Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteediliste toorainete ning kaasaegse
Ratu juhendmaterjale on lubatud kasutada ainult õppeotstarbel. TÖÖLIIGID 42-0290 Kulud ja meetodid Oktoober 2005 1 (12) Asendab kaarte 42-0082 ja 42-0083 PLOKKMÜÜRITISED Blocklaying Harkkomuuraus Juhendkaart käsitleb plokkvundamentide, -seinte ja -lõõride ladumist ning nende tööde- ga seotud eel-, abi
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS E07A Risto Tamm Columbia kivist seinte ehitamine Lõputöö Juhendaja: Tõnu Tammesalu Haapsalu 2010 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor R.Tamm ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Õpperühm: ............................................................ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja T. Tammesalu............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tehnilised näitajad:..
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kas
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimis
Kõik kommentaarid