Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga
peale seaduse lahkarvamusi Rootsi monarhiaga tekkinud rahutuste tulemusena kuulutati välja iseseisvus ja konstitutsionaalne monarhia. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Nora- Algselt illusioonis elav, rõõmus aktiivne ja alati vaid head tuju ning atmosfääri taluv ja puuduolekul loov noor naine. Omal kombel lojaalne ja kinnihoidev. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Torvald Helmer- Nora abikaasa- Töökas, kitsameelne ja ebateadlikult väärtkohtlev jõledusi mitte taluv raskes olukorras selgrootu mees. Doktor Rank- Sümpaatne, haige kuid tark ja abivalmis mees, igapäeav perekonda külastav hea Helmeri sõber kellel on salajane armastus Norasse. Proua Linde- Töö tahtega, elu raskusi paljult läbielanud õiglane ja abivalmis naine ja Nora lapsepõlve sõber. Usub tõesse ja teeb nii, et Nora ja Helmer peaksid ka sottid selgeks rääkima.
Ühesõnaga kõigepealt võta mis võtta annab ja ales siis võid mõelda kättesamatute asjade peale. Draama Nukumaja 1. Sõnasta korrektselausega romaani põhiprobleem. Lugu rägib ühest naisest Nora-st, Kes avastas üks hetk et tema elu on aind välja mõeldud illusioon,ja tema ise on oma mehe mängukann. 2. Mida tead kompsitsioonist. a) kompositsioon vaatluste kaupa Teose tegevus toimub talvel. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Teos toimub samas kohas edasi aga kätte on jõudnud jõulud. b)Freytagi püramiid. Sissejuhatus- tegevus toimub talvel advokaat Helmeri kodus, kes on üks teose peategelane. Seal mängivad veel tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. Sõlmitus- Nora võtab laenu ja hakkab valetama oma mehele laenu kohta. Kulminatsioon- Nora on võtnud laenu, ning helmerile satub postkasti kiri mis teatab talle laenust.
Kohtumisel seletas mees talle, et tema kõrval ei oleks neiu õnnelik. Mõnda aega hiljem said Lenski, Onegin, Olga ja Tatjana kokku viimase nimepäevapeol, kus Jevgini kutsus Lenski kihlatu tantsima, mis vallandas mehes armukadedushoo. Lenski kutsus Onegini duellile, kus ta hinge heitis. Kuigi Tatjana mõistis, et armastab mõrtsukat, ei suutnud t a siiski oma tundeid vaigistada. Aastad möödusid ja Tatjana abiellus ema ja ühiskonna survel tähtsa mehega. Kohtumisel valdas Jevgeni südant suur ja sügav armastus. Talle meenutati, kui julmalt tema oli naisele ära öelnud ning vaatamata sellele, et Tatjana tunnistas oma tundeid, pidas ta kohustust ühiskonna ees ja truudust
käituda nagu metslane- tapab, lõhub ja ei mõtle oma tegude üle. Sellegi poolest aga loodab Tuglas, et inimene on võimeline õppima oma vigadest ning edaspidi areneb ainult paremuse suunas. A. H. Tammsaare miniatuur Miniatuuri idee oli see, et ei tasu liiga ahneks minna, sest muidu jääd üldse kõigest ilma. V Henrik Ibseni „Nukumaja“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem . Romaani põhiprobleem oli see, et Nora tahtnud olla enam oma mehe nukk vaid ta tahtis saada iseseisvaks inimeseks. 2. Tuleta meelde, mida tead kompositsioonist. a) koosta kompositsioon vaatuste kaupa I vaatus- Tutvustab Helmeri perekonda ja teisi tegelasi. Pere valmistub jõuluõhtuks. Vaatus lõppeb sellega, kuidas Krogstad ähvardab Norat, et ta tema saladuse välja räägib. II vaatus- Nora üritab veenda Helmeri, et Krogstad saaks jääda panka tööle. Pinge kasvab.
kõrvalmajja, oli haige, langetõbi, vaimselt häiritud, sai üle ja hakkas tihti käima jebatsnite kodus, tal oli kahju nastasjast, aga armus siiski rohkem aglajasse, kõik kaunitarid; selleks ajaks armastus nastasja vastu muutunud haletsuseks, aglaja ärkas ja hakkas tundeid tundma vürsti vastu, temperamentsed mõlemad, aglaja eriti, said hästi läbi, tunded vms, kindraliproua hakkas muretsema, et kuidas ta tütred mehele saavad, teadis, et aglaja armastab vürsti, aga viimane polnud piisavalt rikas ja vaimuhaige, ei tahtnud, et kõige noorem tütar läheks sinnna; samal ajalt tuli suvekodusse nastasja, häbistatud naine, ei tahtnud, et teised teada saaks; varsti hakkas nastasja aglajale kirju saatma, et see abielluks vürstiga, ippolit vürst võttis enda juurde elama, ta oli tiisikuse haige, agaljal oli vürstiga nii mõndagi rääkida, ta tahtis kodust põgeneda, tahtsid rääkida nastasjast, sest ta oli saatnud väga palju
Kõik see lõpeb aga Toomase naise ettearvamatu välja ilmumisega. Josef K. ; Huld advokaat; Proua Nipernaadi saab teada kokkusattumuse teel oma mehe Arreteeritakse täpsustamata mille eest, viib mehe hulluseni asukoha ja läheb talle järgi. Henrik Ibsen ,,Nukumaja" A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Advokaat helmer; Nora (tema naine) Doktor Rank (parim perekonna tuttav) Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb" Proua Linde (Nora kunagine klassiõde ja sõbranna) Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, Juristkonsult Krogstad (ta oli kunagi Lindega abielus) juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust Helmeri kolm väikest last traagikast
"Prodameta" SanktPeterburgi kontorit. Pärast tütre surma lapseeas saatis Z.K. naise ja poja mõneks aastaks elama Sveitsi, Zürichisse, kus neil oli kontakte ka Vladimir Uljanoviga, hiljem Lenini nime all tuntud riigikukutajaga. Tänu sellele ja hilisemale ilmasõjale ja revolutsioonile Venemaal käis Jerzy Kaplinski koolis mitmel pool: Poolas, Venemaal ja Sveitsis. J.K. ema Nora Raudsepp (1906 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päriseestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes elanud ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt).
ja naise asendit ühiskonnas, perekonnaküsimusi. Kui satiirilise ja mõnevõrra didaktilise näidendi ,,Ühiskonna toed" sündmustik keskendub ärimeeste, ,,lugupeetud ühiskonnatugede" moraalile, valgustades nende tegevuse hämaraid külgi ja mitmed naistegelase aatus jääb kõrvalteemaks, siis ,,Nukumajas" tõuseb naine juba esiplaanile. Draama ,,Nukumaja" käsitleb abieluteemat. See on teose kulminatsioonihetk, Nora muinasjutuloss variseb kokku. Ta ei taha enam olla nukumajas mänguasjaks, kelle arvamusest ei hoolta ja kes ei saa midagi ise otsustada. Kui ta oli laps, otsutas tema eest isa, nüüd mees. Nora peab õigeks sellest nukumajast lahkuda. Kui Helmer tuletab talle meelde kohustusi perekonna vastu, ütleb Nora, et tal on ka kohustused iseenda kui inimese ees- Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutadud reeglid ei tohi võtta naiselt võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule
varasemat tööd, “Elinor ja Marianne’’, mida ta kunagi pere meelelahutuseks neile lugenud oli. (Warren, 2018) 1.2 Tom Lefroy Detsembris 1795 hakkas Austeni pere lähedaste naabrite nõbu neile Steventoni mitmeid visiite tegema. Tema nimi oli Tom Lefroy ning ta õppis Londonis advokaadiks. Mõlemad pered märkasid, et Tom ja Jane hakkasid koos rohkem aega veetma. Selle kohta annavad tõestust Jane’i kirjad Cassandrale, kus ta tunnistas oma tundmusi Lefroy vastu. Paari õnnetuseks pidas Lefroy perekond eelseisvat kihlust väga ebapraktiliseks ning sekkus noorte armastusse, saates Tomi minema. Isegi tagasi linnas olles tehti kõik selleks, et nad Jane’iga ei kohtuks ning Jane ei näinud oma armsamat enam kunagi. (Warren, 2018) 1.3 “Esmamuljed’’ Internaadist tulles jäid õed püsivalt koduseks ning Jane hakkas visandama uut tööd - “Esmamuljed’’ (“First Impressions’’)
käia. Prillup külmub purjuspäi saanis surnuks. Maril palju kosilasi-kõik tahavad piimatalu aga tema ei taha anda. Mari läheb lastega linna elama. Kremer tahab toetada Mari, et kaup katki ei jääks. Mari ütleb, et parem varblane tänaval, kui kanaarilind puuris Euroopalik tähendus, naine iseseisvub, naine ise otsustab, Nora lahkus ilma lasteta, Mari aga läks lastega Peale ,,Mäeküla piimameest" Vildelt uusi teoseid ei tulnud, hakkas vanu redigeerima TÕDE JA ÕIGUS 5-osaline romaan Kirjanik, kes suutis oma kirjutistega end ära elatada On ette nimetanud, millistest teemades oma teostes räägib I osa teemaks pakkus välja-inimese võitlus maaga. Krõõda teema on sissejuhatus. Tema surmas algav kõik ja sellest sündmusest alates muutub teiste elanike elu pöördeliselt
Ta olevat vahele jäänud vilja varastamisega kolhoosi põllult, mis oli nende talu koosseisus. Kuna Aliide ei tahtnud küsimustele vastata pani ta raadio kõvasti mängima. Aliide ütles et tema pole fasist, tema oli hoopis eeskujulik kommunist, pärjatud aukirjade ja medalitega. Aliide ja tema mees Martin olid head parteilased. Zara sai aru et Aliidet on raske rääkima panna. Aliide soovitas nüüd magama minna. 2.osa 1936-1939 Lääne-Eesti Aliide ja tema õde Ingel läksid kirikusse. Nad tahtsid oma mustade siidsukkadega poistele silma jääda. Pärast surnuaias nägi Aliide meest kes talle koheselt meeldima hakkas. Ingel tõmbas aga poisi tähelepanu endale ja nende vahel süttis armastus. Aliide oli kade, et Ingeel temalt ainsa mehe kada ta tahtis ära võttis. Aliide nägi kuidas Ingliga ainult head asjad juhtuvad, tal ei juhtu kunagi ühtegi äpardust ja kõik mida ta puutub muutub heaks. Peagi tulid Ingli ja selle poisi, Hansu, vahel pulmad.
ta kohe puuduvaid asju tähele. Kuid kõigi üllatuseks ei teinud härra Maurus sellest suuremat asja ja ütles, et ta andis nagunii käsu need ära koristada. Asi lahenes nii et Slopasev lubas uued asemele muretseda. Peale seda arutasid Ivan ja Voitinski inimloomu üle. XI Härra Maurus küsitles pidevalt Indrekut, et kas ta kuulis ja nägi midagi sellest ööst. Indrek ütles et ei näinud midagi, kuid lõpuks tunnistas ,et kuulis küll kuidas palliga visati. Sellest sai härra Maurus aru, et Indrek oli ennem valetanud. Ja siis ta küsis miks ta valetab. Indrek vastas et tema oli teda valetama õpetanud. Sellest läks härra Maurus närvi ja kutsus teised kuulama, kuidas teda süüdistatakse. Selle peale ütles Indrek, et ta võib lahkuda, kuid ka sellega polnud härra Maurus rahul. Lõpuks tunnistas Indrek kõik nii üles kuidas oli, sest härra Maurus meenutas talle mingil moel tema isa. Härra Maurus enamus
tagasi tuleb VI - Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja - Maurus ootas teda enda kabinetti, uuris kus on ta kaaslane ja kontrollis ka poiss on joonud alkoholi, lasi õhata, pani Indreku jälle kõike ära rääkima, siis lasi poisi magama - hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd
loominguga (1814 oli Norra vabanenud Taani võimu alt), kirjutas värssdraamasid Norra ajaloost ja laenas teemasid skandinaavia saagadest.1864 läks vabatahtlikult maapakku, kus valmisid tema uuenduslikud näidendid. "Peer Gynt" (1867) egoistlikust hulkurist, kes on lindpriiks kuulutatud. Solveig ootas teda kogu elu. "Nukumaja" (1879) räägib naiste õigustest. Peategelasesse Norasse oli juba isa suhtunud nagu lapsesse või mänguasja, kuid tema tahtis elada inimväärset elu. Nora otsustas kodust lahkuda, kui mees ütles, et tal on kohustused tema ja laste vastu, ütles Nora, et tal on kõigepealt kohustused iseenda vastu. Ibseni arvates pidi inimesel olema mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teha sõltumatuid otsuseid. Näidendi lõpp oli selle aja jaoks väga skandaalne. Ibsen oli esimesi XIX sajandi kirjanikke, kes nii julgelt näitas naise õigusetut seisundit tollases ühiskonnas. "Kummitused" (1881) räägib pärilikkuse probleemist
Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast seda kui ta on näinud jõe puhastamise algust. 5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest kord
Hea on kellegagi suhelda, sest koolis seda teha ei saa. J otsustab pidada dieeti- ei suhkrule, nisujahule ja kartulile. +2,5 ,, Kooli lõpuni on jäänud 1 kuu. Irkalt sain kiita, et olen end kokku võtnud ja kindlasti pole ma enam õppeedukuse ja koolikohustuse täitmise poolest klassi murelaps 2002." Kairiti ja tema sõpradega kohtudes on neil plaanis noorsoovahetusprojekti korras sõita Rumeeniasse. ,,Kairi on just see inimene, kes oli mu elust puudu. Sõber. Päris Sõber. Mu päevade ingel. Kogu see muredetulv, mis mu sisemust viimase aasta jooksul ängistanud, on lõpuks jagamist leidnud ja nalja saab ka nii palju, et anna otsad." Kairi ema saab talle tasuta kolmeks kuuks jõusaali pileti. +2,6 J on püsid vööst laiaks jäänud aga pluused on rinnust rinnalihaste treenimise tõttu ümber, akne tõttu määratakse talle kvartslambi ravi ja ta on juba oma päevitunud jume kohta tänaval komplimente saanud. Evita modelliagentuurist peetakse J tänaval kinni ja pakutakse talle
· 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub ideaalist, aga mitte tegelikkusest. Kirjanik omistab tegelikkusele seda, mida ta tahaks elus näha, sest tegelikkus ise ei rahulda romantikut nad on tegelikkuses pettunud. · Siit ka mässu romantiseerimine. Näide: Lermontoni poeemi ,,Deemon" peategelane on paradiisist välja aetud ingel, keda Lermontov kujutab tüüpilise romantilise mässaja ja kannatajana. · Ideaalist saab tegelikkuse vastand. Tekib lõhe tegelikkuse ja ideaali vahel. Üks saksa romantik: ,,Mulle ei meeldi, kui luuletus on seotud reaalse maailmaga. Selleks, et vältida tegelikkuse ängistavaid olusid, tuleb varjupaika otsida fantaasiast." Georg Sand: ,, Kunst ei ole reaalse tegelikkuse kujutus, vaid ideaalse tõe otsimine." · V
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits
Sada aastat üksildust Autor: Gabriel Garcia Marquez Sisu: Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano... See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees avastusele, kui oli päevi päikest vaadelnud , et maa on ümmargine kui apelsin. Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba tõestatud. Kui mustlased t
Lisetele. Niisiis pandi kondid kirstu ja Jürka laskis nende matmiseks uuesti kirikukella helistada, et lõpuks asjaga ühele poole saada. Nüüd tahtis Jürka oma kaksikud pojad kiriku hingekirja panna. Ta läks selle jutuga kirikuõpetaja jutule. Kirikuõpetaja küsis uuesti Jürka isikutunnistust näha ja küsis, kust Jürka selle sai. Jürka vastas, et see on tal Peetruse käest saadud ja ingel tõi talle selle ära. Kirikuõpetaja tegi jällegi nägu, nagu ta usuks, et Jürka on Vanapagan ja ta teab Peetrust ja ingleid, kuid ütles, et isikutunnistus on võltsitud. Jürka läks üsna endast välja ja tahtis minema hakata. Siis küsis kirikuõpetaja, et miks ta üldse tema jutule tuli ja siis rääkis Jürka, et ta tahab kaksikuid hingekirja panna. Kirikuõpetaja imestas, et kuidas saavad Jürkal kaksikud pojad olla, kui ta naine surnud on
Ihalus võimu järele saatis ta halvale teele. Ta õppis musti jõude ja sai aegade suurimaks kurjaks maagiks. Tema hingel on kirjas palju mõrvu, ta tappis oma vanemad ja Harry vanemad Lily ja James Potteri. Nüüd on ta uuesti tõusnud ja ootab oma kaaskonnaga õiget hetke, et peale tungida. Ron Weasley - punapäine, kleenuke ja paljude tedretäppidega puhtavereline võlur. Harry Potteri parim sõber. Ta on pärit vaesest ja suurest perest, tal on 6 õde-venda. Ta armastab hirmsasti magusat ja on üpriski julge poiss. Ta on aidanud Harryt paljudes seiklustes, kuid on samuti Harry peale kade. Ta püüab seda varjata, kuid mõnikord see tal ei õnnestu. Roni prototüübiks on autori parim sõber. Hermione Granger - kahupäine, väga tark tüdruk, kes õpib kõik ära, on väga kohusetundlik ja kangekaelne. Tema mõlemad vanemad on mugudest hambaarstid. Tema on teine Harry parimatest sõpradest. Kui ta midagi ei oska, siis tormab ta
Tekkis arutelu pereiseselt v.a. elli ja jõuti otsusele et kuigi sass ol ivargamäele võetud olenemata tema lombakast jalast ei tohiks ott elli mehek saada kuna ta on iolnud mitmenaisepidaja. Öösel hakkas tiina karjuma et majas on varas ja ajas kogu pererahva ülesse ja varjust kes välja hüppas tinti ära ott, kellel oli juhtnu pärast kole häbi ja seda enam et tiina krõbedik oli talle ära pannud. Ott läks oru aita juuli juurde ja üritas teada saada kas juuli teda ikka armastab ja sai oma jaoks positiivse vastuse, kuid siis küsis ta selle maade kohta mis talle oli lubatud ja juuli sai aru et ott oli siin lihtsalt tema õrritamiseks ja saatis ta ära. XXIII Järgmine hommik otsustatigi ott ära saata maksti veel viimane raha ,ott oli nagu ikka suhteliselt tasakaalukas vahetas sõna tiina ja oskariga ja läks värva juurde, kust ta kutsuti uuesti sööma võttis mõned ampsud ja läks uuesti , ta nägi ka ellit ja ütles talle et ta tuleb tagasi ja võtab elli ära..
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo
tükki ajapärast sealt kuhu kass oli pugenud kui teda märkas, Jürkal tekkib kahtlus ja ehki Lisete teda kõigest väest takistada püüab leiab Jürka sulase järjekordselt küünist ehki ta peaks magama lakkas, seega on selge, et kaks teda on tüssanud ning Jürka vihas kinnisuses põletab Sulase koos küüniga maha, naine siiski hüppab talle rinnale ja elu jätkub kui Lisete väidab, et ikka teda ju armastab. Räägib juhtunust ka Antsule, politsei uuring ei tuvasta midagi. Ants pakkub talle nende tüdruk tugevamat sprti Juula võtta, Juula ja Jürka on koos naernud. Pärast seda kui too uues kohas ennast sisse on seadnud hakkab mees Lisete märgates rohkem kodus käima, ja samuti paneb tähele, et Juula ehki väga töökas näib päeval väsind. Kui kaob ka Juule söögiisu kahtlustab Lisete ja läbi lõksu saab teada, et Jürka last kannab Juula. Tulises vaidluses
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et 9 paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju vähemalt eestlastele kõik tuttavad, aga selles teoses on kogu see seltskond pandud sellisesse võtmesse, et saab mõelda need kujud ka tänapäeva, samastada nad kellegi või millegagi
Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
