab suurendada elektrivälja abil aga magnetvälja abil energiat juurde ei saa
Kasutatavad vedelikud on sovool (SRÜ-s), piranool (USA-s), askarüül (Saksamaa). Need on väga mürgised ja raskesti lagunevad ained. Nende põlemisel tekivad väga mürgised ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi järgi jaotatakse: - reguleeritavad primaarmähiste ümberlülitamisega trafo pingetus olekus, - koormuse all reguleeritavad. Esimesel juhul on võimalik reguleerida ±5% nimipinge suhtes, astmete arv tavaliselt 5. Sekundaarmähise ümberlülitamisega on võimalik pinget reguleerida nt 17 astme puhul vahemikus ±12% nimipinge suhtes. Trafode võimsus valitakse nende arvutusliku koormuse järgi, arvestades nõutud vastastikust reserveerimist ja lubatavat avariilist ülekoormust S m k 1+ 2 Sn ( n - 1) k a kus
Trafo-vahelduvvoolu pinge muutmiseks.primaarmähis ühendatud vooluallikaga, sekundaar tarbijaga.trafo töö põhineb elektrmagnetilise induktsiooni nähtusel.vahelduvpinge primaarmähise otstel tekitab vahelduvvoolu,muutuv vool tekitab muutuva magnetvälja,kinnine raudsüdamik tugevdab primaarmähise poolt tekitatud magnetvälja ja suunab sekundaarmähisesse, millest läbiv magnetväli industseerib sekundaarmähises muutuva emj ja pinge sekundaarmähise otstel ja kui sekundmähis ühendada tarbijaga siis läbib neid vvool Suurema pingega mähisel->väiksem vool, suurem vool->vähem keerde,suurem voolutugevus. Faas-siinuse/koosinuse argument t.millises seisundis võnkuv süsteem on Elektrivool Elektrivoolu tekkimise tingimused-aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid kui ka elektrivälja olemasolu Elektromotoorjõud [V] =Av/q -on suurim pinge,mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama
voltmeetri sisetakistus olema suur võrreldes ahela osa takistusega. Voltmeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui pinge suurus pole ligikaudu teada, siis tuleb valida kõige suurem piirkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus. Vahelduvpingel üle 1 kV kasutatakse pinge mõõtmiseks pingetrafot, millel on kaks mähist, kusjuures primaarmähis ühendatakse kohtadesse, kus tahetakse pinget mõõta ning sekundaarmähise külge ühendatakse voltmeeter. 26. Voolu mõõtmine - Voolu mõõtmiseks ahela osas lülitatakse sellesse jadamisi ampermeeter. Mõõteriista mõju vähendamiseks ahela voolule peab ampermeetri takistus olema võimalikult väike. Ampermeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui voolu suurust ligikaudu ei teata, siis tuleb valida kõige suurem piikkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus. Alalisvoolu mõõtmisel
Sildlülituses vajalike neljadioodilisi komplekte valmistatakse tablettidena(ühises korpuses), kusjuures nad ei ole kallimad kahest üksikust dioodist. Sildlülitus töötab järgmiselt: Esimesel poolperioodil, kui sekundaarmähisel ülemine ots on positiivne ja alumine negatiivne kulgeb vool mähise ülemiselt otsalt läbi dioodi VD1, läbi tarbija, läbi dioodi VD2 mähise alumisele otsale. Järgmisel poolperioodil muutub mähiseotste polaarsus ja nüüd kulgeb vool sekundaarmähise alumiselt otsalt läbi dioodi VD3 läbi tarbija läbi dioodi VD4 mähise ülemisele otsale. Vool läbi tarbija kulgeb mõlemal poolperioodil samas suunas ja alaldist saadav pinge on samasugune nagu eelmisel lülituselgi. Vaadeldud kaks lülitust annavad toiteseadme väljundist samasuguse pinge, erinevus on ainult dioodide arvus ja trafo ehituses. Keskväljavõttega lülituse trafo on keerulisem, kuna ta vajab kaht sekundaarmähist. Sildlülituse trafo on lihtsam (üks mähis jääb ära)
Eeltakisti lülitatakse mõõtemehhanismiga jadamisi Pingejagur koosneb takistite kogumist, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab riista nimipinge. Kõrge vahelduvpinge mõõtmisel laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda pingetrafoga. Trafo primaarmähis 1 ühendatakse rööbiti võrku, mille pinget on vaja mõõta. Voltmeeter ühendatakse sekundaarmähise 2 klemmidega. Pingetrafosid valmistatakse ühe ja kolmefaasilistena. Võimsuse mõõtmine: Aktiivvõimsust mõõdetakse elektrodünaamiliste vattmeetritega. Need mõõteriistad leiavad samuti rakendamist võimsuse mõõtmisel alalisvooluahelais. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada, muutub pöördemomendi suund. Õige ühendamise tagamiseks on kõigil vattmeetreil üks voolu- ja üks pingemähise klemm märgitud tärniga. Need on nn generaatoriklemmid
12. Kaks paralleelset voolu mõjutavad teineteist jõuga, mis on a. pöördvõrdeline juhtmete kaugusega b. võrdeline juhtmelõikude pikkusega c. võrdeline mõlema voolu tugevusega d. F=K(I1I2*/d)*l K=2*10-7 N/A2 13. Joonisel on sinisega märgitud sirgvool ja punasega selle magnetvälja jõujooned. Milline on voolu suund? a. Alla kruvireegel 14. Trafo sekundaarmähise keerude arv on 10 korda väiksem primaarmähise keerdude arvust. Sekundaarmähisel on pinge 12 V. Mitu volti on pinge primaarmähisel? a. 120 b. Ülekandearv k=U1/U2=N1/N2 15. Kas on õige, et magnetnõela põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolusele? a. Väär magnetnõela põhjapoolus osutub Maa geograafilisele põhjapoolusele (magneetilisele lõunapoolusele) 16
negatiivsed. Seetõttu saab VD1 päripinge, ning vool kulgeb läbi dioodi VD1 ja läbi tarbija mähise keskväljavõttele. Mähise alumine pool on sel juhul vooluta, sest toimiva vastupinge tõttu on diood VD2 on suletud. Järgmisel poolperioodil muutub mähiste polaarsus ja sellest tingituna muutub ka dioodide tööreziim. VD1 läheb vastassuuna reziimi ja VD2 pärisuuna reziimi, ning vool kulgeb läbi dioodi VD2, läbi tarbija ja jälle trafo sekundaarmähise keskpunkti. Kuna vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil ühes suunas, siis saame tarbijal alalisvoolu mõlema poolperioodi vältel. Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel K = 0,45, a pulsatsiooni tegur p = 0,67, dioodi parameetrid on I = 0,5I ja U = U , F t R 2max pulsatsiooni sagedus f = 100Hz. p Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu
Seetõttu saab VD1 päripinge, ning vool kulgeb läbi dioodi VD1 ja läbi tarbija mähise keskväljavõttele. Mähise alumine pool on sel juhul vooluta, sest toimiva vastupinge tõttu on diood VD2 on suletud. Järgmisel poolperioodil muutub mähiste polaarsus ja sellest tingituna muutub ka dioodide tööreziim. VD1 läheb vastassuuna reziimi ja VD2 pärisuuna reziimi, ning vool kulgeb läbi dioodi VD2, läbi tarbija ja jälle trafo sekundaarmähise keskpunkti. Kuna vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil ühes suunas, siis saame tarbijal alalisvoolu mõlema poolperioodi vältel. Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel Ka= 0,45, 19 pulsatsiooni tegur p = 0,67, dioodi parameetrid on IF = 0,5It ja UR = U2max, pulsatsiooni sagedus fp = 100Hz. Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu koormamine
on näidatud joonisel 1.2, c. Selline alaldi annab väljundis iga siinuspinge poolperioodi korral pulseeriva pinge ja voolu, nagu on näidatud joonisel 1.3, c. Induktiivkoormus põhjustab voolu "ülekatte", mida nimetatakse kommutatsiooninurgaks . Vahelduvpinge ülekandmiseks dioodlülitusele vajab antud alaldi keskväljavõttega trafot. Mõlema türistori VS1 ja VS2 anoodid on ühendatud trafo sekundaarmähise alguse ja lõpuga ning katoodid on ühendatud kokku positiivsel ühisväljundil. Koormusmootor M ühendatakse katoodide ühispunktiga ja trafo sekundaarmähise keskväljavõttega. Trafo, kaks dioodi või türistori ja koormus moodustavad tervikliku voolukontuuri. Türistoride juhtimisel tüürnurga muutmisega vahemikus 0... on võimalik muuta mootori pöörlemissuunda, kuid koormusvool ja pöördemoment jäävad ühesuunaliseks, nagu näitab joonis 1.3, d
24 kuiv- ja valuvaiktrafo. läbilõige Jaotusvõrgu, eriti aga madalpingevõrgu käidu seisukohalt on oluline trafo lülitusgrupi valik. Keskpingevõrkude trafodes kasutatakse kolme erinevat lülitusgruppi. Kuni 100 kVA trafode korral kasutatakse lülitusgruppi Yzn, trafodel 160…2500 kVA lülitusgruppi Dyn ning nende kõrval ka lülitusgruppi Yyn. Tähed Y või y ja D või d ning Z või z osutavad vastavalt primaar- või sekundaarmähise (suur- või väiketähed) lülitusviisile – täht-, kolmnurk- või siksaklülitusele. Kui täht- või siksaklülituses mähise neutraal maandatakse (ühendus neutraaliga on toodud trafo lülituskilbile), kuulub tähisesse täht N või n. Lülitusgrupile järgnev number (nt Dyn11) näitab sama faasi sekundaarpinge vektori nihkumist primaarpinge vektori suhtes kella numbrilaual, kui primaarpinge vektor on asetatud 12-le.
kasutatakse neid ka alalisvoolu signaalide muundamiseks vahelduvvoolu signaalideks. Wj juhtmähis. W vahelduvvooluumähis (töömähis). P1 koormustakistus. IK= ~Ut/~Z Kõige lihtsam magnetvõimendi kujutab endast tavalist transformaatorit, kus primaarmähises antakse alalisvoolu mootor. Alalisvoolu signaalidega toimub südamiku eelmagneetimine, sellest muutub südamiku magnetiline läbitavus , sellest muutub sekundaarmähise induktiivsus ja muutub seda läbiva voolu suurus (Ik). Kui Ij; ; L; Ik. =H; 1=1/ 2=B2/H. 12; sest 12; H=I*. Neist valemitest ja graafikutelt on näha, et juhtvoolu muutmisel muutub südamiku magnet läbitavus . Ja kui primaarmähise keerdude arv on palju suurem, kui sekundaarmähise keerdude arv, siis võimendustegur võib olla mitukümmend. Puudused: Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise
kasutatakse neid ka alalisvoolu signaalide muundamiseks vahelduvvoolu signaalideks. Wj juhtmähis. W vahelduvvooluumähis (töömähis). P1 koormustakistus. IK= ~Ut/~Z Kõige lihtsam magnetvõimendi kujutab endast tavalist transformaatorit, kus primaarmähises antakse alalisvoolu mootor. Alalisvoolu signaalidega toimub südamiku eelmagneetimine, sellest muutub südamiku magnetiline läbitavus µ, sellest muutub sekundaarmähise induktiivsus ja muutub seda läbiva voolu suurus (Ik). Kui Ij; µ; L; Ik. =µH; µ=/; µ1=1/; µ2=B2/H. µ1>µ2; sest 1>2; H=I*. Neist valemitest ja graafikutelt on näha, et juhtvoolu muutmisel muutub südamiku magnet läbitavus µ. Ja kui primaarmähise keerdude arv on palju suurem, kui sekundaarmähise keerdude arv, siis võimendustegur võib olla mitukümmend. Puudused: Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise
annaabi.ee 
