Carum carvi ehk harilik köömen (1)

Carum carvi ehk harilik köömen
Tavaline taim Eestis. Kasvab asulate ümbruses, kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes. Eelistab inimmõjutatud kooslusi. Sarikaliste sugukonnast, kaheaastane. Vars püstine, oksine, paljas , 15 kuni 90 cm kõrge. Lehed on kaheli-, harva kolmelisulgjate liitlehtedega, alumised teise järgu lehekesed moodustavad lehevarrel risti. Jääb teistele sarikalistele kasvus alla, tal on peenemad oksad ja vars – see teeb looduses tema leidmise raskemaks. Äratundmise teeb lihtsamaks tugev iseloomulik lõhn, mis avaldub õite või seemnete hõõrumisel. Õitseb maist juulini. Õied väiksed, valkjad. Köömne vilju on lisaks ravimisele kasutatud veel ammustest aegadest kui head maitseainet.
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Sarikalaadsed Apiales
Sugukond : Sarikalised Apiaceae
Perekond: Köömen Carum
Jon. 1. Köömen. Koostisosad
Köömen rahvamedetsiinis
Omal ajal oli köömnel tähtis koht ka arstiteaduses, juba ammu hakati teda ravimtaimena kasvatama kloostrihoovides ja haiglate läheduses. Siin toon mõned näited:

• Hambavalu vastu: köömneid, linaseemneid suitsutada piibus tõrva pääl pidada
  
• Köha vastu oli köömne- ja kummelitee .
  
• Kõhuvalu puhul söid köömneid.
  
• Kõhulahtisuse vastu on kõrvetatud köömned, mustikad , oakeetmise vesi ja rõõsk piim soolaga (3 x näpuga soola suhu panna ja siis piima pääle juua).
  
• Valutavasse kõrva juhtida köömneseemnete auru.
  

Maitseainena
Seemneid tarvitati: teeks , kapsasupi hulka, sepikute peale, vorsti sisse.