50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
atishoo
Õppematerjali autor
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest
10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist
arvates lastega peredele hea koht?".............................................................................65 Lisa 5. Intervjueeritavate pakutud ideid teemapargi arendamiseks.............................66 2 Lisa 6. Väärtused, mis on kooskõlas Hõbevalge teemapargi ideega...........................67 Lisa 7. Objektid, atraktsioonid ja kohad, mida autor soovitab teemaparki rajada......67 Summary..........................................................................................................................68 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................6 1.1. Teemapargi olemus ja tõmbetegurid.....................
Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka mastabad või väikesed püramiidid nii kujunesidki omapärased surnute linnad. Egiptuse templi lihtsam tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õui, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2
arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on artiklite kogumikuga, mis on kirjutatud 1973. aastal Chicagos toimunud konverentsil, kuhu olid kogunenud
a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886. a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis eelmise poja, Eduard von Baggehufwudti tellimusel 1890-93 (arh R. Wilcken). Lossi ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ja raiddetailide valmistamiseks nn vasalemma marmorit (kiviraidur J. Weiss). Rohkete tuudorstiili elementidega hoone imiteerib keskaegseid inglise rüütlilosse
kuningas. Religiooni on tihti kritiseertud just selle alusel, et Jumalat pole empiirilise vaatluse teel kusagil leida (rahvasuu räägib, et Gagarin, naasnuna kosmosest, kandis Kremlis ette Jumalat polnud näha). Näitab pilte(slaidid) tõestab, et oma silm ei ole kuningas. Me näeme-tajume maailma eneste ümber mitte sellisena, nagu see nö objektiivselt on, vaid läbi oma tajuaparaadi filtri. Nt on inimesel täiesti võimatu teada, kuidas kogeb maailma nahkhiir, kuna meil puudub kujutlusvõime, mismoodi oleks maailma ,,näha"kajalokatsiooni abil. Ometi pole nahkhiire maailmataju kuidagiviisi ,,valem" kui meie oma. Meeled ja teadvus on evolutsiooniliselt arenenud nõnda, et suurendada meie ellujäämissansse, mitte selleks, et kaardistada maailma üks-ühele ,,õigesti". 3 Ei ole teada ühtegi kultuuri, millel oleks puudunud religioosne dimensioon. Inimesed on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid