22aastane Marek ja 30aastane Priit Põlvas Oja tänaval kallale 39 aastasele mehele ning võtsid temalt füüsilist vägivalda kasutades ära mobiiltelefoni NOKIA 5320 maksumusega 4000 krooni. Inimõiguste ülddeklaratsioon Võeti vastu 10.12.1948 Sätestab üldkehtivad inimõigused Kehtib kõikidele hoolimata soost,rassist, nahavärvusest,usulisest ,poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsialsest päritolust, varanduslikust , seisuslikust või muust seisundist. Juhtumi vastuolu ülddeklaratsiooniga ARTIKKEL 5.Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Täname! Küsimused
AJALOO KT KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Miks kujunes Euroopas absolutism? Monarhid loobusid seisuste esinduskogust, ilma kelleta varem kuningas ei tohtinud makse kehtestada ja tahtsid üksinda otsustada ja seadusi ellu viia. 2. Mille poolest erines absolutistlik riigikord varasemast seisuslikust monarhiast? Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast sellepooles, et : absoluutse riigikorra puhul on kuningal piiramatu võim, seisuslik monarhia on aga riigivorm mille puhul riigi eesotsas on kuningas ning tema juures töötab seisuste esinduskogu ja kuningas ei saa üksinda kõike otsustada. 3. Millistele ühiskonnakihtidele tugines absolutistlik valitsemisviis? Millised ühiskonnakihid võisid olla selle valitsemisviisi vastu? Absolutistlik valitsemisviis tugines I-se (nagu näiteks aadlikud ja vaimulikud) seisuse
09.09 Arutle ja Analüüsi 1. Euroopas hakkas välja kujunema absolutism kuna tolleaegsed kuningad, tsaarid ja sultanid hakkasid ihkama ainuõigust valitsemiseks. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusi kokku kogumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt, sealhulgas kuninga nõunikud ja ametnikud ehk ministrid allusid kuninga tahtele ega ei võinud ilma tema loata teha ühtegi olulist korraldust. 2. Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast väga palju kuna seisusliku monarhia riigikorra ajal piirasid valitseja võimu seisuste esinduskogud. Seisuste esindus kogud pidid alati ennem kuninga antud seaduse, või määratud maksud üle vaatama ja arutlema. Riigi valitsemise eest tegelesid peamiselt seisuste esindused, kes sageli ise määrasid makse ja andsid välja seadusi. 3. Absolutism tugines rohkem madalapäritoluga inimeste peale kelle truuduses võis kuningas kindel olla. Madalapäritoluga inimesed olid rahuga
Oma rahvale võõraksjäämise ohust kirjutas ka Elisabeth Aspe (jutustus "Ennosaare Ain"). Rahvusliku jutukirjandust ja näiteloominugut iseloomustas sel perioodil muidugi tugev romantiline põhitoon: "Kõik raskused olid ületatavad, kõik tegelased selgepiirilised-hed või halvad, rahvuslikud või tagurlikud" Rahvusliku teatri algust arvestatakse 1870. aastast, kui "Vanemuise" selts lavastas Lydia Koidula näidendi "Saaremaa onupoeg". Kirjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest, mõisnike ja talurahva suhetest. Carl Robert Jakobson kujutab oma näidendis "Arthur ja Anna" (1872) ideaalset mõisnikku, kes etendab rahva kooliharidust ja armastab eesti soost neidu. Rahvusliku liikumise lähenemisele järgnes selle langus, mida süvendas veelgi 1880.aastatel alanud riiklik venestuspoliitika. Nimetatud kümnendi vältel suri ka enamik liikumise kõrgaja tähtsamaid rahvajuhte (Kreutzwald ja Jakobson 1882; Koidula 1886;
on kõigile siduvad/omab kontrolli kindla territooriumi üle/institutsioonid on avalikud;nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest tööstusrevolutsioon-algus 18saj Suurbritannia,19saj jooksul levib üle EU,Eestis alates 1867a(pärisorjuse kaotamine,palju vaba tööjõudu);eeldusteks kolooniate tooraine,turg,laevastik,rahvakapitali ja tööjõu olemasolu,teaduse/tehnika areng(aurumasin,puuvillapuhastusmasin);tulemusteks vanast seisuslikust ühiskonnast saab klassiühiskond(varandus päritolust olulisem),uued ühiskonnaklassid(ettevõtjad,töölised),kodanluse ja keskklassi tähtsus kasvas(nõutud professioonid e.vajatakse spetsialiste),linnastumine,uueks valitsevaks majandussüsteemiks kapitalism(tootmisvahendite eraomandamine),tööjõu/kapitali vaba liikumine,vaba turumajandus ja konkurents siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp,mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega e
küsimustes hakati jumalat samastama loodusega - tekkis panteism. Loodusseaduseid peeti jumaliku päritoluga reegliteks, mille jumal oli inimkonnale pärandanud ning mille järgselt kõik meie ümber on loodud toimima. Valgustus on periood inimkonna ajaloos, mis vabastas inimesed vaimupimedusest ja soodustas teaduste arengut veelgi enam ning nõrgestas kiriku rolli inimeste igapäevaelus. Inimõigused omandasid olulise tähtsuse ning oldi teel vabanemisele seisuslikust süsteemist. Valgustusele omaseid ideid on näha veel täninigi, näiteks võimude lahususe näol.
Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes Referaat Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, mis sai alguse majanduskriisist, seisuslikust ebavõrdsusest ja kolmanda seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks.
Koidula "Saaremaa onupoeg",ühe saksa jandi mugandus.Koidula oli peakorraldaja,ta tegi kõike peale näitlemise.Tähtis oli rahvuslike ja valgustusideede levik.L.Koidula"Maret ja Miina ehk Kosjakased".Koidula algupärane näidend"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".See oli draamakirjandusealusepanija koos C.R.Jakobsoni"Arthur ja Anna"-ga.Näidendi moraaliks on:haridus on eestöastele vajalik.Juhan Kunder külakomöödia"Kroonu onu".Kurjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest,C.R.Jakobson"Arthur ja Anna". 1882 algas venestuspoliitika,majanduslik edenemine aeglustus,rahvuslik vaimustus taandus.Uus tõus algas 1890.aastatel. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)eesti rahvuseepose looja,lauluisa,Viru laulik.Oli folklorist,etnoloog,rahvavalgustaja,arst,luuletaja,jutukirjutaja.Populaarteduslik almanahh"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"(1848-1849).See oli illustreeritud ajakiri teistest maadest ja rahvastest
Artikkel 1. Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Artikkel 2. Igal inimesel peavad olema kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. Artikkel 4. Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul
kolleegide suhtes. Kõigile peaks olema võimaldatud samaväärne austus ja käitumine, olenemata patsiendi kohast ühiskonna silmis. Ei saa paigutada näiteks mõnda ministrit või muud kõrgemal ametikohal töötavat isikut kõrgemale ja tavainimest madalamale positsioonile, kuigi ühiskonna silmis võib see nii olla. Õde peaks siiski oskama ja olema võimeline väärtustama inimesi ühte moodi, olenemata nende seisuslikust positsioonist või tervise näitajatest. Mõnikord muidugi juhtub, et patsiendiks satub olema mõni sõber või tuttav Kati Kõiv ÕO13-001 ja siis püütakse teha kõik tema hüvanguks, kuid tegelikult siiski peab õde suutma jääda neutraalseks. Inimesed, kes otsutavad õppida õeks ja omandada selle professiooni, peavad olema suhteliselt kindlad oma valikus, et pühendada end ühiskonna abistamisele
sest talurahvas oli vaesem ja laenu oli ka raskem saada. Talupoegade aeglus talu välja osta tuli nende rahapuudusest ja sellega tulid enamast kaasa suured võlad. Väljaostmisega käis kaasas ka talude kruntimine ribapõllud ja küla ühismaa kaotati ja talu maad koondati ühtsetesse kruntidesse. See oli hea uudis taluperemeestele, kuid halb vabadikele, kel polnud kuskil enam oma loomi karjatada. Talude vabaks ostmine oli tähtis samm Eesti üleminekul seisuslikust ühiskonnast kodanlikuks ühiskonnaks. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses mõisamajanduse tootmine intensiivistus, sest levisid tehnilised uuendused paremaks põllumajanduseks ja levisid ka uued põllukultuurid: ristik, lina ja kartul. Talumaadel domineeris jätkuvalt iganenud kolmeviljasüsteem ja üleminek mitmeväljasüsteemile toimus aeglaselt. Euroopasse ei eksporditud enam nii palju vilja kui varem ja ka viina tootmine vähenes. Samas langesid
end just neil juhtudel, kui eeldatakse, et hirmu tunda on häbiväärne. Sellega on seotud duelli korporatiivne roll, sõjalise vapruse kohustuslikkus (vrd Andrei Bolkonski mõttetut surma „Sõjas ja rahus“, tema elujanu ja kõige üle domineerivat mitteallumist hirmule: „Häbi, härra ohvitser!“. „Häbi tunda hirmu“ toob Lenski barjääri juurde). „Hirmu“ vald peab ennast 18. saj aadliku suhtes passiivsemalt üleval. See passiivsus tuleneb valitsuse seisuslikust solidaarsusest aadelkonnaga, mistõttu isevalitsuse despootlik iseloom ilmnes aadlikele pehmendatud kujul. Praktiliselt ilmnes see ebajärjekindluses, millega valitsus võitles duellide vastu, lubades auseaduste funktsioneerimist juriidiliste normide kõrval. 8. „Häbi“ ja „hirmu“ kui kultuuri psühholooogiliste mehhanismide vaheline täiendsuhe võimaldab ehitada tüpoloogilisi kirjeldusi alates süsteemidest, kus „hirmu“ valdkonna
keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Näiteks Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrat, Prantsusmaa ja USA senat. Komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: 1) Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa) 2) Ülekoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile (USA; Itaalia) Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin on tegemist regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. 1) Briti Lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finats ja majandusküsimusi. 2) USA senat kinnitab presidendi poolt nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud
veelgi peenemad lokid ja veelgi kõrgemale krunni tõstetud soengud. Värvilisi ja suuri kübaraid hakatakse üha enam kandma, ka pärldetailid jõuavad juustesse. Mood Eestis Kui rääkid moest Eestis 19. sajandil peaksime rääkima rahvarõivastest. Rahvarõivaste all mõeldakse eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. Rahvarõivas andis aimu kandja seisuslikust ja rahvuslikust kuuluvusest (alamseisust ja maarahvast), perekonnaseisust, ealisest erinevusest, päritolust jne. Sealjuures on muutused toimunud aeglaselt, ümbrusele omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid jälgides. Eesti rahvarõivad jagunevad mitmeks kohalikuks rühmaks. Nelja peamise rühmana võime eristada Lõuna-Eesti, Põhja- Eesti, Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid. Naise ja neiu rõivas Paistis silma suure alalhoidlikuse ja konservatiivsusega
põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahe viisil. 1. Ülemkoda ei valita, vaid sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajaid. Selline põhimõte kehtib Saksamaal, USA-s ja Venemaal. 2. Ülemkoja valib otse rahvas vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud Kongressi Senatisse igast osariigist kaks senaatorit. Regionaalseid huve esindavad ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka sellest, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s valitakse iga kahe aasta tagant ümber 1/3 senaatoriteist, Saksamaa Liidunõukogu koosseis muutub pidevalt seoses kohalike võimuorganite valimiste ning liidumaade valitsuse vahetumisega. Ülemkoja komplekteerimise põhimõtet dikteerib üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Briti ülemkoda kui valdavalt sümboolne võim peab andma oma heakskiidu
autoriteeti ja kuninga võima põhjendamist jumaliku tahtega. Kriisi süvendas Louis XVI, kellel puudusid riigijuhtimiseks sobilikud oskused. MAJANDUSKRIIS oli kõige otsesem revolutsiooni käimalükkaja. Prantsusmaal olid suured võlad ning ülejäänud kriisid süvendasid majanduslike probleemide mõju, mistõttu neid lahendada ei suudetud. ÜHISKONDLIK kriis, seisnes selles, et valitsesid mitmed vastuolud, mis tulid seisuslikust korraldusest, poliitilisest süsteemist kui ka majanduslikust ebavõrdsusest. Kolmas seisus pidid ülal pidama esimest ja teist seisust. Ka jõuakamad ei saanud riigivalitsemises ega ühiskonnaelus kaasa rääkida. Majanduslik ebavõrdsus oli ka seisuste sees. KV rahva seas igasugused kuulujutud nt Marie Antoinette'i armukestest. Revolutsiooni algus: 1789. aastal oli näljahäda, mis tõstis leiva hinda.
Roomas sai alguse õigusteadus. Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik Rooma riigi elanikest olid talupojad. Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Elanikkond jagunes kahte põhiseisusesse: ülemkiht ja alamkiht. Need omakorda jagunesid paljudeks alamseisusteks, millest kõige kõrgem oli senaatoriseisus, madalaim aga orjaseisus. Kõigi õigused ja kohustused tulid nende seisuslikust kuuluvusest. Senaatoriseisus oli kõigist kohustustest ja maksudest vabastatud. Kõik madalad olid maksumaksjad. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühiskond .Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja orjatöö osatähtsus oli siin veelgi suurem kui Kreekas .Orjad olid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest ,nende seas oli nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid .Orjusesse langenud haritlased pidid olema näiteks arstid või
õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile. See omakorda ainult süvendab õpetajate madalat enesehinnangut. Nõustun Kristi Leppiku poolt Postimehes kirjutatud artikliga, kus õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole, minu varasemas koolis oli ainuke nõue seoses riietusega, et olemas peavad olema vahetusjalanõud. Suur muutus 90-ndatel oli Eesti oma õppekava tekkimine. Nõukogude liidu ajal oli kasutusel
2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (1814-1815)muutis põhjalikult Euroopa riiklikku jaotust, lähtepunkt rahvuslikele liikumistele. 3. Miks nimetatakse klassitsismi valgustusajastuks? Nimeta kuulsamaid filosoofe. * Valgustusajastu tõstis mässu vanade vaimsete väärtuste vastu ning seadis kahtluse alla ühiskonna senise seisusliku korralduse.
tähendab, et neile poistele õpetati ladina keelt? Me teame teistest allikatest, et kogu õpetamine oli suuline. Tegelikult võis see sisaldada mingi kogumi peast arvutamist ning eelkõige usuõpetuse elementaarseid aluseid, palvete päheõppimist, jutustusi Pühakirjast, pühakute elulugudest jms. Just sääraseid teadmisi püüdsid mungad ennekõike rahvale edasi anda, seda pidasid nad enda missiooniks. Siis muutub ka arusaadavamaks pidevalt rõhutatav koolide maksutus ja avatus olenemata seisuslikust kuuluvusest, samuti vaestele lastele toidu jagamine. Võib arvata, et vabatahtlikest tulijatest polnud munkadele veel küllalt ning abt püüdis sisendada lastevanematele laste kloostrikooli saatmise vajadust. Ka võib arvata, et sõltuvad talupojad allusid säärasele sundusele erilise vastupanuta ja senjöörid ei tõrkunud samuti oma poegade "õige", religioosse kasvatuse vastu, kuigi ise nad selle usu korraldusi igakord ei täitnud.
Kõigist seadustest võeti välja kehtivad seadused, millest pandigi kokku seadustekogu, mille 9. köide käsitles seisuseid. Sellega fikseeriti neli peamist seisust aadel, vaimulikkond, linnaseisus, talupojaseisus. See seadustekogu hakkas pidevalt täienema, see kehtis kuni 1917. aastani. Just Katariina II reformidega viidi lõpule seisusliku ühiskonna ülesehitamine Venemaal. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses ei olnud, seisuslikust aspektist, Venemaa erinev teistest riikidest. Ainuke erinevus seisnes seisusliku ühiskonna väljakujunemise protsessis Euroopas oli see pikaajaline protsess, Venemaal oli see lühemaajalisem. Kui Venemaal saabus seisusliku korra õitseaeg, siis mujal maailmas algas seisusliku korra murenemine selles mõttes jääb Venemaa areng nihkesse muu maailmaga. 18. sajandi lõpuks olid Venemaa seisustel olemas kõik eespool
......................................................................................................................11 Kokkuvõte..........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade keskajal valitsenud seisuslikust haridusest: keda, kus ja kuidas kasvatati. Järgnev referaat kirjeldab erinevate seisuste võimalusi hariduse omandamiseks, õpitavaid ameteid, õppimise protsessi. Referaat on jaotatud neljaks peatükiks. Esimene neist käsitleb seisuste jagunemist ning järgmised kolm peatükki kirjeldavad erinevate seisuste õppimismeetodeid. Algselt oli plaanis põhjalikumalt uurida üldiselt keskaja haridust, kuid see tundus liiga laiali valguv teema
Tänapäeval on maksevõimelisuse printsiip maksustamise üldpõhimõtteks ja on välja tõrjunud vahepeal domineerinud võrdsustavad maksud (peamaks). 3) Peamaksu teooria - kõik riigi alamad peaksid võrdset maksu maksma, sõltumata varanduslikust seisust ning sissetulekutest. Selline maksustamine oli laialdaselt kasutusel keskajal. Aja möödudes hakati makse diferentseerima sõltuvalt majanduslikust olukorrast ja seisuslikust kuuluvustest. Selle pinnal kujunes välja hilisem tulumaks. See maksuideoloogia ei sobi kokku kaasaja tingimustega süvendades ebavõrdsust. 4) Ohvi teooria - tekke aluseks on Piibel. Kodanike maksud riigile on ohvriks ning selle suurus sõltub andja varandlikust seisust. Tuleb silmas pidada, et see maks pole sponsorlus, vaid sundkorras nõutav ohver. Ohrimaks sarnaneb maksudega seetõttu, et tal puudub otsene vastutasu
peamees. Landsassenite võitlus mõisa omandiõiguse üle vältas sadakond aastat. 1797. aastal võeti terve hulk aadlikest maiskonna liikmeid matriklisse vastu. 1829. aastast alates lubati Liivimaa kubermangus mõisaomanikuks saada kõigil aadlikel, Eestimaa kubermangule see ei laienenud. Bürgerite jaoks leidis vaidlusküsimus Liivimaal lõpliku lahenduse alles 1865. aastal, mil mõisa võis pidada iga kristliku usutunnistusega inimene, hoolimata seisuslikust kuuluvusest. Dohrenid kuulusid landsassenite hulka ja said seetõttu mõisa pidada vaid pandivaldusena. 1758. aastal oli Voltveti mõisa valdajaks ehk pandihoidjaks raehärra Jacob von Dohreni lesk Ursula Margarethe von Dohren (sünd. Heno), kes oli pärit Pärnu apteekri ja ülemfoogti perekonnast. Ursula Margarethe päris oma mehelt peale Voltveti ja Kärsu mõisate veel Vahenurme mõisa Pärnumaal. 1758. aasta adramaarevisjonis on
Regionaalsel esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahel viisil. • Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad. Selline põhimõte kehtib Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. • Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud igast osariigist kaks esindajat (senaatorit) Senatisse. Otsevalimised on ka Itaalias ning Jaapanis. Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s valitakse iga kahe aasta järel ümber kolmandik senaatoreist, Saksa Liidunõukogu koosseis muutub seoses kohalike võimuorganite valimiste ning liidumaade valitsuste vahetumisega. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Briti Lordide koda kui valdavalt sümboolne võim peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud
Artikkel 1 Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Artikkel 2 Igal inimesel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust asjaolust. Samuti ei tohi vahet teha, lähtudes selle maa või territooriumi, kuhu isik kuulub, poliitilisest, õiguslikust või rahvusvahelisest seisundist, olgu siis tegemist sIltumatu, hooldusaluse, iseseisvusetu või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud maa või territooriumiga. Artikkel 3 Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isiklikule turvalisusele. Artikkel 4
· III seisuse rahvuskogu võttis endale nimeks Asutav kogu (9.7.89) ja hakkas ettevalmistama konstitutsiooni (kuni 1791 aastani) · AK soovib ,,vabastada" rahva: usuti, et põhiseaduslik monarhia annab võimu rahvale ja garanteerib kodanikuvabadused. AK öine istung 4.-5.8 1789 · Likvideeriti korraga kõik vanad eesõigused: seisuste ja tsunftide privileegid ning feodaalkoormised, kirikukümnised, ametite ostmine jne. · Seisuslikust riigist sau ameti- ja teenistusvabadusega riik (Klassiriigi algus) · Kaotajatele kompensatsiooni ei makstud · Uues ühiskonnas pidi otsustama isiklik tublidus, mitte päritolu. Inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsioon · AK võttis vastu 26.8.1789 USA eeskujul · 17 punkti valgustusfilosoofia ja loomuõiguse vaimus: · Inimesed (mehed) sünnivad vabadena ja võrdsetena koos loomulike õigustega
aja jooksul linnade ümbruses paiknevad mõisnikud rääkisid linnade asjades kaasa. Riiklik võimuaparaat. Esialgu mingisuguseid arenguid ei toimunud. Tegemist oli dualistliku valitsemiskorraldusega, kus seisusliku omavalituse kõrval oli riiklik võimuaparaat üksnes kubermangu tasandil (Saaremaal provintsi). Piirid riigivõimu ja seisusliku võimuaparaadi vahel polnud selged, üks isik võis olla mõlemas süsteemis. Aja jooksul riiklik võimuaparaat joonistus selgemalt välja, eristus seisuslikust omavalitsusest. Kubermangu valitsus ja kuberner – olulisimateks ametkondadeks riiklikus aparatuuris. Kuberner v kindralkuberner – praktilist erinevust polnud. Rüütelkondade omavalitsus Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadlikorporatsioon. Funktsioonideks omavalitsus ja kohtupidamine. Üldreeglina piirdus rüütelkondade võim maapiirkonnas, linnas teostas võimu magistraat.
Artikkel 1 Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Artikkel 2 Igal inimesel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust asjaolust. Samuti ei tohi vahet teha, lähtudes selle maa või territooriumi, kuhu isik kuulub, poliitilisest, õiguslikust või rahvusvahelisest seisundist, olgu siis tegemist sõltumatu, hooldusaluse, iseseisvusetu või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud maa või territooriumiga. Artikkel 3 Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isiklikule turvalisusele. Artikkel 4 Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel
territoorimul, need võisid toimida ka nagu mõisad. Suur osa kultuurist oli ,,imporditud ja kohandatud" välismaalt, nt vana-kreekast. Roomlaste päris oma leiutised olid ristvõlvid ja kanalisatsioonisüsteem (ja akveduktid). Elustiil oli hedonistlik. Pered olid mehekesksed (patriarhaalsed), samas perekond oli väga tähtis liit ja kõik kes sinna kuulusid oli tähtsad. Orjandus oli tavaline, pea 25% rooma elanikest olid orjad. Riietus rääkis väga palju seisuslikust kuuluvusest (toogad, jalatsid, stoogad). Argiroogadeks olid sai, oliivid, salat, juust, pähklid külm liha (tavaliselt pidudest ülejäänud), vein (iga söögikorra juurde pmst) jne. Piduroad oli loomulikult uhkemad. Muuseas levinud oli rivaali (ükskõik mis alal) mustamine, öeldes, et ta joob liiga palju veini alkohooliku maine oli väga kardetud ja efektiivne. Kunstiteosed hakati tellima, saavutas lisaks
Töö leidmine ei olnud mul raske, kuna töötada tuli musta-, vahel aga ka lihtsalt päevatöölisena. Sellisel viisil ma hankisin enesele tükikese leiba. Seejuures ma mõtlesin sageli: tuleb lihtsalt tõusta nende inimeste arvamustasemele, kes, raputades jalgadelt vana Euroopa tolmu, suunduvad Uude Maailma ja seal, oma uuel kodumaal teenivad enesele tüki leiba ükskõik millise tööga. Tulnud toime kõikide eelarvamustega ja kujutelmadega seisuslikust ja ametialasest uhkusest, vabanenuna igasugustest traditsioonidest, teenivad nad seal elatist nii nagu see on kusagil võimalik. Neil on täiesti õigus selles, et mingisugune töö ei tee inimesele häbi. Nii otsustasin minagi astuda mõlema jalaga oma jaoks loodud kindlale alusele ja läbi lüüa, maksku mis maksab. Üsna pea veendusin ma selles, et alati ja kõikjal võib leida mingisugust tööd, kuid samuti selles, et alati ja kõikjal on seda kerge kaotada.
annaabi.ee 
