kus võib pakkuda liharoogasid, kala, aedvilju ja desserte. Kindlasti kuulub sinna juurde ka leib. Saksa köögil on üldiselt vilets maine, kuna leitakse, et nende toidud sisaldavad liiga palju rasva ja süsivesikuid, kuid väga vähe muud, mis vajalik. Tüüpiliseks saksa toiduks on üks rasvane ja tugev talupojalõuna. Sakslased söövad ligikaudu 4,5 miljonit tonni sealiha ühe aasta jooksul. Lauakombed Saksamaa rahvusjoogiks on õlu, kõige levinuim toost on Zum Wohl! (veiniga) ja Prost! (õllega)- mõlemal juhul soovitakse head tervist. Kui olete Saksamaal ja istute söögilaua taga siis ei tohi enne sööma hakata, kui võõrustaja on öelnud: Guten Appetit! Nuga on paremas ja kahvel vasakus käes. Kui söömine on lõpetatud, asetatakse nuga ja kahvel teineteisega paralleelselt üle taldriku paremale poole. Nii, et otsad osutavad kella 10 suunas; nuga peaks olema kahvli kohal nii, et terapool osutuks taldriku poole.
Külluslikud, rammusad, magusad, kasutatakse palju koort ja võid Toidukorrad Hommikusöögiks Lõunasöök 12-st 13-ni tass kohvi klaas mille juurde kuulub mahla, leiba, klaas õlut või veini ka prantssaia, juurde personali sööklates juustu, sinki, vorsti, võid, marineeritud supp, köögivilja, kala, liha- või kalaroog koos jogurtit, kuivi helbeid, aedviljade ja kartulite keedist või nuudlitega Õhtusöök ja joogid Abendbrot, otsetõlkes Reinvein - valge ja veidi õhtuleib 19-st 21-ni magusavõitu Aperitiiv Jookidest tarbitakse musta, koore või piimaga Liha-, kala-, kohvi, vähem teed aedviljaroog ja leib Palju juuakse mineraalvett
Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Keskhommik- snäkid Lõunasöök- päeva tähtsaim söögikord! 12.00-13.00 supp; liha- või kalaroog aedviljade, kartuli või nuudlitega joogiks mahl, mineraalvesi, õlu või vein(Reinvein) Õhtuoode- kohv ja kook Õhtusöök e. abendbrot- 19.00-20.30 sarnaneb lõunasöögiga, kuid juurde pakutakse leiba Tüüpiline Saksa toit on üks rasvane ja tugev talupojalõuna 4,5 miljn. tonni sealiha aastas Valmistusviisid Lihast ja köögiviljadest valmistatakse pajaroogasid Kala hautatakse või keedetakse Aedvilju keedetakse, marineeritakse ja kasutatakse toorelt Piirkondlikud erinevused
..............................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED......................................................................................6 5.1.Eesti köök.......................................................................................6 5.2.Vene köök.......................................................................................6 5.3.Saksa köök......................................................................................7 LISA 1..................................................................................................8 LISA 2........................................................................................
Menüüde tüübid 82 Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95 Külm- ja kuumtöötlemiskaod toitude valmistamisel 97 Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108
See on kogu Euroopas isiklik ja seega mitte kõige huvitavam vestlusteema. Samuti ei sobi isiklikku majandusolukorra arutelu, küsimused eraelu (perekond on püha), isikliku tausta kohta. 3.12 Hääle toon, tugevus ja kiirus Arutelud võõraste vahel algavad tavaliselt viisaka ohjeldatusega. Avalikkuses või esimesel ärikohtumisel peaks vestlustoon olema veidi tagasi hitud ja asjalik ning 11 üldiselt see nii ka jääb. Söögilauas, kui õlu või vein voolab, peaks vestlus olema kerge ja soodustama head seedimist. 3.13 Silmside Vahetevahel võib silmside olla intensiivne ja ebamugav, eriti prantsuse keelt rääkivas Belgias. Oluline on niisugust käitumist mitte tõlgendada kindlaks kavatsuseks teis meelega ebamugavust tekitada; see näitab ainult austust ja huvi. Siiski ei peeta kohaseks otsest silmsidet võõraste vahel. 3.14 Zestid ja näoilmed
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
