Minu kodukoha maavarad Valga maakonnas leiduvad maavarad on: savi, liiv, kruus, sapropeel, rauaooker ning põhjavesi. Mineraalsetest maavaradest kaevandati 1997. a. liiva, kruusa ja turvast. Maakonnas oli ka 4 turbaraba. Kruusa ja liiva kasutatakse paljudes valdkondades ja sõltuvalt sellest on neile esitatud mitmesuguseid standardnõudeid. Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste ja täitematerjalina teedeehituses,
Mudad on tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit. Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades
Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. ' Põrguhaua kraatri läbilõige (A. Aaloe järgi); a - 1 - moreen; 2 - turvas ja sapropeel; 3. Devoni liivakivi; 4 - purustatud liivakivi; 5 - glatsiofluviaalne liiv; 6 - liiv moreeni läätsedega; b - Põrguhaua plaan Põrguhaud on ühtlasi ka suurim neist, 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad
Sissejuhatus Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Tema koosseisus on lahustumatud (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1
või lisati Koolast toodud superfosfaadile. Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud kaks probleemi: · raskused maardlate kompleksel kasutamisel. · hüdrogeoloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemisele . Muda Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad: · mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda): Arvel on 1100 sapropeeliga järve, detailsemalt on uuritud Ülemiste, Harku ja Kahala järve ning Värska lahte. Kasutamine: ravimuda (Värska), põllumajanduses väetamiseks, looma- ja linnusöödana (vitamiinid) · soolaste veekogude muda e. meremuda: Raviomadusega. Enamuuritud ja kasutatakse Lääne-Eesti lahtede muda: Haapsalu, Mullutu-Suurlaht, Käina Diatomiit Pärast jääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate
6.Eesti maavarad. 6.1.Kütused-põlevkivi(kirde eesti) ja turvas(lääne eesti) Ehitusmaterjalid- lubjakivi, savi, liiv, kruus, dolomiit Tööstuse toorained-Tooraine on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel. Mineraalvesi- Värska,Kärdla,Kuressaare,Võru,Häädemeeste,Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal-või teisi lahustunud aineid. Järve- ja meremuda- Värskas, Käinas,Haapsalus,mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11
5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised 59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25
lahustuvatest ühenditest kergesti lahustuvateks ühenditeks. 5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised 59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25
Zn vaesed karbonaatsed mullad. Zn rikkad soomullad, kleitmullad (savi, liigniisked) KOOBALT Mitmetel muldadel täheldatud ka koobalti puudus ei mõjuta taime, vajalik loomadele ja inimestele. Kagu-Eestis koobalti vaesed mullad. VÄETISED 14 ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru - haljasväetised ei korista ära nt. künnad sisse - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3
· Need näitajad kehtivad kõige paremini tuule kiirusega 3-5 m/s 31. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus). · Hüpertroofne e ülirohketoiteline (liigtoiteline) Üleküllastunud sissekantud toitainetega. Kuna vee läbipaistvus on väga väike, on veesisene taimestik hävinud. Ohter pms sinikuist koosnev fütoplankton areneb ainult mõnekümne cm paksuses pinnakihis. Veekogu põhja katab sapropeel, põhjalähedases vees ei ole lahustunud hapnikku. Jääkatte all kaob hapnik täielikult, selle asemele ilmub H2S. Hüpertroofsed veekogud on tavaliselt madalad, veevahetus aeglane, neil puudub kala- ja puhkemajanduslik väärtus. Jämedates joontes võib Eestis eristada kolme tüüpi järvi: · Oligotroofsed e vähetoiteline järved on toitainete poolest vaesed (Palkna, Nohipalu, Udsu, Kurtna Ahnejärv, Viitna Pikkjärv). (mineraal- ja orgaaniliste ainete vaene)
Igikelts takistab loomadel urgude rajamist ja talveund. Igikeltsaaladel on väga raske raud- ja maanteede ning hoonete ehitamine. Viimased rajatakse vaiadele, maapinnast kõrgemale, et hoonetest eralduv soojus pinnast ei sulataks ja see laiali ei valguks 30)Biogeensed setted ja pinnavormid. Inimene kui geoloogiline faktor. Maavarade kaevandamine ja selle mõju pinnamoele.organogeensed ehk biogeensed setted (diatomiit, sapropeel ehk jütja jt.) TAIMED taimede MÄTAS BIOGEENSED EHK (FÜTOGE elutegevus soo SOOTASAND RABAPEENA ELUTEKKELISED ENNE) R
e. teisisõnu hinnatakse veekogu sisekoormust. Siiski kehtib selline võrrand ainete kohta, millel pole gaasifaasi, näiteks fosfori kohta. Mis puutub lämmastikku, siis koguste bilansi arvutamine on palju keerukam. Nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni bilansi suurust saab hinnata ligikaudselt näiteks fosfori settimise ja ainete koormuse N/P suhtest, samuti järve vees ja settes oleva N/P suhte alusel. 14.Pilliroo ja sapropeeli varud Eestis. Järvemuda e. sapropeel on magedaveelises veekogus kuhjunud kolloidse struktuuriga sete, mis sisaldab terrigeense ja biokeemilise päritoluga karbonaatset materjali ning mille kuivainest vähemalt 15% moodustab orgaaniline aine. Mudavaru on arvele võetud 121 järves, nendest tarbevaruga 6 (Maardu, Ülemiste, Harku, Kahala, Suurlaht ja Värska laht), reservvaruga 113 ja prognoosvaruga 10 leiukohta. . Eesti järvedes ja soodes on järvemuda näol ladestunud suur orgaanilise tooraine
Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere-tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele:
ja voolavusarv Pinnase olekut iseloomustav jaotus IL järgi on toodud tabelis 9.7 9. Loetlege eripinnaseid ja kirjeldage nende omadusi. Muda- pinnaseliik, mis on moodustunud veekogus koheva peeneteralise settena, milles toimuvad mikrobioloogilised protsessid ja orgaanilise aine sisaldus on üle 6%. Mineraalse koostisosa valdava fraktsiooni järgi eristatakse: liivmuda, möllmuda, savimuda. Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda. Järvemuda ehk sapropeel (jütja) mageveelises veekogus kuhjunud kohev kolloidse struktuuriga peeneteraline sete, mis sisaldab peale järve elustiku jäänuste terrigeenset materjali ja biokeemilise tekkega karbonaatset materjali. Orgaanilis aine sisaldus on tavaliselt üle 15%. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Turbamuda ehk düü- peamiselt kinnikasvava seisva veekogu orgaaniline sete, mis tekib, kui suurem osa
). Kompostimiseks ei sobi raskmetallidega saastunud ühendid ega ka koksistunud ja isekuumenenud turvas Kompostimisprotsessi etapid: • Materjali kogumine, segamine või kihtidesse paigutamine. • Käärimisprotsessi käivitumine – temperatuuri märgatav tõus võrreldes välisõhu temperatuuriga. • Hügieniseerimisperiood – temperatuuri tõusu tõttu hävib umbrohuseemnete ning patogeense mikrofloora ja –fauna eluvõime. • Laagerdumisperiood Sapropeel ehk järvemuda Järve põhja ladestunud loomsetest ja taimsetest jäämustest bakterite kaasabil moodustunud sültjas mass. Kuivab aeglaselt, kuid kuivanult ei niisku kiiresti. Varud Eestis hinnanguliselt 1,2 miljardit tonni. Kasutuselevõtmine raskendatud: väljapumpamine, kuivatamine, õhutamine, kompostimine jne. Tehisjärvede puhastamisel. Mereadru Põisadru, mida kasutatakse orgaanilise väetisena. Suhteliselt lämmastiku ja kaaliumi rikas.
vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere- tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad - kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad - koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad - sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad - sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid.
toidubaas kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides, ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. · 3. Zooplankton (ZP) on asendamatu toiduallikas kalamaimudele. Zooplanktonfaagid: heeringalised, makrellilised, siialised. ZP on toiduks pingviinidele, vaaladele. · 4. Plankterid on väärtuslikud bioindikaatorid. · 5. Planktonil on oluline osa põhjasetete (sapropeel=järvemuda) moodustamisel veekogus. 1 · 6. Spetsiifiline tähendus inimese ja tema lemmikloomade (koer, kass) jaoks: mageveelised zooplankterid sõudikuliste perekonnast Cyclops on vaheperemehed laiussi (Diphyllobothrium latum) arengus. Bakterplankton (võivad olla autotroofid või heterotroofid), fütoplankton (autotroofsed
Saju kestus. Saju intensiivsus. Kivimite poorsus. Taimkatte esinemine. Nõlva kalle. Pinnase niiskus. *kondensatsioon atmosfäärist või pinnaveest pärit veeaur kondensatsioon pinnases, *sedimentatsioon setete (turvas, sapropeel jt.) koostises oleva vee infiltratsioon pinnasesse. Endogeenne põhjavesi tekib litosfääris: *pinnase hüdratatsioon veeauruna vabaneb kivimite koostises olnud vesi, *vulkaanilistel või sügavamal litosfäärist toimuvatest protsessidest ja magmast pärit veeaur, mis kondenseerub jahedamates maapõue ülakihtides. Magmast suurel sügavusel tekkinud põhjavett nim. juveniilveeks
kasvupinnases võib teataval määral korvata isegi savi- ja liivsaviosakeste vajakut ning toimida vett siduva materjalina. Kasvupinnaste tööstuslikul tootmisel soovitataksegi orgaanilise komponendina kasutada põhiliselt erineva päritoluga ning erinevas lagunemisastmes olevaid turbaid ning komposti. Mõistagi on olemas palju muid orgaanilisi materjale, kuid enamik neist ei sobi kasvupinnastesse ilma eelneva kompostimiseta. Sellisteks materjalideks on näiteks sapropeel ehk järvemuda, reoveepuhastite setted, loomasõnnik jms. Kompostitud ja laagerdunud orgaaniline aine on stabiilne ning püsib kauem kasvupinnases. Siiski võiks kasvupinnas sisaldada ka väga väikeses koguses väiksema lagunemisastmega orgaanilist materjali – see pakuks taimedele tasakaalustatumat toiteallikat veidi pikema aja jooksul. Sellise „reservi“ olemasolu on oluline näiteks sillutatud aladele istutatavate puude
Vastavalt lagunemisastmele kasutatakse turvast: halvastilagunenud on süsiniku rikas ja seda kasutatakse energeetikas, hästi lagunenud turvas on toitainerikkam ja seda võib isegi põllumajanduslikel eesmärkidel kasutada.. Soomullad jaotuvad : 1)madalsood M 2)siirdesood S 3) rabad R. LG1- st tekib tavaliselt siirdesoo ja see muutub omakorda rabaks. G1-st tekivad madalsood, sest see on karbonaatne ja toitainerikas muld ning see läheb üle siirdesooks. Veekogude kinnikasvamisest tekib sapropeel ehk järvemuda, mis settib veekogu põhja eutrofeerumise tulemusena. Järved kasvavad kinni kahte moodi. Sapropeeli tekkega kasvavad kinni madalad laugete kallastega järved. Süvaveelised järved, mis on järsu kaldaga, kasvavad kinni pinnalt. Põhjast kinni kasvades tekib tavaliselt madalsoo, pinnalt kinni kasvades aga siirdesood ja rabad, mis on väga happelised. Rabaturvas on suure veesidumisvõimega. Kuivendatud madalsoode maadele kõlbab rajada pikaajalisi rohumaid
Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala, muld või pinnas; deluviaalsetetel on kujunenud deluviuaalmullad) Alluviaalsetted ehk jõesetted (põhiliselt liivsavid ja savid; nende setete iseloomulikuks omaduseks on kihiline ehitus; on kujunenud jõe lammidel või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel; jõrve põhjasetted on liiv, kruus, järvelubi ja sapropeel ehk järvemuda millel on kujunenud põhiliselt glei- ja soomullad) Orgaanilised setted (eeskätt turvad; jagunevad: madalsoo-, siirdesoo ja rabaturvas(millele on kujunenud vastavad mullad) Mitmekihilised lähtekivimid (aluspõhja kivimtel paiknevad pinnakatte setted, karbonaatkivimil paiknev moreen, eritüübilised pinnakatte setted) Inimtekkelised lähtekivimid (praht, tuhk, prügimäed jms ning kuhjatud ja
Tähtsaim sete on moreen. Pinnakatte paksus võib olla väga erinev-100 meetrist kuni mõne sentimeetrini. Seoses jäätumisega on Eesti ala täidetud jääaegsete jõgede voolusängidega, milles on fluvioglatsiaalsed setted. Nende jõesängide kohal ongi pinnakate kõige paksem. Need on lüikunud aluspõhja kivimitesse. Fluvioglatsiaalseteks seteteks on põhiliselt kruus ja liiv. Maavarad: kruus, liiv, savi, turvas (eristatakse põletus ja väetisturvas), sapropeel (järvede setted või ravimuda, eristatakse eraldi järve ja mere mudad). Geoloogilist kaardistamist viib läbi Geoloogiakeskus, mis asub Tallinnas. Eesti hüdrogeoloogia Aluskorra geoloogilist kirjeldust tehakse alati vanematest kihtidest nooremate suunas. Hüdrogeoloogilist kirjeldust tehakse ülevalt allapoole. Kirjeldustes peaks piirduma kvaternaari kihi ja ülemise survelise põhjaveekihiga, sest mida allapole, seda suurem on viga. Kihtide hierarhia
kulukate mehaaniliste katsetusteta ja koostada otstarbekas plaan katsete läbiviimiseks põhiuuringute ajal. Ehitustegevusega seotud pinnased asuvad peamiselt maapinna lähedal. Nende tekkimisel võivad sinna sattuda mineraalsete osakeste kõrval ka taimede osakesi ja loomse päritoluga aineid. Orgaanilise aine sisaldus mõjutab üsna oluliselt pinnase mehaanilisi omadusi, neid tavaliselt halvendades. Leidub ka põhiliselt orgaanilise päritoluga pinnaseid turvas, sapropeel, diatomiit jne. 2.3 Pinnase koostisosad Pinnased koosnevad mineraalsetest vi orgaanilise päritoluga teradest nn. pinnase skeletist ja teradevahelistes poorides olevast vedelikust (enamasti vesi) ja gaasist (enamasti õhk). Juhul kui pinnases on kõik kolm komponenti nimetatakse seda kolmefaasiliseks pinnaseks. Täiesti kuivas pinnases puudub poorides vedelik ja veeküllastatud pinnases õhk Sellised pinnased on kahefaasilised.
3. vedelsõnnik - kuivainesisaldus alla 8% (allapanu ei kasutata ja väljaheidetele lisatakse vett) 4. läga - kuivainet alla 5% 2. Virts - virts on loomade väljaheidete vedel osa mis sisaldab peale uriini veel sõnniku käärimisel tekkinud ja sõnnikust väljaimbunud vedelikke ja mis sageli on lahjendatud tehno- ja sademeteveega. 3. Turvas ja kompostid 1. melioratiivturvas 2. aiandusturvas 4. Sapropeel e. järvemuda 5. Põhk väetisena 6. Haljasväetised Umbrohuliik Asukoht Kultuuristatud muld Levikuviis Süsteemitu maaviljelussüsteemi suhtes Mõjutasand Saagikust ja vähendav ning tootmiskulutusi suurendav UMBROHTUDE AGROBIOLOOGILISED RÜHMAD TOITUMISVIIS PARASIITUMBROHUD MITTEPARSIITUMBROHUD 1. TÄISPARASIIDID ARENGUTSÜKLI KESTUS 2
Orgaanika (Vt +Vp)/Vt= s/d. Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline osakeste kaudu pinnas surutakse kokku, suureneb hõõrdejõud terade vahel, sisaldus hlvendab enamasti pinnase mehhaanilisi omadusi (org päritoluga mahumuutusega ja vajumiga. Savidel on diapasoon väga suur, turbal kuni 200- terade vahel mõjuv pinge efektiivpinge. Vee poolt vastuvõetav pinge pinnased: turvas, sapropeel jne) 300% - olenevalt lagunemisastmest. Pinnase kokkusurumisel pooride maht neutraalpinge ei mõjuta otseselt pinnase käitumist. (N: 2 ühesugust anumat, 1.1.3 Uuringud 1) eeluuring, 2) põhiuuring peab määrama kõik asjad, 3) väheneb, terade maht jääb muutumatuks: Pooride maht =(terade mis täidetud ühesuguse kõrguseni liivaga. Mõlemas anumas ühtib veepind
Külmakerkelisuse järgi jaotatakse pinnased: mittekülmakerkeline pinnas – kruusad, jämeliivad; vähekülmakerkeline pinnas – keskmine ja peenike liiv; külmakerkeline pinnas – saviliiv; tugevalt kerkeline pinnas – liivsavi; erakordselt kerkeline pinnas – savi. Väga nõrgad pinnased liigitatakse: muda – saviliivamuda, liivsavimuda või savimuda; turvastunud liivad ja savid; järvemuda (sapropeel) – sisaldab orgaanilisi aineid; turvas – koosneb valdavalt orgaanilistest ainetest. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kuidas jagunevad sõmerad pinnased? 2. Kuidas jagunevad liivapinnased? 3. Kuidas jaotuvad kruusad selles leiduva purustatud kivi hulga järgi? 4. Kirjelda savipinnaste liike. 5.9. Murtud kivimaterjalid Murtud kivimid saadakse karjäärist
põhiuuringute ajal. Ehitustegevusega seotud pinnased asuvad peamiselt maapinna lähedal. Nende tekkimisel võivad sinna sattuda mineraalsete osakeste kõrval ka taimede osakesi ja loomse päritoluga aineid. Orgaanilise aine sisaldus mõjutab üsna oluliselt pinnase mehaanilisi omadusi, neid tavaliselt halvendades. Leidub ka põhiliselt orgaanilise päritoluga pinnaseid turvas, sapropeel, diatomiit jne. 2.3 Pinnase koostisosad Pinnased koosnevad mineraalsetest vi orgaanilise päritoluga teradest nn. pinnase skeletist ja teradevahelistes poorides olevast vedelikust (enamasti vesi) ja gaasist (enamasti õhk). Juhul kui pinnases on kõik kolm komponenti nimetatakse seda kolmefaasiliseks pinnaseks. Täiesti kuivas pinnases puudub poorides vedelik ja veeküllastatud pinnases õhk Sellised pinnased on kahefaasilised.
Pinnamoe kujunemise teisel, võimsate jäätumistega alanud etapil tekkinud kulutusega (peamiselt Põhja-Eestis) kandis jää aluspõhja ülaosast minema mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustikukündest hoolimata säilis Kvaternaarieelse pinnamoe suur- ja väikevormide paigutus. Jääajajärgsel ajal on liustikutekkeline reljeef tasandunud. Positiivsete pinnavormide vahele jäänud lohkudesse ja nõgudesse on kogunenud sapropeel jaturvas, pinnamoodi tasandavad ka nõlvaprotsessid. Neotektoonilised liikumised ei ole suutnud luua olulisi kõrgusvahesid ning uusi suuri pinnavorme. Suurimaid kõrgusvahesid – mitmekümne meetri sügavusi karjääre ja enam kui 100 m kõrgusi aherainemägesid – on Eestimaa pinnamoe kujunemise kolmandal, veel praegugi jätkuval etapil loonud inimene. 131. Kliima. Kliima hilisjääajal ja Holotseenis. Nüüdiskliima
annaabi.ee 
