TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Jorgen Alasoo IATB11380 Mida sain teada ainest Erialatutvustus? Arvestustöö Juhendaja: Indrek Rokk Telekommunikatsiooni õppetool Tallinn aasta 2013 Aine Erialatutvustus on uuele tudengile kindlasti väga vajalik ning minagi sain väga palju just tänu sellele ainele teada telekommunikatsiooni üldise olemuse kohta. Eriti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Jaago Kajalainen 104058IATB Mida ma sain teada ainest erialatutvustus? Essee aines IRT0200 Erialatutvustus Juhendaja: Indrek Rokk Telekommunikatsiooni õppetool Tallinn 2010 Mida ma sain teada ainest erialatutvustus? Telekommunikatsioon siit tuleneb sõna kommunikatsioon, mis tähendab omakorda suhtlemist näost-näkku kui ka sidepidamist pikemate vahemaade taha. Sellest võib välja lugeda, et meie põhiliseks tegevuseks on inimeste omavahelise suhtlemise võimaldamine. Antud kursuse jooksul räägiti palju telekommunikatsiooni ajaloost, erinevatest võimalustest saata infot üle maailma ja mida kõike selleks vaja on.
Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal
Mida uut sain teada kunstiajaloost KUMU külastades? Külastasin kunsti muuseumi KUMU. KUMU on nii välispidiselt, kui ka seespidiselt väga kaasaegne ja kunstipärane. Hoonesse sisenemisel ootas mind ees värvitud BMW autonäitus ja kottidesse istutatud erinevad taimed. Avastasin ka sellise variandi, et KUMUs on mõeldud ka erinevaid ja arendavaid programme lastele, vanuritele ja üldse peredele. Kindlasti mingi periood oleksin huvitatud olema osa võtmast mõnest huvitavast programmist. KUMU on koht, mis sobib erinevate väljavaadetega inimestele. Seal on palju erinevaid saale ja pidevalt muutuvaid näitusi. Väga huvitav koht, soovitan seda kohta ka oma tuttavatele, et nad saaksid ka hea elamuse sealt. Külastasin muuseumis erinevaid näituse saale ja kõige enam meeldisid pildid kalevipojast, enim silmajääv pilt oli kus kalevipoeg oli jalgadeta ja pikali maas(surnud). Õlad olid tehtud väga suureks võrreldes kehaga ja joo...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson sündis 14.03.1801, Viljandimaal kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last, Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Kokku sündis vanematel 7 last: pojad Johann Gottlieb, Johann Heinrich, tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana ning poeg Daniel kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.Varaku...
Raamat vanamoodne mõnuaine Raamatud on tähtsad silmaringi avardamiseks ning maailma mõistmiseks. Ei ole oluline, kui tihti sa loed, kuid vahel peaks siiski paar lehekülge läbi sirvima, et saada mõtlemisainet ja puhkust reaalsusest. Lugedes võid avastada emotsioone, millest sa varem teadlik ei olnudki ning raamatu võlu suureneb iga lausega. Need mitmed leheküljed suurte kaante vahel väjendavad kellegi olemust ning tahet ka teistele näidata, mida tema, millestki arvab. Miks ka mitte huvituda mõnest põnevast loost, mille abil võib muutuda ka enda vaatenurk? Raamat oli vansti ainuke ajaviitmis viis. See oli justkui pühaasi, mida anti edasi põlvest põlve. Ühte raamatut jagati käest kätte, sest ega vanasti polnud neid nii palju saada, kui praegusel ajal. Siis usuti raamatutesse rohkem ja neid hoiti hoolega. Mida rohkem sul oli raamatuid, seda rikkam sa olid. Raamatud maksid tollel ajal suurt raha, sest neid toodi p...
Kõne koolivormi vastu Tervist austatud kuulajad. Tegelikult pole ma siin selleks, et teile peale sundida oma arvamust, vaid pigem sellepärast, et avaldada teile oma mõttemaailma uksed teemale "Koolivormi poolt/vastu.,, Minu seisukoht on selles probleemis rohkem "vastu,, poolt. Ma arvan, et paljud jagavad minu arvamust. Kuid miks pole koolivorm nii aktuaalne tänapäeval? Vanasti kandsid kõik koolivormi ja polnud probleemi. Tänapäeval on kõik rohkem arenenum ja mitmekülgsem, kui niiöelda meie vanaemade aeagadel. Praegu on suur-suur valik muid riideid, mida selga panna. Kas tõesti valiksid sina, noor ja rõõmasameelne koolilaps, lõbusa värvilise omanäolise särgi asemel näotu ühesuguse argipäevase koolivormi ? Mina nii ei arva. Sattusin lugema ühte meie koolis käivat noortele suunatud ajakirja tundRuudus. Seal oli ka artikkel koolivormi kohta, mille ma kodus usinasti ka läbi luges...
Keskkond- ühiskonna prügikast? Austus keskkonna vastu on kadunud ja inimesed suhtuvad neid ümbritsevasse loodusesse ükskõiksusega. Tõesti on ühiskond nii isekas ,et kasutab metsi, jõgesid ja ookeane oma prügikastina? Sajandite möödudes on rahvad loodusest eemalduma hakanud. Mitte füüsilises , vaid vaimses mõttes. Elatakse ikka oma puudega ääristatud kruntidel ja järvede kallastel, aga enam ei tunnetata kõige selle kauni tähtsust ja vajalikkust. Vanadel aegadel olid loodususundid kõige olulisemad. Inimesed ei tundnud ennast kõige tähtsamatena ning seetõttu suhtuti kõikidesse asjadesse, mis ümbruskonnas leidus, austuse ja tänulikkusega. Tänapäeva moodsa ühiskonna tehniliste ja teaduslike edusammude tõttu arvatakse ennast kõikvõimsateks, sest otsene sõltuvus keskkonnast on katkenud, mõndasid toitaineid osatakse juba sünteetilisel teel valmistada ning ehitusmaterjalid muudetakse päev-päevalt kliimale vastupidavam...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Noor sõdalane kiirustab mäe tippu ,võtab vöölt sarve ning puhub täiest jõust. Ümberkaudsetes külades hakkab elu kihama- inimesi voolab murelike nägudega majadest välja, naised haaravad lapsed käevangu ning mehed otsivad välja mõõgad. Lähenemas on vaenlaste röövsalk. Too noor kangelane jagas informatsiooni. Tänapäeva meedia kasutab küll teisi vahendeid , kuid eesmärk on siiski sama- anda teada, mis kuskil toimub. Kuidas täpselt massiteabevahendid meid juhivad ja mõjutavad? Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on suutelised midagi ette võtma, kui edastatud info pole meelepärane. Näiteks, kui ajaleht kirjutab ,et Riigikogus on tsensuu...
Kalevipoeg Kalevipoeg oli kangelane, kes oli inspireeritud Kreeka Heraklesest. Ta oli vastuoluline tegelene, kuna temas oli nii head, kui halba. Kalevipoja heaks iseloomujooneks oli see, et ta läks oma ema otsima nähes, et ta röövitud oli. Tema teised kaks venda otsisid samuti, kuid tulemusteta läksid nad magama vastupidiselt Kalevipojale, kes teda ruttu otsima tõttas. Soome ujudes läks ta Tuuletarga juurde, kelle käes väidetavalt tema ema oli. Ta hävitas Tuuletarga sõdalased ja rääkis temaga. Ta aga ei uskunud teda ja tappis ta kergekäeliselt. Päeva pärast sai ta teada, et Tuuletarga tapmine olnud põhjendatud ja ema oli juba enne röövi surnud, milles avaldub tema peata olek ja mõtlematu käitumine. Vägivalda kasutas ta rohkesti kasvõi näiteks mõõga ostmisel lubades hiljem Virumaal tasuda raius ta hoopis sepa pojal pea maha. Tema liigne vägivald võis olla seotud ema surmaga, kui ta vigastas tänu s...
Kuidas ma näen iga päev väljas olles sotsiaalset kihistust? Sotsiaalne kihistus on mõiste, kus jagatakse inimesed nende ressursside järgi kolme klassi: kõrg-, kesk- ja alamklass. Sotsiaalses kihistuses võib jagada ka inimesed klassidesse nende varanduse, hariduse, võimu, elukoha ja muude tunnuste alusel. Sotsiaalse kihistuse esimene klass ehk kõrgklass on klass, mis pole ühiskonnas tõrjutud nagu alamklass. Keskklass on aga selline vahepealne klass, mis pole nii vastuvõetud kui kõrgklaas, kuid pole ka nii tõrjutud kui alamklass. Kuigi kui võtta arvesse eliidi teooriat, siis võib öelda, et keskklass koos alamklassiga on üks suur hall mass ning eliit ehk kõrgklass on ajas püsiv ja ainsana väärt valitsema. Ühel päeval ma vaatlesin kodukandis ja Papiniidus ringi käies, kuhu klassi võiks keegi kuuluda. See ülesanne on lihtne, kui pead arvama, kes kuulub alamklassi. Alamklassi inimesed ma pakkusin õigesti, ma tundsin nad ä...
SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale lad...
Kuuekümnendate vaim Aastatel 1956- 1965 toimus ühiskonnas järkjärguline vabanemine, mida tähistatakse sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sul...
Varstu Keskkool Plii Referaat Jevgenia Grigorovits 10. klass Juhendaja: Helen Oppar 2009 Sisukord 1. Aine......................................3 2. Ajalugu.................................4 - 5 3. Levimine..............................6 4. Omadused............................6 - 7 5. Ühendid................................8 - 9 6. Kasutamine..........................9 7. Biotoime..............................10 8. Kautatud kirjandus..............11 Plii. Plumbum. Pb Plii (seatina, sümbol Pb) ·IV A rühma metall ·järjekorranumbriga 82 ·oksüdatsiooniastmed ühendites II ja IV ·sisaldus maakoores 14 ppm ·metallide pingeras asub vagetult enne vesinikku · Aatom ·82 elektroni ·6 elektronkihti 1kihil 2 elektroni 2kihil 8 elektroni 3kihil 18 elektroni 4kihi...
HÜLGED PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. ...
Sool ja suhkur Paula Juurik 7b Gustav Adolfi Gümniaasium Sool Sool on meie jaoks tavaline maitseaine, ometi kulub soolatoodangust kogu maailma köökides ära vaid napilt 4 protsenti ning peale maitsestamise olevat soolal veel tervelt 14000 (!) erinevat kasutusviisi. Erinevad värvused. Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Soolakombeid ja -uskumusi. Laialt on olnud käibel komme heita soola üle vasaku õla, heidutamaks seal varitsevat Saatanat. Tava viia uutele naabritele heasoovlikkuse märgiks soola ja leiba pärineb Saksamaalt. Eriti lai...
Narva linna rahvastiku iseloomustus Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur Diagramm on alt kitsenev, mis näitab, et sündivus on väike. Põhjuseks võib olla pereplaneerimine või halb majanduslik olukord. Sammuti on vähe 60-64a, kuna nad on sünidnud Teise maailmasõja järgsel perioodil.Vanemaealisi inimesi on vähem,naised elavad kauem kui mehed, sest on vähem vastuvõtlikumad haigusele ja satuvad vähem tööõnnetustesse. Kõige rohkem on inimesi vanuses 15-19 ja 45-49 aastat Rahvused. Narva linnas on ülekaal venelasetel,87%. Eestlasi on vähem kui veerand, umbes 5%. Veel on ka ukrainlasi, valgevenelasi, Soomalsi, Tartlasi, Leedukaid kes moodustavad elanikest 1-3%. Muid rahvuseid on 1%, kuhu kuuluvad näiteks juudid, lätlased, poolakad ja ka sakslased. Haridustase Veerand linna elanikest omab üldkeskharidust 23 %. 18% elanikest omab üldpõhiharidust ja 13% algharidust. 12% elanikest omab keseriharidust pärast keskharidust. 11% elanik...
KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br...
KODUNE ÜLESANNE, seinapolügonomeetria I kolmnurk kraadid/min/sek kraadid rad siinus c1 5,944 m a1 5,532 m 1 87 37 16 87,62 1,53 0,99913819 c2 5,064 m a2 6,527 m 2 43 34 16 43,57 0,76 0,68925432 9-1 112 51 47 112,86 1,97 0,92143612 9-2 287 4 31 287,08 5,01 -0,95591980 b1 2,406 m sin rad kraadid 1 0,404429 0,42 23,86 2 0,327477 0,33 19,12 '1 68,52 '2 117,31 ...
Kuidas soojusenergiat säästlikult kasutada ? Soojusenergiat tuleb kasutada targalt. Inimesed on harjunud elama liiga soojades korterites. Esiteks peaksid kõik korterid olema hästi soojustatud, et ei tekiks ülearuseid kulusid ning kõik saaks otstarbekalt kasutatud. Sama asi on ka soojustrassidega. Need peavad olema piisavalt korralikult tehtud, et soojuskadu tee peal katlamajast kodudesse oleks võimalikult väike. Soojuskadu on üks põhilisi probleeme soojusenergia kasutamise juures. Samuti saab hoolikama soojustamisega küttekulude pealt suuri summasid kokku hoida. Üheks parimaks soojusenergia säästliku kasutamise näiteks on päikeseenergiat kasutavad seadmed. Nagu näiteks päikesepatareid ja päikesepaneelid, mis kasutavad päikeseenergiat, mis on taastuv loodusvara ning muudavad selle meile kasulikuks. Olenevalt päikesepaneeli tüübist muudavad nad päikeseenergia elektriks või soojendavad sellega vett. Päikeseenergia...
Referaat Muusikaajalugu Nirvana Nirvana oli bänd, mis lõi uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimängija Krist Novoselic tegid nii kommertsraadio sõbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Algus 1985. aastal kohtusid Krist Novoselic (sünd: 16. mai 1965, Horvaatia, Jugoslaavia) ja Kurt Cobain (sünninimi: Kurt Donald Cobain; sünd: 20. veebruar 1967, Hoquiam, Washington, USA) oma kodulinnas USA-s Washingtoni osariigis Aberdeenis. Esimeseks koostööks sai grupp nimega Stiff Woodies, kus Cobain oli trummar ja Novoselic bassist. Kitarristiks aga kesiganes "lähedusse sattus".1987. aastaks olid nad muutnud end über Nirvanaks ja ka ansamblisisene paigutus oli teine - Cobainist sai esilaulja ja kitarrist, liit...
Kristjan Jaak Peterson sündis kirikuteenri pojana. Tema eestimeelne isa (Kikka Jaak) oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri 4.08.1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis...
Igavene armastus Film ,,Igavene armastus" räägib Saksa helilooja L. van Beethovenist. Selles filmis jutustatakse tema dramaatilisest ja väga raskest elust. L. Van Beethoven kuulus ka Viini klassikute sekka. See film jättis mind suhteliselt külmaks, sest oleks tahtnud näha rohkem tema lapsepõlve elu, mitte nii palju armastust ja naisi. Filmis oli ka häid külgi. Näiteks oli väga hästi näidatud kuidas Ludwig van Beethoven kurdistus ja miks. Kohati oli ka väga hästi välja toodud, kust L. Van Beethoven inspiratsiooni sai. Film kajastas hästi L. Van Beethoveni ümber keerlenud naistest. Neid oli umbes 3-4 naist. Kuid mina arvan, et ta ei olnud perekonna loomises ja koos hidmises eriti hea. Talle oli antud suur helilooja anne ja oleks pidanud rohkemteoste kirjutamise peale mõtlema. L. Van Beethoveni elu mõjutas liigagi palju, tema muusikat. Mõnes nõttes see oli hea, sest hingevaludest ja rõõmudest sündi...
Ekskursioon mööda Sankt-Peterburgi Ekskursiooni alustame võrust. Sealt sõidame bussiga Narva piiriäärde. Kui piir ületatud, siis sõidamegi otse Peterburgi, õnneks pole see väga pikk tee. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Esimesel päeval peale kohalejõudmist on esmatutvus linnaga bussiekskursioonil: Moskva prospekt, Nevski prospekt, Marsi väljak, Vassili saar ja Rosta sambad, Ülikooli kaldapealne. Õhtul külastame Vahakujude muuseumi Strogonovide palees, kus võimalik teha tutvust Venemaa tsaaridega, Romanovite dünastia tähtsamate esindajatega. Ööbime hotellis. Teine päev algab hommikusöögiga. Peale seda alustame ekskursiooniga. Esma...
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul n...
TARTU KESKLINNA KOOL IX b klass NIKKEL Referaat Avastamise ajaloost: L...
Kas põgenemine on lahendus? Arvad tõesti seda? Mina seda ei usu. See ei päästa sind mitte millestki, kõik tuleb sinuni uuesti tagasi, see on pigem viis joosta kõige eest, elu eest. Elu on peatükk, mille üks osa on probleemid, pead neid lahendama, kuid põgenemine ei aita sind mittekuidagi moodi. Mõelda võid küll: "Kui ma ometi pääseks." Sa võid küll pääseda, aga kui kauaks? Usun, et üürikese aja pärast oled taas alguses tagasi. Seal, kus alustasidki ning mis sa sellest said? Kulutasid vaid aega. Aeg on raha. Pole mõtet seda kulutada mingite mõtetuste peale. Ma usun, et hoopiski parem lahendus oleks see, kui küsiksid esmalt äkki teistelt nõu, võibolla oled küll alati varem olnud iseseisev inimene, kuid kunagi on ikka vaja kellegi teise ulatavat kätt ning sooja soovitust. Ehk sinul on neist probleeemidest juba nii kõrini ja ajud sellest täiesti krussis, ei suuda millelegi möelda ja võtad kergema vastupanu tee...
Kondensaatori aperioodiline laadumine I01=138 mA I02=119 mA R1=200 R2=233,33 I,µ I/I0 ln(I/I0) jrk nr aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 1 0 124 107 0,898551 0,8991597 -0,10697 -0,10629 2 5 111 98 0,804348 0,8235294 -0,21772 -0,19416 3 10 101 90 0,731884 0,7563025 -0,31213 -0,27931 4 15 92 82 0,666667 0,6890756 -0,40547 -0,3724 5 20 85 76 0,615942 0,6386555 -0,4846 -0,44839 6 25 78 70 0,565217 0,5882353 -0,57054 -0,53063 7 30 72 65 0,521739 0,5462185 -0,65059 -0,60474 8 35 66 60 0,478261 0,5042017 -0,7376 -0,68478 9 ...
Keila Gümnaasium 9B klass Toomas Torm Eestimaa Referaat Juhendaja: Nils Härsing Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik ...
Suur Victoria kõrb. 1. Kus? Mis? Millest? Milleni? Ehk suurus, asend ja ulatus. Suur Victoria kõrb on suurim kõrb on kõrb Austaraalias. Piirneb põhjast Gibsoni kõrbega ja lõunast Nullarbori tasandikuga ja idast Mugstrave'I mäestikuga. Ta asub lõuna kõrbevööndis, kaljukitse pöörijoone ümbruses (30oc S). Tegu on enamasti liivakõrbega. Põhjaosas on kõrb umbes 200 meetrit üle merepinna, lõuunas 700meetrit üle mere pinna. Erinevatel andemtel on see 348 750 kuni 647 490km2 suur. Kuid usalduväärseimate andmete kohaselt on kõrb 420 405km2 suur. Suur Victoria kõrb, on märgitud punasega. 2.Mis selga tuleks panna ehk kliima. Päeval on suvel sooja umbes 3040oc, talvisel päeval 2025oc. Päevane õhutemperatuuri kõikumine on väga suur. Ja öösel võib üpris külmaks minna. Sademed esinevad peamiselt talvel ja neid on erinevatel andmetel 100 kuni 250mm aastas, enamus allik...
Kool 12 R Lennart-Georg Meri Referaat Koostas: 1992. aastal valiti Lennart-Georg Meri Eesti presidendiks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta ka teiseks ametiajaks tagasi. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Härra Meri on väga austatud ning armastatud just seetõttu, et ta tutvustas Eestit maailmale ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Oma referaadi soovisin teha härra Meri'st seetõttu, et minu arvates tegi ta Eesti heaks ääretult palju ning oli väga edukas president ning iga Eestimaa kodanik peaks teadma kes oli Lennart-Georg Meri ning mida ta oma elu jooksul korda saatis. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ...
Rõivad ja aksesuaarid keskajal. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Kui inimeselt võeti mingi süü pärast õigus kanda tema seisusele vastavaid rõivaid, siis peeti seda väga raskeks karistuseks. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Feodaalidele tegi meelehärmi jõukate linnakodanike, eriti aga kodanikunaiste uhkeldav riietus, mis kippus aadlimehi ja nende naisi ning tütreid varjutama. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Paraku osutus moe surve tugevamaks rae korraldustest ning feodaalidel tuli ikka ja jälle hädaldada kaupmeeste ja käsitööliste emandate ülemäärase rõiva koguse üle. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju ning paistis...
13.sajandi alguses muutus rõiva mood. Kleidid olid läbilõigatava pihaga, mis rõhutasid piha joont. Meeste särgid olid lühemad ja varukad kitsamad. Jalad kaeti sääristega mis olid pikad ja puusadeni ulatuvad. Need õmmeldi kahest riidetükist kokku ja kinnitati vööle. 14. sajandil muutusid kleidid alt laiemaks ja meeste rõivad veelgi kitsamaks. Hakati kandama liibuvaid pükse ning lühikeste hõlmadega kuubesid. Sajandi lõpus muutus trendikaks kanda väga pikkade käistega rüüd. Meeste kuued muutusid veelgi lühemaks ning mehed hakkasid kandama sukkpükse. Väga tavaliseks muutus ka see, et jõukamad prouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised kleidid olid pikkade ja kitsaste varukatega ning pealmiseid kledid lühemate varrukatega või hoopis ilma varukateta. Neid kaunistati karusnahaga. Külmemal ajal oli pealisrõivaks keep. Need old kas üle pea aetavad või eest lahti käivad keebid. Keepe sai mi...
POORBETOON MAAILMAS Poorbetoon, nagu nimetuski ütleb, on poorse struktuuriga kivipõhjaline materjal. Poorbetooni valmistamise tehnoloogia printsiibid leiutati 1920.-30.-ndatel aastatel Soomes ja Rootsis. Esimesed kaks poorbetoontoodete valmistamise tehast rajati Rootsis, kust on pärit ka selle materjali vanimad ja tuntumad kaubamärgid Siporex ja Ytong. 1930-ndate aastate lõpus tegutses Siporex tehas ka Lätis. Inglise keeles on poorbetooni rahvusvaheliselt kasutatav nimetus Autoclaved Aerated Concrete, lühendatult AAC või ka aircrete, saksa keeles porenbeton, rootsi keeles lättbetong, soome keeles höyrykarkaistu kevytbetoni. Tänaseks on poorbetoontoodete tootmise tehnoloogia ja seadmed võrreldes algusaastatega tohutult arenenud, mis on lubanud veel reljeefsemalt välja tuua selle materjali unikaalsed omadused kerguse ning samas ka tugevuse, mis lubab ühes materjalis ühendada nii soojustus- kui konstruktiivse materjali omadusi. Tänapäe...
Taigna liigid Taignaid on nelja liiki:pärmitaigen, võitaigen, munataigen ja tuletatud taignad. Pärmitaignad jagunevad omakorda: eelkerkega, eelkerketa, pärmimure- ja pärmivõitaignateks. Võitaignad jagunevad: leht-, mure- ja liivataignateks. Munataignad jagunevad: biskviit- ja keedutaignateks. Tuletatud taignad on: besee-, küpsise- ja keeksitaignad, lisaks on veel taignad siirupiga. Taignast tehtud tooted Pärmitaigen- kringlid, stritslid, pirukad, väikesed pirukad Lehttaigen- küpsised(keelekesed), pirukad, saiakesed ja tordipõhjad Liivataigen- küpsised, tordi- ja koogipõhjad Muretaigen-pirukad, salatikorvikesed ja küpsised Biskviittaigen-tordipõhjad, küpsised, rullbiskviit Keedutaigen-tuuletakud Taignate koostis Muretaigna koostis:1muna, 200g jahu, 125g võid, 1tl küpsetuspulbrit, 2d...
GMO MIINUSED 1. Väga kahjulik tervisele ning tagajärjeks võivad olla haigused (nt vähk) 2.GMO-de levik pahandab mahepõllundusmehi ,sest õietolmu levides saastub mahevili GM-viljaga. 3.GM-taimede ristumine looduslike sugulastega ja neile uute omaduste ülekandumine võib rikkuda ökõsüsteemi tasakaalu. 4.Kui edasi kandub mürgiresistentsust kandev geen , on oht ,et umbrohi ei allu enam tõrjele. 5.Bakterite abil siirdatud muundatud DNA-ga taimede tõttu võib väheneda looduslik mitmekesisus. 6. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. 7. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus: · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel628_599.html · http:/...
Islamimaailma aktiviseerumine. Vastuolud läänega. Terrorism. Autorid: Martin Põldvee Sigrid Narits Marek Astover Alor Lass Islam? · Suuruselt teine religioon maailmas · 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit · Allah = moslemite jumal · Eestis umbes 10 000 moslemit Levik: Aktiviseerumine · Nafta · Massihävitusrelvad · Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega · Lääne püüded islamimaailma ohjeldada · Soov maksta kätte pika alanduse eest · Moslemite suurenev osatähtsus ja fundamentalism · Afganistani sõda 7.okt 2001 · Iraagi sõda 20.märts 2003 Terrorism · Lähis-Ida · IRA ja ETA · Enesetapu terrorist = märter · Hamas · Al-Qaida Video · http://www.youtube.com/watch?v=VFX-dKpcDz8 Maailma Kaubanduskeskus 911 · Bin Ladeni korraldatud terrorirünnak · Neli kaaperdatud lennukit · 3000 hukkunut · Lääs pole maailmas üksi · Vandenõuteooria? Täname kuulamast! ...
Tallinna Arte Gümnaasium Filosoof Referaat Egert Kaegas 12 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 Filosoof................................................................................................................................2 Ajalugu.................................................................................................................................2 Suured filosoofid..................................................................................................................3 Tänapäeva filosoofid............................................................................................................3 Lisa 1....................................................................................
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale. Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam kui teistel sajanditel, sest nad said vahetada mõisaid ja sellega kaasnevalt ka mõisnike. Sellel ajal minu arvates polnud talupoeg veel pärisori, sest ei ol...
Books today and tomorrow Ervin Sagor Books have always played a great role in life and it is important to read them but nowadays people read less than they used to do. When I think about our relationship with books a question comes to my mind: `'Will there be books in the future?'' I think people read more books in the past because then there were no television and radio to entertain people. In the present people rather watch moving images from television than pick up a dusty old book. My opinion on importance of books is that there are books with empty storyline as well as there are books that are considered as true gems which contain knowledge and a great story and the importance of these books is immeasurable. Considering the fact that people in the future will be even lazier than they are now shows that the books will stay on the bookshelves or will b...
Pagariseadmed Pagariseadmed Taignarullid Taignasegajad taignarull Kasutamine. Lisaks taigna rullimisele saab tugevast plastist taignarulliga purustada pehmeid küpsiseid koogipõhja jaoks ning rullida õhemaks portsjonlihatükke või kanafileed. Materjal :puust, allumiiniumist, vasest, klaasist, marmorist, plastmassist, fajansist. taignarull Puust taignarulli puhul peaksite aga vältima pipra või nelgiterade purustamist, mida mõned kokaraamatud vahel soovitatavad, kuna see tegevus võib taignarulli pinda püsivalt vigastada. Kasutage taignarulli asemel uhmrit ja uhmrinuia. Küll aga võite taignarulli abil pehmendada külma margariini. Taignasegajate liigitamine I. Sõltuvalt töötsükli struktuurist 1. Perioodilise tegevusega: Fikseeritud anumaga taignasegaja vaba või sundpöörlemisega Käruanumaga taignasegaja Taignasegaja koos tõstukikallutajaga Pideva tegevusega II. Segamisvahendite trajektoorist Lihtsa liikumisega Pöörleva l...
Majanduse ettekanne Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi langetamine? Kui alkoholi hind langeks, hakatakse seda rohkem tarbima. Tarvitanud inimeste tervis halveneks märgatavalt. Paljud inimesed ei luba endale alkoholi, sest see pole neile taskukohane. Alkoholisõltlased ei saaks oma sõltuvusest lahti, vaid vaid neile oleks sobiv ettekääne, et nad saavad endale seda lubada. Tänavatel elavad asotsiaalid ei saaks endale jalgu alla, sest nende tervis läheks aina hullemaks, kuna nad tarbiksid seda rohkem kui enne. See sunniks ka vähendama tööhõivet. Enamus, kes rohkem hakkaks tarbima on väiksepalgalised ja väikse sissetulekuga grupid. Sellega koos langeks riigi arengutase suurel määral. Kooliealised rikuksid oma tervist ja annaks halba eeskuju noorematele rohke alkoholi tarvitamisega. Tulevasi suurettevõtjaid oleks vähem, sest enamus ei pääseks hariduselt korralikule ja oma ...
Ülesanne 3 Pindade lõikumine. Joonisel 1 on esitatud neli pindade lõikumisülesannet. Analüüsida esitatud ülesandeid vastates kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A Lõikuvad eriasendiline tasand ja silinder. Lõikejooneks ruumis on kaks paralleelset sirget (ehk ristkülik). Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on sirge ja eestvaatel on ristkülik. Kannan lõikepunktid pealtvaatelt eestvaatele sidejoonte abil. B Lõikuvad eriasendiline tasand ja koonus. Lõikejooneks ruumis on kolmnurk. Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on sirge ja eestvaatel kolmnurk. Kannan lõikepunktid pealtvaatelt...
To: The Crime Prevention Officer From: - Date: 28 October 2010 Subject: Increase in crimes Introduction The purpose of this report is to suggest reasons why criminals target the area and give some advice on how to make buildings more crime-proof. 1 Inveiglement Firstly, people keep their valuable items in the visible places like on the window sill and that entices the criminals. Recommendation: Valuable items should be put away, where it is impossible to see them from the window. 2 Security systems Another thing to mention is that people do not give much attention to the security of their houses. That decreases dread of being caught and criminals are getting more and more impudent. Recommendation: Security systems and security cameras should be installed in the buildings. That increases the chance that the criminals will be caught or they dare not to commit the crime. 3 Dogs Finally, burglars can easily hide themselves behind the ...
To: Mr C. James, Manager From: Name, Assistant Manager Subject: Marco’s fast food restaurant Introduction The purpose of this report is to assess the good and bad points of Marco’s fast food restaurant and suggest any changes. It is based on my experiences as a customer. Food and prices Firstly, I am satisfied with prices, they are reasonable. But there is not a wide variety of dishes. You should add more dishes to your menu. Service Another thing to mention is that the staff was friendly and helpful. I think that a good staff means a lot for customers. But on the other hand, the service is a little too slow, particularly when the restaurant gets busy. More people should be hired. Atmosphere Finally, the restaurant looks really old and it does not look very clean anymore. I think that painting it again will give a really good result. Furthermore, I came by car, but there was nowhere to park it. You should clean up the old storage ya...
I. Jefremov Andromeeda udukogu Illustreerinud O. Volmer Tõlkinud R. Schubbe Tallinn, 1962 Tegu on kommunistliku utoopiaga kaugest tulevikust. Teoses käsitleb autor nii sotsiaalseid kui ka kultuurilisi seisukohti. Raamatus kujutatud ühiskond tundub ideaalne, esineb vaid üksikuid vigu. Inimeste keskmine eluiga on tõusnud stressi ja teiste kahjulike tegurite vähendamisega. Eriliseks üllatuseks pole seegi, et inimeste mõttemaailm on suure pöörde teinud. Raamatut lugedes selgub, et inimesed ei olegi universumis ainsad elusorganismid. Paljude teiste kaugete planeetidega on saadud ühendus ning koos kasutatakse ära uusi avastusi ja teadmisi, et muuta ühiskonda veelgi paremaks. Väga tähtsal kohal on Suur Ring, millega on ühinenud paljud tsivilisatsioonid, kaasa arvatud Maa. Suure Ringi eesmärgiks on vahetada kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni. Kuigi raamatu sisu on ulmeline, ei ole autor siiski asjaga liiale l...
Henrik Visnapuu Elulugu Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1889 Helme kihelkonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Henrik Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. 1906. aastal läks Visnapuu Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi. 1907. aastal omandas Visnapuu algkooliõpetaja kutse ning töötas 1907-1912.aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis Visnapuu õpinguid jätkata, peamisteks unistusteks olid Tartu Ülikool ja elu Tartu linnas. 1912-1917 elaski Visnapuu Tartus. Päeviti teenis Visnapuu raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis, õhtuti õppis gümnaasiumi õhukursustel. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat. Tartus kujunes V...
Võib öelda, et lausa suurepärane sõnade autor. Lugu ,,Salaja" oli see- eest minule väga tuntud laul. Henry Laksi repertuaarist üks parimaid laule, millele on loodud väga head sõnad. Selle laulu kuulamisega tuli mul kananahk ihule. Viimaseks lauluks tuli taaskord esitusele ,,Tule kui leebe tuul". Kahtlemata üks kõige populaarseimaid laule Henry Laksi repertuaarist. Laulu lõpuks pälvis Henry Laks suure aplausi. Henry Laks on alati tundunud väga sümpaatne inimene ja taaskord sain selles kinnitus. Suurepärane muusik, kes on loonud väga palju ilusat muusikat. Hoolimata mõne laulu vanusest kuulatakse neid ikka ja jälle. See oli kontsert, mis pakkus tõelist elamust.
The Crucial Problems of the World There are many problems in the world right at this time. One of the biggest and maybe the one which people talk about the most is the waste and recycling problem. As we all know, humankind is producing more waist than we can handle, reproduce and recycle. Even in here, Estonia, people are thinking of building a nuclear power station, because fossil fuel is soon depleted. The other problem, a little bit connected to the first one, is the greenhouse effect. The light from the Sun reaches us and after that the light reflexes from the Earth's surface back to the space, but thanks to the pollution, it absorbs and reflexes back to us again, causing global warming. The third problem is the fastly growing population. There are now more than 7 milliard people in the world and the number is still getting bigger. That leads us to the overcrowded cities, poverty and hunger. ...
Tänapäeva noori ohustavad pahed Alkohol, suitsetamine ja narkootikumid on tänapäeval levinud pahed. Kuigi alkohol ja suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanutele, ei ole alkoholi- ja tubakatoodete tarbimine võõras ka alaealistele. Lisaks sellele leidub ka noori, kes on ennast narkootikumidega sidunud. Tänapäeval on peaaegu enamik noori enne täisealiseks saamist tarbinud mõnd alkohoolset jooki. Mõni on teinud seda vaid korra, aga leidub ka neid, kes seda regulaarselt tarbivad. Oma esimese katse alkoholiga teevad noored enamasti puhtalt uudishimu pärast. Nad ei ole eriti teadlikud alkoholi mõjudest ning kuna alkohol on alaealistele keelatud, siis meelitab ka see neid seda toodet proovima. Alkohol on muutunud noorte pidudel lahutamatuks osaks. Mõni joob omasuguste seltskonnas olles sellepärast, et ennast vabamalt tunda ja lõõgastuda. Leidub ka neid, kes tarbivad alkohoolseid jooke ainult sellepärast, et ...
annaabi.ee 
