ka väga headeks ravimtaimedeks. Eestis leidub umbes 100 erinevat liiki mürktaime. Mürktaimi võib leida nii koduaiast, teeäärtest, soodest, parkidest ja ootamatutest kohtadest. Oluline on lastele näidata ja selgeks teha, millistest taimedest eemale hoiduda. Eriti ahvatlevad on kõikvõimalikud meelitavad marjad ning ka meil leidub mürgiste marjadega taimesid üsna mitmeid. Eesti kõige mürgisemad taimed on mõningad putkede liigid ja sinine käoking, mis oma iluga ligi tõmbab. Sarikaliste perekonda kuuluvad putkelised ei ole kõik mürgised, kuid eemale tasuks hoiduda siiski kõigist liikidest. Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed : Putked Harilik mürkputk (Cicuta virosa) Harilik mürkputk on sarikaliste sugukonda ja mürkputkede perekonda kuuluv mürktaim, mida leidub väga paljudes kohtades üle Eesti. Harilik mürkputk armastab kasvada niisketes kohtades, järvede ja jõgede kallastel ning soistes kraavides. Üldiselt on tema pikkuseks 60- 150cm
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Berit Tõnts Aed-harakputk Uurimustöö Juhendaja:Marina Madisson Pärnu 2010 Aed-harakputk Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli. Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli,mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikool ja anetool, mis vastutab aniisimaitse eest. Aed-harakputke kasutatakse peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, eriti austatakse teda prantsuse köögis
.............................3 2. HARILIK KÖÖMEN...............................................................................................................4 3. PILDID.....................................................................................................................................6 4. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................7 Köömen(Carum) on kahe-või mitmeaastane rohttaimede perekond sarikaliste sugukonnast. Euraasias on köömneid umbes 30 liiki. Eestis kasvab teeservadel ja niitudel harilik köömen(Carum carvi). Selle vilju tarvitatakse ravimi ja maitseainena. Neis sisalduvat eeterlikku õli( umbes 3-7%) kasutatakse parfümeerias ja likööritööstuses. Köömned on arvatavasti Euroopa vanim maitseaine, kasvab hästi ka Eestis. Kuningas Salomoni lemmikmaitseaine. Teravsooja, kergelt mõrkja maitsega. Kasutatakse ka noori lehti. Köömned ei jäta kedagi külmaks
7. Millised probleemid on kahjuritega? Kahjurid kahjustavad ja hävitavad taimi. 8. Kus me kasutame veel maitsetaimi peale toitude maitsestamise? Too võimalused ja sinna ka maitsetaimede näited vähemalt kolm. Kasutame ravimina, näiteks liivateed valuvaigistina. Maitsetaimi kasutatakse ka dekoratiivseks eesmärgiks. 9. Nimetada mõni huulõieliste sugukonna maitsetaim? Liivatee, Lavendel, Liivatee, Majoraan, Piparmünt, Piparrohi, Rosmariin, Salvei, Basiilik. 10. Nimetada mõni sarikaliste sugukonna maitsetaim? Köömen, Aedtill, Petersell, Koriander
Carum carvi ehk harilik köömen Tavaline taim Eestis. Kasvab asulate ümbruses, kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes. Eelistab inimmõjutatud kooslusi. Sarikaliste sugukonnast, kaheaastane. Vars püstine, oksine, paljas, 15 kuni 90 cm kõrge. Lehed on kaheli-, harva kolmelisulgjate liitlehtedega, alumised teise järgu lehekesed moodustavad lehevarrel risti. Jääb teistele sarikalistele kasvus alla, tal on peenemad oksad ja vars see teeb looduses tema leidmise raskemaks. Äratundmise teeb lihtsamaks tugev iseloomulik lõhn, mis avaldub õite või seemnete hõõrumisel. Õitseb maist juulini. Õied väiksed, valkjad
Porgand ehk Daucus Tarvi Langus 6.Klass Porgand Tarvi Langs 6.Klass Sisukord · Sissejuhatus · Kasvunõuded · Millest koosneb porgandi juurvili · Ajalugu · Maailm ja Eesti · Tarvitamine · Pilte porganditest Sissejuhatus Aedporgandit (Daucus carota L. ssp. sativus) kasvatatakse väga paljudes maailma riikides. Aedporgand kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda. Aedporgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Porgand võib õitseda ka esimesel aastal - seda nimetatakse enneõitsemiseks. Kasvunõuded Porgandi seemned idanevad aeglaselt ja tärkavad enamasti 10-18 päeva pärast külvi. Esimene pärisleht ilmub 10...15 päeva pärast tärkamist
Looduses liikudes tuleb vältida tundmatute taimede korjamist, parem on neid isegi mitte katsuda. Pärast mürgiste või tundmatute taimedega kokkupuutumist tuleb alati käsi pesta ja neid mitte suhu ega silma toppida. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega. Sel teel annavad nad just kui märku, et neist on parem eemale hoida. Eesti kõige ohtlikemaks mürktaimedeks peetakse mürkputke, täpilist surmaputke ja harilikku sügislille. Eestis on mürktaimede liike kõige enam tulikaliste, sarikaliste ja liilialiste sugukondades. Taimedes sisalduvad mürkainete põhirühmad on alkaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Alkaloidid on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral sisaldub neid kõigis kõrgemates taimedes eelkõige seemnetes, koores ja juurtes. Mürktaimedes on aga alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem (harilik maavits, sinine käoking, täpiline surmaputk ja harilik jugapuu). Ka glükosiidid on inimesele küllaltki
• Lad. Mentha longifolia Botaaniline iseloomustus ● Pehmekarvaline. ● Meil esineb harva – veekogude läheduses. ● Kasvatatakse käharalehelist teisendit (Crispa). ● Kasutatakse toiduainetetööstuses (roheline juust). ● Kasutatakse parfümeeriatööstuses. VESIMÜNT • Lad. Mentha aquatica 10. HARILIK LEESKPUTK • Lad. Levisticum officinale Botaaniline iseloomustus ● Rahvakeeles kutsutakse taliselleriks. ● Sarikaliste (Apiaceae) sugukonda kuuluv kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane rohttaim. ● Vars on püstine. ● Juur on harunev ja lihakas. ● Lehed tumerohelised, läikivad kaheli- või kolmetisulgjad. ● Õied kahvatukollased, väikesed liitsarikatena varre või okste ladvas, õitseb juulis ja augustis. ● Eestis kasvab ka metsistunult elamute läheduses, sagedamini läänesaartel. Kasvatamine ● Eesti tingimustes täiesti talvekindel.
teadmised maitsetaimede toimest organismile. Tervislik toitumine on lahutamatult seotud maitsetaimedega. Antud referaadis saame ülevaate maitsetaimest mis on üks paljudest maitsetaimedest, mida me oma igapäevases elus kasutame. Köömen on üks vanemaid maitsetaimi, mille seemneid on leitud juba kiviaegsete inimasustuste juurest. 3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus Botaaniliselt on tegu sarikaliste sugukonna taimega. Köömen on kaheaastane maitse- ja ravimtaim. Kõrgus on umbes 30-60 cm Harilik köömen on üllatavalt ulatusliku areaaliga, kasvades looduslikult kogu Euraasias. 30 liigi hulgas leidub köömneid, kes asustavad ka troopikamaid. Juba Pliniuse ajast on köömnetaime ja tema vilju hinnatud vürtsise lõhna tõttu. Köömne sugulastest on tuntumad porgand, till, aniis, petersell, seller ja leeskputk. Tuhandeid aastaid on inimene osanud
· Tõusmed taluvad -3- -4 C külma · Vajab kobedaid muldi · Ei talu värsket sõnnikut · Külvatakse mitu korda veg. Perioodi jooksul (esimene kord aprilli lõppul) Rõigas: · Kuulub ristõeliste sugukonda · Esineb ühe ja kahe a. taimi. Eestis kasvatatakse 1.a taime · Meil kasvatatakse musta koorega talirõigast · Toiteväärtus kõrgem kui redisel · Säilitatakse jahedas keldris · Vajab huumusrikkaid muldi Porgand: · Kuulub sarikaliste sugukonda · Sööme juurt · 2. A taim · Seeme hakkab idanema 4-5 C · Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad -3...-4 C · Optimaalne kasvutemp. 18-21 C · Säilitatakse jahedas keldris. Või liiva sees · Parimad mullad liivakad Söögipeet: · Kuulub maltsaliste sugukonda · 2.a köögivili · Sööme juurikaid · Seeme hakkab idanema 5-6 C · Optimaalne idanemistemp 20-25C · Kergelt leeliseline muld
ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmaputk. Mürgine putk põhjustab inimesel vaevusi peamiselt temaga otsesel kokkupuutel. Mõnele allergilisele inimesele võivad mürgised putked aga juba distantsilt halvasti mõjuda. Putk kõrvetab ja tekitab raskelt paranevaid vesiville, kui teda palja käega murda või katsuda või minna putkedest paljaste säärtega läbi.
Teda on võimalik kasutada kui maitsetaime, kuid rohkemal hulgal kasutatakse suppides, salatites, pirukatäidistes. Suurema koguse kasutamisel tuleks neid balaneerida (lasta kuumas vees kiiresti keema tõusta), et eemaldada liigset oblikhapet. Supi valmistamisel võib kasutada ka pestud munakoort, mis seob oblikhapet (pärast välja võtta). Lihapuljongis keedetud supile lisatakse serveerimisel keedetud muna ja haput või rõõska koort. Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekond kuuluv üheaastane rohttaim.. Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli. Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli, mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikad ja anetool mis vastutab aniisimaitse eest. Säilitamine
Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Ürt pärineb Vahemeremaadelt. Looduslikult levinud Venemaa keskvööndis ja Lääne-Euroopas. Maitseainena kasutatakse värskeid lehti salatite-, suppide, liha ja köögiviljatoidude valmistamisel, sageli ka maitseäädikates ning võileiva kattena. Lehed on tarvitamiskõlblikud lühikest aega, kuna pärast õievarte tekkimist muutuvad lehed tuimaks ja maitsetuks
Keskmiselt jooksiklased toodavad ühe põlvkonna aastas. Emased sünnitavad 30 kuni 600 ovaalset muna (C). Vastne teeb läbi kolm kasvujärku umbes kahe kuuga (Haberman, 1968). III. Seemnesööjad jooksiklased Jooksiklased valivad hoolega, mida nad söövad, kuigi ei ole spetsialiseerunud kindlatele seemneliikidele. Energia säästmiseks kogunevad nad seemnejahile sinna, kus neid on palju. Mõned kuivajooksikud isegi ronivad kõrgele taimele, süües korvõieliste, kõrreliste ja sarikaliste õisikutele ja pehmetel seemntel, mis pol veel täitsa valmis (Merivee; Must; Kruus, 2012). 5 Peamiselt siiski leitakse enamus osa seemneid maapinnalt üles ning taimede otsas ei ronita. Kuna jooksiklased on öise eluviisiga, siis see on tekitanud küsimuse, kuidas nad suudavad pimedas üles leida toidupoolise ja vahet teha söödaval ja mittesöödaval toidul. Ühe oletuse järgi leiavad
õisikuteljel asetsevad tihedasti raotud õied, siis nimetatakse seda korvikuks (päevalillel, rukkilillel, võilillel). Kobarõisikute hulka kuulub ka kännas. Selle õisiku alumised õieraod on ülemistest tunduvalt pikemad, seetõttu asetsevad kõik õied enam-vähem ühel tasapinnal (pirnipuul). Sarikas on kujunenud kobara peatelje taandarenemise tagajärjel (nurmenukul, sibulal). Õiraod on siin ühepikkused ja neid nimetatakse sarikakiirteks. Enamikul sarikaliste sugukonna taimedel (porgandil, köömnel) on õied koondunud liitsarikatesse. Sellel liitõitsikul kannab iga sarikakiir omakorda lihtsarikat. Ebasarikõisikutel lõpeb peatelg õiega, külgharud on tugevamani arenenud ja sageli oon nad peateljest pikemad. Külgharud harunevad omakorda ja lõpevad õitega (piimalillel, nelgil). Õisikus arenevad õied erinevatel aegadel. Nii pikeneb taime õitsemis aeg ning suureneb tolmelise tõenäosus
Eesti Statistikaameti andmetel oli porgandi kasvupind 2006. aastal 567 ha ning kogutoodang 13 357 tonni. Olenevalt saagiaastast on osutunud vajalikuks kohaliku tarbimise rahuldamiseks importida porgandit teistest riikidest 300-2000 tonni. Peamiselt on porgandit meile sisse toodud Hollandist ja Poolast. Porgandi eksport on olnud meil väike, tavaliselt 30-60 tonni aastas ning peamiselt on porgandit müüdud Lätti. (3) Botaaniline iseloomustus Söögiporgand ehk aedporgand kuulub sarikaliste sugukonda. Porgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja, teisel aastal kasvavad mulda istutatud porgandil kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Õisik on liitsarikas, õied väikesed, valged ning risttolmnevad putukate abil. Vili koosneb kahest lamedast ovaalsest seemnest, mis üksteisest kergesti eralduvad. Porgandiseeme on tugeva spetsiifilise lõhnaga, sest sisaldab eeterlikke õlisid.
järgi kas suuremaks või väiksemaks(soojema vee puhul kuni 17,5 kraadi)(suuremaks külmema vee puhul). Söödajuurviljad Kuuluvad järgmistesse sugukondadesse: *suhkrupeet 20% *poolsuhkrupeet 10% Maltsaliste sugukond *söödapeet 5-7 % *söödakaalikas Ristõieliste sugukond *söödanaeris Söödaporgand- Sarikaliste sugukond Kaheaastane kultuur Söödejuurviljade seemnete ehitus Liik Vili või Kuju Pind Värvus seeme Ribiline, Porgand Seeme Ovaalne teravate hallikaspruun ogadega Ebakorrapärane 1
külmetushaigustele. Väidetakse koguni, et pidev porgandi toiduks tarvitamine parandab ka nägemisteravust. Porgandit saab toiduks tarvitada väga mitmekülgselt. Teda süüakse toorelt, keedetult, hautatult, konserveeritult. Porgand on asendamatu paljude roogade valmistamisel. Hinnatud on rauasoolade poolest rikas porgandimahl, mis on eriti kasulik kehvveresuse korral. Väga vajalik on toores porgand ja porgandimahl väikelaste menüüs. Porgand kuulub sarikaliste sugukonda ja on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ja juurvilja, teisel aastal aga kuni 1 m kõrguse hargnenud õisikuvarre, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Juurvili koosneb südamikust ning seda ümbritsevast paksemast kooreosast, mis ristlõikes on kergesti eristatavad. Mida suurem ja heledam on südamik, seda kehvem on tavaliselt porgandi maitse. Kujult võib juurvili olla kas ümmargune, kooniline, silinderjas või isegi värtnakujuline.
Burchhardt von Bellavary´ga. Neil sündis perre viis last. Esimene oli poeg Peter von Glehn(1835-1876), teine oli tütar Marie Elisabeth(1840-...), kolmas oli Nikolai(1841- 1923), neljas oli Julie Wilhelmine(1842-1867) ja viies oli Marie(1843-1884). Glehnide nime tegid laialt tuntuks Jälgimäel sündinud vennad Peter ja Nikolai. Peter von Glehn pälvis rahvusvahelise tunnustuse botaanikuna. Amuurimaa ja Sahhalini ekspeditsiooni järel nimetati üks sarikaliste perekond tema järgi Glehnia'ks. 3 Nikolai von Glehn ehk rahvasuus tuntud kui Nõmme Hull 16.juuli 1842 Jälgimäe mõis 7. september 1923 Brasiilia Nikolai von Glehn oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja. Nooruses õppis Nikolai von Glehn Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Tema fantaasiaküllaste harrastuste ringi kuulus aiandus, skulptuur, puunikerdamine ja poeesia.
SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, sarikalaadsete seltsi 2.Maailmas u 3000 liiki, Eestis u 40 liiki 3.Peamiselt suured rohttaimed. Sarikalistel on vars õõnes ja vaoline, lehed enamasti suured ja vahelduvalt. Õied on väikesed, suurtesse õisikutesse koondunud Õisik on sarikas, väga sageli liitsarikas. Viljaks on kaksikseemnis (kahe poolega jaguvili) 4.Levialaks kogu maakera, põhiliselt põhjaparasvööde. 5.Sarikaliste seas on : köögivilju (porgand, petersell, seller), vürtsi- ja maitsetaimi (köömen, till, koriander), ravimtaimi (apteegitill). Eluohtlikult mürgised on mürkputk, täpiline surmaputk. SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) Kuuluvad kaheiduleheliste klassi. Maavitsaliste alla kuulub umbes 90 perekonda (üle 200 liigi) troopika, lähistroopika ja parasvöötme kaheidulehelisi roht- ja puittaimi, Nt: karumustikas, kirbik, libliklill, tomat
kooritud. Maitselt mahedam. Kasutatakse peamiselt heledates kastmetes jm, ... Valgud ehk proteiinid täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi tugevdamises Vanill e. vanilje maitseaine. Valge kala - kokkuleppeline nimetus kalade kohta, kellel on üsna lahja liha ning enamik rasva on koondunud maksa, mõnikord ka siseelundite ümber või otse naha alla. Varsseller - üks sarikaliste sugukonda kuuluva aed- ehk juurselleri teisenditest. Varsseller ei kasvata mitte mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Verikäkk - sisaldab rukkijahu, nisujahu, toiduverd, keedusoola, maitseaineid, sibulat, maitsetugevdajat (naatriumglutamaati), säilitusainet (naatriumnitrit). Verivorstid - valmistatakse searasvast, pekist ja kruupidest või riivsaiast ning maitseainetest. Viini snitsel - snitsel sidrunilõigu, kapparite ja kiluga/ansoovisega.
viinamäetigu, majasikk, kartulimardikas, vaaraosipelgas ja majasääsk. Eesti linnustikku on viimaselgi ajal lisandunud palju uusi liike, aga neist võib vaid üksikuid pidada enamasti osaliselt võõrliikideks. Eesti omad võõrlinnuliigid on: kanada lagle, kodutuvi ja faasan. Imetajatest võiks välja tuua mingi ehk ameerika naaritsa, kährikkoera, ondatra ning rotid ja koduhiired. (Kangur jt 2005) Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowsky) (joonis 1) kuulub sarikaliste sugukonda, on mitmeaastased taimed, kes surevad pärast esimest õitsemist ja viljakandmist (Kangur jt 2005:8). Perekonnas on umbes 60 liiki, kellest kaheksa kasvab Euroopas. Karuputke lehed on lihtsad, hõlmised, sulgjad, kahelisulgjad või kolmetiselt lõhestunud. Vars on paljas või hõrekarvane ning kuni 10 cm läbimõõduga (Kaur jt 2010:95). Õitsemise ajal on taime kõrguseks 1,5-4 meetrit, ühel taimel võib olla kuni 160 000 õit ning neist võib valmida kuni 100 000 seemet
Koristatakse seega varem kui täisküpsuse saavutanud vili. Sellel põllul saab kasvatada järelkultuure või mulda harida. 18.Söödajuurviljade seemnete ettevalmistusviisid külviks. Põllul kasvatatavad söödajuurviljad 1)maltsaliste sugukonda kuuluvad -suhkrupeet -poolsuhkrupeet -söödapeet Õisik sarnaneb maltsa õisikuga. Eristatatkse suhkru sisalduse järgi, vastavalt 20 %, 10-12 % ja 6 % 2)ristõieliste sugukonda kuuluvad -söödakaalikas -söödanaeris 3)sarikaliste sugukond -porgand (2 a. taim, esimesel aastal kasvab taim, teisel moodustub õisik) Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Neist tärkab sageli mitu taime kõrvuti. Liitviljad tuleb purustada, taimed harvendada. Aretatud on ka üheseemnelisi suhkrupeedisorte. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes, kalibreeritakse 3,5-5,5 mm läbimõõduga fraktsioonidesse, puhitatakse. Külviks ettevalmistamise võtete hulka kuulub ka seemnete nn
Leibade maitsestamiseks ja kaunistamiseks. Ahjukala, kalasupid, ahjukartulid, krabi- ja juustusalatid, puuviljasalatid, õunapirukad. Proovi ka kohvi maitsestamiseks: raputa aniisi kohvi pinnale kohvikeetja filtris. Tee valmistamisel hauta aniisi koos teelehtedega. Kasutamine ravimtaimena - Ta on aromaatne ravimtaim, mis on kasulik soolestiku tegevusele. Aniis aitab hästi köha vastu, tugevdab mao funktsioone. Vaatamata headele omadustele jääb ta siiski alati teisele kohale, sarikaliste seas on gaaside vastu parim köömen ja köha puhul apteegitill. Siiski pole temast loobutud. Aitab kaasa maksa tegevusele, mõjutab soodsalt vereringet, on palavikku alandava toimega. Hea tee last rinnaga toitvatele emadele. Harva võib esineda naha, hingamisteede või soolestiku allergilist reaktsiooni. Muud kasutusalad - Isu puudusel ja väikelastel hammaste tulemise ajal kasutatakse aniisi kui rahustit. Meditsiinis kasutatakse rögalahtistava, astmahoogusid kergendava vahendina.
(kõige enam levinud maitseaine) Roheline pipar on toorelt korjatud vili, teistega võrreldes kõige mahedama maitsega. Vanill- liaantaim orhideeliste sugukonnast. Vanillikaun annab meeldiva aroomi ja maitse just magustoitudele. Kasutamise järel kaun pestakse ja kuivatatakse. Sama kauna saab kasutada uuesti. Seda võib säilitada tuhksuhkrus, siis saab vanillisuhkru. Seda lisatakse valmistoidule kuna maitseomadused muutuvad kuumutamisel. Aniis- kuulub sarikaliste sugukonda. See on magusa maitsega. Kardemon- see on tugeva lõhnaga, ent siiski meeldiva pehme maitsega. Kasutamisel peab olema täpne, sest eksootiline maitse saab kiiresti valitsevaks just soolastes toitudes. 2. Seemnelised vürtsid Muskaat- muskaadipuu viljas olev seeme, mis koosneb seemnest ja seemnerüüst ehk muskaatõiest. Seemnerüü kuivatatakse ja saadakse aromaatne maitseaine. Kasutatakse ka seemet (,,pähkel")
(kõige enam levinud maitseaine) Roheline pipar on toorelt korjatud vili, teistega võrreldes kõige mahedama maitsega. Vanill- liaantaim orhideeliste sugukonnast. Vanillikaun annab meeldiva aroomi ja maitse just magustoitudele. Kasutamise järel kaun pestakse ja kuivatatakse. Sama kauna saab kasutada uuesti. Seda võib säilitada tuhksuhkrus, siis saab vanillisuhkru. Seda lisatakse valmistoidule kuna maitseomadused muutuvad kuumutamisel. Aniis- kuulub sarikaliste sugukonda. See on magusa maitsega. Kardemon- see on tugeva lõhnaga, ent siiski meeldiva pehme maitsega. Kasutamisel peab olema täpne, sest eksootiline maitse saab kiiresti valitsevaks just soolastes toitudes. 2. Seemnelised vürtsid Muskaat- muskaadipuu viljas olev seeme, mis koosneb seemnest ja seemnerüüst ehk muskaatõiest. Seemnerüü kuivatatakse ja saadakse aromaatne maitseaine. Kasutatakse ka seemet (,,pähkel")
peremeestaimede abi. Näiteks härgheinad kinnituvad juurtega kõrvalkasvavate niidukõrreliste juurtele ja imevad neist toitaineid. Porsuma paisuma, tursuma; keemiliselt murenema. Potentsiaalne võimalik; varjatud kujul toimimisvõimeline, varuks olev. Puistlevi on seemnete väljapuistamine mõnehaaval seoses elastse varra võnkumisega tuules või loomade puudutuse puhul. Putk torujas vars sarikaliste sugukonda kuuluvatel taimedel. Põisik tarnadel emakat, hiljem vilja ümbritsev põie- või pudelitaolone moodustis, mille tipust ulatuvad välja emakasuudmed. Pähik väike ühe- kuni mitmeõieline (peajas) osaõisik; tavaliselt on hulk pähikuid koondunud liitõisikuks tähaks, liittähaks või pööriseks (joonis IV, 15, 16). Pähklike puitunud või nahkja seinaga kuivvili, mille viljasein pole seemnega kokku
annaabi.ee 
