50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lala lala
Õppematerjali autor
soomlased (11837) tatarlased (2582), lätlased (2330) jne Mis on migratsioon? Migratsioon on inimeste liikumine ühest riigist teise riikidevaheline ränne Vähe on jäänud riike, kus elab vaid üks rahvus. Eesti on paljurahvuseline riik. Nimeta rahvusi, kes elavad Eestis? 2000. aastal 1 370 052 inimest Eestlasi 930 219 Muud rahvused 431 914 Rahvus teadmata 7 919 Rahvastiku püramiid 2011 http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ Rahvastik 2012 2012. aasta 1. jaanuaril elas Eestis 1 318 000 inimest (Statistikaamet). Integratsioon e. lõimumine On oluline, et Eestis riigis elavad kõik rahvused tunneksid: ühtekuuluvustunnet pooldaksid ühiskonnakorraldust austaksid maa seadusi Perekonnad Eestis, lk 15 Eesti perekondades on üldiselt lapsi vähe Suurenenud on lastetute perekondade arv Suurenenud on vabaabielude arv
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks.
Kvalifitseeritud töötajate emigratsioon saab tõsiselt halvendada nende sünnimaade perspektiive. Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades. Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse oma arvukust ise täpselt reguleerida. Tähtsaks probleemiks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige lihtsamalt keskkonnaprobleemide laienemist takistada. Mõningad tulemused on muidugi juba saavutatud, näiteks on õnnestunud praktiliselt lõpetada osooni kahjustavate freoonide tootmine, kuid samas jätkatakse paljude probleemide süvendamist. Raske on teadvustada ja ära hoida Ladina-Ameerika arengumaadele vihmametsadega maharaiumisega seotud probleeme, kui see on nende peaaegu et ainus sissetulekuallikas. Üheks demograafiliseks probleemiks on ka suhteliselt uus ja vähetuntud probleem- rahvastiku vananemine
Sisukord Sissejuhatus Referaat räägib Eesti rahvaloenduste ajaloost . Referaadis tuleb arutusele Eesti rahvas enne loendusi , rahvaloendustest Nõukogude ajal ning ka muudest teemadest , mis on seotud rahvaloendustega . Referaadi eesmärgiks on teada saada natuke rohkem rahvaloendusest milleks seda tehakse , keda küsitletakse . Arutlusele tulevad erinevad teemad rahvaloendusest , sellele järgneb ka kokkuvõte ning pildid . Rahvaloendus Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse ja muu sellise kohta. Rahvaloenduse läbiviimiseks kasutatakse ettevalmistatud isikuid ja metoodikat. Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse ja muu välja selgitamiseks. Rahvaloenduse protsess koosneb andmete kavakindlast kogumisest, analüüsimisest, üldistamisest ja avalikustamisest. Eestis on rahvaloenduse
aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2013. aastal. VENEMAA RAHVAD Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. VENEMAA RELIGIOON Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed
[6] Tänapäeval elab kõige rohkem indiaanlasi Põhja regioonis. Afro-brasiillased elavd Põhja ja Kirde regioonis ning asiaadid Lõuna ja Kagu regioonis. Eurooplaste järeltulijad moodustavad enmiku Lõuna regiooni osariikide rahvastikust.[6] Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituud laseb Brasiilia elanikel end paigutada 5-est sobivaimasse kategooriasse: branco (valge), pardo (pruun), preto (must), amarelo (kollane ehk mongoliidne) ja põlisrahvas. 2000. aasta rahvaloenduse tulemustena peab end valgenahaliseks 67,7 %, mustanahaliseks 4,5 %, pruuniks 25,9%, mongoliidiks 0,9% ning põliselanikuks 0,5% elanikest.[17] Maailma faktiraamatu (The World Factbook) andmeil elab Brasiilias 47,7% valgenahalisi, 43,1% mulatte, 7,6% mustanahalisi, 1,1% asiaate ja 0,4% põliselanikke.[2] Indiaanlased Brasiilias elab kahte tüüpi indiaanlasi: kultuuriliselt assimileeritud ja kultuuriliselt mitte- assimileeritud
2000 ndate algusest on rahvaarv hakanud vaikselt tõusma . Seejuures on rahvaarv vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Tartu maakond on selle koha pealt erand. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist oli jäänud tartumaalasi 2000 aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 13 000 võrra ja tõusud alates 2000'st aastast kuni 2012 aastani umbes 1000 inimese võrra. See toimub tänu positiivse rändeiibele ja positiivsele iibele ( aastal 2011 positiivne iive 362). Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2011 aastal 725 inimest, mis on peaaegu kaks 6 korda väiksem samal aastal sisserännanute hulgast ( 4492inimest). Sama aasta loomulik iive oli plussis 362 inimese võrra. Positiivne on see näitaja püsinud alates 2004 aastast. Loomulik iive oli Tartumaal negatiivne viimati 2003. aastal. Samas ei ole näitajad samasugused Tartumaa pealinnas Tartus, kus rahva arv on kahanenud, aastast 2000 kuni 2011, 3569 inimese võrra.
tulevikus. Selle põhjuseks on varasemast sisserändest tingitud noor rahvastik. Rändestsenaariumi korral kasvab rahvaarv aga märkimisväärselt, 80% võrreldes 2006. aastaga. Esimene täpsem ülevaade valla elanike arvust pärineb aastast 1885, mil elanike arvuks loeti 1375, neist 663 meest ja 712 naist. Vallaelanike hulgas oli 82 päriskohaomanikku, 34 rendikohaomanikku ja 56 vabadikku. 1910. aastaks oli kohapidajate arv tõusnud 353-ni. 1922. aasta detsembri rahvaloenduse andmeil oli vallas 3339 elanikku (1645 meest ja 1694 naist) ja 1934. Aasta rahvaloenduse põhjal 3199. Viimase kümne aasta jooksul on valla elanike arv mitmekordistunud kui 1997. aasta alul elas Harkus 5013 inimest, siis 2007. aasta juulis ületas vallaelanike arv 10 000 piiri. Eesti ühe suurema ja kiiremini areneva omavalitsuse rahvastikon suhteliselt noor, positiivse iibe poolest ollakse Eesti valdade esireas. Alaealisi vanuses kuni 18 aastat on valla elanike seas ligi kolmandik 2882.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid