Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saksamaa Liit Vabariik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kantsler, blokaad, kojast, riigipäev, adenauer, turumajandus, ettevõtlus, konkurents, taastati, elamispind, töötu, välispoliitika, perioodiks, hallesteini, doktriin, ainsad, sakslased, valitsesidTeise poole moodustasid Ida-ja Kesk-Euroopa riigid eesotsas NSVL-ga . Ida-Euroopa alla kuulusid Bulgaaria ,Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Poola , NSVL , Saksa DV , Jugoslaavia. NSVL koosseisu kuulusid 15 liiduvabariiki : Eesti NSV , Läti , Leedu , Ukraina... Heaolu ühiskond kujunes Lääne-Euroopas , tunnusjooned: kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisus e. toetused , hea haridustase , kättesaadav ja kiire arstiabi , väike tööpuudus, turumajandus, demokraatia ,Itaalia, Lääne-Saksamaa, Jaapan arenesid väga kiiresti. Energiakriis-naftat tootvad riigid otsustasid tõsta 10 korda nafta hinda. Sellega sai otsa odava tooraine aeg. Tuli mõelda odavast majandamisest ja kokkuhoiust. 1970.datel kujunes välja infoühiskond = meedia , arvutid, ühiskonna globaliseerumine. Demokraatia laienemine Demokraatia laienes lääne pool , samas vähenes Ida-Euroopas , kus süvenes külm sõda. *Võeti kasutusele demokraatlik riigikord
doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lammutati Berliini müür. Sotsiaalne turumajandus poliitika, kus riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Okupatsioonitsoon oli tsoon mis kuulus võitja riigile, Saksamaa jagati neljaks. Saksa Liitvabariik oli Lääne-Saksamaa riik, mis oli parlamentaarne, mille valitsust juhtis liidukantsler Konrad Adenauer. Saksa demokraatlik vabariik Ida-Saksamaal tegutsev kommunistlik võim, mis hakkas sotsialismi ehitama
võimuhaaramiskatseid) Marshalli plaan. · USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa ajanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. · Aastail 1948-1952 andis USA abi 17-le Euroopa riigile. · Stalin keelas NSV mõjusfääris olevatel riikidel Marshalli plaanis osaleda. Berliini blokaad. · Lääne-Berliinis tehti ettevalmistusi demokraatiaks. · Nõukogude Liit kehtestas Ida-Berliinis 1948.a. juunis kommunistliku diktatuuri. Algas Berliini blokaad. · Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva
1948.aastal asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas,sellesse haarati ka Berliini Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit
UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia Mitmeparteilisus Õiguste ja vabaduste tagamine Turumajandus Sotsialismi tõrjumine TRUMANI DOKTRIIN, 1947 President Harry Truman (1945-1953) lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_S._Truman MARSHALLI PLAAN, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Eesmärk - Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks
juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites (mis asusid Ida- Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal). Lääneriigid otsustasid, et nende raha hakkab kehtima ka Lääne-Berliinis. Sellele vastuseks blokeeris NSV Liit 25. juunil 1948 kõik Berliini läänesektoritesse viivad raud- ja maanteed algas Berliini blokaad. Berliini blokaad kestis kuni 1949. aasta maikuuni. NB! Berliini blokaad näitas, et Lääneriikide ja NSV Liidu vahel on ületamatud erimeelsused. Nüüd algas tegelikult külm sõda! Saksamaa lõplik lõhenemine: Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik, mille põhiseadus võeti vastu mais 1949
Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes Stalini katse hõivata Lääne-Berliini avas inimeste silmad NL kehtestati kommunistlik diktatuur 1948. Berliini blokaad, kus NL lõikas Lääne-Berliini muust maailmast (pea aasta) Selle tulemusena USA abistas Lääne-Berliini õhusilla(tee) abil elektri, kütuse ja toiduainetega. Seetõttu oli NL sunnitud blokaadi lõpetama kuna USA abile vastu ei saadud. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene
Reagonoomika- USA presidendi Ronald Reagani majanduskava, mis tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist ja maksude alandamist. Üliriik- võimas suurriik, mille mõju ulatub üle kogu maailma(USA, NSV) 11. Kuidas loodi Saksa liitvabariik? Saksamaa lõhenes läänepooleks ja idapooleks. Lääne- Saksamaal korraldati parlamendivalimised ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai kantsleriks Konrad Adenauer. 12. Sotsiaalne turumajandus- Saksa uus majanduskava, mis lähtus põhimõttes, et riik ei sekku vahetult majandusprotsessidesse, ettevõtjate vaba konkurents ja avatud turg. Saksa majandusime- Saksa majanduse kiire kasv. Tänu Marshalli plaanile ja turumajanduse poliitikale. 13. Mis on uus Idapoliitika ja kes on selle esindaja? Eesotsas Willy Brandtiga sõlmiti lepingud suhete parandamiseks ida riikidega( ka NSV ja Ida-Saksamaa). 14. MÕISTED.
võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon; 10 EU riigi+ Kanada, USA sõjalis-poliitiline- majanduslik koostöö, VLO 1955;Varssavi Lepingu Organisatsioon; Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, VMN 1949; Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide
· Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt kehtestatud Berliini blokaad (1948) · Ida-Saksamaal hakati sotsialismi ehitama, majanduslike sidemete nõrgenemine Saksamaa lõhenemine toimus 1949. aastal, kui kuulutati välja Saksa LV põhiseadus. Esimeseks liidu kantsleriks sai Konrad Adenauer. NSVL-i okupatsioonis kuulutati välja Saksa DV. Sotsiaalse turumajanduse tunnused: · Riik reguleerib majandust · Avatud turg · Erakonnad · Raha stabiilsus · Ettevõtjate vaba konkurents · Elatustaseme tõus
* 1960.-1970. aastail võeti vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks, kuid nende elluviimine ei läinud libedalt. * 1970. aastatel alanud majanduskriis oli USA-le tugev tagasilöök. * Järgmise aastakümne algul toimus taas pööre konservatiivse ehk parempoolse majanduspoliitika poole. SISEPOLIITILINE VÕIMUVÕITLUS: * Teine maailmasõda ei toonud USA sisepoliitilisse ellu suuri muutusi. * Riigipeaks oli president, seadusandlik võim kuulus Kongressile: koosnes kahest kojast - Esindajate Kojast ning Senatist. * Jätkus vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. DEMOKRAATIA RASKUSED JA SAAVUTUSED * Ameeriklased üritasid kommunismi levikut piirata nii riigisiseselt kui väliselt. * 1940. aastate lõpul algas USA-s vasakpoolsete vastu suunatud rünnak, mis piiras ka demokraatlike vabadusi. * Kui avastati, et selline käitumine võib ohustada riiki, lõpetati teisitimõtlejate tagakiusamine. * Suureks probleemiks peeti USA-s mustanahaliste olukorda.
VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955 Söe- ja Teraseühendus - riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 19521967. 19672002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Idabloki riigid juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Läänebloki riigid juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia 3. Berliini blokaad 1948 juunis Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. 4. Mao Zedong, Hiina Kodusõda. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS'i
3. NATO asutamine: 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949 aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), mille eesmärk oli eelnevaga sama. NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (1948-1949). Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Külma sõja aastatel täienes organisatsioon uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski
sellele piiri ei pane. VIETNAMI SÕDA 1960- 1973 WILSON Rahvasteliidu loomine. ROOSEVELT väljumine ülemaailmsest maj. kriisist. TRUMAN Marshalli plaan KENNEDY Kuuba kriis NIXON Vietnami sõja lõpetamine. REAGAN Tähesõdade programm, reiganoomika. Truman-kommunismi tõkestamine, trumani doktriin Mao Zedong-liider,Hiina reformid, kultuuri revolutsioon Eisenhower-doomino teooria, doktriin Adenauer-Saksa majandus ime, sotsiaalne turumajandus L.Erhard-viis Adenaueri plaane ellu. Breznev- peale Hrutsovi, stagnatsioon Hurtsov-NSVl liider, sulaperiood, 1952-1964 Reagan-USA president, ulatuslikud maj reformid. Kennedy-Vietnami sõda, atendaat. Nixon- watergate afäär Ford-relvastusalaste piirangute läbirääkimised NSVL Bush sen-lagunes NSVL Castro- kuuba liider, Kuuba kriis. Tatcher-majandus reformid, raudne leedi, maksude vähendus. M.L.King mustanahaliste liikumiste juht. 1948-Berliini blokaad 1949- SM lõhestus
· 1947 o Kujuneb ameerikas välja Trumani doktriin Turman oli USA pres. Def. USA abistab kõiki riike kes võitlevad kommunismi vastu o Mashalli plaan USA majandus abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. (viidi ellu järgneval aastal) Et abi saada: · Riigis pidi olema eraettevõtlus · USA kontrollis kuidas raha kasutada · 1948-1949 o Berliini blokaad saksamaa lõhestumine kaheks riigiks Külmsõda oli ajajärk kui saksamaa oli lõhestatud kaheks. · 1949 o Lõhkes kaks pommi Nõikogude liit teatas oma I aatompommi katsetusest II pomm oli hiinlaste, lõppes hiina kodusõda ning hiina jagunes kaheks · Mandri-Hiina (kommunistlik Hiina rahvavabariik)kommunistliku toetusega · Taivan (Hiina Vabariik) USA toetusega.
NATO 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949 aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), mille eesmärk oli eelnevaga sama. NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (1948-1949). Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Külma sõja aastatel täienes organisatsioon uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski esines ka
Demokraatlik maailm Euroopa riigid ja USA pärast Teist maailmasõda Demokraatia laienemine • Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. • Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. • Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju. • Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
Inimkaotused I MS järel hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit inimest ja kelleks vigaseks jäi 3,5 miljonit inimest. Kadunud põlvkond. Hukkusid peamiselt sõdurid. Rahvusvaheline kohus Nürnbergi protsess II MS tagajärjed demokraatia levik Taastati enamikes Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. majanduskriis Paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandud, aitasid demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. uued piirid Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSVL-ile (+osa Isa-Preisimaast koos Königsbergiga). Itaalia pidi loovutama oma Aafika kolooniad. Albaania taasiseseisvus. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents. USA Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks
(sõditi sõjalist abi andes) .nt kosmose hõivamine/ tuumarelvade täiustamine. Tuumapomm loodi USAS. 1. Aatompommi katsetamine 1945.a.. 1949.a katsetas nsvl oma tuumapommi(varastas infot) .1952.a vesinikupomm usas. 1963.a NSVL sõlmis kokkuleppe tuumarelvade katsetamise keelustamise kohta.Juri Gagarin- esimene nsvl mees kosmoses.Esimesena kuule usas lendas APOLLO 11. Astronaut Amstrong. KÜLMA SÕJA LÕPP:1980-1990(idabloki ja NSVL lagunemine ja saksamaa taasühinemine) 2.Berliini blokaad. 1948.a Berliini Blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest). Lootes saksamaa põlvini suruda ja siis endaga liita.Berliin ei alistunud. Usa suutis õhusilla abil tagada lääne-berliini varustamise ning 342 päeva möödudes oli nsvl sunnitud blokaadi lõpetama.Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. 3.Kriisid: Korea sõda, 1950-1953
mõju on neonatsidel väike, enamasti on tegu noortega, kes on suunanud oma agressiivsuse teisest rassist (enamasti mustanahaliste) immigrantide vastu. Alliierter Kontrollrat Peale Hitleri enesetappu sai Saksamaa presidendi kohused endale admiral Karl Dönitz, kelle ülesandeks jäi sõja lõpetamine. 8.05.1945 saksa väed alistusid, liitlasvägede ülemjuhatus eesotsas Eisenhower'iga oli sellega saanud Saksamaa oma kontrolli alla. Dönitzi valitsust ei tunnustatud, 23. mail nii president kui kantsler arreteeriti. Selle asemel otsustati luua Liitlaste Kontrollnõukogu (Alliierter Kontrollrat), mille legitiimsus Saksamaa valitsemises määrati 5.06.1945 Berliini deklaratsiooniga. Liitlasriike esindasid nende armeede ülemjuhatajad: USA kindral Eisenhower, Briti feldmarssal Montgomery, NSV Liidu marssal Georgi Zukov ja Prantsusmaa kindral Lattre de Tassigny. 1.07.1945 jagati Saksamaa okupatsioonitsoonideks. USA sai Baieri, Hesseni, Baden-Württembergi põhjaosa ja Bremeni.
alandati makse. 2) raha juurdetrükk lõpetati. 3) vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi. 4) riigieelarve koostati defitsiidiga, suurendati riigivõlga. 6. SLV ja SDV (seletus, tekkeaeg, pealinnad). V: SLV Saksamaa Liitvabariik , 1949.a, Bonn. SDV Saksamaa Demokraatlik Vabariik , 1949.a, Berliin. 7. SLV sisepoliitiline elu (juhid, parteid, iseloomustus). V: Juhid: 1) 1950-1960.a->võimul kristlikud demokraadid,juht Konrad Adenauer [ panus: *sots turumajanduse väljatöötamine; riigi kaasamine Lääne koostöö võrguga; leppimine Prants 1963.a Elysee kokkulepe]. 2) 1970.aastad->võimul sots.demokraadid,juht Willy Brandt[teostas nn uut sisepoliitikat]. 3) 1980.aastad->võimul kristlikud demok, juht Helmut Kohl[Saksamaa ühines, Berliini müür lammutati]. Parteid: 1)Kristlik-Demok Liit. 2) Kristlik-Sotsiaalne Liit. 3) Saksamaa-Sotsiaaldemokraatlik Partei. Isel: SLV oli parlamentaarne vabariik
8. Mitmeks okupatsioonitsooniks ja kelle vahel oli jagatud Saksamaa? Miks? Neljaks Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Sest need neli riiki olid II maailmasõja võitjad. 9. Millal ja miks toimus Saksamaa poliitiline lõhenemine? Tulemus? 1949 mai, sest pärast Berliini blokaadi olid NSV Liidu ja USA suhted täielikult rikutud. Tulemuseks lõhenes Saksamaa kaheks ida poolel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, läänes Saksa Liitvabariik. 10. Kes oli K. Adenauer ja milline oli tema majanduse arengukava? Tulemus? Sotsiaalse turumajanduse poliitika? · Konrad Adenauer oli sõjajärgse Saksamaa (Saksa Liitvabariigi) riigijuht 14 aastat. Tema majanduse arengukava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Tähtsaim põhimõte oli ettevõtjate vaba konkurents, mille tagasid avatud turg,
04.1989 Tsernobõli tummareaktori plahvatus 23.08.1989 Balti kett 11.03.1990 Leedu iseseisvumine 13.01.1991 Vilniuse veresaun 20.08.1991 Eesti taasiseseisvumine 21.08.1991 Läti taasiseseisvumine 12.1991 NSVL lagunemine 31.08.1994 võõrvägede lahkumine Eestist 28.09.1994 Estonia hukk http://www.abiks.pri.ee NIMED Adenauer K. SLV kantsler 4050 Aleksander I Vene tsaar 19. saj. Aleksander II Vene tsaar ärkamisajal Aleksander III Vene tsaar, venestaja 19. saj. Alleade S. 70.aastatel sotsialit Anvelt J. Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Brandt W. SLV kantsler 6070 Brazauskas A. Leedu president 90 Brussilov A. Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja Chaplin C. kuulus näitleja, koomik ja rezisöör Churchill W
....2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM..................................................................................8 2.1 Demokraatia laienemine.......................................................................................8 2.2 USA......................................................
AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA Trumani doktriin USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 1949) Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne.
Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne. Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad, autod; AEG - elektrotehnika. 1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow. 20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B
Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid: KDL/KSL (Kristlik-Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer. Tema partei oli võimul 20 aastat ja 1949. a. 73-aastane Adenauer ise valitsusjuht 14 aastat. SLV majandus 1940. aastate lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. lisandunud olid veel miljonid Ida- Euroopast põgenenud sakslased, kes samuti vajasid eluaset, toitu, riiet. käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem.
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed
tootma esimesi tuumapomme. Kohe asuti ka USA-s selliseid pomme valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulnud ei demokraatlike lääneriikide ega kommunistlikku idablokki. Veel üheks külma sõja tunnuseks oli kindlasti Berliini müür ning Berliini blokaad. Külm sõda algaski peale Berliini blokaadi ja lõppes NSV Liidu lagunemisega. Toimusid ka igasugused vastastikused luuretegevused. Lääne-Saksamaal viidi läbi rahareform ning sinna kaasati ka Lääne-Berliin ja see tingis Ida-Saksamaa osa majanduse isoleerituse. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. NSV Liit tahtis, et Lääne-Berliin oleks majanduslikult sõltuv Ida-Saksamaast. Seetõttu toimus
valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist → sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer → tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee → riigis
valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee riigis
kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. 1948 külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Külma sõja avaldumise vormid: · Vastastikune propaganda ja luuretegevus · Võidurelvastumine külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Võidurelvastumine mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. · Kosmose uuringud ning haridus ja teadus
juunil 1948 oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites, mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal. Lääneriigid otsustasid, et nende raha hakkab kehtima ka Lääne-Berliinis. Sellele vastuseks blokeeris NSV Liit 25. juunil 1948 kõik Berliini läänesektoritesse viivad raud- ja maanteed algas Berliini blokaad. Berliini blokaad kestis kuni 1949. aasta maikuuni. Lääne- Berliini 2,2 miljonit elanikku varustati selle aja jooksul lääneriikide poolt õhu kaudu. Toimus 200 000 lendu, iga kolme minuti järel maandus üks lennuk ja viisid sinna kokku 1,5 miljonit tonni kaupu. Berliini blokaad näitas, et Lääneriikide ja NSV Liidu vahel on ületamatud erimeelsused. Seda peetakse ka külma sõja alguseks. NSV Liidul ei õnnestunud sundida Lääneriike Lääne- Berliini endale andma
annaabi.ee 
