Sügis sammub metsades, väljadel, teedel... Sügis on suurte muutuste aeg. Loodus meie ümber muutub kirevaks. Loomad varjuvad külma eest. Lapsed seavad sammud kooli poole. Nüüd on kõigil käed ja jalad tööd täis. Metsa sammudes toob sügis kaasa puude kirjunemise. Lehed muutuvad punakaks või kollakaks ja väänlevad okste küljest lahti. Järgnevalt lendavad need tuulega puust üha kaugemale, et maandudes katta maapind värvilise vaibaga. Peagi on metsades raagus võrad. Siiski kerkib sambla alt välja palju kübaraid. Seened uhkustavad üksteise võidu oma uhkete kuplitega, oodates seenelisi. Putukad poevad põhku, lootes ärgata kevadel, kui ilmad soojenevad. Enamik loomi on ametis talvevarude kogumisega. Samal ajal vooderdavad ülejäänud metaelanikud pesasid, et talveuni tuleks magusam. Linnud varuvad veel viimast energiat, et asuda pikale Lõunamaa reisile. Sügis on tööle rakendanud kõik metsa kodanikud. Väljadele toob september hommikuse kastme....
"Vabadus viib rahva barrikaadidele" Romantism "Vabadus viib rahva barrikaadidele" ("La Liberté guidant le peuple") on Eugène Delacroix' maal aastast 1830. Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. Esmakordselt eksponeeriti maali Pariisi Salon'is (Salon de Paris) 1831. aasta mais. Riik ostis selle ka kohe ära. Selle pildi valisin sest me kõik tahaksime olla vaba rahvas ja võitlme selle nimel palju, kuigi sõda ei kao kuhugi meie ümbert. Lisaks sellele näeb pilt ka reaalne, inimeste varjud on ilusti tehtud.
Kohtunik saabub kümne minuti jooksul. Kõik külastajad voolavad saali, algselt kui üks mass, saalis jälle eraldudes võõrastest, hoides tuttavate seltsi. Saal on küllaltki väike, nagu peetav kohtuasigi. Rahvas sumiseb vaikselt parema kuulmisega inimesel on võimalik ära kuulda erinevaid laimusi, mis on mõlema osapoole poole suunatud. Saali siseneb Liisa, kes suundub koheselt esimesse ritta istuma, lausumata sõnagi tuttavatele. Tema järel sammub saali sisse ka sekretär, kes läheb oma peaaegu, et eraklikku nurka ja lülitab arvuti järjekordse protokolli nimel sisse. Sisse sammub prokurör, kes otse oma laua juurde sammub ning toolile potsatab, üle õla sekretäri tervitades. Saali saabub kohtunik koos kahe kaasisujaga. Saal tõuseb püsti ja jääb momentaalselt haudvaikseks ning ootab kohtuniku lubavat lauset. Kohtunik : Võite istet võtta!
Leelo Tungla luuleleid Leelo Tungal ,,Kodu" Mis seal siis on üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001) Leelo Tungal ,,Pimedusest Koorub Valgus" Sündida võib sädemest suure sooja algus. Pimeduse südamest
Eesti puhul on nendeks Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Mainimata on aga jäetud tänapäeva Eesti üht suurimat nõrka kohta, demograafilist jätkusuutlikkust. See on küll lähedaselt seotud teise 4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu kasvav tööjõupuudus Eestis". Ka praegu võime sarnast tendentsi märgata. Tööta jäänud kfalitseeritud tööjõud kolib välismaale, kus avanevad paremad võimalused. Toimub nn ,,ajude väljavool". Kuna me oleme vananeva rahvastikuga riik, on see äärmiselt suur kaotus, sest need, tööealised inimesed, on maksumaksjad, kelle raha eest makstakse pensione, potentsiaalsed lapsevanemad, kelle arvelt eesti iivet tõsta.
rhuasetused. Kuidas loodusluulesse on vaikselt kasvanud mtisklusi inimeste (nii iseenese kui teiste) ja kiksuse le. " Uueks teemaks Leelo Tungla luules on sotsiaalne tundlikkus. Tunglal on vga isiklik kuule, isiklikust elust. Tema luule on inimlik. Leelo Tungla luule mjub pihtimusliku ja intiimsena. Luulekogu "Tisminevik" sisaldab mrkimisvrset siirust ja vaimukust. Leelo Tungal on ks andekaimatest luuletajatest. Leelo tungla luuletus(1 neist) "Piparkoogisda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku keerab enda kannul ajaukse lukku Kik jb selja taha- kes kll mullust muudaks oi kui kik mis paha maha jtta suudaks Tulgu ilus aasta knla valgusvihus! piparkoogiraas ta pisikeses pihus Prast julupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta sda!
pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. (http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Botticelli/sisu.html) "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/tekst.htm#yla) b) Domineerivaks värviks on esiplaanil naturaalne valge ja nahatoon, tagaplaanil aga roheline.Tegemist on pigem läbisegatud toonidega kui puhaste ja erksate toonidega. Üldiselt on esiplaanil soojemad toonid kui tagaplaanil. Tähtsamaid isikuid pildil on
näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on kaunistatud tikandit meenutava lillemustriga. Kreeka kevadnümf, tõukab Florat ettepoole. Kevadnümfi armunud vaimu meenutav sinisekahvatu läänetuule jumal jälitab nümfi. Mees, kes kannab jalas tiivulisi saapaid, millest varbad välja ulatuvad, ja peas tiivulist kübarat, on jumalate käskjalg . Ta hoiab käes heeroldikeppi ja takistab sellega süngete pilvede tulekut maa peale.
Oma tõelist palet ongi tihtipeale raske kaaslastele esitada. On ju ühiskonnas valitsemas kirjutamata normid ja käitumisreeglid ning paika pandud piirid, kuhuni normaalsuse tase küündida võib. Ka need seadused tuleb omandada, vaatamata sellele, et vahetevahel tahaks elada nii, nagu seda ise kõige rohkem ihkad puutumatuna, ilma igasuguste keeldude ja piiranguteta. Kõik need üldtunnustatud käitumisnormid kujundavad meie kõigi iseloomu tärkamist kes sammub alandlikult õilsuse teed, kes tõstab mässumeelselt õhku rusika, võitlemaks ebainimlikkuse ja õigluse vastu, nagu nad ise seda nimetavad. Vahel öeldakse, et lapse tegu ja nägu on ikka sama, mis tema vanemal, arvestamata sellega, et igaüks tammub oma valitud individuaalset rada. Sellest ka segadus ja probleemid, mis emade-isade ja nende järeltulijate vahel tekivad: Arvatavasti on kõik puutunud kokku olukorraga, kus lapsevanem võsukesele elutarkust jagama hakkab
näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat. Selle noole teraviku otsas leegitseb armastusetuli. Abielurõõmudele ja Firenze kui lillede linnale viitab eelkõige Flora. Kevad Flora, lillede jumalanna, on maalil tähtsamaid figuure. Flora sammub parkmaastikul ja külvab sinna oma sülest lilli. Tema kleitki on kaunistatud stiliseeritud, tikandit meenutava lillemustriga. Chloris, kreeka kevadnümf, tõukab Florat ettepoole. Chlorisesse armunud läänetuule jumal, vaimu meenutav sinisekahvatu Zephyrosjälitab nümfi. "Primaveral" näitab Botticelli kevadjumalanna kujunemislugu: kreeka jumalannast Chlorisest saab rooma kevadjumalanna Flora. See omapärane sünnilugu tõestab, et Botticelli püüab
värvide ilust. See tundeküllane joon tugevnes Botticellis tõenäoliselt ka kuulsa luuletaja Dante teostesse süvenemise tagajärjel, umbes 1490 valmistas Botticelli nimelt rea illustratsioone Dante "Jumaliku komöödia" jaoks. Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. Materjal: http://www.paideyg
kiirustelles kaugemalle tõttas eite tabamaie. Armusoovid südamessa, meelemõlgul kurjad mõtted karastasid kangelasta, et ei tüdind pikil teedel, väsind vesiradadella”. Kalevipoeg reisib üüratu pikki vahemaid, näiteks ujub ta ema otsima Soome, kus teda tabab lein. Vahepeal tehes saarel vaid ühe peatuse. Sammub veel lihtsalt Pihkvasse ja tagasi. Jalutab sadu kilomeetreid koos raske koormaga läbi vee. “.Hakkab viha vihkamaie, / Kurja tuju kahetsema, Miska tuiska tuuslarille Surmas suuda kinni sulgend, Keelepaelad kütkendanud, Enne kui ta tunnistanud,
Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. · Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. "Arhailine naeratus" Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. · Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr · Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) · Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr
eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis visklemisi meie vlust taas tolle rutus rmudele rendis? Veel psukeste prleid puistab taevas Kesk psukeste parve tiivaripsu neb nutunurkadega taevalina, seab udu une huulil igeks lipsu, krs kogub kollasesse kootud vina. Puul ubinate hullamise raskus kik okste ohked korjab kobarasse, tuul pilvepitsidega tagataskus veab tantsutalgutele vihmakasse. Veel valgusvallatusi pillav pike krgknni sillerduste siidis sammub, ta homme horisondi orjaks ajal, kuid juba de hlmas hljuv vike hetk pimeduse ukselvel tammub krkkleduse kurvalt raagus rajal... Sa oled seal Ja puhub tuul siin mullusuiseid lehti ning korstnarngast taamal suitsujoa triip triibult jrge vean kui muldsel toal. Siin vaikuses ma olen hetk veel, ehkki leek valjust tuuleiilist knlal kustus siis just, kui prisin: no kuis sul leb? Kll tean ju, tean, et sealtpoolt kike ned, ma siiski tulin kinnitama usku, et kuuled mind, kui prdun tuule poole,
Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. “Arhailine naeratus” Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) 3 Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr
Eldaga soos. Peale Aleksandri ja Elda pulmi avaldab viimane Ekkele armastust. Ekke lahkub jällegi külast satub laeva peale tööle, ent sealgi kaua vastu ei pea. Oma rännakuga ja enese otsimisega jõuab Lapimaale, kus väike tüdruk nimega Lassi leiab ta magamast. Ekke kingib Lassile asju. Jürga ja Lassi pulmadel antakse Ekkele 50 põtra. Too satub Londonisse, kust edasi Soome. Ekke saabub äkitselt tuttavasse randa, kus avastab et on kodukandis. Sammub kodule lähemale, läheb oma vana puu alla, kus näeb väikest possis kõõlumas. Karjatab poisile, et too alla tuleks. Äkitselt kuuleb maja poolt kutsuvat hüüdu : ,,Ekke" Poiss ütleb, et teda kutsutakse ja ruttab koju. Ekke näeb poisis ennast, kui too oli sama vana kui tema poeg. Ekke saabub majja. Astub memme juurde. Memm on haige ja vana, kuid siiski elu. Eneken astub tuppa ja näeb Ekket. Ekke lausub Enekesele, et see mis ta väljaspoolt otsima läks ( puhtus, siirus,
-Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule, mille põhjuse üle on paljud juurelnud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. "Vabadus viib rahva barrikaadidele" -On Eugène Delacroix' maal -Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. -Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. "Napoleoni kroonimine" -Autor on Jacques-Louis David. -Valmis aastatel 1805-1807. -Maalil on kujutatud keiser Napoleon on koos Josephine’ga keskpunktis imetlusväärsetena, selgelt väljendub keisri võim ja osatähtsus antud riigis.Tabatud on hetk, mil Napoleon on paavsti Pius VII käest keisrikrooni haaranud ja hakkab seda oma naise Josephine’le pähe panema. “Chíose veresaun”
vihma meie pähe, määratud lained käisid meist üle ja pilkane pimedus tegi loodusevägede ja inimeste viha mässamise veel koledamaks. Kalosakis võitles kui metsaline. Vagane mees oli surmasuus tiigriks saanud..." Rahvas plaksutab. Reporter jätkab rääkides Bornhöhe teosest ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Peagi tõuseb rahva seast pikk musta kaabu ja lihtsalt riietusega turskem mees. Rahvas on vaimustatud kui too lava poole sammub, kus ta junkruga kähmlusesse satub. Pealtvaatajad jälgivad pingsalt sündmustikku. Musta kaabuga mees, kelleks oletub Vürst Gabriel, lööb junkrult mõõga käest. Sündmuspaigale jõuab ka Agnes, junkru tulevane abikaasa, kes uurib toimuvat ja hiljem palub julgel talupojal junkru mõõga tagastada. Vürst Gabriel lahkub lavalt Agnesele kaabut kergitades. Publik ja ka kirjanik ise on vapustatud näitetükist. Plaksutamine on vali ja jätkuv, paistab, et pealtvaatajatele väga
Tänavaelu Tuhanded inimesed lähevad hommikul tööle, lapsed lasteaeda või kooli, kuid selle märkimisväärselt suure hulga indiviidide kõrval, kes normaalset elu elavad, ärkab igal hommikul ka väike grupp inimesi, keda keegi ei tunne ja kelle olemasolu kellelegi korda ei lähe, ja sammub samuti oma toimetusi tegema, naised, lapsed ja mehed, räämas, kaltsudes ja näljas, ei lähe mitte tööle, kooli ega lasteaeda, vaid suunduvad jahile, toitu otsima. Nad elavad oma võõrandunud maailmas, kus kehtivad kindlad reeglid ja märgistatud piirkonnad. Nad ei tunne kirjutatud seadusi, vaid vaatavad, kuidas kõige paremini toime tulla. Inimesed ei taha neid tunda, külmavärin ja vastikustunne valdab paljusid, kui näevad räsitud inimtompe
2. Vastane siinpool Peipsit ... 3. MeerapaluJõepera kaksiklahing 4. Kaks päeva puhkust 5. Rindesõduri pilk tagalasse 6. Samal ajal Narva rindel · LÄÄNE JA IDA PIIRIPOSTIL 1. Tartust Riigiküla vallutamiseni 2. Vepsaküla lahing 3. "Narva jõe läänekallas on puhas!" 4. "Võitmatuid"punaarmeelasi 5. Narva hävitamine ... 6. Võitlusest NarvaAuverePutki ruumis 7. "Me leegion sammub" 8. Läbi rahutu suve · PUNASE LAVIINI VASTU 1. Viimased minutid vaikust 2. Auvere lahing 3. Nii langes Narva 4. Sinimägedelt Tartu rindele 5. Soomepoisid tulevad 6. "Võitlusgrupp Admiral Pitka" ... 7. Läbi taandvate vägede ja põleva maa 8. Viimane vastupanu Lisa: Vastupanuliikumise kaksikpale
Ta luuleread on täis suurt valu ja sügavaid tundeid. Nii paljudes värssides on tunda mehe üksindust. Läbi isamaa luule käisid pidevad eneseotsingud. Ta ei suutnud endale leida siin maailmas kohta. Liiv tundis, et keegi ei armastanud teda ja ta ei olnud kusagil oodatud. Mina leian, et kui sa ise ei suuda ennast armastada ei saa seda teha ka keegi teine. Luuleridades ,,isamaale" on kõigil inimestel, asjadel ja tegevustel oma kindel koht või inimene, kes neist hoolib. Liiv, aga sammub üksi lõputuid radasid ja otsib nii meelehelitlikult midagi. Kas selleks oli siis armastav perekond ja mõistvad sõbrad? Äkki kindlustunne ja teadmine, et sa kuulud kuhugile või hoopis midagi muud? Mina kõndisin kurba rada, kurba rada kõndisin ma; muresid mul mitusada oh kuis majajäetud ma! Kivi kukkus kivi juure, jõgi püüdis meresse, koerakutsik ema juure, ema juure ussike. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta?
aastail tekkinud maalid, kõigepealt "Maarja kroonimine" ja "Trooniv madonna". Botticelli armastas väga ümarformaati. Ta on andnud peamiselt madonnapilte selles formaadis, millest ilusaim on "Manificat". Pärast tagasi tulemist Roomast ta teeb palju maale müütilistel teemadel, samuti lõpetab oma maali ,,Kevad", mida ta alustas enne Rooma ära sõitmis. "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. Botticelli polnud naist ega lapsi .Paraku läks tema loomelaad karjääri lõpupoole moest ja eluõhtul oli ta pettunud mees. 65 aastasena aastasena 17. mail 1510. aastal sureb. Tema maalid said uuesti populaarseks alles 19. sajandil. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. ,,Venuse sünd"
Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus 50. a juubel Avati Otepää kiriku seinale esimese pühitsemise meenutuseks paigaldatud mälestustahvlid. Mälestustahvlid valmistas kunstnik V. Melnik. Mälestustahvlid pühitsesid prof. H. B. Rahamägi ning õpetaja O. Lauri. Vasakul tahvlil kujutati lipu pühitsemist 1994. aastal. Paremal tahvlil kujutati eesti perekonda, kes uhkelt sammub sini-must-valge lipu all. Originaallipu saatus okupatsiooni ajal Peale lipu 50. aastapäeva anti see EÜS-i poolt ERM-i hoiule. 1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜS-i tegevuse. EÜS-i esimehe K. Auna eestveamisel vahetati ERM-is originaallipp dublikaadi vastu. Originaallipp maeti viljandis maa sisse. 1942 kaevas Aun lipu maast taas välja. Aasta hiljem peitis ta selle oma Tartumaal asuvasse tallu. Lipu asukohta teadis vaid K. Auna isa, hiljem ka mõni üksik EÜS-i liige.
....................................................... mi - ks ..................................................................... muu - sikaõpetus ................................................................... arvut - i ....................................................................... kohvikeet - ja ...................................................................... 5. POOLITA ! Poolitamine Tööleht 1 Muru Sinine Raha Tegime Vana Merele Kisavad Sammub Hommikul Kajakad Väike Katkine Istusime Pipar Tee 6. Poolita sõnad järgmises harjutuses püstkriipsuga. päike, kaunilt, paistis, tänaval, nähtavale, kolm, väikest, need, märg, jättis, väikese, poole, kollased, kustutasime, korjasin, tõstsime, vurrudega, põllul, meile, nahkhiir, kaldal, inimese, raamatusse, ilm, koolis, ettevaatlik, vorstid, korraga, paadis, külla, huvitav, noored, korstnatesse, hea, kapsasupp,
kardinaid. Tal õnnestub oma deemonlikke mõtteid ja tegusid maailma eest varjata. Filmile on iseloomulik erinevate tegevuspaikade näitamine samal ajahetkel. Samal ajal kui tüdruk astub samm-haaval lähemale maniaki seatud püünisele, näidatakse, kuidas tema ema seab lauale õhtusöögitaldrikuid ja pere istub söögilauas. Susie koht on tühi. Visuaalsed efektid ja värvid toetavad süzee arengut kogu filmi kestel. Kui tüdruk sammub vastu saatuslikule hetkele, on tema rõivad värvilised, kogu ümbritsev põld aga hall, justkui surnud. Filmi arenedes näeme tegevuspaiku kahes paralleelmaailmas. Kui tüdruk püüab jõuda veel elusana kokku lepitud kohtamisele, vajub ta justkui sohu, sest tal pole tagasiteed elavate maailma. Kui meeleheites isa pillub puruks koos tütrega meisterdatud suveniirpudeleid, puhkeb torm ka Susie maailmas. Isaga on tüdrukul eriline side ta annab isale teispoolsusest teada, kes on tema tapja
KALEVIPOEG VII laul S e i t s m e n d a s l a u l u s ärkab Kalevipoeg raskest unest, mööda läinud viimaste päevade juhtumised on tal udusompus otsekui unenäod, et ta neist selgelt aru ei saa. Nukral meelel sammub ta, õnnetu mõõk puusal, ranna poole, leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi, astub sisse ja tüürib paadinina kodu poole minema. Õnnetuse saarelt mööda sõudes kuuleb ta uppunud tütarlapse häält lainetes laulmas, kes teda kahekordse veresüü pärast sõitleb. Rõhutud südamega sõuab ta edasi, igatsus kadunud ema järele ärkab üksikul teel tema meeles jälle elavaks. Kodumaa pinnale astudes kuuleb ta Iru mäe harjalt üle
rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele. Peamiselt väljendas ta end täiendvärvide abil (punane ja roheline kõrvuti). Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus. 1830. aasta Juulirevolutsiooni tervitas ta maaliga "Vabadus viib rahva barrikaadidele". Sel maalil liitis Delacroix ühtseks tervikuks reaalse ja sümboolse. Maalil on kujutatud võitlust Pariisi tänavail. Võitlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus. Vabadus ja meesterühm rühivad edasi püssirohusuitsu mattunud võitlustandril. Tema teine kuulsaim teos "Chiose veresaun" on pühendatud ikestatud kreeka rahva kannatustele. Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis
Nad sapiks muutsid maitsvad road ja sõtkusid taignasse kruusa. Aga kord kui neil vihaselt välkusid noad, istus lävele mõtlik muusa. Vaevalt nägid ta pilgud uurijad hullund õekseid, kui sündiski pööre: vaikselt laskusid mõlemad fuuriad päästma lahti ta kinganööre. Suvi Taeva silmad on mu kohal sügavad ja hellad. Kõrgel rohelises kuplis löövad metsakellad. Suvi sammub üle põllu, juustes viljakõrred, mullas kobrutades käivad suured pulmatõrred. Mõdupiisku piilab õitest ristik mesirõske. Maasikatel magus veri valgub ühte põske. Õnnekruusid ääretasa. Päeva on lukku pannud roosipuhma õhetusse mustad murekannud. Rõkka, kägu! Homme juba kustub hääl su nokas ja meil mõlemal on kurgus valus odraokas. Kui ma kauges lapsepõlves Kui ma kauges lapsepõlves
Hetk hiljem joonistab mõttes pildi, kus tema poeg on raskelt haavatud, agoonias ja võõrail väljail suremas. See kõneleb Mareti tohutust südamevalust ja sügavast emaarmastusest oma poja vastu. Hetkekski ei suuda ta oma mõtteid pojast eemale viia ning pidev mure närib ema südant. Teema hakkab jõulisemalt arenema kui juhuslik soldat andis Maretile kukru, mille tema poeg oli saatnud. See tõi Mareti murelikku ellu lootusekiiri teades, et tema poeg on elus ja sammub kodu suunas oma põlenud näoga. See teadmine pani ema muretsema, kas poeg on ikka terve ning tõstatas veelgi küsimusi ning lootusi. See annab veelkordse kinnituse sügavaimale emaarmastusele ning -murele. Mareti olek ning käitumisviis tundus olevat üsna loomulik sellises olukorras. Mõni päev hiljem ei saa Maret korralikult sõba silmale ning jookseb jõele, kus näeb teisel pool kallast meest ning arvab, et too on tema poeg, sest mehe nägu on söestunud ning kere haavu täis pikitud
Kõik on jumalast mälleris omadega. Juss siis mõtleb ,et peaks ka nosu täis tõmbama ja hakkab jooma. Antsuga koos pandi sellised tantsud maha nii mis jube. Neljanda päeva hommikul ärkab Juss üles ja viriseb,et tal on räige pohmakas. Sõidab siis autoga vaikselt Tallinna poole ja mõtleb endamisi ,et peaks kuskilt midagi näksima. Teeb siis Juss väikse peatuse tee äärses kohvikus ning tõmbab ühe mega burksi nahavahele. Kui äkitselt sammub Jussi pole üks kena neiu. Juss vastab no tere neiu, mis nimeks. Neiu vastab Marvi. Juss küsib ,et teeks tuttvust.Marvi seepeale: ikka jh. Ja küsib Jussilt ega sa Pärnu poole liigu Juss ,siis vastab et liigun jah. Asuvad siis noored teele kuid natuke enne Pärnut ütleb marvi ,et keera korra siia metsatee peale. Amelevad natuke ja äkitselt Juss küsib ,et Marvi mis kõva asi see sul on. Marvi see peale: ma transa. Juss teeb see peale silmad suureks ja teeb ukse lahti võtab
4.ptk - Johannes uuesti sõidab linna,kus ta kohtab Victoriat oma inimestega,tervitab teda,kuid too ei temast väljagi.Hiljem nad kohtuvad taas,kuid see kord Victoria tervitab ka teda.Ütles Johannesele,et ta on eksinud ning noormees tegi ettepaneku talle teed juhatada.Märkab sõrmust Victoria sõrmes.Teekonnal Johannes seletab,kuidas armastab Victoriat,räägib,et ta ei saa öösiti magada.Hommikuti üles ärgates sammub akna juurde ja ütleb maailmale tere hommikust,kuid tegelikult need sõnad on adresseeritud Victoriale.Kõik tema luuletused on pühendatud talle.Seletab,et temas on lõputult palju energiat,mille abil võib saavutada peaaegu võimatut ja selle jaoks Johannesel on vaja teada,et Victoria,kas või natukenegi armastab teda.Victoria on tema energia allikaks.Pärast seda vestlust nad suudlesid. 5.ptk - Victoria ignoreerib Johannest publikul ja ei pööra talle
Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi. Leonardo da Vinci - Annunciation Michelangelo - The Last Judgement Raphael - The Miraculous Draught of Fishes Kokkuvõte Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik, renessanssi aegne maalikunst oli looduslähedane ja realistlik
ta on graafikatehnikate virtuoos. Tema töödes võib näha 2 pooluse hea ja kurja, valguse ja varju, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. "Ema portree"-näha on itaalia kunsti mõju. "Aadam ja Eeva"-ei ole nii konkreetne kui Madalmaades, kuid mitte nii üldistatud kui Itaalias. Lähtutakse reaalsest inimkehast. 7)Botticelli, Itaalia kunstnik, tema teos "Kevad"-Kujutab Veenust parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad antiikmütoloogia tegelased, paremalt sammub kevad-õrnas ilusas kleidis naine. Eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. Tema töödes on melanhoolne, rafineeritud ilu taotlus. 8)Mona Lisa tähtsus. Siin on eelkõige tähelepanu pööratud inimese sisemaailmale, see maal on hingeelu ammendamatuse sümbol ning vaimse rikkuse sümbol. Selles maalis arendab Vinci täiuseni inimese välimuse jäljendamise. 9)Miks pole Eestis renessanss säilinud? Nimeta 2 autorit või teost või ehitist sellekohta Eestis.
Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Leonardo da Vinci-Püha õhtu söömaaeg Rafael-Sixtuse madonna Kõrgrenessanss Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m)
mõistev ainult idealistliku filosoofia taustal. Tema teeneks jääb, et ta seda arengu mõistet on rakendanud pedagoogilisele küsimustikule ja sellest tõmmanud tarvilikud konsekventsid. Kuna elu on kõikjal pks ja õhine, siis ta on allutatud ka kõikjal samadele seadustele. Neid seadusi tuleb arvestada ka inimese kui lõpmatu looduse osa kasvatusel. Inimene ja inimsus pole midagi viimisteldut ja lõplikult valmis kujunetut, vaid ta on kestvas ja pidevas saamises, mis ühelt arenguastmelt sammub edasi järgmisele, jõudes nii ainult relatiivselt lähemale lõpmatuses ja igavikus peituvale eesmärgile. Fröbel toetub oma arenguidee üksikasjalikul selgitusel kaasaegsele filosoofiale. Ühtsuse ja arengu idee moodustavad Fröbeli pedagoogika kõige üldisemat laadi eeldused. Inimene on oma loomult hea. Kasvatuse ülesandeks on valvata, et inimese vaimne tuuks saaks areneda ja kasvada. Vaimse elu ülesandeks on kujundada, elustada ja vaimustada vormitut mateeriat.
ON ILUS KEVADPÄEV PÄRNUS. 6 koht minema tundmatu vesi ära MÖÖDA KUUSE TÄNAVAT SAMMUB POISS KOERAGA. 7 _________________________________________________________ 27 TEMA NIMI ON KARLMARKUS KASK. 8
sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma, aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada. Üheteistkümnes lugu. Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts, kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui Kalevipoeg juba sügavalt magab, varastab sorts tema mõõga ära. Ta hakkab mõõgaga ära põgenema, aga hüpates üle Kääpa jõe kukub mõõk vette ning sorts jääb mõõgast ilma. Kui Kalevipoeg üles ärkab näeb ta, et mõõk on kadunud ja asub seda otsima. Leides selle Kääpa jõest ei võtagi ta seda kaasa vaid paneb sellele peale needuse.
pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele. Peamiselt väljendas ta end täiendvärvide abil (punane ja roheline kõrvuti). Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus. 1830. aasta Juulirevolutsiooni tervitas ta maaliga "Vabadus viib rahva barrikaadidele". Sel maalil liitis Delacroix ühtseks tervikuks reaalse ja sümboolse. Maalil on kujutatud võitlust Pariisi tänavail. Võitlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus. Vabadus ja meesterühm rühivad edasi püssirohusuitsu mattunud võitlustandril. Tema teine kuulsaim teos "Chiose veresaun" on pühendatud
Kuid ometi me unustame kõik ja hakkame sõda isegi ülistama. · Kirjanikud on üldiselt meeldivad inimesed, kuid peavad palju endale. Nad ei armasta jagada, mida teavad, hoides selle enamjaolt oma raamatute jaoks. Teadlastest võiks ehk toredat seltsi leida, kuid üksnes nende ilmumine võõrastetuppa halvab enamikul mõtlemisvõime. Kunstnikud on üsna tüütud, sest enamik neist tahab sind uskuma panna, et on pigem filosoof kui kunstnik. · Inimkonna progressi teel sammub inimarmastus tohutu aeglaselt. Altruismi sammud on tillukesed ja teaduse kannul komistab ta ühtepuhku. · Mul ei ole kindlat eluplaani- ega filosoofiat, tean ainult, et ole sa rumal või tark, elus tuleb ikka võidelda. · Tõelisest armastusest aga ei saa kirjutada, sest see on kaunim kui inimsõna väljendada suudab. Oonaga koos elades avastan tema iseloomus üha uusi sügavusi ja värsket veetlust.
Püha öö, Vaikne öö Ernest Enno Tasa kellakõla sõuab Õhtu tiivul kaugele, Armas helin hinges paisub, Ärkab üles lennule: Püha öö, vaikne öö! Keset tuba iluehtes Sätendamas kuusepuu, Kõrval seisab lapsukene, Rõõmul laulab väike suu: üha öö, vaikne öö! Kiireke siin hilju sündis Süütu lapse südames Tasa üle taeva sõudsid Rahuinglis hõisates: Püha öö, vaikne öö! Rõõmus, mures elurada Sammub ilmas inime, Sammub, kuni inglid vastu Jõuavad tal' lauluga: Rahu öö, vaikne öö... Tasa kellahelin sõuab Õhtu tiivul kaugele, Armas heli hinges paisub, Ärkab jälle ülesse: Püha öö, vaikne öö! 12 Neli sõpra Olivia Saar Kooli läks kevad ja joonistas aasa. Rohkesti rohelist oli tal kaasas. Rohekaks värvis kõik rohunutid, rohekaks puude ja põõsaste tutid. Kooli läks suvi
TUNDMATU SÕDURI HAUD Debora Vaarandi Foto: Peeter Langovits Mu haua kohal tasa sahisevad need nõtked haavad juba ammu, ammu... Ma tean, me kodunurmil jälle sammub kuldnokkade ja orastega kevad. Mis sest, mis sest, et ükski silm ei näe, kuis teda õnnistavad minu käed. Mu meel on kerge meie põllu pärast see sinu hoida jäänd. Su armsad palged on vahest veelgi pisarais. Kuid valge mu surmaöö on nende puhtast särast. Mis sest, et minu hauda sa ei tea ta üle kuldseid viljavihke sead. 3 Nii hää on puhata. Mu palav veri
aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks "Giuliano de' Medici " (1475-76), "Imeline Madonna " (1476-77). Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. ,,Leda luigega" Leonardo da Vinci / Ludovico Spiridon ,,Leda luigega" orginaal on kaotsi läinud, tänapäeval on see tuntud ainult koopiate kaudu.
Kodu kõige puhtam ja püham paik on köök. BUDISM (14. dalai laama) Buddha - õpetaja. Dharma - õpetus. Shanga - kogukond. Dharma - neli õilsat tõde: 1) õilis tõde kannatusest 2)tõde kannatuse põhjusest (lõbujanu, elujanu, surmajanu) 3) tõde kannatuse vaibumisest 4) tõde teest kannatuse vaibumisele. Oleva kolm tunnust: püsitus, kannatus, minatus /isetus. SANGHA Theravaada (väike kk) - nirvaanasse jõuavad vaid mungad (hinajaana). Buddha on õpetaja. Arhat - ideaaö, kes sammub Buddha õpetusjälgedes. Anatman - minatus. Tipitaka - õpetus, pühakirja kaanon. Vipissana - analüüsiv vaatlus (meditatsiooni praktika). Nirvaanasse jõudmine võib võtta aega mitmeid taaskehastusi. Mahajaana (suur kk) - kõik võivad jõuda nirvaanasse. Buddhasid mitu, olid ka mütoloogilised, neid oli ka varem. Kaastunne. Bodhisattva - ei astu enne nirvaanasse kui kõik kannatused on kadunud. Kõikidel olenditel on virgumismeel (Baddhicitta)
1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. Kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit, kelle elutöös peegeldub kogu see huvitav kunsti ja kultuurijanune ajastu. Need meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael
Ta nukrutseb ööd ja päevad läbi, võngutades pead, õhates ja kibedalt naeratades; kõnelustest võtab ta harva osa ega vasta harilikult küsimustele. Ta sööb ja joob masinlikult kui antakse. Otsustades piinava, raiuva köha, kõhnuse ja põskede puna järgi algab tal tiisikus. Temale järgneb väike, elavaloomuline, väga liikuv vanamees, väikese terava habeme ja mustade kahuste juustega nagu neegril. Päeval sammub ta mööda palatit ühest aknast teiseni või istub oma voodil, jalad türklase kombel enda alla tõmmatud, ja vilistab lakkamatult nagu leevike, laulab tasa ning itsitab. See on juut Mosseika, lollikene, kes läks segaseks paarikümne aasta eest, kui ta mütsitöökoda maha põles. Kõigist palati nr. 6 asukatest on ainult temal lubatud majast lahkuda ja isegi haigla õuest välja minna. Mosseika naaber Ivan Dmitrits Gromov, umbes kolmekümne
ringi liigub lohutus - Kuid siiski taevane on. hoia teda silmas! Mu süda usub surma - Ning kui oled väsinud Suurt, sügavat, õnnist ööd, ega jaksa loota - Kuhu mahuvad ära kõik õndsus ära soovigi siis muud: Ja valgus ja elutõed. jõulupühi oota! Mihhail Lermontov “Ingel” Leelo Tungal “Pipargoogisüda” Kord lendas üks ingel öölaotuse all, Vana aasta sammub Laul vaikne suul helises tal. vaikselt ajalukku, Kuu, tähed ja pilved – kõik kuulama jäid keerab enda kannul Neid helisid õnnestavaid. ajaukse lukku. Ta laulis, et kaunimat olla ei saa Kõik jääb seljataha - Kui eedeni õndsusemaa, kes see mullust muudaks! Kus haljaste salude lõhnadevoos Kui vaid kõik, mis paha, Kõik patutud vaimud on koos. maha jätta suudaks
katsunud, teejuhuks neile, kel teda ennast vaja peaks olema. Samal ajal kurdab Ilmaneitsi, et ta kaotanud sõrmuse kaevu. Kalevipoeg läheb sõrmust otsima, samal ajal sortsid viskavad kaevu veskikivi. Kalevipoeg ei leia neitsi sõrmust, küll on tal sõrm pistetud veskikivi august läbi ja ta pakub neitsile seda. 11. LUGU LAUATOOMINE ÜLE PEIPSI. MÕÕK VARASTATAKSE. MÕÕGA NEEDMINE. VÄIKEMEHE SEIKLUS. Kalevipoeg sammub läbi Peipsi Venemaale. Peipsi rannal varitseb sortsi soost mehike, karvane ja harjaline, aga tal on palju tarkust, võlusnade seadmise oskust, arstimisväge. Sorts seadis tuulesõnad teele, et Kalevipoja teekonda raskemaks muuta. Kalevipoeg vaid naljatab sortsi püüde üle, tal on lauakoorem, mis ta Pihkvast ostnud, juba üle Peipsi toodud. Kalevipoeg tahtis sortsile sõitu teha, aga see jõudis pakku minna. Kalevipoeg siis heitis puhkama
.. Klassikaaslastest sureb sõjatules esimesena Kemmerich, Müller saab endale tema saapad. Paul sõbruneb endast vanema Katczinsky ehk Katiga, kellega kujuneb tal isa-poja suhe. ( ,,...ma armastan teda, tema õlgu, tema nurgelist, kummargil kogu, - ja samal ajal näen tema taga metsi ja tähti, ning hea hääl lausub sõnu, mis mulle rahu toovad, mulle, sõdurile, kes oma suurte säärikute ja oma vöörihma ja oma leivakotiga tillukesena kõrge taeva all seda teed sammub, mis ta ees kulgeb..." lk 60) Noored sõdurid saavad kiiresti tunda, mida tähendab sõdida, võidelda, tappa, ellu jääda... Turmtuli, gaasirünnakud, killurahe muutuvad igapäevaseks asjaks. 3. Tagalas. Kanali vastaskaldal elavad kolm prantslannat, keda poisid külastama lähevad, ujudes öösel ihualasti üle vee, võttes kaasa külakostiks toidumoona. 4. Puhkusele saadetud Paul kogeb kodus, kui väga teisiti näevad sõda kõrvaltvaatajad, kes
(tõstab pea, vaatab eidele silma) Sa olid minu vastu väga kena. Mulle meeldib sinu juures elada, aga ma tunnen oma kodust suurt puudust! (sõrmega pühib ära pisara) Eit: (naeratab) Kulla laps! Sa oled teinud tublit tööd, ma viin su ise koju tagasi(ulatab käe). Ma leidsin sinu värtna üles. Palun võta see ja vii oma emale. Koos lähevad nad tüdruku koju ja tänuväärse töö eest kallab eit tüdruku kuldvihmaga üle.Õue peal uhkelt sammub kukk. Ta näeb tüdrukut ja lehvitab rõõmust oma tiibu. Kukk: Kikerikii, meie kullanupp jälle kodus! TLÜ Haapsalu Kolledž Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele III VAATUS Võõrasema:(näeb võõrastütart ja teeb suu lahti) Kus sa nii kaua olid ja kust sa sellise varanduse endale said(kadedalt)?
4. Nii võetakse sõjavang 5. Vang pihib 6. Torm puhkeb SEAL,KUS MUISTE SORTSE LÖÖDI 1. Esimene lahing kodupiiril 2. Vastanhe siinpool Peipsit 3. Meerapalu-Jõepera kaksiklahing 4. Kaks päeva puhkust 5. Rindesõduti pilk tagalasse 6. samal ajal Narva rindel LÄÄNE JA IDA PIIRIPOSTIL 1. Tartust Riigiküla vallutamiseni 2. Vepaküla lahing 3. ,,Narva jõe läänekallas on puhas!" 4. ,,Võitmatuid" punaarmeelasi 5. Narva hävitamine 6. Võitlusest Narva-Auvere-Putki ruumis 7. ,,Me leegion sammub" 8. Läbi rahutu suve PUNASE LAVIINI VASTU 1. Viimased minutid vaikust 2. Auvere lahing 3. Nii langes Narva 4. Sinimägedelt Tartu rindele 5. Soomepoisid tulevad 6. ,,Võitlusgrupp Admiral Pitka" 7. Läbi taanduvate vägede ja põleva maa 8. Viimne vastupanu Lisa:Vastupanuliikumise kaksikpale Katkend raamatust ,,Narva hävitamine"
annaabi.ee 
