Täistellised või õõnestelliseid. Ühe kä käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas vä väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. Plokki tõstab üks töö tööline: line: <30 kg. 9 Tellised Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast hoolikat segamist vormitakse kiviplonnideks ja põletatakse ahjus. Telliseid tehakse nii täiskividena kui ka aukude või piludega kividena; telliseid on nii kumera nurgaga, lõigatud nurgaga, kui ka klombitud külgedega.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel
ga. Vundamendid laotakse tavaliselt kel- luladumise meetodil. 19. Soojustusega plokkide püstvuukides mörti ei kasutata. Soojustusmaterjal paikneb plokis nii, et ploki otstes moo- dustuvad tapid (ühes otsas 10 mm emastapp ja teises otsas vastav isas- tapp). Tappide abil saab sobitada plokid tihedalt ja täpselt kokku. 20. Kihilattide või juhtlaudade jaotusmärki- de kohale kinnitatakse müürinöör, mille abil saab laduda horisontaal- ja verti- kaalloodis oleva ning õige kõrguse- ga plokirea. Tavaliselt laotakse plokid ½-kivise ülekattega. Plokkide lõplikuks paikakoputamiseks kasutatakse kummi- haamrit. Paikakoputatud plokki ei tohi enam liigutada, sest liigutamine halven- dab ploki ja mördi naket. Pärast ploki paigaldamist eemaldatakse vuugist väl- junud liigne mört. Sarruste ja müürisidemete paigaldamine 21. Ladumise käigus paigaldatakse plokk-
Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen- või metall-leht, et võimaldada silllusel liikuda. Kõik avad müüritises on potensiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuukide asukohad (Joonis): 16 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis
Kihtide horisontaalsust võib kontrollida ka hariliku ehitusvesiloodiga, mis tuleb panna müüritise pinnale asetatud rihtlatile. Rihtlatiga kontrollitakse ka müüritise välispinna tasasust. Müüritise järjekordse pindrea paksus ja ladumise suund määratakse 2...3-mm läbimõõduga suundnööriga. Suundnöör pingutatakse ja kinnitatakse kihtlattide külge või klambrite abil. Müüri ladumisel on vaja paigaldada ja ümber paigutada suundnööri, anda ette telliseid ja laotada mörti, laduda telliseid pind- ja täidisridadesse, vajaduse korral raiuda ja tahuda telliseid, vuukida vuuke puhasvuukmüüritise ladumisel ja kontrollida lao õigsust. Sõltuvalt seina paksusest ja lao keerukusest laob seda kahest kuni viiest erineva kvalifikatsiooniga müürsepast koosnev lüli. Kõrgel temperatuuril ekspluateeritavad kivikonstruktsioonid, näiteks tööstusahjud, korstnad, õhueelkuumendid jt. Ehitatakse tuulekindlatest samott-, diinas-, magnesiit- ja teistest tellistest
Massiivseinad laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Kergseinte pindmised kihid laotakse tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega (terasvarrastega), st vardad ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga (mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Massiivseinad on tugevad, kuid suhteliselt väikese soojapidavusega. 4korruselise hoone võiks üles laduda 1,5-kivi paksustest seintest, kuid sellise seina soojapidavus R=0,56 m2K/W, nõutav R4 m2K/W. Kui projekteeritaks massiivseinad vastavalt soojustehnilistele arvutustele, tuleksid nad väga paksud ja rasked ning selliselt koormataks liialt alust, kulutataks tunduvalt rohkem 25 materjali. Seetõttu ehitatakse hoonete sisemised kandvad seinad
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kas
koormusi. Oma eluaseme rajamisel vajas inimene seinu lagede ja katuse toetamiseks ja ka välise külma eristamiseks toast. Müüri tegemist me nimetame tavaliselt müüri ladumiseks, mis tähendab kindlatele nõuetele vastava müüri ehitamist kividest ja mördist. Müüri üks põhilisi vajalikke omadusi on tema monoliitsus, terviklikkus. Kõik kivid müüris peavad olema oma vahel seotud. Aegade jooksul on ilmnenud, et kui laduda müüri mingite kindlate mustrite järgi, siis on kindlustatud ka müüri üldine tugevus. Suurt tähtsust omab kivide ülekate müüritises. Mitmekihilises müüritises võivad olla vaheldumisi kivikihid, soojustus, isolatsioon jms. Müürituse kompaktsuse seisukohalt peavad need kihid olema kõik hästi seotud omavahel (seotud vastavalt nõuetele). Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi osade nimetused- Lapiti kivi Mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja
* f ehk 4 tuleb EVS 908-1:2010 lk 16 tab. 4.2 1 on 0,55 kg/m3 ehk 0,00055 m3/m3 2 on 0,65 kg/m3 ehk 0,00065 m3/m3 Vastus: Soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus on 0,035529 W/mK 10 ÜLESANNE 8 ÜLESANNE 8 Ühik Paksus Ühik Sisepind Krohv 0,9 W/mK 5 mm Aeroc plokk 0,1 W/mK 325 mm Min.vill 0,039 W/mK 200 mm Tuuletõkkeplaat 0,041 W/mK 30 mm Õhkvahe W/mK 30 mm Tellis 0,85 W/mK 120 mm Välispind Arvutada seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon
Vundamendi ehitamisel tuleks tähelepanu pöörata pinnase tüübile ning maja konstruktsioonile. Ehitusnormid soovitavad asetada vundament maapinna külmumise sügavusele. Eestis on see umbes 1,2m. Sellisele sügavusele vundamendi rajamine toob loomulikult kaasa lisakulutusi, kuid see on nagu investeering tulevikku. Maja lihtsalt kestab kauem. Fibo valisin vundamendiks, sest see on kerge, tugev, vastupidav ja kergesti töödeldav, paigaldatav. Sarnast plokki ja vundamendisüsteemi on Põhjamaades (Norras, Rootsis, Soomes) kasutatud juba üle 30 aasta ja see materjal on tõestanud oma sobilikkust. Fibo plokkidest võib ehitada vundamendi ja selle peale kuni kolm korrust (ka raudbetoonvahelagedega). 1.2. Müüritis ehk seinad Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest
Ühest hinnast paarikümne protsendi maha arvutamisega saab ka käsitsi mõne ajaga hakkama. Kui aga hindu on mitukümmend, siis on päris hea meel, kui arvuti selle töö meie eest ära teeb. Järgnevalt näide, 13 kuidas arvuti vastu tulevale viiele matkajale tere ütleb. Täisarvuline muutuja nimega nr näitab, mitmenda matkaja juures parajasti ollakse. Käskluse while juurde kuuluvat plokki saab korrata. Plokk läbitakse üha uuesti juhul, kui ümarsulgudes olev tingimus on tõene. Et kordusi soovitud arv saaks, on juba programmeerija hoolitseda. Selleks on siin igal korral pärast tervitust käsklus nr=nr+1, ehk siis suurendatakse matkaja järjekorranumbrit. Kui see suurendamine kogemata tegemata jääks, siis jääkski arvuti igavesti esimest matkajat teretama (proovi järele). Nüüd aga töötav korduste näide: using System; public class Kordus1{
tarvis ükshaaval ja üksluiselt sama toimetust ette võtta. Ühest hinnast paarikümne protsendi maha arvutamisega saab ka käsitsi mõne ajaga hakkama. Kui aga hindu on mitukümmend, siis on päris hea meel, kui arvuti selle töö meie eest ära teeb. Järgnevalt näide, kuidas arvuti vastu tulevale viiele matkajale tere ütleb. Täisarvuline muutuja nimega nr näitab, mitmenda matkaja juures parajasti ollakse. Käskluse while juurde kuuluvat plokki saab korrata. Plokk läbitakse üha uuesti juhul, kui ümarsulgudes olev tingimus on tõene. Et kordusi soovitud arv saaks, on juba programmeerija hoolitseda. Selleks on siin igal korral pärast tervitust käsklus nr=nr+1, ehk siis suurendatakse matkaja järjekorranumbrit. Kui see suurendamine kogemata tegemata jääks, siis jääkski arvuti igavesti esimest matkajat teretama (proovi järele). Nüüd aga töötav korduste näide: using System; public class Kordus1{
1. 2. 3. E 1 0 10 T 2 5 9 K 3 10 8 N 4 15 7 R 5 20 6 L 6 5 P 7 4 8 3 9 2 10 1 13. 14. 15. 2 5 18.veebr 4 4 19.veebr 6 3 20.veebr 8 2 21.veebr 10 1 22.veebr 12 0 23.veebr 14 -1 24.veebr 16 -2 25.veebr 18 -3 26.veebr 20 -4 27.veebr -5 28.veebr 1.märts 2.märts 3.märts 4.märts 5.märts 6.märt
Tähtsamatele töödele arvutus enamasti esialgu ligilähedased mahud, mida püütakse hinnata kaasates sinna abimaterjalide, abimehhanisme. Mitmetegurilised detaileelarved: Ühikhinna meetod Operatsiooniline eelarvestus Ühikhinna meetod nt sarrustööd (kg) 1. 0,06 h/kg - tööjõu tunnid 2. 70 kr/h tööjõu tunnitariif, arvestab makse 3. Ülekulu 51 4. Sidumistraat 21 5. 6 kr/kg Andmed selleks, et kulupositsiooni hinnata. Ressurssi ühikmaksumus = ressurssi kulunorm * ressurssi ühikhind Ühikmaks * töömaht = kulupositsiooni kogumaksumus. Selline ühikmaksumus kuulub eelarvestaja põhioskuste hulka. Ühikhindu kasutakse selleks, et hinnata töömahu loetelu. Seal on mitmesugused vahe- ja lõppkokkuvõtete süsteemid. Operatsiooniline eelarvestamine levinud eriehituses, kus .....? ehitusmeetod määrab ära ehitusmaksumuse. Samuti olemuselt analüütiline eelarvestamine nt vaatluskaevu rajamisel
Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm Mõõtmete lubatud vead pikkus (a) ± 3mm, laius (b) ± 3mm, paksus (c) ± 2mm · Reatellis · Vääriktellis · Lõhestatud tellis · Klombitud tellis · Õõnesplokk 3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted Põhitooraineteks on- tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. 15 Eestis on ehitusturul põhiliselt Aeroc, Silbet ja Siporexi tooted. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooniomadused ja suure tulekindluse. Lubatud tolerantid b±2mm, h±2mm, l±3mm. Toodetakse: plokke, vaheseinaplaate, U-plokke, silluseid, laepaneele. 3.2.1.3 Kipstooted Kipstoodete puudusteks on nende suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Seetõttu ei saa neid kasutada kandvates konstruktsioonides ja niisketes kohtades (välistöödel ja märgades siseruumides)
Muudatused toimuvad selles suunas, nagu on kasutatud kihi värvus, jooneliik jne. Käsust väljutakse automaatselt. Märkus. Soovitatav on käsuga INSERT sisestatud DWG-faili joonis kohe käsu EXPLODE abil üksikosadeks jaotada (jaotub sellisteks osadeks, millest see plokk koosatati). Plokkide jaotuvus käsuga EXPLODE on määratud põhimuutujaga EXPLMODE: EXPLMODE = 0: käsuga EXPLODE ei saa töödelda plokki, mille sisestamisel on muudetud X-, Y- ja Z-suunaliste moondetegurite omavahelist suhet (vanad AutoCADid lubasid ainult sellist moodust). EXPLMODE = 1, käsuga EXPLODE saab jaotada plokki, mille sisestamisel on muudetud X-, Y- ja Z-suunaliste moondetegurite omavahelist suhet, kuid tulemused võivad olla kohati ettearvamatud, näiteks võib ringjoon jaotuda ellipsijuppideks jne. Käsu tellimus: EXPLODE ↵ Töö 3 Klamber
laduda hea väljanägemisega müüri. Paekivi mahumass on ca ' 2500 kg/m3. Tehiskivide nomenklatuur on praegusel ajal väga suur, siiski võiks siin eristada järgmisi kivi- gruppe: savitelliseid kui ilmselt kõige vanemaid, silikaatkive, tsementkive, väikeplokke mitmesugusest materjalist. Kõikide kivide puhul on eelduseks, et nad oleksid ühe käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass kõigub 4...6 kg vahel. Väikeplokkide puhul eeldatakse, et plokki tõstab üks tööline, vas- tavalt sellele ei tohiks väikeploki mass olla üle 30 kg. Savitelliseid valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast hoolikat segamist vormitakse kivi- plonnideks ja põletatakse ahjus. Põletamisel segatud mass osaliselt paakub ja moodustab kõva kivimi, mis säilitab oma kuju ja millel on vajalik survetugevus Täiskivide mahumass on ca' 1800 kg/m3. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 18
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
viimase muutmise arg); selles nimistus pole vajalikku faili veel valitud ÜLESANNE I Pinnatükk 17 c) Failinimistu kuvamine pisipiltidena. Failivalik toimub topeltklõpsuga vastaval pisipildil d) Failivaliku kuvamine eelkujutistega, pisipilte kuvatakse tohkem ja puudub väli Preview. Kui „tragida“ failivaliku akent paremale poole laiemaks (piirab kuvari laius), mahub sinna igasse ritta ka enam pisipilte: ÜLESANNE I Pinnatükk 18 e) Failivaliku aken on laiemaks „tragitud“ (eeldusel, et on kasutusel laiem kuvar), nüüd mahub seal igasse ritta märksa enam pisipilte 3) Failivalik võib toimuda ka rippmenüü File alumise otsaga, kus tuuakse ära
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................................................
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
territoorium; 4 Riia mnt - A.H.Tammsaare pst - Kooli tn - Heina tn vaheline piirkond; 5 Aia tn - Karusselli tn - Auli tn - Kajaka tn vaheline ala; 6 Riia mnt äärsed kinnistud Raja ja Lennuki tn vahelises lõigus; 7 Pärnu muulid. Uurimisobjekti asukoht Joonis 1
Mehaanika, nii nagu geomeetriagi, on kõige vanem teadus ühiskonna ajaloos. Tema tekkimine ja areng on vahetult seotud praktilise elu vajadustega, ning tootlike jõudude arengu ja tehnika tasemega igal selle arengu etapil. Kõige varem tekkis staatika. Vanaaja grandioossete ehitiste – püramiidide ja templite – püstitamisel kasutati mitmesuguseid lihtsamaid mehaanilisi seadmeid, nagu näiteks plokki, kangi, kaldpinda. Vajadus mehaanika järgi ilmes ka laevanduses ja sõjanduses. Esimesed teadmised mehaanikast olid puht empiirilised. Mehaanika kui teadus kujunes välja antiikses Kreekas. Mehaanika alusepanijaks loetakse loetakse Kreeka filosoofi Aristotelest (384-322 e.m.a.). Tema oli ka see, kes võttis kasutusele termini mehaanika. Aristotelese tööde hulgast võib leida ka traktaadi kangi ja mitmete teiste lihtmasinate tasakaaluõpetusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
