Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Sahhariidid e. süsivesikud - sarnased materjalid

sahhariid, sahhariidid, loos, rklis, tselluloos, drol, rklise, koosi, hendid, laktoos, maltoos, ahelad, etanool, sahharoos, monosahhariidid, droks, galaktoos, vesiniksidemete, toitaine, fruktoos, liigitamine, kuivatamine, tooraine, suhkruroost, suvad, naoh, keetmine, aineklasside, vaakumis, desoks, oligosahhariidid, linnasesuhkur, energiaallikas, aldeh
thumbnail
14
rtf

Sahhariidid (süsivesikud)

1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4)

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Süsivesikud

kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest- sünonüümtermin on sahhariidid (täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid, eeskätt mono- ja disahhariide) Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Inimeste jaoks on 320 - 350 (400 - 450) g süsivesikuid ööpäevas piisav kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks

Biokeemia
34 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Toidu süsivesikud

Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks. Monooside kesksed esindajad on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Märkimist väärib galaktoos, mis seotuna glükoosiga moodustab laktoosi (piimasuhkru). Glükoos ei ole sugugi kõige magusam suhkur, nagu sageli arvatakse. Suhkrute magususe pingereas on glükoos alles kolmandal kohal peale fruktoosi ja sahharoosi

Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sahhariidid ja valgud

Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid ­ lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid ­ liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur)

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Süsivesikud

Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Süsivesikud on energiarikkad ained Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%..

Keemia
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Süsivesikud

Süsivesikud Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru

Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sahhariidid, lipiidid, valgud

Sahhariidid, lipiidid, valgud · Sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik · Sahhariidi jagunevad: 1. Monosahhariidid ­ süsinikuaatomite arv molekulis on 3 kuni 6. 2. Oligosahhariidid - 2-3 monosahhariidi jääki on omavahel liitunud. - Maltoos ­ linasesuhkur ­ glükoosi jäägid. - Sahharoos ­ peedisuhkur ­ glükoosi ja fruktoosi jäägid. - Laktoos ­ piimasuhkur galaktoosi ja glükoosi jäägid 3. Polüsahhariidid ­ polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. - Tärklis ­ glükoosi jäägid, vees ei lahustu, koguneb taimedes viljadesse ja mugulatesse. - Tselluloos ­ glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ­ ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku

Keemia
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sahhariidid argielus

Laktoos, maltoos. TÄRKLIS (C6 H10 O5)n *valge pulbriline aine *ei lahustu külmas vees, kuumas vees moodustab KLIISTRI. *tärklis annab joodiga reageerides lillakassinise värvuse. *taimede peamine varuaine *tähtis toitaine *laguneb suhkruks TSELLULOOS (C6 H10 O5)n *kiulise ehitusega aine *tugev ja küllaltki kõva *ei lahustu üheski tavalises lahustis *keemiliselt vastupidav *loomad seedida ei suuda *taimede organismis konstruktsioonimaterjaliks *puuvill on peaaegu puhas tselluloos *putukate ja vähkide koorik koosneb samuti tselluloosist+lämmastikust *märgub kiiresti ning on veesõbralik, põleb hästi. Rasvad *tekkinud glütseroolist ja rasvhapetest *tähtsad varuained LOOMSED rasvad(searasv, veiserasv, lambarasv, või)on tahked. TAIMSED rasvad(rapsi ,oliiviõli) vedelad. *Õhuhapniku toimel oksüdeerunud õli kasutatakse õlilakkide ja ­värvide valmistamisel.

Keemia
125 allalaadimist
thumbnail
2
docx

SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID

BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid ­ väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
41
ppt

Erinevad süsivesikud

enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ligikaudu 3% moodustub glükogeen(ladestub maksas ja lihastes) · Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Kõige tuntumad disahhariidid · sahharoos glükoos + fruktoosroo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) · maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur · laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast Glükoos Tselluloos Sahharoos MONOOSID Glükoos Fruktoos Ehk viinamarja suhkur · On monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. · Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. · Avastas 1792

Rekursiooni- ja...
158 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sahhariidid ja valgud

Sahhariid/ suhkur on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust . Lihtsuhkrud e monosahhariidid: 1. glükoos e viinamarja suhkur2. fruktoos e puuviljasuhkur3.riboos(RNA) 4.desoksüriboos Liitsuhkur e oligosahhariidid koosneb 2-3 monosahhariidist 1. laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless)

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Valgud ja Süsivesikud

kuni tekkis sade (lahus muutus häguseks). Siis lisasim katseklaasi vett, sade ei lahustunud enam. Järeldus: Vee lisamisel sade enam ei lahustunud, tegemist oli pöördumatu denaturatsiooniga. Tõenäoliselt lisasin solventi liiga palju või kiiresti suuremas koguses põhjustades kõrge lokaalse kontsentratsiooni. 1.2 Süsivesikud 1.2.1 Molisch'I test Testi loetakse süsivesikute analüüsi põhitestiks kuna positiivset reakstiooni annad mahust (pikkusest) olenemata kõik sahhariidid, nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Ka glükoproteiinid ja nukleiinhapped annavad positiivse reaktsiooni, kuna keskkonna tugeva happelisuse tõttu tekib pikapeale monosahhariidide vabanemine. Suhkrud dehüdreeruvad väävelhappe toimel ning moodustavad , kas furaale või 5-hüdroksümetüülfuraale, edasi reageerivad need -naftooliga, moodustub violetne (purpur) kiht lahuse ja happe piirile. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 2ml tärklise lahust ja teise 2ml laktoosi lahust

Biotehnoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keemia - karbonüülühendid, rasvad, polümeerid, valgud, sahhariidid, disahhariidid,

1) monosahhariidid: tavaliselt 5- 6 C-d - 1 osa aldehüüdrühma või ketorühma koostisesse. Ülejäänutega on seotud hüdroksüülrühmad. - Moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale - C6H12O6- glükoos, fruktoos - C5H10O5- riboos 2) oligosahhariidid: tekivad 2- 10 monosahhariidi ühinemisel - C12H22O12- sahharoos (tavaline suhkur) Maltoos (linnase suhkur) Laktoos (piimasuhkur) 3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke - [C6H10O5]n- tärklis, tselluloos, glükogeen Tsüklilise sisemolekulaarse poolatsetaali teke: Glükoosi keemilised omadused: 1. oksüdeerimine (hõbepeegli reaktsioon) C5H11- CHO + Ag2O C5H11O5COOH + 2Ag Glükoonhape 2. redutseerimine (+H2)

Keemia
66 allalaadimist
thumbnail
100
pptx

BIOKEEMIA, II osa - Orgaanilised ained

FUNKTSIOONID ORGANISMIS  1. Energeetiline funktsioon ◦ Organismi põhiline energiaallikas - ~ 60 % kogu ööpäevasest energiast saadakse süsivesikute arvelt (glükoos ja fruktoos on kõikide heterotroofsete organismide energiaallikaks). ◦ 1 grammi süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat.  2. Plastiline ehk ehituslik funktsioon ◦ Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude põhiline ehitusmaterjal (taimedes tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis riboos ja desoksüriboos). 3. Reserv(varu)materjal ◦ Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos taimedes; glükogeen kõrgemais loomades). Varud lähevad käiku vajaduse korral. ◦ Glükogeeni depooks organismis on maks ja lihased. ◦ Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni, aga ebasoodsates tingimustes võib

Biokeemia
14 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Orgaaniline keemia

Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.

Keemia
1036 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.

Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval ­ orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.

Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia

ja seentes 1-3% 2. toidus esmase tähtsusega, toitumisahela esimeseks lüliks. 3. Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse 4. kõrge energeetilise väärtusega, kergesti kättesaadavad ja neid on kerge säilitada 5. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. *1 Glc (glükoos) --) 36ATP * energiaväärtus *1 g = 4kcal Glükoos - magus , värvitu, hästi vees lahustuv (C6H12O6) Süsivesikud on sahhariidid -monosahhariidid -oligosahhariidid -polüsahhariidid Süsivesikud C, H, O süsivesinikud C, H ; metaan, etaan, CH4, C2H5 Süsivesikud - on orgaanilised ühendid, mis koosnevad C ja H ja O-st vahekorras (Cn(H2O)n) või siis lagunevad hüdrolüüsil sellisteks ühenditeks Hüdrolüüs on keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb Monosahhariidid e monoosid glükoos on 6 süsinikuga © monosahhariid

Spordibiokeemia
19 allalaadimist
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia
1143 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Biokeemia kordamine

Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel Varuaine ­ taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves. Seentel on peamiselt glükogeen. Loomadel samuti glükogeen, Transport ­ taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe

Biokeemia
119 allalaadimist
thumbnail
98
doc

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

lihastes on seetõttu suhteliselt piiratud. Kokkuvõttes siis süsivesikud, eelkõige glükoos, on ühelt poolt vahetuks energiaallikaks, teisalt moodustavad nad aga maksas ja lihastes ladestatud glükogeeni näol märkimisväärse energeetilise reservi. 2) Struktuurne funktsioon. Eriti selgesti tuleb sahhariidide struktuurne tähtsus esile taimede puhul, milles rakukesta peamiseks koostisosaks on tselluloos, väärib see siiski märkimist ka inimese organismi silmas pidades. Mitmed galaktoosi, glükuroonhapet, N-atsetüülglükoosamiini ja N-atsetüülgalaktoosamiini sisaldavad heteropolüsahhariidid on kõhrede, naha ja silma sarvkesta sidekoeliste struktuuride koostisosaks. 3) Bioloogiline määrdeaine. Tähelepanuväärne on heteropolüooside toimimine bioloogilise määrdeainena. Näiteks hüaluroonhape on sünoviaalvedeliku

Spordibiokeemia
127 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused

Lähedaste geenide produktid Ensüümvalgu geneetilised variandid Ensüümide alleelsed variandid Ensüümvalgu geneetiliselt sõlutmatud vormid Posttranslatsioonsete modifikatsioonide tulemusel kujunevad Kudede isoensüümkoostis on erinev. Isoensüümid erinevad suguluselt substraadile ja katalüüsi efektsiivsuselt => tagavad otse- ja pöördreaktsioonide erineva kiiruse => biokeemiliste protsesside suunamine. 20. Sahhariidid: üldiseloomustus, loomorganismi mono- ja disahhariidid Süsivesikud ehk sahhariidid on polühüdroksüaldehüüdid või –ketoonid ning on organismile põhiliseks metaboolse energia allikaks. Moodustavad kuni 80% taimede ja 2% loomade kuivainest. Nimetus karbohüdraat e süsivesik on pärit Tartust C. Schmidt ja viitab vesinik:hapnik vahekorrale 2:1 lihtsamates sahhariidide molekulides. Loomorganismides leidub glükoosi, galaktoosi, fruktoosi, riboosi, desoksüriboosi ja

Biokeemia
51 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kõike sahhariididest

1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4)

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks. Monooside kesksed esindajad on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Märkimist väärib galaktoos, mis seotuna glükoosiga moodustab laktoosi (piimasuhkru). Glükoos ei ole sugugi kõige magusam suhkur, nagu sageli arvatakse. Suhkrute magususe pingereas on glükoos alles kolmandal kohal peale fruktoosi ja sahharoosi

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt

Biokeemia
329 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt

Biokeemia
11 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Biokeemia kordamine

elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid ­ C, H, N, O, P, S, mikroelemendid ­ raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid ­ kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad erinevate rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhienergiaallikateks. Nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõikidele rakkudele- DNA on pärilikkuse kandja; RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped ­ karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma.

Biokeemia
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sahhariidide konspekt

Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest.

Keemia
51 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Biokeemia täielik kordamine

Lihtvalgud ­ koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Jagunevad veel eraldi fibrillaarseteks (kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, müosiinid) ja globulaarseteks (albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteiinid) valkudeks. Liitvalgud - peale valgulise osa sisaldavad veel mittevalgulist osa ehk prosteetilist rühma. (kromoproteiiid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid) 20. Sahhariidid: üldiseloomustus, loomorganismi mono- ja disahhariidid. Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid ­ kahte või enamat hüdroksüülrühma sisaldavad aldehüüdid või

Biokeemia
184 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sahhariidid

Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad

Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sahhariidid

Sahhariidid Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5

Keemia
83 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Geenitehnoloogia I konspekt

FALTSIFITEERITAV) PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase ­ molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase ­ (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase ­ rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia

Geneetika
8 allalaadimist
thumbnail
5
doc

sahhariidid, nukleotiidid, valgud

Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide ­oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6

Keemia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun