ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel"
laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid kõige uudsemad need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast. Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus. Tema luuletused koonduvad kogumikeks “Värsid” ehk “Väike testament” ja “Suur testament”. Elu ja surm, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine – need on tema luule põhimotiivid
eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. http://209.85.229.132/search? q=cache:47aCw1vviP4J:www.dreamsgarden.net/things/antiikkirjandus_kordamin e.doc+rooma+kuldne+ajastu+ajaj %C3%A4rk+proosa&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee
suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas
FILOSOOFIA • Voltaire filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. • Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. • Erinevalt Rousseau’st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. KIRJANDUSLIK LOOMING • sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. • Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. “Zadig ehk Saatus” • sündmused toimuvad(1747) muistses Babülonis, • seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. • Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui “üksteist õgivad
Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire kui kirjanik Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel"
kirjutisi ja filosoofilise kallakuga ilukirjandust. Kahjuks nende teosed aga põletati. Kuid kui Voltaire pidas tähtsaks mõistust ja vaimset haritust ning ei uskunud inimese sünnipärast headust, siis Rousseau uskus looduse poolt antut ja tundeid, et inimene on sündides puhas ja puutumatu. Voltaire kirjanduslik looming on väga mitmekesine. See sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Tema tuntuimate teoste "Zadig ehk Saatus", "Mikromegas", "Candide ehk Optimism"ning "Kohtlane" peamisiteks teemadeks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Ta oli veendunud, et need võidutsevad igal pool ja alati. Prantsusmaal on valgustus olnud tähtsam kui ühesgi teises Euroopa riigis. Sealsed valgustajad, kes olid ühtlasi ka valgustusliikumise kõige väljapaistvamad
Sterne ei uskunud objektiivsesse reaalsusesse. "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" on süntees huumorist, lüürikast, irooniast, mõõdukusest ja ekstsentrilisusest. Ränduri tundelisust ja sisemisi vastuolusid leevendab autor kerge naljaga. Kriitikud kritiseerisid Sterne´i teoste täiesti uudset mängulist vormi. Tobias George Smollett (1721-1771) Kirjutas peale romaanide ka reisikirju, poliitilisi satiire ja Inglismaa ajaloo. Silmapaistvaimad teosed: ,,Roderick Randomi seiklused" ja ,,Peregrine Pickle´i seiklused". Smollett ei ilusta tegelikkust, ta toob esile elu tumedamaid külgi. Peategelase elukooliks on seiklused, sünged olukorrad jne. Smolletti eripära on peaaegu naturalistlikus kujutusviisis. Smolletti Inglismaa on sama mis Fieldingi oma, ainult et seda on nähtud palju pessimistlikuma pilguga. Fieldingi teose elujaatavat koomikat asendavad Smolletti romaanides sarkasm ja grotesk.
lühikirjeldused, kõnekoomika, tegevuskoomika; teatritrupp koosnes 10-est näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. Tegelased: Armastajapaar, Pantalone, Dottore, Capitano, Arlecchino, Colombina 8. · Martin Luther kirjutas Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, sellega algatas ta tahtmatult usureformatsiooni · Erasmus Rotterdamist- kirjutas filosoofilisi satiire, traktaate, pamfette jne. "Kõnekäänud" , "Narruse kiitus" . Ta oli üks Euroopa harituimaid mehi, suur humanist, ristiusk oli humanistlik eetika. · Niccolo Machiavelli- "Valitseja" traktaat ajaloolane, kõrged poliitilised ametid, riiki tuleb juhtida kõige hinnaga · Thomas More "Utoopia" reisiromaan. mees õppis kirjandust, parlamendiliige, sai lordkantsleriks, kuulutas iseend Inglise kiriku juhiks, hukati , pani aluse anglikaani kirikule. 9
autoritele. 5. Quintus Horatius Flaccus Quintus Horatius Flaccus oli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja, kes elas aastatel 65 eKr kuni 8 eKr. Horatius põlvnes rooma ühiskonna alamkihist ja oli ühtlasi ka rooma kirjaniku Publius Vergilius Maro sõber. Suure osa oma värssidest pühendas Horatius tolle aja kommete ja eluviiside kirjeldamisele ning põhilised tema loomingus on looduslaulud, kuid kirjutas ka armastuslaule ja satiire. Tema tuntumad teosed olid oodid ehk nn mõtteluule. Lisaks kirjutaks Horatius ka epistleid ehk nn poeetilisi vestlusi, mis olid adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus roonis filosoofia ning moraali probleemide üle. Tema kirjanduspärand on väga suur ja lai, sinna kuulub hulgaliselt nii luuletusi ehk epoode, satiire ja värsskirju. Oma oodides kasutas ta 13 erinevat stroofivormi. 6. Publius Ovidius Naso
Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. Page 2 I ja II sajandi alguse Rooma (hõbedane ajajärk) 1
Euroopa vastu. Voltaire uskus valgustatud absolutismi, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. Ta arvustas katoliku kirikut kuid pidas religiooni vajalikuks. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust. Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe.
mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik
Tema peateos on ,,Tom Jones, ühe leidliku lugu." Laurence Sterne(1713-1768) Sterne oli romaanizanri arendaja. Oma teostes ,,Tristram Shandy elu ja arvamused" ja ,,Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" on autor loobunud traditsioonilistest süzeedest ja kirjeldab kaootiliselt tegelaste tundeid ja mõtteid. Sterne ei uskunud objektiivsesse reaalsusesse. Tobias George Smollett(1721-1771) Ta oli väga mitmekesine kirjutaja. Ta kirjutas peale romaanide ka reisikirju, poliitilisi satiire ja Inglismaa ajalugu. Tema kuulsamad teosed on ,,Roderick Randomi seiklused" ja ,,Peregrine Pickle'i seiklused." Peategelased satuvad kõikvõimalikesse seiklustesse ja süngetesse olukordadesse. Smollett'i romaanides on palju sarkasmi ja groteski. 7 Saksa valgustuse eripära Saksa kirjanduses oli põhi zanr draama, mida kirjanikkudele meeldis kirjutada. Teisejärguline oli aga romaan. Alles 18
Ta uskus sügavalt Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni. Kirikus nägi ta pigem vaimupimeduse levitajat kui selle valgustajat. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu muutus ajapikku nii suureks, et kui Voltaire suri, tuli ta matta salaja. Voltaire'i kirjanduslik looming on tervikuna rikas. See sisaldab endas klassitsistlikke tragöödiad, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme ning lõpuks ka ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks neist on jäänud tema filosoofilised jutustused. ,,Zadig ehk Saatus" on üks neist. Kuid enne veel, kui me vaatame täpsemalt millest ta selles teoses kirjutas, võiks vaadata ka seda, miks ta selle üldse kirjutas? Meelelahutuseks? Kindlasti mitte. Pigem oli Voltaire otsustanud kritiseerida Euroopa seaduseid ja õiglust, eriti Prantsusmaa oma
Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel"
Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire kui kirjanik Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" Sündmused toimuvad muistses Babüloonias, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla
könekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Vergilius oli silmapaistev poeet augustuse ajal. Tema peateos ,,Aeneis" räägib Rooma rajamisest. See tugineb Homerose ,,Iliasele" ja ,,Odysseiale". Caesar kirjutas memuaare ,,Mälestusi kodusöjast" ja ,,Mälestusi Gallia söjast". Titius Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates", kus ta esitab Rooma ajaloo Romulusest kuni Augustuseni. Pärast Augustust kirjutati iroonilise sisuga luuletusi epigaramme ja satiire. Näiteks Apuleius mugandas Kreeka jutstuse ,,Kuldne eesel". Ka kreeklased suursid Roomas kirjutada, nt Lukianos, kes pilkas oma könedes könekunsti, filosoofiat, teadust, religiooni jne. Ptolemaios löi Maa-keskse maailmapildi. Galenos täiendas arstteadust. § 27 Usk Rooma riigis nuumen looduse asi vöi elusolend, milll oli hing sees laar esivaneemate hinged, kes kaitsesid maja geenius maokujuline vaim, kees edeendss abielu ja soojäkamist oomen enne, mille järgi ennustati
* Õpetab surmale targasti rahulolevalt vastu minema. Surm on paratamatus, mis on loogiline lõpp targasti elatud elule, surm on ainus, mis inimesest ei sõltu. * Meeldiv ja kaunis on surra isamaa eest. * Olen endale püstitanud ausamba Exegi monumentum (loominguga) Eeskujuks kreeka monoodilise laulu loojad: Sappho, Alkaios, toetus ka Pindarosele, jambiliste luuletuste e epoodi eeskujuks Archilochos. Kirjutas jambilisi luuletusi e epoode, leebeid ja mõtisklevaid satiire, värsskirju (sai täna temale zanriks, ,,Luulekunst") ning oode. Viis satiiri zanri täiusele, pigem iseloomuomadustest. Augustus tellis talt hümni nn sajandihümn. Teemadeks armastus, kuid mitte kirglik ja ennastunustav vaid rahulik ja mõõdukas, sõpruse- ja veiniülistus, ajaloolised-poliitilised motiivid, luule ja luuletaja tähendus, filosoofilised mõtisklused Epikuroslik . ,,Oodid" tähtsal kohal ka tema enese jaoks, seal kirjutas ta uhkusega, et on oma
Mõjutusi sai Kreeka komöödiast. Oli eeskujuks paljudele hilistele komöödiakirjanikele. Terentius Viljakas komöödiakirjanik Roomas. Toodi Roomasse orjana, hariti. Kirjutas 6 näidedit, mis on kõik säilinud. Naevius Vanarooma luuletaja ja näitekirjanik. Kirjutas nii komöödiaid kui tragöödiaid. Kirjutas ka ajaloolisel teemal eepose. Ennius Vanarooma poeet, kes kirjutas draamat, eepilisi poeeme, satiire. Rooma kirjanduse rajaja. Hästi mõjuvõimas. Catullus Rooma luuletaja. Kirjutas lüürikat, pikemaid poeeme, epigramme. Võttis eeskuju Sappholt. Cicero Ratsanikuseisusest hea hariduse ja kõneandega mees. Oli filosoof, osav kõnemees, kirjanik. Peamiselt kirjutas kõnesid poliitilised kõned ja kohtukõned. Varro vana-rooma õpetlane, kirjanik, "Nine Books of Disciplines" sai mudeliks
küsitles veel elavaid inimesi. Pagulusaastad 1905. aastal oli Vilde sunnitud minema maapakku, sest ta osales 1905. aasta revolutsioonis sotsiaaldemokraadina. Ta elas Soomes, Saksamaal, Sveitsis, New Yorgis, kus ta koos abikaasa Lindaga toimetas eesti töölislehte ,,Uus Ilm". Ameerika elulaad aga ei sobinud Vildele ning ta tuli tagasi Euroopasse Kopenhaagenisse kuni 1917. aastani. Paguluses kirjutas ta palju poliitilisi satiire. Taanis elades sai Vilde esimest korda elus elada vaid kirjanikuna, mitte ajakirjanikuna. Näidendid Vilde hakkas näidendeid kirjutama paguluses, olles juba küps kirjameister. Vilde näidendite tegevus toimub linnamiljöös ja probleemid on suurelt osalt haritlaste elust. ,,Tabamata imes" (1912) on kesksel kohal eesti kunstikultuuri jõudmine Euroopasse. Peategelane on Leo Saalep, kes tuleb pärast pikki aastaid tagasi Eestisse
inkvisitsiooni teenrite küüsi, kes sel ajal armutult jälitasid mis tahes nõidu ja maage. Väljaspool "Kaheksat intermeediumi" on Cervantesele omistatavatest lühinäidenditest kõnekoomika ja vaimuterava dialoogi oivaliseks näiteks "Lobisejad" . Inimveidruste ja terav meelsuste kirev loetelu on intermeedium "Hädaliste hospidal" , meenutades varasemaid Erasmuse ja Rabelais' ning hilisemaid Quevedo satiire. "Sevilla vangla", mille puhul võib mõistagi otsida autobiograafilisi taustu, kujutab poomissurma eelset piirsituatsiooni, jättes õnnelikugi lahenduse külge "musta huumori" varju. 11 Novellid Võib õieti pisut kahelda, kas Cervantes üldse kirjutas novelle peale nende, mis ta oma "Don Quijote" 1. osasse põimis
Kristlased pidasid Vergiliust oma mõttekaaslaseks, seetõttu oli tal keskajal suurima luuletaja maine. 70. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? Vabariigi pooldaja, pooldas Cassiust ja Brutust. Püüdis hoida vaimset iseseisvust ja eraelulust puutumatust. Kirjanduslik pärand suur. Jambilised luuletused ehk epoodid. Kirjutas ka satiire, mis polnud küll teravad, ent filosooilised. Kirjutas ka värsskirju, mis mõeldud eraldi kirjandusteostena. ,,Ars Poetica" ,,Luulekunst" - värsskiri, hilisemal ajal suureks eeskujuks luuletajatele. Klassikalise esteetika järgi peab olema teos lihtne, terviklik, harmooniline. Luuletaja peab valima teema vastavalt võimetele ja maitsle. Teose osad peavad olema kooskõlas omavahel; ilunõuet rikuvad kõrvalepõiked, kunstlik käsitluslaad.
Tema põhimõte elu on pidev võitlus, kiustustega. Nt. kired alla suruma. Tegi head karjääri, advokaat. Senati liige. Noore keisri Nero õpetaja. S regendi staatuses. Nero lasi tappa oma ema ja S varjas kõike. S süüdistati sepitsuses, vist alusetult, aga Nero ise andis käsu, et tehku enesetapp. Ilmselt mürgiga. S kui filosoof peateos ,,Moraalikirjad Luciliusele" tea enda sõber. Kirjade kogumik, 124 kirja. Osav satiirik. Horatius kirjutas selliseid satiire, mis olid naervad. Leebed moraalid. Kuis S loomingus omandab kaaraaegsema tähenduse. Pilkavalt jäljendav. S satiiriks on ,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" neg külg, võimuahnus. Iseloomunõrkused. Satiiri sisu see ,kuidas Augustus peab taevas kõnet, räägib Claudiusest ning pilkab hääletooni jms. Toimub tegevus ka maapeal ja allilmas. Määratakse karistusesks allilma ja teel sinna lendab üle Rooma ja rahvas tema matustel juubeldab. Äärmiselt õel
ja 6. saj pKr): proosa (sofistika, romaan) Rooma kirjanduse mõju kasvas koos Rooma sõjalise tähtsuse kasvuga. Võrdlemisi palju kreeka kirjandust loodi nüüd Roomas. Iseloomulik oli minevikuihalus, vanade ideaalide poole pöördumine. Mõju oli sofistidel. Plutarchos kirjutas palju moraalitraktaate, paralleelseid (Kreeka ja Rooma) elulugusid ning õpetlikke lugusid. Lukianos oli menukas sofist ja rändkõneleja. Ta kirjutas kõnesid ning avaldamiseks mõeldud kirju, dialooge, satiire. Rooma ajajärgul sündis iselaadne zanr: kreeka romaan. Nt Longose ,,Daphnis ja Chloe". Rooma kirjandus Arhailine periood (24080 eKr): eepilise luule alged ja draama Kirjanduseelsel ajal domineeris rahvalaul. On teateid hümnidest, töö-, sõja-, karjase-, triumfilauludest. Neil võis olla rituaalne taust. Folkloorse taustaga oli ka laulumäng e atellaan, mis kujunes hiljem omaette kirjanduszanriks. Ladina kirjandus on tihedalt seotud kreeka kirjandusega. Esimene Rooma kirjandusteos on
Defoe-ga üsna kaasaegsed. Temal on pigem 17. sajandile iseloomulikke asju. Gulliveri reiside kohta seda siiski ütelda ei saa. See on markantselt samade joontega, nagu Robinson Cruseo, kui vaadata distantseerumist ja kriilitist vaadet. Temal on mitmesuguseid teoseid. Swift on lülitunud ka mõningatesse 17. sajandi lõpudiskussioonidesse, mis valgustussajadil enam nii olulised vb pole. Swifti pärand on väga ulatuslik. Tal on palju teosed. Kirjutanud proosat, luulet, pamfletti, satiire. Tal on avalikke kirju. Lisaks on tal erakirju, traktaate, artikleid ajakirja. Tal on väga zanrirohke looming. Mitmekesisus. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga( nagu Defo ka) ka. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel, ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Selle poliitika seotuse leiame palju Gulliveri reisidest.
pa´lun si´nd, et mu´rega ii´al ei mu´rraks sü´dant sa mi´nul. +++ (Sappho.) sarkasm salvavalt terav iroonia. satiir terav pilge; paheliste nähtuste väljanaermine ja hukkamõistmine; pahesid teravalt hukkamõistev luuletus või lühijutt. Satiir põhineb selgetel vaadetel ja kannab kindlat eesmärki. Luule zanrina tekkis satiir Antiik- Rooma kirjanduses. Selle tuntumad meistrid olid Horatius (658) ja Juvenalis (umb. 60umb. 140). Eesti kirjanduses on satiire loonud näiteks luuletajad August Alle (18901952) ja Uno Laht (1924), proosas Juhan Liiv (18641913), Anton Hansen Tammsaare (18781940). seikluskirjandus seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid. Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu, seiklusi ja armastust. Neid iseloomustavad keerulised, seikluslikud ja fantastilised süzeed ning pikad kangelaste tunnete ja elamuste kirjeldused
Hellenistliku luule tähtsaim osa on aleksandria luule, mis oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber. Viljelesid Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt ja Herondas. Valdasid müüte ja vanu keelendeid, eelistasid väikevorme (epigramm2, idüll3, eleegia4, epüllion5, miim), aga kirjutasid ka teaduslik-didaktilisi poeeme. Käsitlesid eraelu, armastust, loodust, muinsust, kasutasid osavalt detaile, ammutasid palju ainest alamkihtide elust. Süürlane Menippos kirjutas satiire, milles värsid vahelduvad proosaga. Ulmemotiive (taevasseminek, sõit Hadesesse jne.) kasutades pilkas vaimukalt filosoofiakoolkondi ja üldinimlikke nõrkusi. Teoseid pole säilinud. Mõjutas Petroniust, Senecat ja Lukianost. Ajajärgu proosa on peamiselt erialane: meditsiin, matemaatika, füüsika, astronoomia, ajalugu (Polybios, "Maailma ajalugu", 5 algusraamatut 40st säilinud. Oli mõjutatud Thukydidesest.) 55. Stoikude koolkond ja õpetus
· 1685-st alates süveneb poliitiline kriis Prantsusmaal (kuningas valitseb parlamendita, riigivõlg, ebaühtlane maksustamine, välispoliitilised probleemid) Et poliitiline tegevus oli piiratud, kandsid Prantsusmaal uuenduslikku poliitilist mõtet edasi mitte praktikud (nagu Locke või Burke), vaid kirjanikud-idealistid. Voltaire ja Rousseau kirjanikud, Diderot ja D'Alembert teadlased, sotsioloog Montesquieu kirjutas ka satiire. Arvustati halba valitsemist ning püüti õigustada võimu piiranguid (Locke'i eeskujul). Leiti, et: · kõigil inimestel on loomuõigused, millest lähtub valgustatud omahuvi, sellest omakorda ühishuvi. Valitsus on õigustatud vaid siis, kui edendab vabadust, korda, omandi kaitset ja teisi hüvesid. · Õiglane valitsus on esindusvalitsus, mis piirab võimu kuritarvitusi ja türanniat ning laseb indiviidil end teostada. Inglismaad idealiseeriti
annaabi.ee 
