FILEEHEEGELDUS Heli Liiv Pärnu 2012 Fileeheegeldus Heegeldamisel moodustub muster ühesuurustest tühjadest ja täidetud ruudukestest Fileeheegeldusena tööd Vahepitsid Vahepitsid Sirgete servadega Heegeldatakse enamasti põiki Õmmeldakse eseme detailide vahele Kaunistatakse patju, laudlinu, käterätikuid, seelikuid, kotte vm. Fileeheegeldusena tööd Äärepitsid kadrilaat.weebly.com Äärepitsid Sakiliste servadega Heegeldatakse enamasti põiki Õmmeldakse eseme äärde Kaunistatakse laudlinu, käterätikuid, seelikuid, kleite vm. Fileeheegeldus Heegeldatakse ahelsilmuseid ja ühekordseid või kahekordseid sambaid Muster kujutatakse mustvalgete ruutudena Mustri järgi heegeldamine Tühi ruut Täidetud ruut
kui ka talonge. SÕja-aastatel arenas rõivamood kahes erinevas suunas- sportlik mood ja erksavärviline, lihtne talunaisestiil vastandus ülimalt ekstravagantsele riietusele Sportlik rõivamood: kitsaste reväärkraedega eest nööbitavad kleidid olid lühemate seelikute ja varrukatega. Kleidid olid taljesse võetud ja kanga kokkuhoiuks kasutati kõik võimalikke nippe. Lisamaks moele värvikust ja eksootilisust, kanti nn talunaise seelikuid. Prantslannad riietusid kõigele vaatamata väga moodsalt, naised demonstreerisid oma vihkamist vaikselt, kandes naeruväärselt kõrgeid (kuni 50 cm) kübaraid, erksavärvilisi rõivaid, pikki juukseid ja lühikesi seelikuid Ameerika ja inglise naised pidid leppima kunstsiidist ja kangajääkidest õmmeldud rõivastega. Loodi rõivaid töötavatele naistele. Paljudes erinevates valdkondades töötavad naised kandsid sõjaväemundreid, tunkesid
Jalad tihti pikad ja saledad. * Riietumise põhitõed - Tasakaalustada tuleks õla ja puusa piirkonda. * Pluusid, jakid - Ülaheha riietel võiks kangas olla ühevärviline ja lihtsalõikeline. Sobib pilukaelus, V-kaelus, U-kaelus, triiksärk, üherealine esikinnis, vertikaalne kaunistus, või joon. Vältida tuleks näiteks paatkaelus ja rüüde õlapiirkonnas. Sobivad pikemad pluusid ja jakid, mis visuaalselt salendavad ülakeha. * Püksid, seelikud - Vööjoonest allpool võiks eelistada seelikuid - rüüsidega, volangidega, voltidega, kihilisi, klossi jne, et tekitada illusioon naiselikest puusadest, Vööjoonest allpool võivad värvid olla julgemad ja rõivaesemed värvirohkemad. Pirn * Tunnused - Rind väike, õlad kitsad ja längus, puusaümbermüüt suurem, kui rinnaümbermõõt. * Riietumise põhitõed - Tasakaalustada tuleks õla- ja puusaiirkonda. * Püksid ja seelikud - Võiksid olla võimalikult lihtsa lõikega, märkamatu mustriga ja detailivabad
Rühmas õpib 25 tudengit. Leida tõenäosus, et 1.septembe 1) Ühel tudengil 2) Kolmel 3) Mitte ühelgi 4) Alla 2 5) Üle 4 (A) Ülesanne 8 Analüüsi järgi selgus, et poes on seelikute hulgast 4% seelikuid, m 1) Üks seelik 2) Kaks seelikut 3) Ühtegi seelikut 4) Pooled seelikud, 5) Alla poole seelikuid (A) Ülesanne 9. Ülesande korrektse lahendamise tõenäosus on 0,9 (A)Ülesanne 10. Ilmastiku analüüsi käigul selgub, et septembri kuu jooksu
tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet kasutades. Palju esines pistete kombinatsioone. (Kivilo, lk 8) Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikuks on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Värvuselt on Saaremaa tikandid küllaltki eredad. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tanusid, põllesid, seelikuid, hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.saj algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult- peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvalt mandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui ka värvuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdlemisi loomulikud ja looduslähedased. 20.saj teisel aastakümnel tikiti nn. roositud vaipu, mille kirjades olid suureõieliste lillede, lehtede, okste ja viljade kimbud.
Lillkirja ainestikus on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Saaremaa tanukirjades puuduvad mandri kirjadele iseloomulikud tüsedad väädid; neid asendavad peened varred ja suurte õite vahele tikitud väikesed õied. Värvuselt on Saartemaa tikandid küllaltki eredad. Eredavärvilised suurepinnalised lillkirjad (näiteks kampsunitel) mõjuvad pidulikult, neis on rikkalikult punast värvi. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tausid, põlli, seelikuid; hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.sajandi algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvaltmandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui värvuseelistuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdelmisi loomulikud ja looduslähedased. Osa lillkirja tehakse äärekirjana, milles mitmesugused motiivid teatud vahemaa järel korduvad. Pinnakaunistuseks on tavaliselt taimeoksad või lillekimbud.
20. sajandil muutus riietumisstiil rahvusvahelisemaks ja talupojad võtsid kasutusele teksad. Ungari rahvariietes mees Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste Riided Rahvariided erinesid tihtipeale isegi külade kaupa Naised kandsid peamiselt veste, jakke ja seelikuid. Seelikuid kanti koos alusseelikutega. Jalas kanti kas musti või punaseid saapaid või ummiskingi. Vanusega muutusid naiste peakatete kuju ja värv. Ungari rahvariietes naine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toit
tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid. Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarbekust puudutavad ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks. Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid. Sellises riietuses mindi isegi õhtusöökidele ja teatrisse. Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed lihtsusest sai moe tuum. Paljusid
titega ja suurest karjast kadrilastest. Kõigepealt lauldakse tervituslaulu, peale mida palutakse tuppa sisse laskmist. Siis soovitakse pererahvale lamba, kapsa ja karjaõnne. Kui küsitakse, kust kadrid tulevad, vastatakse ikka:,,seamolliga ning poole vaagnaga". Tavaliselt on kaasas ka mõni loom (karu) või lind (hani), kes kontrollib laste lugemisoskust ja majapidamise puhtust. Kadridele antakse tavaliselt palgaks erinevaid kehakatteid nt. särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha. Kui sante sisse ei lasta, on oodata halba õnne. Siis viskavad kadrid mõne tembu. Näiteks topitakse korsten kinni või tassitakse puuvirn ukse ette. Kadripäevaks lõpetati kõik naiste sügistööd, seepärast olid ka kadrid väga naiselikud, puhtad ning valged. Kadripäeval söödi laudas loomade juures ning määgiti ja käituti loomade kombel. See pidavat tooma karjaõnne. Kadripäeva peetakse 25 novembril.
Alfresco menüü Marineeritu feta tüümiani ja chilli õliga Ahjukana aedsalatiga Juustu ja murulaugu leivakesed Karri pastasalat Kartuli ja paprika tortillad Singi, spinati ja pähklitega kana Salat Itaalia kastme, tomati ja saiakuubikutega Menüüst on näha, et toidud on suvised, kerged ja on palju salateid. Kuidas riietuda? Kuna alfresco toimub suvisel ajal, siis on naistel sobilik kanda suviseid kleite ja seelikuid. Siiski tuleb silmas pidada, et ei oleks liiga tavalised riided. Eelkõige sobivad erksamad värvitoonid ja lihtsad ehted. Meestel on sobilik kanda suvist pluusi koos pükstega. Tänan tähelepanu eest!
kino, televisioon, video, internet. Kõik see on hõlbustanud inimeste liikumist ja teabevahetust, laiendanud globaalset mõtlemist ning teinud võimalikuks pideva kultuurivahetuse maailma eri piirkondade vahel. 20. sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda seda, et naised said meestega peaaegu võrdseks mitmel pool said naised valimisõiguse, nad hakkasid poliitikasse pürgima ning neid hakati valgustama raseduse vältimise osas. Naised vabastati piinavatest korsettidest, seelikuid lühendati, mitmed seni vaid meeste garderoobis olnud esemed lisasid ka naiste rõivavalikusse. Sajandi lõpu poole mõjutasid Euroopat Ameerika mõjud Euroopas said populaarseks teksapüksid, Coca-Cola, McDonalds, MTV, Vogue. Moodi kujundasid popikoonid, nt Madonna, Audrey Hepburn, Marlene Dietrich, Brigitte Bardot, Elvis Presly, biitlid. Tuntuimad ja edukaimad moemajad läbi sajandi on olnud Chanel, Yves Saint Laurent, Ralph Lauren, Versace ja Miuccia Prada.
Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD + PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD + ETTEVÕTTE ÜLDKULUD = KOGUKULUD Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täisomahind 2) Müügihind, arvestades kasumimarginaaliga..... OÜ ABC õmbleb kostüüme ( toode K) ja seelikuid (toode S) Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele K: 3 000 S: 1 400 Tööjõukulu toodetele K: 2 600 S: 1 000 Tööjõukulud juhtimises 700 Kindlustuskulud tootmises 25 Tootmismasinate amortisatsioon 40 Transpordikulud 335 Elekter, vesi soojus, side 900 Muud........................ 1000 Lihtsustatult Otsekulud K-le 5600 Otsekulud S-le 3600
ROMANTISMI MOOD Mis puudutas moodi, siis romantism, positivism ja neo-romantism ei erinenud teineteisest märkimisväärselt. Need olid kaunite valgete ballikleitide ja suuresti Inglise mõjutustega kaasaegse meestemoe sünniajastud. Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub Valged lisandid, nagu särgid, lipsud, vestid ja kindad, mida kanti koos tumedate sabakuubede, frakkide ja hiljem ka jakkidega, on siiani jäänud meestemoe klassikalisteks ning ajatuteks elementideks, mis lõid elegantse mene imidzi tema jaoks olulistel hetkedel. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurmt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19.sajandil tekkis kõrgmood ning uued suunad rõivastuses: tuntumad rõivas...
paberivabrikus. Kuidas veel saab asju taaskasutada? 1)tühjadest kohvipakkidest ostukott või rahakott. 2) Remondi- vii oma jalatsid pigem kingsepa juurde, mitte ära osta kohe uusi. 3) Ära osta ühekordseid patareisid- kasuta hoopis laetavaid patareisid. 4)Disain vana riide ese uueks või hoopis kasuta nt särki padjapüürina. 5)vanadest küünlajuppidest saab sulatades uue küünla. 6)vanast mööblit saab disainida ja korda teha. 7)teksasteset tehakse tihtipeale kotte,seelikuid isegi padja katteid. 8)plast pudelitest tehakse kangast(fliis) 9)vanadest ehetest tehakse uusi ehteid (nt kaelakee pärlitest käevõru või kõrvarõngad) Kohvipakkist rahakott Vanadest riidetükkidest lappitekk. Kohvipakkidest ostukott.
Egiptuse kodune igapäevaelu Perekond Kui mees jõudis vastavasse ikka, asutas ta oma majapidamise. Naine kolis tavaliselt mehe juurde, väga harva elas abielupaar naise kodus. Abielulepingud sõlmiti alles alates 22.dünastiast. Juhul kui lapsi ei sündinud, oli mehel õigus võtta majapidamisse liignaine. Iga abielu eesmärk oli lapsed. Põhitoit Põhitoiduks olid teraviljatooted. Nendega maksti näiteks töölistele kivimurdes ja suurtel ehitustel. Kaunviljad olid egiptlaste toiduedelis samuti olulisel kohal, eriti alamate klasside seas. Eliidi toidulaud oli märksa vaheldusrikkam. Lemmikpuuviljad olid viinamarjad, viigimarjad, deempähklid ja datlid, alates Uuest riigist ka granaatõunad Hõrgutised Egiptuse elanike toidulaud koosnes tavaliselt odavamast toidust. Eriti kallis oli siis liha. Ilmselt oli antiloopide ja kaljuk...
ühiskonnast välja arvata. Võtame näiteks Eesti, kus teadaolevalt elab üle 100 erineva rahuvuse. Probleemid seisnevad selles, et tihtipeale enamik rahvusest ehk siis oma riigi rahvas ei salli võõraid kultuure, usundeid, nahavärvi, keelt ega nende tavasid. Põhiliselt suurteimateks probleemideks on ikkagi rahvuste omavahelised läbi saamised, erinevused ja suhted. Meie näiteks ei mõista seda, kui Tallinnas jooksevad ringi trummidega laulvad naised ja mehed, kes kannavad seelikuid ja laulavad oma usundi järgi laulukest. Aga nende usk on neile tähtis ning sunnib seda tegema. Samamoodi on meil oma tavad ja usundid. On olemas ka palju rahvuslikke kultuuride ühinguid, mis tegelevad selliste probleemidega, näiteks 1989.a oli neid 22 ja tänaseks on see arv üle 300. Olen kuulnud ka seda, et rahvusvähemustel on õigus moodustada ka vastavalt seadusele oma kultuuriautonoomia. Venelaste ja eestlaste vahel on olnud alati mingisugune vihavaen. Tuleneb see
Esialgsest tööriietusest kujunes laialdaselt kasutatav vaba-aja riietus, mida võis vähem formaalsetel puhkudel kombineerida ka pintsaku ja lipsuga. Tänapäeval toodetakse teksapükse kõigis mõeldavates värvides, kuid valdavaks on endiselt jäänud sinine. Teksariidest valmistatakse pükse erinevates stiilides: kulunud välimusega, rebenenuid, narmendavaid, lühikesi pükse jne. Lisaks pükstele toodetakse ka teksariidest tunkesid, seelikuid, kleite, pluuse, jopesid, peakatteid, jalanõusid, bikiine, kotte jm aksessuaare, samuti interjööri elemente (lambivarjud, mööbli- ja seinakatted, laudlinad, kardinad jne).
Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele. Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. Pidulikele körtidele pressiti sisse kurrud. 19.sajand teisel poolel levist pikitriibuline seelik. Pikitriibulisi seelikuid koovad ja kannavad Kihnu naised tänapäevani. Põll: See kuulub ka nagu Mandri-Eestiski abielunaise rõivastusse. 19. sajandi esimesel poolel olid Kihnu naiste põlled valged linased, sajandi keskel hakati pidupuhkudel kandma sitspõlli. Vöö: Oli kirjatud kirjaga, värvidest domineerisid ja madarapunane. Õlarätt: See seati murtuna käiste peale, nii et nurk jäi seljale, otsad pisteti ees vöö alla. Tanud: 19. sajandi esiemsel poolel, Kihnu tanudel tikand peaaegu et puudus
sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kunstivool. Käsitletav teema on kirjanduse-, muusika- ja kunstiajaloos murdelise tähtsusega. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tulek muutis maailma. Romantism on tunnetekultuse aeg, ilusate meloodiate ja põnevate maalide aeg. Romantismi mõjutustel tulid meeste moodi pikad kuued, naised hakkasid kandma laiu seelikuid. Realism- on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Loobumine väljamõeldud maailmast.Hülgab romantismi liigset tundlikkust ja klassitsismi liigset ratsionaalsust. Tähtis on tõde, objektiivne ja ilustamata tegelikkuse esitamine. Prantsuse realism: Gustave Courbet Jean-François Millet Honoré Daumier Camille Corot Eesti realism: J.Köler A.Adamson A.Weizenberg Historitsism- palju vormisüsteeme- neogootika, neorenessanss v neobarokk.
neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi. Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle. Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel: • Tikkimisega • Klaaspärlitega • Pärlitega Neid anti peres edasi põlvest põlve ja nad olid väga kallid. Seelikuid hakti kandma Venemaal suhteliselt hilja- XVIII saj paiku, kuid siin tuleb kohe ära märkida, et Venemaa erinevates paikades on ka erinevad rahvariiete traditsioonid. Põhja - Venemaal kanti küll sarafani, kuid Lõuna-Venemaal kanti poneva/d- ehk seeliku taolist põlle, mida kanti alati pika alussärgi peal. Põhja-Venemaa sinine traditsiooniline sarafan. Kõik vene rahvariided on avarad ja pikad. Meeste rahvariided on tagasihoidlikumad.
Kindlasti on ka mingi väike osa vanast ajast tänapäevani säilinud, kuid seda ka üpriski vähe. Vana-Egiptuse riietumisstiil oli väga ilus ja konkreetne. Kanti valgest riidest pikki kleite, mille dekolteedel olid silmapaistvad kaunistused. Neil pidid silma paistma just ehted, seetõttu ka riideid tagasihoidlikumad. Kas neil oli peas mõni ilus võru, käte ümber rõngad või kaelas keed. Mehed kandsid tavaliselt niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised aga kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Tol ajal oli ka kombeks kasutada palju kosmeetikat. Kõige tuntum ja säilinum meigikunstis on pikk must lainerijoon mööda silmalaugu ning rohke ja särav lauvärv. Kuid lapsed riideid ei kandnudki. Rõivad õmmeldi tavaliselt linasest. Mõnikord kooti kaunistuseks kangasse valgeid niite. Et riidesse jääksid ilusad voldid, neid tärgeldati
Koolis on mul enamasti 4-d ja 5-ed. Olen õppinud inglise keelt 8-aastat ja hetkel läheb üheksas aasta. Vene keelt olen õppinud neli aastat ja hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana. Veel olen ma Oriflame'i konsultant ja tegelen disainiga (õmblen ja/või disainin klientidele kleita ja seelikuid). Meeldib ka sõpradega väljas käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega. Ma elan koos oma perega, vanaemaga ja tädi perega ühes suures majas. Kokku on meie majas 11 inimest. Minu perre kuulub mu ema Krista, isa Raimond, vend Kalmer ja loomulikult ka mina. Vend on mul hetkel 14-aastane. Kord kuus viivad vanemad meid teatrisse, aga kuna oleme kõik väga hõivatud erinevate huvialadega, siis on koosoleku aega vähe. Tädi peres on rohkem liikmeid
Hans Gunther von Dincklagega. Pärast Prantsusmaa vabastamist liitlasvägede poolt pidi Chanel põgenema Sveitsi. Kümne aasta pärast naasis ta Prantsusmaale ning hoolimata oma kõrgest vanusest, jätkas edukat moeloojakarjääri kuni oma surmani. Moelooja Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast I maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1912 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks
19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada. ARHITEKTUUR Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige
[2] 5 3. HANEJALARUUT 3.1. Ajalugu Hanajalaruut/ Houndstooth/ Pied-de-poule on kahevärviline geomeetriline muster, mis on pärit Šotimaalt (1800 a). Esialgselt seda kasutati karjaste ülerõivastuses. Kaasaegne hanejalaruut ilmus XIX saj., aga varem seda nimetati „border tartan“. Kangast kasutati peamiselt mantli või jopi õmblemisel, hiljem hakati õmblema seelikuid, kleite, salle. [4,5] 3.2. Kanga kirjeldus Muster kujuneb kui põimuvad 4 tumeda ja 4 heleda värvi lõngad. Tavaliselt võib näha selle mustriga tviidi või villa kangas. Kõige levinud on must-valge värving. [4] 6 3.3. Kasutusalad Hanejalaruudu saab kasutatada kõikjal alates alusriietusest lõpetades ülirõivastusega. Samuti kasutatakse interjööris.
võrdsed. Üks naisliikumis juhiks oli Emmeline Pakhurts Inglismaal, kes sai 19. sajandi lõpus naisühenduse juhiks.Ta julgustas naisi meeste töid tegema, et mehed saaksid sõtta minna. Naisliikujaid oli mittu ja erinevates riikides kõikide nende eesmärk oli naiste võrdõiguslikkuse sõltumatu kajastamine. I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid. Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarbekust puudutavad ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks. Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid. Sellises riietuses mindi isegi õhtusöökidele ja teatrisse. Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed – lihtsusest sai moe tuum. Paljusid
Tiimari < Pepe Jeans London > Zara Women Rõivaste valik on naistele ja meestele. Kaupluses müüakse kleite,seelikuid,pükse,jakke ja palju muud. Lisaks on seal müüa ka aksessuaare naistele ja meestele. Selles kaupluses müüakse ainult Pepe Jean London firma tooteid ja hinnaklass jääb seal 495-4280 kroonini. Rõivaste väljapanek oli hea.Uued tooted eespool ja keskel.Allahinnatud tooted olid üheskohas. Poe reklaam oli tumeda võitu,reklaamiti enamasti musti ja siniseid toone. Teenindaja ise oli väga sõbralik ja abivalmis.Riietus oli neil korralik. Kaupluse pindala on Võlad: Märkused:
meie elu. Teatud tegevusi ja iseloomujooni peetakse pigem naiselikeks ja mehelikeks, kuid tegelikkuses on kõik erinevad. Juba lasteiaias eristame tüdrukute- ja poiste värve. Roosa, lilla, kollane ja punane on pigem naiselik ja pelgatud poiste poolt. Kui sünnime, siis meie vanemad hakkavad kujundama meie keskkonda soost lähtuvalt. Poiste tubasi täidavad autod, legod ja superkangelased. Tüdrukutel aga roosa tapeet, nukud ja riidekapid täis seelikuid ja kleite. Kõik see paneb aluse stereotüüpsele isiksusele ja loodakse arusaam mehest ja naisest kui vastandikest. See kandub edasi tulevikus teistes valdkondades. Läbi mängude süvenduvad stereotüübid. Poistel on tavaks olla liikuvad, mängida palli, olla agressiivsed ning joosta ringi. Tüdrukud sellistest tegevustest tihtipeale tõrjutakse ja nemad mängivad kodu- joodavad nukkudele teed, hoolitsevad nende eest ja pesevad nõusid. See tekitab
siis pidi ta temaga ka abielluma. Kuid nüüd on kõik teisiti. Noored leiavad endale ise sobiva kaaslase. See kaaslane võib olla kümme aastat noorem või vanem, meie põlvkonna noored sellest ei hooli. Meile ei lähe korda mida arvavad vanemad või vanavanemad meie kaaslasest. Iga inimene leiab endale tänapäeval ise sobiva kaaslase. Loeb ainult see, et meie oleme oma kaaslastega rahul ja armastame neid kogu hingest . Me kanname lühikesi seelikuid, avaraid toppe ja katkiseid teksaseid. Kuid kui me kanname seda vanavanemate juuresolekul, siis saame me kindlasti moraali osaliseks. Moraal on kindlasti sellest, kuidas enne riides käidi ja mis juhtub, kui sa nii riides käib ehk mis haiguse sa endale saad. Me kõik teame, et enne ei olnud palju riideid, mille vahel valida. Kanti seda, mida poodidest saadi. Seelikud olid põlvedeni, särgid polnud avarad ja teksased olid täiesti terved. Kuid meie põlvkond on rikastatud stiilidega
kerge ülerõivas (meestel vatt,naistel kampsun). Naiste kampsuneid ja liistikuid hakati tegema linlaste eeskujul liibuva piha ja seesidega (üleni või rühmiti volti seatud riideriba kampsuni allääres). Üleminek linnapärasele riietusele kulges eri paigus erinevalt. Lihula- Kirblas tikitud seelikud, Põhja-Eestis, eriti Virumaal ja Tallinna ümbruses liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleit. Läänemaal hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid. Seelikuvolte hakati sisse pressima kuumade leibade abil. Kihnus läksid moodi sitsrätid, -põlled ja -jakid. Samuti linnakultuuri mõjul sai leinavärviks valgest must. Suririided olid aga ikka veel valged. Pärimuste kohaselt pidi pulmasärgist saama surisärk. Külla ei mindud kunagi ilma pikk-kuueta, samuti kirikusse ega pulma. Huvi rahvarõivaste vastu saavutas kõrgpunkti koos rahva eneseteadvuse tõusuga 1880. aastail.
Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina kujutati armastusjumalaid. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt tohutult suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid,
maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss... otse lagipähe Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb plekk- katustest klavereid
aegadest. Teiseks edasiviivaks jõuks olid purustatud vanad moraalinormis ja tavad. Toimuma hakkas naiste positsiooni suurenemine ühiskonnas. Naised hakkasid nõudma võrdõiguslikkust, mida nad ka saavutasid. Nad hakkasid tegema meeste töid, kuid tasu selle eest jäi siiski väiksemaks kui meestel. Naiste iseseisvus hakkas kasvama, mistõttu tekkis ühskonnas traditsioonilise peremudeli kriis. Muutuma hakkas ka naiste mood, naised hakkasid kandma seelikuid ning moodi tuli ka poisipea. Seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. Lõpp esimesele maailmasõjale pandi 28.juunil 1919. aastal Verssailes´ rahuga. Sõda oli kasulik paljudele uutele väikeriikidele, kes sõja lõppedes said iseseisvaks. Nende riikide hulka kuulusid Soome, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Ungari, Jugoslaavia ning Tsehhoslovakkia. Vähem kasulik oli see Saksamaale, esimese maailmasõja kaotajas riigile, kes jäi ilma 1/8 oma aladest,
Kasvanud on sallivus, kasvatatakse ühe enam ühtekuuluvustunnet ning lisaks ei saa eelnimetataud kahe peo puhul üle ega ümber kaunitest rahvariietest. Eesti eri paikade rahvariided on kõik erinevad, näiteks Lõuna-Eesti rahvariietes kumab pea igalpool läbi venepärane joon ja seda punase lõnga näol. Põhja-Eesti rahvariided on tuntud oma triibulise mustri läbi. Mäletan isegi, kui põhikoolis rahvatantsu tundides käisin ja neid samu triibulisi seelikuid kandma pidin. Laulu ja tantsupeo ajal sulavad kõik Eesti erinevad rahvarõivad ühtseks mustriks ja juba see ühendb inimesi ja tekitab ühtekuuluvustunde. Kõik eelnimetataud pidustused ei ole mõeldud ainult eestlastele. Väga lahkelt ja sallivalt suhtutakse teiste riikide kodanikesse, samuti välis eestlastesse ning ka lihtsalt uudishimulikesse turistidesse. Mulle on jäänud mulje, et eestlased on laulu- ja
hing võis iga päev taevasse rännata. Püramiide ehitasid korraga 30000 inimest ja ehitustöö kestis üle 20 aasta, nad tarvitasid selleks 2,3 miljonit, vähemalt 2,5-tonni raskust lubjakiviplokki. Egiptlaste Välimus Rõivamood muutus dünastiate vaheldudes palju, suurema osa riietusest kudusid valmis naised, kliima ei võimaldanud raskest materjalist riiete kandmist, mistõttu kasutati ohtralt peent linast. Antiikaja ülikud kandsid linaseid seelikuid, naised aga kandsid kleite mis ulatasid kaenla alt pahkluudeni. Egiptlased, nii mehed kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, korras ja lõhnastatud. Paljud mehed kandsid lühikest soengut, väga moekad olid parukad, vahel eelistati ka parukat juustele. Egiptlastele meeldis üldiselt ennast ka raseerida, seda nii puhtuse kui ilu pärast. Egiptlased olid pikad, ületades kasvu poolest tunduvalt Euroopa keskmise, üldiselt olid selle
Polka ämblikuvõrgu pits. Need ümmargused mustrid on tavaliselt kangastelgede, puu või plastiku peal tehtud. Neid tehakse nõelaga. Algupäraselt ei kasutatud seda pitsi kangastel tihti, aga 20. sajandi esimesel poolel läks pitside kandmine moodi. Süstik pits Prantsuse ehk süstik pitsi heegeldus tekkis Euroopas 18. sajandil. Sel ajal oli eriti moes kaunistada nii naiste kui ka meeste riideid pits kraedega. Nendega kaunistati seelikuid, varruka suid ja valmistati nööpe. Kui saadi aru et seda pitsi saab lausa näppu vahel heegeldada, muutus süstikpits kättesaadavaks ka lihtsatele inimestele. Siis ta unustati ta mõneks ajaks ja alles 20. sajandi lõppu poole hakati tema vastu jälle huvi tundma. Praegusel ajal on prantsuse süstikpits muutunud üha popimaks, on juurde mõeldud uued heegeldusviisid ja abivahendid. Fileepits
lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel kujutati ka lebavaid naisi, nende kavalere ning ringi lendavaid Amoreid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris. Kõik seal oli pehme, armas ja väike. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Tuntuimad rokokoo kunstnikud Fran ç oi s B ou c h er Üks kuul s a m aid R o ko ko o aj a stu kun stnikk e . Te m a m a alid o lid kergemeelsed ja elurõõmsad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat.
Aastal 1904 tutvus ta Pariisi töösturipoja Etienne Balsan'iga (18801953), kes viis ta kõrgseltskonda ning kellega ta elas 19061910 Royallieus koos. Tema rahalise abiga ja tema korteris avas ta 1910 Pariisis naistekübarate ateljee, mis sa peagi menukaks. Coco Chaneli moelooming, mis ilmus müügile 1920. aastatel, äratas suurt tähelepanu ja muutis põhjalikumalt varasemaid tavasid. Endiste ebamugavate ja raskete rõivaste asemel kujundas ta sirgelõikelisi seelikuid, praktilisi sviitreid ja avaraid jakke, mis olid mugavad ning võimaldasid vabalt liikuda. Need rõivad sobisid iseseisvatele ja tegusatele naistele, kes soovisid töötada ja sportida. Varasemate kaunistustega ülekülvatud naisteriiete kõrval mõjusid Chaneli mudelid ülilihtsate, ent samas stiilsete ja maitsekatena. Samas olid need kaunid ja naiselikud ning sobisid ka peenesse seltskonda. Chaneli kujundatud rõivad muutusid naiste seas väga populaarseks.
pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur ja tarbekunst Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis
Riided olid tavaliselt tehtud ainult puuvillast või ayaadi kiududest, mida saadakse Maguey kaktusest Lihtinimesed ja orjad katsid oma kehast väga vähe ning nende riided olid Maguey'st saadud riidest valmistatud Orjad kandsid lihtsat niudevööd, kui aga mees oli veidike kõrgemast seisusest, siis oli niudevöö uhkem Mehed kandsid ka keepi mis oli tehtud kolmnurksest riidest ning on tuntud kui tilmati või tilma Naised kandsid seelikuid ja särke, mis oli käisteta või lühikeste käistega Kõrgklass kandis keerulisemalt valmistatud riideid kuigi põhiliselt samu riideesemeid kui lihtrahvas Kõrgklassist inimeste riided olid värvilisemad ning palju kasutati kulda, sulgi, karusnahke ja muid dekoratsioone Kõrgklass kandis ka ehteid nagu kaelakeid, kõrvarõngaid ja käevõrusid Kunst Kunstis kujutati naist sageli passivsena ning meest aktiivsena
ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Moes oli kõik hiinapärane. Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), tema töödes oli rokokoolik voolav painduvus ja graatsia mis ühinesid tärkava klassitsismi selgusega (nt. ,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb"). Maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone
Palju uputati kauba- ja reisilaevu. Esimese maailmasõja tulemusena toimusid muutused majanduses ja kohati ka ühiskonna korralduses. Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad. Kasvas naiste iseseisvus ning võrdõigus meestega. Naised võisid nüüdsest teha meeste töid ning töötada näiteks kaevandustes ja tehastes. Naised hakkasid ka aktiivselt osalema ühiskondlikus elus. Muutus naiste mood, mis lubas nüüdsest lühikesi seelikuid ja poisipead ning seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. Muutus ka traditsiooniline peremudel. Esimese maailmasõja ajal hakkas riik majanduselu reguleerima. See oli vajalik, kuna kulutusi tuli piirata. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, mis tõi kaasa väikeettevõtete pankrotistumise, kuna telliti suurfirmadelt. Samuti tõsteti maksukoormust. Esimese maailmasõja tagajärjed olid ebameeldivad ja kohati katastroofilised. Saksamaa
Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene Rokokoo mood Click to edit Master text styles Second level
Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kantsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Kuulsaid kunstnikke Rokokoo ajastul Antonia Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi.Francois Boucher- Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad.Jean Baptiste Simeon Chardin- Tema maalid olid elulähedased. Paul Rubens- Piltidel on hästi vormikad inimesed.Rembrant- Hollandi kunstnik. Tuli Amsterdami 25.a. Abiellus rikka naisega ning seevõimaldas tal kunsti koguda ja maalida.
LÄÄNE-EESTI Lääne-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad Läänemaa ja Pärnumaa kihelkonnad. Iseloomulikud on lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Pärnumaal olid pruunid ka meeste ülikonnad, mille omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. Pikitriibuline seelik kodunes Lääne-Eestis 19. sajandi alguseks, omapäraseks võib pidada neolõnga sissekudumist ning sissepressitud seelikuvolte. Alates 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid, eriti rohkesti Läänemaal, kus neid kooti punasel põhjal mitmesugustes ruudukombinatsioonides. 20. sajandi algul hakati mõnes kihelkonnas (Lihula, Kirbla) seelikule tikkima madalpistes õiemotiive. Üldse kandsid Lääne-Eesti naised rahvarõivaseelikuid kaua, igapäevarõivana 20. sajandi keskpaigani. SAARED Kolme suurema saare - Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu rõivastus kujunes Mandri-Eestiga võrreldes mitmeti erilaadseks
Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidedega, meestel aga patsiga.Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri
Meeste riided lubasid liikuda vabamalt. Alumistest klassidest pärit olevad mehed kandsid põlvepikkuseid valgeid puusariiet, skentit. Ülakeha oli neil paljas, vahel kanti ka käisteta särki. Naiste riie oli toruks õmmeldud kangasse, mida kutsuti kalasiriks. ( 1. , Muinas- ja vanaaeg lk.87) Orjad või teenijad, kes tulid võõrastest maadest, tõid kohalikule rahvale kaasa oma mustreid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiaga jahedama ilma jaoks. Alasti liikusid ringi vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. ( 3. , Vana- Egiptus lk. 40) Egiptlaste jaoks oli äärmiselt tähtis, et kangas oleks lumivalge. Oli äärmiselt tähtis kanda värskelt pestud rõivaid. Lisaks pandi kangas pärast pesupesemist päikese kätte kuivama. Kanga värvimiseks kasutati ka taimedest saadavaid toone, sinist ja kollast. ( 1. )
Lääne-Eesti (Läänemaa ja suurem osa Pärnumaast) · ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga · iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad · Naiste ülikonda kuulus pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit (jakki) ja liistikut (vesti) ning kolmnurkseks kokkumurtud õlarätti · Pikitriibuline seelik kodunes 19. sajandi alguseks · 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid, eriti Läänemaal · Peakatetes oli kihelkonniti suuri erinevusi: lõunaosas kanti eriilmelisi tanusid, põhjapool pott- ja kabimütse · Mehed kandsid põlvpükstest ja vatist koosnevat ülikonda, mis Läänemaal tehti sarnaselt Põhja-Eestiga potisinisest, Pärnumaal aga lambapruunist või -mustast villasest riidest. Viimaste omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. · Ala lõunaosas püsisid meestel vanatüübilised pikad püksid. Saared (Saare-, Muhu- ja Hiiumaa)
sajandi I poolel Muhus põikitriibulisteks. Hiljem tulid moodi pikitriibulised seelikud. Muhulaste iseeneseks olemise uhkus on aga nii suur, et veel 1930ndatel toimus rahvariietes suur muutus. Küll suuresti tänu sellele, et Esimese maailmasõja ajal lasti Suures väinas põhja Vene sõjalaev Slava. Selle laeva pealt toodi ära kõik, mis teki küljest vähegi lahti andis, kaasa arvatud meremiinid. Meremiinides oleva miinikollase ehk lõhkeainega hakkasidki Muhu naised oma seelikuid värvima. Nii on sidrunkollane uskumatult töömahukas kangastelgedel kootud ,õmmeldud ja tikitud muhu seelik, mille allääres uhke tikitud ai, alles üsna uus nähtus. Särk on linane ning seda ehib tikand. Varem kanti ka käiseid kuid 19. sajandil olid need veel vaid pruudi- ja noorikurõivastuses. PÕLL, PEAKATE JA JALANÕUD Oluline on jälgida, millal kantakse põlle ja pannakse pähe tanu. Põll, mis on tihti voodriga, on
Alguse olevat see saanud populaarsest filmist „Bonnie and Clyde“. 2 1970. I pool 1970ndate algus sai kõige rohkem inspiratsiooni 60ndate hipilikust moest. Katkised teksad, Tie Dye särgid ja Mehhiko talupoja pluusid olid endiselt väga populaarsed. Lisaks kuulusid sinna miniseelikud, poolsääre pikkuses kleidid ja pahkluu pikkusega kleidid(maksikleidid), pakkudes seega naistele kolme erineva pikkusega seelikuid. 1971. aasta suurimaks moeröögatuseks olid väga lühikesed ja liibuvad püksid, mis said eriti populaarseks noorte naiste seas. 3 Glam-rock stiil 1972-1974. aastatel kujunes Suurbritannias ja USAs välja glam-rock stiil, mis oli inspireeritud liialdatud riietusega rock staaridest nagu David Bowie, Roxy Music ja Marc Bolan. Sädelus ja glitrrid olid väga moes. Naised kandsid kõrge pihaosaga pükse või
annaabi.ee 
