Sakslased nõudsid eestlaste läti pinnalt tagasitõmbumist eesti juhtkond keeldus seda täitmast, siis tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks- landeswehr'i sõjaks. Otsustavaks sai Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga, saksaväed viidi baltimaadest välja Võnnu vallutamise peava 23. Juuni tähistatkse tänini Võidupühana. Ohuallikad- suurimaks ohuallikaks peeti kommunistliku venemaad, mõningat ohtu nähti ka natslikkus saksamaas. Venemaa- näiliselt olid suhted hea naaberlikud, rahutust tekitas kavatsus sõlmida eesti-vene vastastikulise abistamise leping. Selleks nõuti, et eesti lubaks rajada oma territooriumile punaarmee baasid . Eesti kartis, et vastastikuline abi muundub okupatsiooniks. Eesti juhtkond tõrjus kõik vastavad ettepanekud. Saksamaa- saksamaas nähti ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu punaarmeele, see tõttu tihenesid eetsi ja saksamaa suhted
õitsengu. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil sellest hoolimata avalikult tegutseda. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad enda kätte. Nii natsionaalsotsialistlikus Saksamaas, kui ka kommunistlikus Nõukogude Liidus oli lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada (seda nimetatakse juhikultuseks). Juhikultus oli kõik mis oli juhiga seotud- elulugu, välimus, harjumused ja isegi puudused, need kuulutati headeks omadusteks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaale oli selleks natsionaalsotisialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei
USA 1. maailmasõjas Sõja alguses andis USA Antanti riikidele laenu, aga otsustas ise jääda neutraalseks. Seda otsust pooldasid ka enamus rahvast. Sõjaga liitumiseks ei tehtud mingeid ettevalmistusi enne 1915. aastat ja armeed hoiti endiselt väiksena. Ajaga hakati Saksamaas nägema kaabakat, kes käitus väga valesti Belgias 1914. aastal ja uputas Lusitania 1915. aastal hoolimata sõjaõigusest. 1917. aastal hakkasid Saksa allveelaevad PõhjaAmeerika laevu uputama ja Mehhikot USA vastu hälestama ja rahaliselt aitama. See sundis USA valitsust sõjaga liitumisele mõtlema. Põhjust Euroopas demokraatia kaasaaitamiseks nähti Venemaa veebruarirevolutsioonis, kuna see näitas, kui rahulolematu
tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes eesmärkides. Sisuliselt tähendas aga see leping maade ja rahvaste jagamist - Egiptus Inglismaale, osa Marokost Prantsusmaale, osa Hispaaniale jne. 18. sajandist peale oli nende riikide vahel valitsenud äge konkurents ning peetud ka sõdu. Uus rahvusvaheline olukord sundis vanu vastaseid aga kokku leppima, sest mõlemad nägid Saksamaas ohtlikku vaenlast. - värvige kontuurkaardil riigid vastavalt liitu kuulumisse - kumb liitudest oli Teie meelest tugevam ja miks? Minu arvates oli tugevam liit Atant, sest sellel liidul olid ühised eesmärgid ja vaenlased, samas kui Kolmikliit oli väga kõikuv ja tekitas teistes Euroopa riikides rahutust, kuna Saksamaa loobus liidust, kust ta kohustus Prantsusmaad mitte ründamast. 3) Kuidas sai Liibüast Itaalia asumaa? Juba 19
Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi hooleks, kuid sealt abi ei tulnud. Seejärel otsiti uusi lahendusi ja otsustati lõpetada sõda Nõukogude Venemaaga. 1920.a sõlmiti Tartu rahuleping, kuid meile ei õnnestunud koheselt saada Rahvasteliidu täieõiguslikuks liikmeks. Iseseisva riigina nägi Eesti aga ohtu Saksamaas ja Venemaas. Viimane oleks igal sobival momendil soovinud Eesti vabaduse hävitada. Suhete parandamiseks ehitati suured kaubahoidlad Venemaa jaoks ja sõlmiti Moskvaga mittekallaletungi leping. Otsustati luua Balti liit Soome, Eesti,Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid kahe viimase riigi vahel tekkisid tõsised konfliktid, mille tõttu ei olnud enam võimalik ühist liitu luua. Reformid: Eestil tekkisid esimesed majanduslikud raskused seoses Venemaaga kaubitsemisel.
Saksa vägede vastu. Paljud inimesed sõjakartuses evakueerisid Nõukogude Liitu, lootes et seal on parem elu ja nende kodu ei saa nii palju kahjustada. Paljud noored mehed läskid Punaarmeesse juba selle pärast, et nende vanemad olid venelased ja elasid Venemaal ja see oleks olnud nende soov. Kuna loodeti Saksa tulekut ning seda kui pääsemist vene võimu alt, siis oli kahetsus suur ja inimesed olid pettunud Saksamaas. Ka see pettumus oli üks põhjus, miks inimesed Punaarmeesse läksid. Eesti riigi ja eestlaste teiseks valikuks Teises maailmasõjas oli sõdida Saksa poolel. Esimeseks põhjuseks, miks Saksa poolele mindi oli 1941-1944 aastatel toimunud sundmobilisatsioon. Sõduritel olidi valida kelle poolele nad läksid. Kui osad läksid Punaarmee poolele, siis teised valisidki Saksa väe ning kui satuti mobilisatsiooni alla, siis oli nende kohustuseks Saksa väes sõdida.
Tsaari oktoobrimanifest rahustas kõrg kodanluse maha lubadusega reformida valitsemist. 5 võrrelge soome ja eesti arengut 20 saj. algul Enam- vähem sarnane. Soomel oli suurem autonoomia ja võimalus iseseisvumiseks. Samas oli vasakpoolne liikumine aktiivsem just Soomes. 6 tooge välja Baltimaade sarnasused ja eripärad 20. saj Eesti ja läti olid sarnasemad. Toetuti vene erakondadele ja peti peavaenlaseks saksa elanikkonda. Leedus nähti aga Saksamaas toetust Venemaa ja poolakate vastu, oli võtnud suuna iseseisvumisele. Riia oli tööstuslikult kõige enam arenenud. Leedu oli põllumajanduslikum.
president.Valimisõigus tõsteti 22. Eluaastale. Valimine oli nüüd isikuvalimine. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. Aasta aprillis valiti K.Päts presidendiks. Peaministriks sai K.Eenpalu, ülemjuhatja oli J.Laidoner. Opositsiooni tähtsaim keskus oli TARTU ja nn TARTU VAIM. 2.Välispoliitika Peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks peeti. Venemaad mõnigast ohtu nähti ka Saksamaas. 1920. aastate algupoolel otsustati moodustada Balti liit. Balti liit tähendas viie Balti riigi tihedat sõjalis-politilis koostööd ja oli mõeldud Venemaa vastu. Paraku ebaõnnestus liidu loomine. 1923. Aastal sõlmiti Eesti Läti kaitseliiduleping. 1920. Aastate II poolel ja 1930. Aastate algul normaliseeriti suhted Nõukogude Liiduga. 1921. aastal asutus Eesti Rahvasteliitu. Eesti püüdis osaleda rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises
tehnoloogiate patentidele (33 000) ning oli ka Bluetooth lähiala traadita tehnoloogia leiutaja. 2013 mai seisuga on Ericsson ajakirja Forbes hinnangul 90. kohal maailma hinnatumate bärndide edetabelis. Oma 33.8 miljardilise aastakäibega pakub Ericsson tööd 113 989-le inimesele, sealhulgas 18,008-le Rootsis. Firmal on esindused ja toimiv tegevus rohkem kui 180 riigis, Ericsson tegutseb näiteks ka Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Soomes, Saksamaas, Hong Kongis, Indias, Iirimaal, Itaalias, Ungaris, Suurbritannias ja USA-s. Lars Magnus Ericssoni kokkupuude telefonidega algas juba tema nooruses kui ta töötas firmas, mis valmistas telegraafiseadmeid Rootsi valitsusasutusele Telegrafverketile. Aastal 1876, kui ta oli 30 aastane, alustas ta oma sõbra, Carl Johan Anderssoni abiga oma telegraafiremonditöökoda. Stockholmi kesklinnas asuvas remonditöökojas parandati välismaal valmistatud telefone
Sõja algetapil oli ülekaal sakslastel. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juuni. Sõja lõpetamine Rahva seas kasvas soov sõda lõpetada. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud. Rahulepingule kirjutati alla 2.veebrualil 1920. Eesti välispoliitika 1920-1930.a Ohuallikad Suurimaks ohuallikaks peeti Venemaad. Mõningast ohtu nähti ka Saksamaas. Kuna Eesti võimalikud vaenlased olid suurriigid, siis ei saanud panna omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlule, vaid selleks tuli kasutada ka välispoliitika võimalusi. Balti liit 1920.aastate algul otsustati moodustada Balti liit, ehk Soome, Eesti, Läti, Poola, Leedu liitu. Kuid see jäigi unistuseks, kuna takistusteks olid Balti riikide omavahelised vastuolud ja konfliktid. Suhete normaliseerimine Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus-ja kultuurisidemetega
seadus, millega Inglismaa nn valged kolooniad ja dominioonid (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) said peaaegu täieliku iseseisvuse neist ükski ei olnud sise- ega välispoliitiliselt teisele allutatud. Briti impeeriumit hakati ametlikult nimetama Briti Rahvaste Ühenduseks. Suurbritannia välispoliitilisteks põhisuundadeks olid: 1) tasakaalu hoidmine Euroopas ning 2) võitlus kommunismiohu vastu. Inglismaa püüdis takistada Saksamaa tugevnemist, kuid samas nähti Saksamaas ka tasakaalustavat jõudu, kuna juhtrolli Euroopas püüdis etendada Prantsusmaa. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkuleppe, mille alusel lubati Saksamaa taas oma sõjalaevastikku üles ehitada. 1930. aastate II poolel seisis Inglismaa vastu kasvavale natsismiohule ning püüdis diplomaatiliste vahenditega II maailmasõda ära hoida. Prantsusmaa majanduselu Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused;
Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi arvel. Kui abi Läänest oli võimatu, oleks pidanud valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoritele, mitte toita end pettekujutelmadega. 1938. a lõpus kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid sel sammul polnud mingit kaalu
arhitektuuriansambel, kuhu kuuluvad ka Prantsuse ja Saksa katedraal. Brandenburgi värava lääneosa juurest algab Strasse des 17. Juni (17. juuni tänav), mis suundub läbi loomaaia (Tiergarten) ning avara ja vaimustava pargi, mis omal ajal oli kuninglik jahimets. Inimarengu indeks ja SKP 2011. aastal oli Saksamaa inimarengu indeksi järgi 9.- dal kohal. Esimestel kohtadel olid, Norra, Austria ja madalmaad. Saksamaas tahapoole jäid aga Rootsi, Sveits, Jaapan jne. Eeesti oli 34.-dal kohal. Eestist tahapoole jäid aga sellised riigid, nagu näiteks Läti, Slovakkia, Malta ja Portugal. 2010. aasta seisuga oli Saksamaal SKP ühe inimese kohta 118, mis oli täpselt sama, mis Belgial. Selle tulemusega jagasid nad Euroopas 4 ja 5 kohta. Ettepoole jäid veel Holland, Taani ja Rootsi. Eesti SKP oli 64, mis on suhteliselt madal ja jääb alla Portugalile ja Kreekale.
Charles de Gaulle Prantsuse kindral ja riigimees, kes juhtis Prantsusmaa vägesid II MS ja sai sellejärgsel ajal Prantsusmaa riigijuhiks. Lisaks edendas ta oluliselt Prantsusmaa huve maailmaplaanil, kuid tekitas mõningaid pingeid liitlaste vahel. Winston Churchill Suurbritannia poliitik, sõjaväeohvitser ja Suurbritannia peaminister, keda loeti üheks sõjaaja parimaks riigijuhiks. Oli üks esimesi, kes nägi Saksamaas ohtu ja hakkas selle vastu rääkima ja võitlema ja mängis väga olulist rolli II MS. 9 Karl Selter Eesti diplomaat ja välisminister, sai tuntuks Baaside Lepingu allkirjastamisega Moskvas 1939. aasta septembris. Erwin Rommel Tunti ka kõrberebasena, oli üks Saksamaa kõige tuntumaid ja oskuslikumaid väejuhte, kes saavutas edu Itaalias, Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas ja oli üks tankisõja ja ründava sõjaviisi pioneere ja tuntumaid esindajaid. Oli tuntud nii
lepingut, mille alusel loodaks Balti riikidesse Punaarmee baasid) Eesti üritas hädaohtu vähendada: 1)Eesti tõrjus Venemaa ettepanekud Balti riikidega lepet sõlmida, oletades õigesti, et pakutavast abist võib saada sõjaline okupatsioon 2)1934. a sõlmisid Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja koostöölepingu, mis sa nn Balti Antanti aluseks, kuid julgeoleku koha pealt ei omanud see tähtsust 3)Kõrgemad sõjaväelased püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni, kuid lähenemiskatsed ei kandnud vilja 4)Eesti üritas mängida Saksamaa ja Venemaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. a oli see mingil määral edukas Kultuur 15. Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. 1)Kirjanduses valitses 20. a algul luule, alates 1925. a nihkus esiplaanile proosa(Tammsaare) 2)Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: ,,Vanemuine", ,,Estonia", 2Tallinna
antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes eesmärkides. Sisuliselt tähendas aga see leping maade ja rahvaste jagamist - Egiptus Inglismaale, osa Marokost Prantsusmaale, osa Hispaaniale jne. 18. sajandist peale oli nende riikide vahel valitsenud äge konkurents ning peetud ka sõdu. Uus rahvusvaheline olukord sundis vanu vastaseid aga kokku leppima, sest mõlemad nägid Saksamaas ohtlikku vaenlast. 4. 1907. a. - leping Inglismaa ja Venemaa vahel, millega jagati mõjusfääre Aasias - Afganistan Inglismaale, Iraani põhjaosa Venemaale, kaguosa Inglismaale ning keskele pidi jääma neutraalne tsoon. Tiibetiga lubati suhelda edaspidi ainult Hiina vahendusel. MAROKO KRIISID. Kahel korral (1905 ja 1911) puhkes Euroopas tüli Maroko pärast ning mõlemal korral oli maailm täis sõjaohust johtuvat pinget. Nagu näeme, oli 20
Saksamaa tugevnemine ja natside võimuletulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. 1930. aastate esimesel poolel tehti katseid sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, sh Idapakti, mis oleks garanteerinud Balti riikide puutumatuse. Need katsed ebaõnnestusid. 1935. a sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku mõjusfääri. Eesti jäi kahe totalitaarse suurvõimu natsliku Saksamaa ja stalinliku NSVL vahele. Saksamaas nähti jõudu, mis oleks suuteline NSVL ohjeldama. 1938. a algul muutud olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudsid inimohvreid. 1938. a detsembris deklareeris Eesti neutraliteeti, millel puudus aga reaalne jõud ja rahvusvaheline tunnustus. Juunis 1938 sõlmis Eesti mittekallaletungilepingu Saksamaaga, püüdes sellega näidata, et keegi teda ei ohusta. Avalik arvamus jäi siiski saksavastaseks. 4. Majanduselu TÖÖSTUS MAJANDUSKRIISINI
kaua nõrgana. · Suurbritanniale ei olnud majanduslikult nõrk Saksamaa kasulik. Suurbritannia majanduse sõjajärgne taaselustamine oleks oluliselt seotud üldise majandustõusuga. See oleks võimalik siis, kui tööstusmaade elanikkond suudaks osta Inglismaa tooteid. Enne 1914. aastat oli Suurbritannia suurimaks kaubanduspartneriks Saksamaa. · Ameerika Ühendriigid tahtsid Saksamaa võlakohustuste fikseerimisel lähtuda eelkõige riigi maksuvõimest. Nägid Saksamaas oma tulevast elujõulist kaubanduspartnerit. Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasid selle, et Versailles` rahulepingus ei olnudki reparatsioonide suurust kirjas. See pidi otsustatama hiljem (aprillis 1921 - 6 600 000 000 naelsterlingit). Sakslased kurtsid, et neilt nõuti "blankotseki" (tühja blanketi) allkirjastamist. Millest lähtusid sõja võitnud riigid Saksamaale reparatsioone määrates? Kuidas mõjusid reparatsioonimaksed Saksamaa edasisele arengule
*Esimene häirekellaks oli 1935. aastal sõlmitud Inlgise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla *Suureks ohu märgiks oli ka Venemaa aktiviseerumine *Septembris 1934 sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai nn Balti Antandi aluseks *Mõningad ringkonnad eeskätt kõrgemad sõjaväelase püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni 33. Kultuurielu Riik ja kultuur *Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine *Riiklikul tasandil hakati tähelepanu pöörama eestlaste raahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest *Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest *Olukorra lahendamiseks loodi 1925
Eesti suhteid Saksamaaga ja muutnuks ta võimalikuks rünnaku märklauaks. · Rahutust tekitas ka 1934.aastal päevakorrale tõusnud kavatsus sõlmida Eesti-Vene vastastikuse abistamise leping nõuti, et Eesti lubaks rajada oma territooriumile Punaarmee baasid (eesti juhtkond tõrjus kõik ettepanekud) Suhted Saksamaaga · ühelt poolt tähendas natside võimuletulek Saksamaal sõjaohu kasvu. Samas nägid mitmed ringkonnad Saksamaas ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu Punaarmeele. · 1930.aastate lõpul tihenesid Eesti ja Saksa sõjaväelaste suhted, saksamaalt telliti sõjavarustust, vahetati luureinformatsiooni jne, · 1939.aastal sõlmitud Eesti-Saksa mittekallaletungilepingut käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele Neutraliteet
enamikule eestlastest oli selgeks saanud, et Venemaa kommunistliku korra vastu tuleb iga hinna eest võidelda. See oli pealesunnitud sõda, mida peeti mitte uute maade vallutamiseks või teiste rahvaste alistamiseks vaid oma kodu kaitseks. Neid eestlasi, kes sõdisid hävituspataljonides koos venelastega, pidas aga enamik eestlasi oma rahva reeturiteks. Kõige selle pärast nägi enamik eestlasi pärast sõja puhkemist Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel oma ainsat arvestatavat liitlast Saksamaas ning sajanditevanune vaen vajus olukorrast tingituna tahaplaanile. 5 Kui sügav oli rahva viha, milleni kommunistide tegevus Eestis oli enamuse eestlastest viinud ja kuivõrd vajalikuks peeti võitlust Nõukogude Liidu vastu, seda võimaldab hinnata seegi asjaolu, et sellele vaatamata, et ka sakslased osutusid Eestis lõppkokkuvõttes ikkagi okupantideks, Eestis Saksa okupatsiooni ajal sakslaste
SÕJAPLAANID - Saksamaa: a) purustada Suurbritannia, eriti selle mereline võimsus b) nõrgestada Venemaad ja hävitada selle lääneosa c) anda hoop Prantsusmaale - Prantsusmaa: a) Alsace-Lorraine Saksamaalt, Prantsuse-Preisi häbi - Suurbritannia: a) vähendada Saksamaa mõju b) hoiduda kolooniate ümberpaigutamisest - Venemaa: a) nõrgestada Saksamaas b) saada juurdepääas Musta mere väinadele - Türgi: a) suurendada kontrolli Taga-Kaukaasias - Austria-Ungari: a) ülemvõim Balkani poolsaarel - 2. augustil okupeeris Saksamaa Luksemburgi. 21. augustil tungis Belgiasse. Kiiret edasitungi Prantsusmaale takistasid Belgia kindlused - Liege'i kindluse pärast kestis sõda 11 päeva - Piirilahingus kohtusid 5 saksa, 3 prantsuse ja 1 inglise armee. Viimased kaks taganesid
regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sel tähtsust) * 1938 Eesti, Läti ja Leedu deklareerisid, et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid, mis rääkisid liikmesriikide ühissanktsioonidest agressorite vastu (seda sammu käsitleti kui neutraliteedipoliitikat, mis aitavat vältida sõda Balti regioonis) * püüti leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni (tihendati kontakti Eesti ja Saksa sõjaväelaste vahel; Saksamaalt telliti üha enam relvi..) - Berliin ei olnud Eestist huvitatud ja lähenemiskatsed ei kandnud vilja * Eestil jäi üle mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel - õnnestus mingil määral kuni 1939. aastani - pärast Teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks
Pärast I maailmasõda jagasid võitjad Saksamaa aga neljaks okupatsioonitsooniks ning kehtestasid 4D poliitika. Samuti jagati neljaks ka Berliin. See kõik otsustati 1945. aastal toimunud Potsdami konverentsil. Selline okupatsioonitsoonideks jagamine lõppes sellega, et 1949. aastal kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), mis oli demokraatlik ja Saksamaa Demokraatlik Vabariik (SDV), mis oli kommunistlik ja kuulus NL mõjusfääri. Taoline lõhenemine tekitas pingeid nii kahes Saksamaas kui ka lääneriikide ja NL vahel. Üldises plaanis oli võitjate poliitika erinevuseks pärast II ja pärast II maailmasõda üldine suhtumine Saksamaasse. Pärast I maailmasõda suhtuti Saksamaasse vihaga ning taheti talle kätte maksta. Seda iseloomustab hästi fakt, et Genova konverents aastal 1922 oli alles esimene, kus Saksamaad võeti kui võrdväärset. Selline alandav suhtumine süvendas Saksamaa revansitahet. Pärast II maailmasõda püüti Versailes` süsteemi vigu vältida
pakti artikleid, mis rääkisid liikmesriikide ühissanktsioonidest agressorite vastu. Seda sammu käsitleti kui neutraliteedipoliitikat, mis aitavat vältida sõda Balti regioonis. Paraku polnud ükski demokraatlik riik valmis Baltimaade erapooletust garanteerima, selleta aga ei kindlustanud neutraliteet Eesti rahvastikku julgeolekut. Samal ajal püüdsid mõningad ringkonnad eeskätt kõrgemad sõjaväelased leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni. Neil kaalutustel tihenesid kontaktid Eesti ja Saksa sõjaväelaste vahel ning Saksamaalt telliti üha enam relvi. Et aga Berliin polnud Eestist kuigivõrd huvitatud, siis ei kandnud lähenemiskatsed vilja. Seega jäi Eestile vaid üks võimalus: üritada mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939.aastani selline balansseerimine
Ohu allikad Eesti poliitikud kartsid maa turvalisuse pärast. Riigi asukoht: Läänemere idaosas loeti poliitiliselt ja strateegiliselt oluliseks piirkonnaks, mida mitmed riigid võiksid tahta oma kontrolli alla haarata. Suurimaks ohuallikaks peeti Venemaad. Venemaa ajaloolisele tungile laiendada impeeriumi piire ning raiuda aken Euroopasse lisandus kommunistliku juhtkonna unistus maailmarevolutsioonist. Mõlemale püüdele olid vastiseseisvunud riigid takistuseks. Mõningast ohtu nähti ka Saksamaas, mis võis ajaloolisele kogemusele tuginedes samuti pretendeerida Baltikumi valitsemisele. Ilmasõja lõppedes oli aga Saksamaa sedavõrd nõrgestatud, et otsene kallaletung teistele riikidele polnud mõeldav. Oht kasvas pärast natside võimuletulekut, kes kavandasid sajandite eest katkenud ittatungi jätkamist. Kuna Eesti võimalikud vaenlased olid suurriigid, siis ei saanud panna omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlule, vaid selleks tuli kasutada ka välispoliitika võimalusi
lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. · Esimene häirekell 1935.a Inglise-Saksa mereväeleping · Venemaa aktiviseerumine. · Balti Antant. Leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sellel tähtsust. · Neutraliteedipoliitika. · Saksamaale lähenemine, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni. · Pärast teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. ______ V TEINE MAAILMASÕDA (LÄHIAJALUGU I) Kokkuvõte: BRIAND-KELLOGI PAKT · (Pariisi pakt,1928)): · patsifimiajastu kõrghetk. · Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. · 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi.
Loomise töö algas 18. Saj. Sisuliselt oli Rooma õiguse kodifitseering. *Est võttis üle Vene seadustiku. AGBG tehtib tänaseni, on hästi ja põhjalikult koostatud. Code Civil Paneb paika kitsed printsiibid, mida tuleb järgida. Napolion: seadus peab olema nii lihtsalt koostatud, et seda mõistaks ka inimene tänavalt. Ta hoolitses ka CC leviku eest Euroopas, "eksportis" seda Itaaliasse, Poola, Saksamaa. Pärast Napolioni kukutamist arutati Saksamaas kas jätta CC seal kehtima (kehtis edasi Reini vasakkaldal). Sakslased ise asusid seda uurima ja töötlema. Code Penal Need Napolioni koodeksid muutusid Euroopa kodifitseerimise eeskujuks. Loovad ühe rahvusriigi piires ühtse õigus ruumi. Rahvusluse toob Saksamaa õigusteadusesse ajalooline koolkond, kellega seotud von Savigny. Ta leidis, et õigus on rahva vajaduste ja ajaloolise arengu tulemus. Seda loomulikku arengut ei tohi mingi koodeksiga tähistada
annaabi.ee 
