Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sekretäritööks vajalike seaduste kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andmesubjekt, selgitus, märgukirja, taotlus, selgitustaotlus, teabevaldaja, haldusorgan, haldusakt, allkiri, õigusakt, vastuvõtu, ametliku, õigusaktid, dokumendiregistri, hiljemalt, haldusakti, isikuandmed, kinnitamise, teabenõue, võimaldama, osutaja, koosta, märgukiri, peetav, andmekogu, dokumendiregistris, pidaja, faksi, edastatud, kogudaIT õiguse kontrolltöö nr 1 Kontrolltöö toimub neljapäeval 29.03.2012. Kontrollküsimusi: 1. Avaliku teabe mõiste. 2. Kes on teabevaldajaks? AvTS § 5 lg 1 3. Millised teabevaldaja kohustused laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule? § 5 lg 2,3. 4. Teabenõude mõiste. 5. Teabenõudja mõiste. 6. Millise tähtaja jooksul tuleb täita teabenõue? 7. Teabevaldaja kohustused. 8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded. 9. Teabenõude täitmise tähtaeg. 10. Teabenõude täitmise kulude katmine. 11. Teabevaldaja kohustuse teave avalikustada. 12. Kellele AvTS on teinud kohustuseks veebilehe pidamise? 13. Mis on andmekogu? Mõiste. 14. Juurdepääsupiirangu tähtajad. 15. Kes teevad järelevalvet avaliku teabe seaduse (AvTS) täitmise üle? 16. Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus? 17. Millised on delikaatsed isikuandmed? NB! Vaja kõiki täpselt teada
andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 4. Isikuandmete töötlemise lubatavus. Millal tohib isikuandmeid töödelda? Mis on erisused? Vaid inimese nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Ehk siis kui seaduse tasandil volitusnormi ja andmete koosseisu pole, saab töötlemine toimuda vaid inimese nõusolekul. Haldusorgan (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik) võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. Isikuandmeid tohib töödelda: 1) Andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid
· Volitatud töötleja on isik, kes peab andmekogu või töötleb andmeid andmekogu vastutava töötleja tellimusel · Volitatud töötleja on seega andmekogu tehniline pidaja Erinevad subjektid · Isikuandmete töötleja ehk vastutav töötleja on see, töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid · Isikuandmete volitatud töötleja on isik, kellele vastutav töötleja on edasi volitanud andmete (tehnilise) töötlemise · Andmesubjekt on isik, kelle andmeid töödeldakse · Kõik ülejäänud isikud on töötlemise suhtes kolmandad isikud 9 · Isikuandmete töötlemise lubatavus tulenevalt seadusest · Üldreegel: isikuandmete töötlemine on lubatud ainult isiku nõusolekul · Haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni
alused; piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas; andmekogude asutamise ja haldamise alused ning järelevalve andmekogude haldamise üle; teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. Teabevaldajaks on: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; avalik-õiguslik juriidiline isik; eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: teabenõude täitmisega; teabe avalikustamisega. Teabevaldaja kohustused Teabele juurdepääsu korraldamine teabevaldaja poolt
Standardite tasandid- rahvuslik, regionaalne, rahvusvaheline standard. Subjektiivne info- objektiivse info tõlgendamine enda järgi Säilik - korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Teabenõudja - iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevas seaduses sätestatud korras. Teabenõue - teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teadmus Info ja oskused, mis on omadatud läbi kogemuse või hariduse. Teadmusjuhtimine- keskendub erinevate inforessursside juhtimisele, püüdes kaasata vaikivat teadmust. Toimik asjaajamise käigus ühe sarja piires loodud või saadud dokumentidest moodustatud üksus. Õigus - sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste
- ainuõigus antakse "esimesena leiutajale" mitte "esimesena taotlejale", - võimalus esitada eeltaotlusi. KAUBAMÄRK Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Lisaks võib kaubamärk anda informatsiooni toote või teenuse päritolu kohta, tagada kvaliteeti, olla müügi edendamise vahend jms. Kaubamärgikaitse saamiseks tuleb esitada taotlus Patendiametile, kes kontrollib märgi vastavust nõuetele. Kui märk ei riku teiste isikute õigusi ega ole muul moel vastuolus nõuetega, teeb amet registreerimise otsuse ning avaldab kaubamärgi Eesti Kaubamärgilehes. Pärast seda on 2 kuud huvitatud isikutel aega registreerimisotsus vaidlustada. Kui keegi vastu ei vaidle, siis kantakse märk kaubamärgi registrisse. Kaubamärk võib olla logo, täheühend, sõna, number, sõna- või numbrikombinatsioon, lause,
3) isik on agressiivne ning käitub heade kommete vastaselt; 4) isik ilmselgelt kuritarvitab õigust olla ära kuulatud. Mida tuleb teha nende märgukirjadega, mille lahendamine ei kuulu antud asutuse pädevusse? Kui kiiresti seda tuleb teha? Kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. Mida tuleb teha sel juhul kui märgukiri kuulub kohtu pädevusse?
(3) Isikuandmete töötleja sooritab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud toimingu andmesubjekti nõudel viivitamata, välja arvatud juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud asjaolud või kui andmesubjekti nõue on põhjendamatu. Isikuandmete töötleja teavitab andmesubjekti tema nõude rahuldamisest. Rahuldamata jätmist tuleb andmesubjektile põhjendada. § 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. § 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: 1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise
18. Dokumendi kohustuslikud elemendid: *tekst *autor *allkirjastaja *kuupäev 19. Kirja kuupäeva ja kellaaja märkimine, too näide 20. Aprill 2013 18:20 20.Millest koosneb viit 1-3/2012/45 1 *1 sarjatähis- tegevussuuna tähis, funktsioon *3 sarjatähis- sarjajärjekorra number tegevussuuna piires *2012 - aasta * 45 kirjajärjekorra number vastavalt dok. registris * 1 dokumendi individualiseeriv number 21. Dokumendi põhiliigud: organisatsioonisisene õigusakt kiri protokoll akt 22.Sisu ja säilitustähtaja järgi liigitatakse käskkirju (nimeta liigid) *põhitegevuse käskkirjad *personalikäskkirjad *puhkusekäskkirjad *lähetuskäskkirjad 23.Nimeta dokumendihalduse liike *saabunud dokumentide ringlus *väljasaadetavate dokumentide ringlus *sisedokumentide ringlus 24.Koostaja märgime nimeliselt kirjale , kui need on erinevad isikud 25.Järjesta dokumendiringluse etapid: *dokumentide allkirjastamine *dokumentide registreerimine
HALDUSMENETLUS on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorgani otsuse tegemisele või akti andmisele, mõne toimingu sooritamisele suunatud tegevus. HALDUSAKT on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Käskkiri, otsus, õigusakt- üksikjuhtumi reguleerimiseks, haldusorgani poolt välja antud. PROKUURA on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ARHIVAAR- arhiivitöötaja AVALIK TEAVE- avaliku sektori poolt jagatav teave. AVALIK EENUS- avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus, kaup, info, hüve. RIHA- riigiinfosüsteemi haldussüsteem (nn
Põhiseaduse § 44 määrab, et igaühel on õigus pöörduda Eesmärk on luua põhimõtted organisatsioonide järk-järguliseks märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV-ide ametiiskute üleminekuks elektroonilisele dok.haldusele. poole. Alused määravad kindlaks asjaajamise korraldamise Seaduses on toodud märgukirja ja selgitustaotluse mõisted põhimõtted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning seaduse tähenduses avalik-õiguslike juriidiliste isikutele. Märgukiri on isiku pöördumine 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks 2) dokumentide vormistamise nõudeid
- Terviseseisundit või puuet - Pärilikku informatsiooni - Biomeetrilisi andmeid - Seksuaalelu - Ametiühingusse kuuluvust - Süüteo toimepanemist või selle ohvriks langemist enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. 2.1.Andmekaitse olulised terminid Andmekaitse kaitseb isiku põhiõigust õigust privaatsusele. Seega on andmekaitse kõige olulisem termin andmesubjekt. Andmesubjekt on isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Andmesubjekt on füüsiline isik ehk inimene. Iga inimene, kelle kohta on olemas tema kohta käivat informatsiooni, mida teab, omab, kasutab jne mõni kolmas isik, on andmesubjekt. Isikuandmete olemasolu iseenesest ei lisa ega võta ära kellegi põhiõigusi. Põhiõigus võib riivata isikuandmete töötlemine, mis on igasuguse füüsilise isiku kohta käivate andmetega seonduv tegevus, kui seda viib läbi kolmas isik.
Teabevaldaja- · riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused · avalik-õiguslikud juriidilised isikud · eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist Teabenõue- · teabenõudja ees- ja perekonnanimi · asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus · teabenõudja sideandmed, mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta · taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid · taotletav teabenõude täitmise viis Teabenõudja-esitab teabevaldajale teabenõude : · suuliselt, pöördudes teabevaldaja poole vahetult või telefoni teel, või · kirjalikult, andes teabenõude üle isiklikult või edastades selle posti, faksi või elektronpostiga. Juurdepääsu võimaldamine teabele-
(3) Isikuandmete töötleja sooritab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud toimingu andmesubjekti nõudel viivitamata, välja arvatud juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud asjaolud või kui andmesubjekti nõue on põhjendamatu. Isikuandmete töötleja teavitab andmesubjekti tema nõude rahuldamisest. Rahuldamata jätmist tuleb andmesubjektile põhjendada. § 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. § 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: 1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande
õigusemõistmise eesmärkidel. Autoriõigused Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist. Tööstusomand 42 5.05.2016 Tööstusomand Autoriõigused ja autoriõiguste kaasnevad õigused tekkivad loomisega. Tööstusomandi õiguse omandamiseks tuleb esitada vastav taotlus Patendiametile. Tööstusomand Autoriõigusega kaitstakse õigusi. Tööstusomandi õigusega kaitstakse asja. Tööstusomand Tööstusomandi sisuks on omaniku ainuõiguste tunnustamine ja kaitse. 43 5.05.2016 Tööstusomand Liigid: - patent - kasulik mudel - mikrolülituste topoloogia - kaubamärgid - tööstusdisainilahendused
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Delikaatsed isikuandmed Referaat Juhendaja: Luisa Pani Koostaja: Eliise Saar Rühm: KPE-09 Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Andmekaitse seadus................................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed........................................................................................................ 6 Delikaatsete iskuandmete töötlemine ...................................................................................... 8 Del
selge, mis kaitstud on. 2) Puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv. Tarbija jaoks peab kaubamärk olema erinev teistest turul. 3) Koosneb üksnes kaupade või teenuste omadusi kirjeldavatest tähistest. Kirjeldavad tähised peavad olema kasutatavad kõigile. 4) Koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; 5) Registreerimise taotlus või kaubamärgi kasutus on pahausksed. 27. Kaubamärkide suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud järgnevate punktide osas? (essee küsimus) a. Identsed tähised ja identsed kaubad? Õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade/teenuste tähistamiseks. b. Sarnased tähised ja sarnased kaubad? Õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema
- mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega; - mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust; - mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. 9. Domeeni õiguskaitse: põhilised tingimused, vaidluste lahendamine Tingimused: - Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (09), sidekriipse ja tähti. - Suur- ja väiketähti domeeninimes ei eristata. - Alamdomeen ei või alata ega lõppeda sidekriipsuga, samuti ei või see sisaldada sidekriipsu samaaegselt kolmanda ja neljanda sümbolina. - Alamdomeeni minimaalseks pikkuseks on kaks sümbolit ja maksimaalseks pikkuseks on kuuskümmend kolm sümbolit.
Analüüsige kolme arhiivindusega seotud seadusandlikku akti ja võtke lühidalt kokku nende sisu, nendest arusaamine (hästi arusaadav või ei ole hästi arusaadav ja miks) ja tähtsus Avaliku teabe seadus Koosneb 7 peatükist Kõik seadused on ilusti üles ehitatud ja selgelt iga peatükk jaotatud omaette teemadesse. Tuleb ainult teada kaudselt, mis teemad mis peatüki alla käivad. Eelnõu ülesehitus on optimaalne ja lähtub õigustloovate aktide väljatöötamisel rakendatavast põhimõttest üldiselt- üksikule. Eesmärk on igaühe õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning nende ametiisikute kohustuse anda seaduses sätestatud korras Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Seadusel on järgmised positiivsed mõjud: Kasvab avalike ülesannete täitmise läbipaistvus Tagatakse igaühele isiklike õiguste ja vabaduste realiseerimiseks vajalikul
Dokumendihaldus Asjaajamise tähtsus: Tõendusmaterjal, mis selgitab toimunud tegevusi Oluline info säilitatakse Info kättesaadavus Info kasutatavus Asjaajamise eesmärk: Jäädvustada tõene informatsioon Jäädvustada piisav info nii praeguste kui ka tulevikuvajaduste tarbeks Tagada, et info säilitataks nii kaua kuni seda vajatakse Tagada, et info oleks hõlpsasti leitav, selleks luuakse süsteem Eesmärk saavutatakse organisatsiooni dokumendisüstemi abil. Alatised dokumendid: asutusdokumendid; üldjuhtimist puudutavad dokumendid. Asjaajamine peab tagama: Asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise Nõetekohase dokumentide vormistamise Dokumentide kiire ringluse Dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile Dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise Dokumen
allkirja andja nimi. 8.5. Allkirjastamiseks kasutatakse sinist tindi- või pastapliiatsit. 8.6. Kuupäev märgitakse sõnaliselt või numbriliselt. 8.7. Dokumendi kuupäevaks märgitakse: 8.7.1. dokumendi allkirjastamise kuupäev; 8.7.2. protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; 8.7.3. lepingu allkirjastamise kuupäev; 8.7.4. väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. 8.8. Saabunud kirja, avalduse, taotluse, teabenõude või märgukirja saabumise kuupäevaks loetakse tema registreerimise kuupäev. 8.9. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide puhul on üheks dokumendi kuupäevaks ja kellaajaks dokumendile antud digitaalallkirjas sisalduv kuupäev ja kellaaeg. 9. DOKUMENTIDE AVALIKUSTAMISE JA JUURDEPÄÄSU TAGAMISE NING JUURDEPÄÄSUPIIRANGUTE KEHTESTAMISE KORD 9.1. Juhataja võib kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. 9.2
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, helisalvestised. Vorming: määrab viisi, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud. Vormielendid: informatiivelemendid moodustavad dokumendi vormingu.(pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne). Liik: tuleneb dokundi sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest. Kiri, protokoll, käskiri, akt jne. Seotud isikud: autor, adressaat, koostaja(vormistaja), dokumendisüsteemi haldur Kavand: dokumendi esialgne versioon. Kiri: üksikisikule või organistatsioonile nimeliselt adresseeritud dokument. Elektrooniline dokument, digitaaldokument: masinloetavale andmekandjale salvestatud dokument.
Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. 46. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus tekib teose loomisega ehk hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ega teostamiseks ei nõuta registreerimist. 47. Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja, volitatud andmetöötleja ja kolmas isik andmekaitse õiguse tähenduses? Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Vastutav töötleja - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus,
isik tuvastada; selle täpsemad tingimused võivad sõltuda juhtumist.[2]. Kui keegi on avalikustanud inimese isiklikke andmeid, siis isikuandmete kaitse seadus lubab igal inimesel nõuda oma andmete avalikustamise lõpetamist ilma edasise põhjenduseta. Inimesel on õigus oma andmeid ise avaldada ja samuti õigus nõuda avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamist põhjendab ajakirjanduse õigus käsitleda teemat seoses ülekaalukaavaliku huviga või kui mõni haldusorgan avaldab kellegi nime seadusega ettenähtud korras. [3]. Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandus peab saama avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute ülesannete täitmist. Kui info puudutab üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamist kellegi eraelu detailide suhtes, mis ei ole seotud tema avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile
tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused Arhiiviseadus – seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning arhivaalide tegevuse alused. Avaliku teabe seadus – sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused Märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus – sätestab isiku pöördumisele vastamise korra, niivõrd kui see ei ole sätestatud teise seadusega. Isikuandmete kaitse seadus – eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega Digitaalallkirjaseadus – digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Andmekogude seadus
Märgukiri seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik teeb aadressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, andes aadressaadile avaliku elu ja riigi valitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb aadressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Kui märgukiri selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgtustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile
-Dokumendiliigi nimetus märgitakse nimetavas käändes ( käskkiri, korraldus, otsus, määrus, akt, protokoll jne), suurtähtedega ja paksus kirjas. Protokolli kohta näidatakse ära, mille kohta vastav protokoll on koostatud. N. KORRALDUS -Pealkiri ehk sisuviide avab lühidalt dokumendi sisu. Pealkirja põhisõna märgitakse nimetavas käändes ning pealkirja lõpus kirjavahemärki ei kasutata. Dokumentide pealkirjad vormistatakse paksus kirjas. N: Taotlus - Pöördumises kasutatakse ametinimetust, viisakustiitlit ( lp, hr, pr, prl ), tiitleid, auastmeid või isiku nime. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluliseks täpsustuseks ( kui asutuses on mitu samanimelist isikut jne. ) -Dokumendi tekst peab olema lühike, täpne ja keeleliselt korrektne ega tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. - Rekvisiit "Allkiri" koosneb dokumendi alla kirjutanud isiku allkirjast e. signatuurist, selle
1) asutuse logo, 2) dokumendi väljaandja (asutuse nimi), 3) asutuse registrinumber, 4) dokumendiliigi nimi, 5) kuupäev, 6) dokumendiregistri indeks (number), 7) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja dokumendiregistri indeksile, 8) väljaandmise koht, 9) dokumendi läbivaatamise ja kasutamise korda reguleeriv märge (KIIRE, KONFIDENTSIAALNE, USALDUSLIK, ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS), 10) adressaat, 11) kinnitusmärge, 12) pealkiri, 13) pöördumine, 14) tekst, 15) tervitusvormel, 16) allkiri, 17) märkus lisade kohta, 18) lisaadressaadid (jaotuskava), 19) kooskõlastusmärge, 20) viisa, 21) pitsat, 22) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta (EELNÕU, ÄRAKIRI, KOOPIA, VÄLJAVÕTE), 23) ärakirja, koopia, väljavõtte tõestusmärge, 24) koostaja nimi ja telefoninumber, 25) arvutifaili tähis, 26) kontaktandmed Plankidele trükitakse rekvisiidid või tähistatakse nende asukohad järgmiselt:
Kirjaplangile Kuidas jagunevad asjaajamise seisukohalt kirjad? Algatuskirjad,vastuskirjad,kaaskirjad Nimeta 4 ametikirjade eriliiki? Järelpärimiskiri,garantiikiri,meeldetuletuskiri,tõend,volikiri Protokoll-on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosoleku käigus. Protokollis fikseeritakse vastuvõetud otsused. Protokollis tuleb kirja panna, millal koosolek toimus, kes osalesid, kes-mida ütles, mida otsustati. Käskkiri-organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt. Käskkirja annavad välja organisatsiooni juht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemal seisva õigusjõu aktide täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Sisu järgi (erinevatest säilitustähtaegadest tingituna) jagunevad käskkirjad: · Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta); · Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta);
õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas. Minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal. 41. Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja ja volitatud andmetöötleja? Andmesubjekt- isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Vastutav andmetöötleja- annab juhised töötlemiseks; vastutab, et volitatud töötleja täidaks töötlemise nõudeid. Edasivolitamine on lubatud ainult vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, esindused või mõni muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. 42
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus. Eesti sai liikmeks 1994.a. ning WIPO asutamise konventsioon on seega Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS
Insurance AS, Nasdaq OMX Eesti Väärtpaberikeskus, Citypark, Ühisteenused AS, Veebimajutus.ee, STV. ID-toega veebid:GoSwift, Ideelabor, Tartu Ülikool, Tartu Üliõpilasküla, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, e-Õppe Arenduskeskus, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, arst.ee, OÜ Tarkvaralabor, Apollo Raamatud, E-küsitlus OÜ, Eesti Maaülikool, MTÜ Dormitorium, Eesti Arhivaar OÜ, osta.ee, Säästukaart, Credit24, Placet Group OÜ, era.ee. Digiallkirjastamise portaalid:eesti.ee, allkiri.ee, Digidoc Portaal, Signwise. 20. Mis on ja milleks on vaja dokumendi krüpteerimist? ID-kaardiga krüpteerimine on eelkõige mõeldud failide turvaliseks transpordiks, mitte aga nende pikaajaliseks säilitamiseks. Põhjuseks on asjaolu, et ID-kaardiga dekrüpteerimiseks on vajalik autentimissertifikaadis olevale avalikule võtmele vastava salajase võtme kasutamine, mis asub AINULT kasutaja ID-kaardil.
annaabi.ee 
