Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptuse kodune igapäevaelu (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Egiptuse kodune
igapäevaelu
Perekond
Kui mees jõudis vastavasse ikka, asutas ta oma
majapidamise. Naine kolis tavaliselt mehe
juurde, väga harva elas abielupaar naise kodus.
Abielulepingud sõlmiti alles alates 22.dünastiast.
Juhul kui lapsi ei sündinud, oli mehel õigus võtta
majapidamisse liignaine.
Iga abielu eesmärk oli lapsed.
Põhitoit
Põhitoiduks olid teraviljatooted. Nendega maksti
näiteks töölistele kivimurdes ja suurtel ehitustel.
Kaunviljad olid egiptlaste toiduedelis samuti
olulisel kohal, eriti alamate klasside seas.
Eliidi toidulaud oli märksa vaheldusrikkam.
Lemmikpuuviljad olid viinamarjad, viigimarjad,
deempähklid ja datlid, alates Uuest riigist ka
granaatõunad
Hõrgutised
Egiptuse elanike toidulaud koosnes tavaliselt
odavamast toidust.
Eriti kallis oli siis liha.
Ilmselt oli antiloopide ja kaljukitsede liha väga
hinnatud.
Säilitamiseks liha kas kuivatati või soolati sisse.
Köök
Köök asus enamasti maja tagaosas või
suuremate valduste kõrvalhoonetes.
Kuna toitu valmistati lahtisel tulel, polnud
köökidel tavaliselt katust.
Rikneva toidu säilitamiseks oli majas väike
madal kelder, kuhu pääses köögist mööda
treppi.
Mööbel
Seinad olid kaetud värvitud linadega.
Põrandat katsid taimeväätidest punutud matid.
Vanimad säilinud mööblitükid pärinevad
arhailisest perioodist.
Muu mööbli moodustasid lauad ja hoiukohad.
Polnud suuri laudu.
Voodi asus kõrgendatud alusel, et hoida eemal
roomavaid elukaid.
Riided hoiti seinaorvudes.
Hügieen, kosmeetika, riietus
Pesti end Niiluses, kanalites või tiikides. Ainult kõrgklass
võis endale lubada vannituba.
Seebina kasutati soodat või spetsiaalseid pesupastasi.
Eelistatuim riidesort oli lina.
Kuningate ja eraisikute kujud loovad elava pildi moe
muutumisest.
Naised kandsid liibuvaid kleite, mehed ümber keha
seotud seelikuid.
Ametlik riietus nägi ette ka parukat.
Vasakule Paremale
Egiptuse kodune igapäevaelu #1 Egiptuse kodune igapäevaelu #2 Egiptuse kodune igapäevaelu #3 Egiptuse kodune igapäevaelu #4 Egiptuse kodune igapäevaelu #5 Egiptuse kodune igapäevaelu #6 Egiptuse kodune igapäevaelu #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jannu08 Õppematerjali autor
Siit saad teada egiptuse kodusest igapäevaelust.

Sarnased õppematerjalid

Egiptuse Kultuur - referaat
10
doc

Egiptuse Kultuur - referaat

Egiptus Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997) Egiptuse loodusolud ja kultuur

Kunstiajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun