10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
92 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tondike22
Õppematerjali autor
Ülesanne 3 Pindade lõikumine. Joonisel 1 on esitatud neli pindade lõikumisülesannet. Analüüsida esitatud ülesandeid vastates kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A Lõikuvad silinder ja tasand
Ülesanne 3 Pindade lõikumine. Joonisel 1 on esitatud neli pindade lõikumisülesannet. Analüüsida esitatud ülesandeid vastates kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS:
öelda, et need sirged lõikuvad. Kiivsirged: Kui ei ole rahuldatud sirgete paralleelsuse ega lõikumise tunnus, siis on sirged ruumis kiivsed. Neist üks läheb teise pealt või eest läbi, varjates teist. Varjumist lahendatakse kaksvaatel konkureerivate punktide (M ja N ning U ja V) võrdlemise teel. Nähtavuse ehk varjumise probleem lahendadatkse konkureerivate punktide võrdlemise teel. !Nähtav on suurema kvoodiga punkt! Sfääri ja pöördsilindri lõiked- teist järku pindade kõik tasandilised lõiked on teist järku jooned. Kerapind- iga tasandiline lõige on ringjoon Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasapinnaga saame, kas: *ringjooone *kaks paralleelset sirget *ellipsi-lõikepind silndri telje suhtes kaldu
öelda, et need sirged lõikuvad. Kiivsirged: Kui ei ole rahuldatud sirgete paralleelsuse ega lõikumise tunnus, siis on sirged ruumis kiivsed. Neist üks läheb teise pealt või eest läbi, varjates teist. Varjumist lahendatakse kaksvaatel konkureerivate punktide (M ja N ning U ja V) võrdlemise teel. Nähtavuse ehk varjumise probleem lahendadatkse konkureerivate punktide võrdlemise teel. !Nähtav on suurema kvoodiga punkt! Sfääri ja pöördsilindri lõiked- teist järku pindade kõik tasandilised lõiked on teist järku jooned. Kerapind- iga tasandiline lõige on ringjoon Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasapinnaga saame, kas: *ringjooone *kaks paralleelset sirget *ellipsi-lõikepind silndri telje suhtes kaldu
92. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Kahe pinna lõikejoone tuletamisel kasutatakse harilikult nn. abipindade võtet. Kõverpindade korral avaldub selle võtte olemus järgmises lauses. Antud pinnapaari lõigatakse niisuguste lihtsate abipindadega (tasandid, sfäärid), mis lõikuvad kummagi antud pinnaga mööda lihtsaid jooni (sirg ja ringjooni); iga abipinna kaudu saadud lihtsad abilõiked omavahel lõikudes annavadki antud pindade lõikejoone punkte. Olenevalt valitud abipindade süsteemist, nimetatakse lõikumisülesande lahendamise võtet kas abitasandite või abisfääride võtteks. 93. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg ja ringjooni. Näiteks, a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged; b) pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned. 94
Joonestamine 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmpunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pi
1) Mõlemad pinnad on pöördpinnas 2) Nende pöördpindade teljed lõikuvad 3) Telgede tasand on ekraaniga paralleelne 54. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab 55. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Mida on võimalik tasandiks koolutada 56. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Joonpinnad- koonline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind 57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid- silindriline; kolmnurgad-kooniline 58. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje 59. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Pöördellpsoid, pöördparaboloid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline
g D x l 1 l p 1 Joon. 23 4. POSITSIOONI- JA MÕÕTEÜLESANDED 4.1. Sirge ja tasandi ning kahe tasandi lõikumine Sirgjoone ja tasandi lõikepunkti leidmine ning kahe tasandi lõikesirge leidmine on kujutava geomeetrias põhilise tähtsusega ülesanded. 12 4.1.1. Sirgjoone lõikumine ekraani risttasandiga ehk projekteeruva tasandiga (so punkt kui sirgjoon kohtab tasandit). Ekraani risttasand (A,B,C) 2 projekteerub sellele ekraanile sirgjooneks, millele satub arusaadavalt ka antud sirge ja tasandi lõikepunkti L üks projektsioon L
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid