Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seinad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
betoon, raudbetoon, ehitamisel, rauno, betoonkivi, columbia, aeroc, hooneid, poorne, külmale, neisse, imendub, müüritis, tulekindel, siseseinte, kõrgele, vundamentide, betoonpaneelid, sandwich, mineraalvill, vahtplast, kihidlukukivi paigaldamisega. Max. lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm ja kuni 2 m laiuste avade korral on kaare raadiuse ( R ) ja ava laiuse ( B ) suhe 1:1,5. Alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm ja kaare raadiuse ning ava laiuse minimaalne suhe on ette antud normidega. VÄIKEPLOKKSEINAD Vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse seinakonstruktsiooni tüübi valikul väga laialdaselt erinevast materjalist väikeplokke: keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk); mullbetoonväikeplokke ( Silbeti plokid ); autoklaavitud kergbetoonplokke ( Aeroc’i plokid); pressitud betoonkive ( Columbia-kivi ). Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad
........................................ 88 57. KATUSE ÜLESANNE. KATUSE KLASSIFIKATSIOON. KATUSTE MINIMAALKALDED SÕLTUVALT KATTEMATERJALIST. .......................................................................................... 89 58. SARIKATE LIIGITUS, SARIKATE TOETAMINE JA ANKURDAMINE HOONE KANDETARINDIDTELE ............................................................................................................ 91 59. KATUSE ISOLEERIMINE JA TUULUTAMINE KALDKATUSTE EHITAMISEL ............................ 94 60. KATUSED FERMIDEL, LIIMITUD TALADEL-RAAMIDEL. ...................................................... 95 61. KATUSE KAVANDAMINE JA EHITAMINE LAINELISTEST TSEMENTKIUDPLAATIDEST........... 95 62. KIVIKATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. .................................................................. 97 63. PLEKK-KATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. ........................................................... 100 64. KATUSLAGEDE LIIGID JA PÕHIELEMENDID ...............
Tehiskivist (tellis, vä väikeplokk (boorbetoon, keramsiitbetoon, keramsiitbetoon, betoon), Puidust (puitkarkass, palk), Metallist, Klaasist. Paigaldatavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, Väikeplokk- ikeplokk-seinad, Suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, Raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid. 3 Looduskivi Lubjakivi, põllukivi vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtlus, töö töödeldavus, deldavus, värvitoon. Lubjakivi liigid Vasalemma „marmor”
läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk väiksemaid ruume paikneb 1 suure ruumi savipinnas, turvas, muda, mustmuld FIBO, TALOT'i(keramsiitbetoonist väikeplokkid), tingimustes
pinnase asendamine (nõrk pinnas võetakse välja ja asendatakse korraliku tiihendatud liivapadjaga) 3) tsementeerimine ja silikaatimine (pinnase poorid täidetakse tsemendipiimaga, veela tsemendimördiga või veisiklaasi vesilahusega) 4) termiline töötelmine (kasut näit savipinnaste puhul, kus kõrge temp kuum õhk muudab need tugevamaks) VUNDAMENDID- projekteeritakse: monteeritavatena, kohapeal valmistatavatena (materjaliks looduskivi, betoon, kivibetoon). Konstruks järgi liigitatakse: lintvundamendid- rajatakse kivi, plokk või suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb : taldmikuplokkidest, vundamendiplokkidest. Monoliitne lintvundament on kohapeale valatav või laotav vundament, mille materjaliks on betoon, kivibetoon või paekivi.postvundamendid- võivad olla: monteritavad (raudbetoonkannvundamendid), monoliidsed(r/betoonvundamendid, betoonist, paekivist).
Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Suurplokkseinad Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8- korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: Rõhtpalksein Püstpalksein. Topeltplanksein. Rõhtprussein. Kergkarkass täidissein: Jätkuvpostidega karkass. Platvorm karkass. Tehaselementidest. (seina- ja ruumelementidest) hooned. Rõhkpalksein Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbubmine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine.
Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul. Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Põletatud keraamilised kärgtellised valmistatakse savist – pressitud ja kuivatatud tellised põletatakse temperatuuril kuni 950 0C, Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust. Poorbetoonplokide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Teisest materjalidest plokke laotakse tsement - või lubi –tsementmördil. Soojustatud raudbetoonist välispaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende
...............................................................................23 Kasutatud kirjandus:...........................................................................................................................24 Sissejuhatus AS Columbia-Kivi tehas asub Tartumaal Vana-Kastres. Tehas toodab ja turustab betoonkive, betoonplokke ja sillutiskive, mis valmistatakse portlandtsemendist, veest ja sobivatest mineraalsetest täiteainetest liiv ja graniitkillustik. Kasutatakse USA firma COLUMBIA MACHINE INC. tehnoloogiat ja seadmeid, mis on oma efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust tõestanud üle kolmveerand sajandi. Erinevate värvitoonide saamiseks lisatakse tootmisprotsessis betoonisegule värvipigmente, mis võimaldab kliendil valida sobivaima värvitooni. Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid.
Harjumiseks sobib jäik jõhvhari, kaabitakse kas puitkaabitsaga või seinaga sama värvi tellisetükiga. Vedelikpesu Välisseinte vedelikpesu tehakse kas kevadel või suvel, lisades veele vajaduse korral pesupulbreid või sobivaid kemikaale. Kemikaalidega pesu teevad kõige paremini fassaadipuhastusfirmad, kuid hoone omanikul on seda võimalik ka ise teha. Tellisseinad on võrdlemisi kergesti puhastatavad, happevihmade suhtes on põletatud tellis vastupidavam kui silikaat-, pae- või betoonkivi. On oluline, et pesuained ei imbuks sügavale pinna sisse ja ei söövitaks vuugimaterjali. Selleks tuleb pind algul küllastada veega, teha pesu ja siis jälle uhtuda veega. Üldmäärdumise puhul piisab seina pesemisest sünteetilise pesupulbri veega. Puhastamine pastadega Kasutatakse juhul, kui pesu ei ole rakendatav (näiteks valmisehitatud ja viimistletud ruumides) või on tegu väikeste pindadega.
TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuride 195 kuni 230C. Tavalise puiduga võrreldus on termopuit tumedam. Kasutatakse ukse- ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus, vähenevad niiskusdeformatsioonid. PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsoonid, puitpaneelid jne. 1. Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) 2. Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 3. Mida näitavad puidu aastaringi osad? 4. Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 5. Kuidas jaguneb niiskus puidus? 6. Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9
Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm
• Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.
Kui tala pikkus on suurem (tavaliselt üle 3,33,6 meetri), tuleks prusside asemel kasutada liim-, spoonkihtpuitu vm suurema kandevõimega materjali. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - platvormmeetod; - posttalameetod; - jätkuvpostidega karkass; - tehases valmistatud elemendid. Platvorm-puitkarkass Platvorm-puitkarkass on kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse korruste kaupa. Nimetus on tulnud sellest, et ehitatava korruse põrand on seinte ehitamisel tööplatvormiks. Enne seinte püstitõstmist naelutatakse neile külge tuuletõkkeplaat. Korruselamutes, kus vajalik jäikus on suurem, on selleks vineer või OSB. Ülemised vööprussid (seina püstiasendis horisontaalsed) on kahekordsed, neisse jäetakse avad ülejäänud seinaosadega sidumiseks. Karkassi siseseinad jäetakse esialgu katmata, et katus kiiremini peale saada. Valmis seinaosa püstitõstmiseks kraanat ei vajata. Seintesse jäetakse avad akende, uste jm vajaliku jaoks
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga)
Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid ahjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. Teras : on sitke ja kõva materjal, mida kasutatakse sildade, hoonete, rööbaste, torude, traadi, talade, kirjaklambrite, söögiriistade, mootorite ja masinate ehitamisel. Noad-kahvlid ja pannid tehakse enamasti roostevabast terasest. Valtsitud tooted 10. Alumiiniumi ja duralumiiniumi kasutuskohad- erinevad ehitustooted Alumiinium- on korrosioonikindel. Hea elektri- ja soojusjuht. Alumiiniumist tehakse traati odavamate elektrijuhtmete ja kaablite tarbeks. Veel teakse temast plekki käepidemeid mitmesuguseid liistdetaile. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktsioonideks. Duralumiinium-Ehitusel enamkasutatav alumiiniumisulam on
Omadused: vees kiiresti kivistuv, suur tugevus, suur eksotermia, madal leelisekindlus, tundlik kivinemistingimuste suhtes, eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust)
Posti ristküliku, ruudu ja ümara kujuga. Karkasside skeemid Post-plaat Kapiteelidega postid Ribiline vahelagi Saalungi materjalid: Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele: Piisav tihedus Piisav tugevus ja jäikus Betooni liiga kiire kuivamise vältimine Sobiva pinnaviimistlusega Armatuur Armatuurvõrgud Armatuurvardad Eelpingestatud armatuur Betoontarindi kuivamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks võimalikult kiirelt saada hoone katuse alla ja vältida lume ja sadevee sattumist siseruumidesse. Alati tuleks võimalikult kiirelt eemaldada põrandatelt sinna sattunud vesi. Kriitilise niiskuse tase: Betoon <75% Parkett <80% Kumm, kork, tekstiil <85% Plast linoleum <90% Epoksiid, akrüül- polüestermass <97% Betooni kuivamine sõltub Tarindi paksusest, kuivamise suundadest (ühes suunas, kahes suunas)
Omadused: tervisele ja keskkonnale ohutu, mittepõlev, ilmastikukindel, temperatuuri ja niiskust tasakaalustav, hea mürapidavus, sobiv veeimavus, suur mehaaniline tugevus. 1 Kipsist tooted: kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Koostis: ehituskipsi pulber; täiteaine - liiv, räbud, pimss, saepuru; armeering - papp, manilla, puitvill, takk, makulatuur, alumiiniumvõrk. Kipsplaati kasutatakse siseseinte ja -lagede ehitamisel ning välisseinte sisepindadel. Sobib ka niisketesse ruumidesse. Betoonist tooted jagunevad: betoonist müürikivid ja -plokid, betoonist tänavakivid, betoonist katusekivid, kergbetoonist müürikivid ja -plokid, poorbetoonist müürikivid ja -plokid. Looduskivid: Paekivi, maakivi, graniit, marmor, igikivi ... ja ka kvartsiit-, kilt-, liiva- ja lubjakivi ... KATUSED Eesti ja teiste Baltimaade taluehitistele oli kuni 20. saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3
mustad või tsingitud; ·Võrdkülgne nurkteras; ·Erikülgne nurkteras; ·Karpteras; ·Topelt T-teras (I-teras); ·Rööpad; ·Mitmesugused eriprofiilid.Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi
Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). 35. Keramsiidi omadused ja kasutuskohad Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) on üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.On sõmer ja poorne materjal Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10… 20 mm. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus ei mädane ei hallita, ei meeldi närilistele ja putukatele, ei karda niiskust ja tugev materjal. Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina
8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3. Raudbetoontoodete valmistamine ............. 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6. Toodete vormimine ja kivistamine ............. 127
Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C
Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast kasutust eramute ehituses vahelae taladena, tugipostidena, sarikatena. Liimpuitu on hakatud kasutama ka, eriti viimasel ajal Põhjamaades, sillaehituses: maantee- ja jalakäijatesildade ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine
· erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid. 05.05.2014 Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena.
Sobib väga suurte konstruktsioonide valmistamiseks. 41. 3. ALUMINAATTSEMENT valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. tardumisel ja kivistumisel eraldab palju soojust. Kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus ja talvistel töödel. 42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43. 1) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: 1. Raske betoon üle 2600 kg/m3 2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50)
• Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega. • AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva,
• ei meeldi närilistele ega putukatele • omab CE märgistust Kergkruusa toodetakse Saint-Gobain Ehitustooted AS tehases Häädemeestel Pärnumaal. Kergkruusa tarnevõimalused: 50 liitrised kotid, 1500 ja 3000 liitrised suurkotid, puistena, puhuriga. Kergkruusplokid Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Plokid on : -kaalult kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid, -tulepüsivus -helipidav - soojaisolatsiooni ja -külmakindluse näitajad head -ei karda niiskust ega kemikaale -ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase - ei hallita ega mädane. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmakindlus on plokkidel 50 tsüklit. Tänu plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Plokke võib kasutada :
Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast kasutust eramute ehituses vahelae taladena, tugipostidena, sarikatena. Liimpuitu on hakatud kasutama ka, eriti viimasel ajal Põhjamaades, sillaehituses: maantee- ja jalakäijatesildade ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas. 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. Malme toodetakse kõrgahjudes
vahelagedelt, ruumide planeering suhteliselt vaba - Täieliku karkassiga hoone, nii sise- kui ka välisseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass, ruumide planeering seotud eelkõige talade asukohaga Karkassid - Karkassi moodustavad Postid Talad Vahelaepaneelid/plaadid Jäikuselemendid - Materjali järgi Raudbetoon (osaliselt kivi) Komposiit Teras Puit Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust saab tagada - Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral) - Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkass - Toed, tõmbid - Tasapinnalised või ruumilised diafragmad Raudbetoonkarkass - Monteeritav karkass hoone karkass monteeritakse varem kokku tehase
Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik! Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. Aurutõkkematerjalid: · keraamilised plaadid · betoon · tellised · maakivid · spetsiaalne aurutõkkekile · polüetüleenkile · foolium · vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: · puitkiudplaat, puitlaastplaat · tuuletõkkeplaat · ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine
*töödeldud kivid *tehiskivid lubja segust,mis töötades suhteliselt hästi (-plokid.) jahvatakse kollerveskis survele, kuid halvasti Looduslikud kivid ja millele lisatakse tõmbele. Kivimite müüritöödel kasut vesi. Kivineb veeimavus sõltub nende laialdaselt. Oluline on kivi hoidmisel autoklaavis. poorsusest( poorne kivim tugevus, tihedus, Mahumass: 2000 kg/m3 imab rohkem vett, kui väljanägemine.Eestis , värvus valge.Mõõdud vähepoorne). Kivimi suur kasutatakse müüritöödel samad,kasut ka poorsus suurendab tema tihedat põllukivi ja ka "moodultellist" mille sooja pidavust, kuid paekivi. Põllukivi h=9..
• Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega. • AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva,
annaabi.ee 
