Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Salsa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
salsa, pillid, stopp, astrid, linder, audru, yorgis, ameerikast, õnnetust, saksofon, löökpillid, kuuluda, kitarr, trompet, klaver, tantsus, seitse, salsat, menuPaso doble Paso doble (hispaania keeles “topeltsamm”) on Ladina- Ameerika võistlustantsude hulka arvatav tants. See on võistlustants, mis kujutab härjavõitlust, kus mees on toreadoor ja naine härg. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. http://www.youtube.com/watc h?v=4Z81q8ke0iE&feature=rel ated Habaneera ja salsa Salsa on Kariibilt pärit muusikastiil ja tants Habaneera tekkis Kuubale 4/4 taktsimõõdus. Stiil kujunes välja 60.-70. ümberasunud Hispaania aastatel Ladina-Ameerika muusikute hulgas, sulatades mõjusid Kuubalt, mujalt Ladina- meremeeste kaasatoodud Ameerikast ja Aafrikast, samuti džassist. laulude ja tantsude põhjal. Salsamuusikale on iseloomulikud kahte takti
Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott, rumba, viini valss, tango, samba, tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ( nende alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep ) ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt. PÕHIALUSED JA ÜLDMÕISTED Tantsuvõte fokstrotile, aeglasele valsile, aeglasele fokstrotile ja valsile Üldpildi tantsupaarist annab kõigepealt tantsuvõte. On see korrektne, ei kaota ka puudulik tantsuoskus meeldivat üldmuljet paarist. Tantsuvõttel pole ainult visuaalne väärtus, temast sõltuvad suuresti tasakaal, partneri juhtimine, enesetunne tantsimisel ja tantsustiili tunnetamine. Loomulikult peab tantsuvõte sobima antud tantsuga
................................................................4 Mambo....................................................................................................................................4 Rumba.....................................................................................................................................4 Tsa-tsa-tsa...............................................................................................................................4 Salsa........................................................................................................................................4 Paso doble...............................................................................................................................4 Habaneera................................................................................................................................5 Jamaica.....................................................................
aastatel. Põhisammudeks on kolmel esimesel taktiosal liikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus. · Lambada Boliiviast või Brasiiliast pärinev tants, mis sai maailmas populaarseks 1980. aastatel. Nimetus pärineb portugalikeelsest sõnast, mis tähistab piitsapiu lainekujulist liikumist. Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega. · Salsa Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik ona kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi väikses ulatuses, põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi kiire-kiire-aeglane. Salsa populaarsuse tõttu on temast Ameerika kujunenud palju erinevaid stiile. · Rumba Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud
- Rütm. - Meloodia: voolav ja sageli kasutusel blue notes. Harmoonia: madaldusi ei kasutata. - Akordijärgnevused Eelkäijad - Sündis 1900. paiku Ameerikas. - Ühendab endas Euroopa, Ameerika ja Aafrika muusikatraditsioone. - Afroameerika muusika on mustade orjade pärand.(töölaulud, gospel, spirituaalid) - Improvisatsioonilisus. - Eeslaulja ja koori vaheldumine. - Vaba rütmitunnetus. - Marsiorkestrite pillid osteti ja mustanahalised hakkasid improviseerima. - Otsesteks allikateks ka ragtime ja bluus. Ragtime - Hiilgeaeg ligikaudu 1890-1915. - Arendasid välja mustanahalised (lõuna-ja lääneosariikides) kõrtsides ja tantsusaalides. - Esimene stiil, mida aksepteerisid ka valged. - Algul vaid klaverimuusikas (kirjapandud, puudus improvisatsioon). - Paarisarvulises taktimõõdus ja marsitempos. - Scott Joplin - peetakse ragtime kuningaks.
................................ 13 LADINA-AMEERIKA TANTSUD...............................................................................................................15 Tsa-tsa.........................................................................................................................................................15 Samba......................................................................................................................................................... 15 Salsa............................................................................................................................................................17 Tango..........................................................................................................................................................17 Rumba.........................................................................................................................................................19 VÕISTLUSTANTS...
2.3 Hip hop tantsu tutvustus Hip hop tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist. Levinud on kahe tantsija duellid, kus võisteldakse osavuses ja väljendusrikkuses. Vana koolkond pärineb 1970. aastatest. Vana kooli stiilide hulka kuulub New Yorkist pärinev püsti tantsitav top rockin', mille inspireerijaks olid Brooklyn uprocking, lindy hop, salsa ja paljud erinevad afro-kariibi tantsud, aga ka idamaised võitluskunstid ja capoeira. Brooklyn uprockingist pärineb näiteks jerking. Kuigi põhilised liikumised on kujunenud traditsioonilisteks, on selles tantsus palju ruumi improvisatsioonilisele ja võistluslikule elemendile. Tantsuduellide käigus lisandus püstiosale põranda lähedal kükkis ja lamangus ning kätele toetudes tantsitav osa, mis sisaldas ka efektsetesse poosidesse tardumist (näiteks
juured Aafrikas. Tantsu nimi võib tuleneda wolofikeelsest sõnast jev, mis tähendab 'halvustama'. Ameerika Lõuna mustade slängis tähendas jive luiskamist, liialdamist, silmatorkava välimusega eset, marihuaanat ja seksuaalvahekorda. 1880. aastatel levis lõunaosariikide mustade seas tants nimega cake walk (koogikõnd - nimetus pärines tavast, et kook oli tantsuvõistlustel auhinnaks). Saatvaks muusikaks oli ragtime. Selline muusika ja tants said populaarseks ka New Yorgis ja Chicagos. 20. sajandi algul kui valgete ühiskonna käitumisnormid muutusid vabamaks, võtsid valged üle mõned energilisemad tantsud, mida seni olid tantsinud vaid mustanahalised - yankee tangle, texas rag, fanny bump, funky butt, squat jt. Paljud tantsud olid loomanimelised, algselt ilmselt pantomiimilise iseloomuga: turkey trot, horse trot, eagle rock, crab step, buzzard lope, fish walk, camel walk, lame duck, bunny hop, kangaroo hop, grizzly bear, bunny hug
quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Standard- ja ladina tantse tantsides teadma, et neid tantse tantsitakse reeglina saalis, kus tantsijatel on seljas korrektne, enamasti pidulik riietus. Tüdrukud võiksid tantsutunnis kanda seelikut või kleiti, poisid viigipükse, triiksärki ning lipsu.
quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Ladina-Ameerika tantsud Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu
kauboilauludele. Kantrimuusika on lihtne, meloodiline ja maalähedane, ka esitluslaad on vaba ja rahvalik. Sageli lauldakse lauldakse nasaalse tämbriga. Lood on tavaliselt mazoorsed ja sarnaselt rock'n'rolliga põhineb harmoonia I, IV ja V astme akordidel. Rütm on kergelt kiikuv, tihti kasutatakse sünkopeeritud rütme. Traditsioonilised saatepillid on bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, klaver, basskitarr, suupill ja havai kitarr. Hiljem on lisandunud trummid ja ka elektrilised pillid. Laulud võivad olla lüürilised ja kõnelda armastusest, esineb ka religiooseid teemasid ning ballaadilikke jutustusi. Kantri tuntumad alaliigid on bluegrass, honky tonk, country rock. Kantrit mängitakse ka tantsude square dance, line dance - saateks. Tuntuimad esindajad: Jimmie Rogers, Hank Williams, Johnny Cash, Willie Nelson, Kennedy Rogers, Dolly Parton. (Skuin jt 2007 lk 137) 6 2.1 Rythm and blues
mängimisena. Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpille sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sahinaid ja urinaid. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi selle, kes mängib. 2. JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451-1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja-Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk-ja Lõuna-Ameerika. Lõviosa Põhja-Ameerikast läks aga järk-järgult inglaste valdusse
polürütmika, vahelduv taktimõõt, poeetilised laulusõnad. Instrumentidest kasutatakse enim trumme, kitarri, süntesaatorit, basskitarri, kuid ka akustilisi pille. Tuntuimad esitajad: Pink Floyd, King Crimson, Genesis, Yes jpt. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=UTeXkHfWYVo Jazz rock on üks rockmuusika alaliikidest ning sai alguse 1960. aastate lõpul. Jazz rock muusika esitamisel kasutatakse peale teiste rokkmuusikale omaste pillide veel selliseid instrumente, nagu saksofon, tromboon ja trompet. Ansambli koosseisus näeb välja selline 34 liikmeline rokkansambel + puhkpillirühm. Fusion on 1970. aastate keskpaigal levima hakanud selliste muusikastiilide, nagu jazzi, folgi, reggae, funki, heavy rocki ja progressiivse rocki sulam. Fusion on instrumentaalne muusika. Iseloomustavad vahelduvad taktimõõdud, keerukas rütmika ja improvisatsioonilised soololõigud . Tuntuimad nimed: Fusion Chick Corea, Miles Davis, Herbie Hancock jt.
Grand ole opry ehitati 1920. Tähtsaim koht kus kantri muusikat mängitakse. Western on kurb. Esimesed kantri muusika lintistused 1927. Jimmy Rodgers Carter Family Hank Williams 47-53 kõik albumid läksid edetabelisse. Johnny Cash- man in black Kenny Rodgers Dolly Parton Willy Nelson Kantri muusika põhilised sõnad, mis pidid olema igas loos : truck, train, mama, prison, getting drunk Kantri stiilid : bluegrass (ainult akustilised pillid ) banjo ja viiul põhipillid, western swing ( swingi ja kantri ühendus), rahvamuusika mõjutused- tex-mex (mehhiko-saksa- country), Cajun ( prantsuse akordioni muusika+ country), Zydeco ( blues+ country) Kaks tantsustiili kantri järgi: Line dance, square dance Rock n roll ja 50.dad Esimene sputnik kosmosesse, tuumasõda, Esimesed vinüülid, stereoplaadid, esimesed rasestumisvastased vahendid, uued liiklusvahendid. Mustade artistide plaate hakkasid kuulama valged noored. Fats Domino
1) Orjade töölaulud Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. 3) Blues Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud 4) Puhkpillimuusika
Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis-
3.1. Mustlaspunk Mustlaspunk sai alguse 1990ndatel, mil muusikamaastikule ilmusid esimesed bändid, kes hakkasid viljelema muusikat, mis oli segu pungist ja mustlasmuusikast. Mustlaspunk sisaldab elemente nii mustlasmuusikast kui ka pungist, seejuures on iseloomulik kasutada pungile iseloomulikku rütmi, samas lisatakse pungile omastele pillidele (kitarr, basskitarr, trummid) mustlasmuusikas levinud pille, nagu näiteks tamburiini, akordionit, viiulit. Levinud on ka trompet ja saksofon. 17 Lauldakse mitmetes erinevates keeltes, millises täpsemalt, oleneb bändi soovist. Tihtipeale on lüürika mustlasbändi elukoha riigikeeles. Vahel võivad muusikud laulda ühe laulu vältel isegi mitut erinevat keelt, mis võib vahelduda mitmeid kordi. (Gypsy punk 2010) Mustlaspunk sai tuntuks tänu bändile Gogol Bordello. Bänd tegutseb New Yorgis ja koosneb Ida-Euroopa immigrantidest
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.
Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Lõuna- Ameerika. Lõviosa Põhja- Ameerikast läks aga järk- järgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakümmend üht puritaani (isad- palverändurid), kes 1620
“The Everly Brothers”- laul “Bye, Bye, Love”. R ock’n’rolli instrum entalistide esilekerkim ine 50 -ndate lõpus oli suuresti seotud asjaoluga, et uue noortemuusika esialgne energia hakkas laiadele massidele vastuvõetavaks lihvimise protsessis kaduma. Osa publikust otsis muusikat, mis oleks endiselt äge ning avastas instrumentaalgrupid, kellest suurem osa oli mänginud tantsusaalides, kus polnud vaja silmas pidada raadiokõlblikkust. Laulja rolli täitis nendes gruppides saksofon või elektrikitarr, m is esitas m eloodiat. A nsam bel “The Champs”- loo ga “Tequila” oli esim ene U S A edetabelis tippu tõusnud instrumentaalhitt. T üdrukute grupp “The Shirelles” - laul “B ab y It’s Y ou ”. T üdrukute p opm uusika tegelikud kangelased olid produtsendid ja m änedžerid, kes tegid neid gru pp e – valisid välja esinejad ja laulud , lõid im idži, korraldasid reklaam i, m üüsid plaadid ning korjasid kasumi.
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisatsioon- hetkelooming. Imp
16. sajandi alguseks oli Citola ,muutunud igal pool cittern'iks. Algaastail tegi cittern läbi palju teisendusi, kaasa arvatud keelte arvu kasv 5-lt 12le. Rataslüüra Rataslüüra, mille algnimetus oli organistrum, on teatud tüüpi mehaaniline viiul, mis suudab mängida korraga paari või rohkemat nooti ning samal ajal burdoonbassi. See ehitati kirikuis ja kloostrikoolides kasutamiseks, et õpetada muusikat ja mängida lauljaile ette õigeid noote. 10. sajandi lõpust tuntud 3 keelega pillid olid vähemalt 2 m pikkused. Mängimiseks asetati need kahe mängija põlvedele. Üks keeras vänta, et panna pöörlema ratas, teine vajutas klahvidele. 1300. aastaks oli organistrum kujunenud palju väiksemaks ja seda mängis üks inimene. Rataslüürast sai menestrelide muusikariist ja see rippus mängimise ajal rihmaga üle õla, eriti pimedail muusikuil ja kerjustel. Tsitter Tsitriks nimetatakse keelpille, mis ei kuulu harfide, lautode ega lüürade hulka. Nendel pillidel saab
RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul 9 1. SISSEJUHATUS
eeskujusi. Luciano oli vaimustunud neoklassitsismist ja Stravinski muusikast, mis mõjutas tema ,,Magnificat" (1949). Stravinski helikeele kopeerimise ja jäljendamise periood jäi Beriol lühikseks. Pöördeline sündmus tema elus oli 1952. Koussevitzky Fondi stipendium, mis võimaldas Beril sõita USA'see Dallapiccola juurde täiendama. Seal süvenes Berio seeriatehnikasse ,,Kammermuusika" (1952) on 12-helitehnikas. New Yorgis Uue Kunsti Muuseumi juures asuvas stuudios tutvus Berio eksperimentaalse lindimuusikaga. Kaks aastat hiljem võttis ta esimest korda osa Darmstadti suvekursustest, kus ta tutvus Boulezi, Stockhauseni ja uute kompositsioonitehnikatega ning sealt algas helilooja kiire tõus avangardisliku muusika juhtfiguuride eesotsa. 1955. aastal asutas Berio koos Madernaga Milano Raadio juurde elektronmuusikastuudio nimega Studio di Fonologia, mis kujunes 50-ndate aastate tähtsamaks elektronmuusikastuudioks
Richard Strauss eelistab neljast orkestrikoosseisu. Olulisel kohal on pillitämbrid. Kasutab ebatavalisi pille, mida tavaliselt ei kasutata (nt „Sálomes“ baritonoboe) Kuigi Straussi orkestris on tavaliselt 120 mängijat, kõlab faktuur läbipaistvalt. (Kasutab palju pilli soolosid.) Vokaalpartii käsitlus võrreldes Wagneriga on meloodilisem, laulvam. Modernismi jooned Straussil: 1. Sümfoonilise tsükli vaba käsitlus 2. Fragmentsus 3. Kõlaotsingud 4. Ebatavalised pillid (baritonoboe) 5 „Sálome“ (1905, Dresdenis) Lavastas Max Reinhardt Herodes (Võõrasisa – tenor) Herodias (Ema – mezzosopran) Salome (Sopran) Jochanaan (Ristija Johannes - bass/bariton) Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürialane ja sõjapealik piilub läbi paleeukse Herodese imekaunist kasutütart Salomed, kellesse ta on sügavalt armunud. Ilmub
3 osaline: I. sonaat- allegro vormis (kiire) II. Aeglane III. kiire 4 osaline: I. sonaat-allegro (kiire) II. aeglane III. tantsuline (menuett) IV. kiire Sonaat-allegro vorm: I. ekspositsioon (peateema- jõuline, toonikas; kõrvalteema- leebe, lüüriline, dominanthelistikus. Sidepartii viib kaks teemat kokku, lõpupartii) II. töötlus (peateema töötlemine- saab helistikku vahetada, rütmi muuta, erinevad pillid, mažoori ja minoori vahetamine) III. Repriis (PT, sp, KT, lp) Ronto vorm: ABACA Peateema kordub ja vahepeal peab olema vähemalt 2 vaheteemat. 1. Muusika 2. Matemaatika 3. Muusika 4. Füüsika 5. Muusika 6. Rootsi keel 7. Muusika Nartsissid, roosid, nartsissid, sinililled, nartsissid, tulbid, nartsissid Variatsiooni vorm: Teema ja vähemalt kaks variatsiooni A A1 A2 A3
Jaapani muusika 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Jaapani muusika...................................................................................................3 Jaapani muusika ajalugu..................................................................................... 3 Traditsiooniline Jaapani muusika.......................................................................4 Gagaku...................................................................................................................4 Instrumendid......................................................................................................... 5 Keelpillid........................................................................................................................................ 6 Löökpillid..........................................
Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika kultuurist. Väga põnevalt ja üksikasjalikult on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd Esimesed asukad Ameerikas olid Aasiast pärit indiaanlased. Nad saabusid sinna 25 000 a tagasi ning neid oli kusagil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid
Jamaica Üldiseloomustus Jamaica kuulub Kariibi mere regiooni, ning on suurim saar Kariibi meres. Jamaica piirneb läänest Haiti saarega ja põhjast Kuubaga. Jamaica rannajoon on 1022km pikk ja 1,5% pindalast on vesi ning ülejäänud maismaa. Riigi suurus on 10991 ruutkilomeetrit ning seal elab 2804332 (2008) inimest keskmiselt tihedusega 245,3 inimest/km². 1. Pilt: Jamaica kaart. 2. Pilt: Jamaica paiknemine. Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel. Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Ros, Port Antonio ja Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal. Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica. Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoonega. Jamaica kõrgeim koht on Blue
kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes. Oratooriumi libreto võib olla nii ladinakeelne(tugev seos traditsioonilise kirikumuusikaga) kui itaaliakeelne (seos ooperiga).Keskseks solistiks on jutustaja-annab edasi põhi süzee, teised solistid kehastavad loo tegelasi ja esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. Kommenteeriva ja sündmustes vahetult osaleva koori tähtsus on (eriti ladinakeelses)palju suurem kui ooperis. Vaimulik kontsert- motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhääle toetajana,sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemel tuli soololaul. Varsti peale 1600 a. esimesed vaimulikud soolokantaadid. Heinrich Schütz(1585-1672) sünd. Tüüringis, kooripoiss, juuratudeng, õppis Veneetsias Gabrielli juures, 55 aastat Dresdeni õuekapelli juht. Schütz toob Põhja -Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendab seda edasi saksa kõnemeloodika alusel
esitama keskaja ja renessanss-muusikat. Tulid käibele mõisted "uuslihtsus" ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei tõrjunud modernismi välja vaid jäid alternatiiv-vooludena eksisteerima. Prantsusmaal uuritakse helide ülemhelikoostist ning kasutatakse harmoonia ja tämbrikeele loomisel arvutiprogramme. Sellega tegelevad nn. spektraalmuusika loojad Gerard Grisey, Tristan Murail jt. George Gershwin 1898 nägi New Yorgis Venemaalt emigreerunud juudi peres ilmavalgust poisslaps Jacob Gershowitz, keda vanemad hakkasid kohe George'iks kutsuma. Lühikeseks jäänud loometee jooksul (Gerswhin elas vaid 38aastaseks) komponeeris ta palavikuliselt, kirjutades laule, klaveripalu, muusikale, filmimuusikat Hollywoodile ja näpuotsaga ka orkestriteoseid. "Porgy ja Bess" on Gershwini loomingu kõrgpunkt, helilooja lemmiklaps. Ooper valmis 1935. aastal, vaid paar aastat enne helilooja surma. DuBose Heywardi romaan
Need ansamblid olid küll punk kohalikus muusikaelus tuntud ning mõjukad, kuid nad ei saavutanud üleriigilist tuntust. Paljud neist Sulamzanrid anti-folk, crust punk, death olid oma rohmaka pillikäsitsusega suunanäitajad ka rock, psychobilly, ska punk, psühhedeelsele rock'ile. two tone Oluliseks suunanäitajaks oli New Yorgis tegutsenud ansambel The Velvet Underground, mis USA avalikkusele vastuvõetamatuks osutus. Teine oluline New Yorgi suunanäitaja oli lühikest aega tegutsenud New York Dolls, mis sokeeris inimesi The Rolling Stonesist inspireeritud äärmiselt lihtsustatud rock'n'roll'i mängimise ning laval naisteriiete kandmisega. Bänd esines põhiliselt kohaliku tähtsusega klubis Max's Kansas City, andis välja kaks
ja rahvuslikud. Ameerikas tähistatavaid tähtpäevi me eriti hästi ei tunne ega tea, seepärast tunduski mulle huvitav uurida nii Eesti kui Ameerika tähtpäevi kõrvuti. Pühad on nii või teisiti osa meie elust ja seepärast arvan, et neist võiksid kõik rohkem teada. 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas Ameerikas tähistatakse 17. märtsil St. Patricku päeva. See on pühendatud iiri päritolu ameeriklastele. Sel ajal toimuvad suurimad peod New Yorgis, Chicagos ja Bostonis, kus inimesed on riietunud pealaest jalatallani rohelisse. Püha Patricu päev on väga vana tähtpäev, ehkki Iirimaalt jõudis kõigepealt Ameerikasse ja sealt edasi teistesse riikidesse alles 18.-19. sajandil. http://www.epl.ee/artikkel/151553) Mees, kellest hiljem sai Püha Patrick, Iirimaa kaitsepühak, sündis hoopis praegusel Briti saarel Wales'is ligikaudu aastal 385. Poiss leidis kuni 16aastaseks saamiseni, et ta on pagan.
annaabi.ee 
