50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
astrid123
Õppematerjali autor
vastulaulev koor, ning erinevad löökpillid Ladina-Ameerika võistlustants Video: http://www.youtube.com/watch?v=Qgwyiyvz6FI TŠA-TŠA-TŠA Tša-tša-tša välja kujunenud rumbast, ta on aeglasem ja lihtsam variant. Nimetus on mõeldud edasi anda sammude sahinat tantsupõrandal 1950. aastatel oli see armastatuim seltskonnatants Terav ja täpne rütm, sarnaselt tangoga Video: http://www.youtube.com/watch?v=ISmOGkAniZ4 SALSA Salsa koondab endas hulganisti erinevaid Ladina-Ameerika rütme ja tantsuvõtteid. Kuuba juurteda tants kujunes välja 1960. aastatel New Yorgis slummis (vaestekvartalis) SALSA Tunnused: 4/4 taktimõõdus Tantsitakse nii soolo-kui paaristantsuna Saateansambli pillid: saksofon ja erinevad Ladina-Ameerika päritolu löökpillid (lisaks klaver, trompet, kitarr) SALSA Algselt kõnelesid salsalaulude tekstid sotsiaalsetest ja
Paso doble Paso doble (hispaania keeles “topeltsamm”) on Ladina- Ameerika võistlustantsude hulka arvatav tants. See on võistlustants, mis kujutab härjavõitlust, kus mees on toreadoor ja naine härg. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. http://www.youtube.com/watc h?v=4Z81q8ke0iE&feature=rel ated Habaneera ja salsa Salsa on Kariibilt pärit muusikastiil ja tants Habaneera tekkis Kuubale 4/4 taktsimõõdus. Stiil kujunes välja 60.-70. ümberasunud Hispaania aastatel Ladina-Ameerika muusikute hulgas, sulatades mõjusid Kuubalt, mujalt Ladina- meremeeste kaasatoodud Ameerikast ja Aafrikast, samuti džassist. laulude ja tantsude põhjal. Salsamuusikale on iseloomulikud kahte takti
Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott, rumba, viini valss, tango, samba, tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ( nende alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep ) ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt. PÕHIALUSED JA ÜLDMÕISTED Tantsuvõte fokstrotile, aeglasele valsile, aeglasele fokstrotile ja valsile Üldpildi tantsupaarist annab kõigepealt tantsuvõte. On see korrektne, ei kaota ka puudulik tantsuoskus meeldivat üldmuljet paarist. Tantsuvõttel pole ainult visuaalne väärtus, temast sõltuvad suuresti tasakaal, partneri juhtimine, enesetunne tantsimisel ja tantsustiili tunnetamine. Loomulikult peab tantsuvõte sobima antud tantsuga
................................................................4 Mambo....................................................................................................................................4 Rumba.....................................................................................................................................4 Tsa-tsa-tsa...............................................................................................................................4 Salsa........................................................................................................................................4 Paso doble...............................................................................................................................4 Habaneera................................................................................................................................5 Jamaica.....................................................................
aastatel. Põhisammudeks on kolmel esimesel taktiosal liikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus. · Lambada Boliiviast või Brasiiliast pärinev tants, mis sai maailmas populaarseks 1980. aastatel. Nimetus pärineb portugalikeelsest sõnast, mis tähistab piitsapiu lainekujulist liikumist. Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega. · Salsa Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik ona kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi väikses ulatuses, põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi kiire-kiire-aeglane. Salsa populaarsuse tõttu on temast Ameerika kujunenud palju erinevaid stiile. · Rumba Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängij
................................ 13 LADINA-AMEERIKA TANTSUD...............................................................................................................15 Tsa-tsa.........................................................................................................................................................15 Samba......................................................................................................................................................... 15 Salsa............................................................................................................................................................17 Tango..........................................................................................................................................................17 Rumba.........................................................................................................................................................19 VÕISTLUSTANTS...
2.3 Hip hop tantsu tutvustus Hip hop tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist. Levinud on kahe tantsija duellid, kus võisteldakse osavuses ja väljendusrikkuses. Vana koolkond pärineb 1970. aastatest. Vana kooli stiilide hulka kuulub New Yorkist pärinev püsti tantsitav top rockin', mille inspireerijaks olid Brooklyn uprocking, lindy hop, salsa ja paljud erinevad afro-kariibi tantsud, aga ka idamaised võitluskunstid ja capoeira. Brooklyn uprockingist pärineb näiteks jerking. Kuigi põhilised liikumised on kujunenud traditsioonilisteks, on selles tantsus palju ruumi improvisatsioonilisele ja võistluslikule elemendile. Tantsuduellide käigus lisandus püstiosale põranda lähedal kükkis ja lamangus ning kätele toetudes tantsitav osa, mis sisaldas ka efektsetesse poosidesse tardumist (näiteks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid