Metsnugis ( Martes martes) Kivinugis (Martes foina) Saarmas (Lutra lutra) Mäger (Meles meles) Ahm ( Gulo gulo) Kirjeldan loetletud loomi kirjanduse ja internetist leitud materjalide abil. 3 4 Kärp (Mustela erminea) Kärp on üldjoontes sarnane nirgiga, kuid suurem ja hästi ära tuntav oma musta sabaotsa järgi. Tüvepikkus on 16 38 cm, sabapikkus on 6 12 cm, mass kuni 760 g. Nagu nirk muutu ka kärp talvel valgeks, ent sabaots jääb mustaks (vt foto lk 4). (Loomade elu, 1987). Kärp talvel (foto Remo Savisaar) 5 Kärbi elupaik sõltub peamiselt pisinäriliste rohkusest. Kärp eelistab metsatukki, risustunud metsaservi, põõsastikke, endisi raiestikke, jõelamme, põlde jms
Mustela lutreola Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Välimus · Euroopa naaritsal on ühtlane ja tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad (tagajäsemetel natuke rohkem kui esijäsemetel) · Tal on natuke lapik pea · Tema tüvepikkus on 3243 cm Välimus · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Euroopa naarits on peaaegu hävimisohus ja ühtlasi haruldasim loom Eestis · Teda hävitab ameerika naarits, keda toodi 20. saj. algul hulgaliselt Euroopasse · Ta on kantud Punasesse Raamatusse ja kuulub Eestis 1. kategooria looduskaitse alla Elukoht · Ta on poolveeloom ja ta elutseb jõgedekallastel · Ta on kohastunud vees ujumiseks ja on osav ujuja nii vee all kui ka peal
Paljud toovad inimesele suurt kasu kahjurnäriliste hävitajatena. Mõned lihatoidulised liigid võivad tekitada teatavat kahju linnukasvatusele ja jahimajandusele. (Loomade elu 7. köide Imetajad). 1 Kärp ( Mustela Erminea) Kehaehitus ja välimus Kärp on nirgiga sarnane, kuid suurem ja hästi eristatav musta sabaotsa poolest. Tüvepikkus kõigub 16 ja 38 cm vahel, sabapikkus on 6-12 cm, mass kuni 760 g (tavaliselt vähem). Tal on pikk vonklev keha ning tema karvkate suvel on ülalt poolt kastanpruun ja altpoolt kollakasvalge, kõrvade servad valged. Talvel on ta üleni või osaliselt valge(v.a must sabaots). Isane on emasest suurem. Sügisene karvavahetus algab kõhult, kust levib edasi külgedele ja seljale ning seejärel üle kogu keha, lõpuks pea. Kevadine karvavahetus algab peast, laieneb üle keha ja lõpuks kõhu. (Euroopa Imetajad, Eesti entsüklopeedia
magamiskohta ning kasutavad ka orava risupesi. Sissejuhatus Ma vaatasin teisipäeva õhtul saadet "Osoon", kus saates räägiti pikalt lendoravatest. Ma valisin lendorava, sest ta tundus mulle huvitav loom, kuna ma ei teadnud suurt erilist lendoravate kohta. Lisamaterjali otsisin internetist ja raamatutest. Veel huvitavat lendoravatest Kõige suurem liik on tanguan, kelle tüvepikkus on 60 cm, sabapikkus 63 cm, mass kuni 1,4 kg. Karvastik ülapoolel hallikas-must, külgedel pruun ja kõhualusel hallikas; saba must. Tanguan elab Ida-India, Birma ja Sri Lanka tihedates mägimetsades. Toitub peaaegu ernditult puulehtedest: pesa ehitab okstest ja lehtedest, selle läbimõõt on kuni üks meter. Tanguani liuglemisvõime on lendoravate hulgas rekordiline: ta suudab ületada 60-meetrilisi vahemaid. Kaljulendorav on suuruselt teisel kohal taguani järel: tüvepikkus kuni 46 cm, sabapikkus 56 cm
Euroopa naarits ... Euroopa naarits *Euroopa naarits on üliharuldane. *Tüvepikkus on 32... 43 cm. *Sabapikkus on 12... 19 cm *Elutseb väiksemate puhtaveeliste jõgede ja ojade kallastel, mille kaldad on uhutud järskudeks ja milles on mahalangenud puid ja oksi. ·Toituvad peamiselt kaladest, vähkidest, limustest, lindudest, pisinärilistest. Toidukülluse korral soetab endale varusid. http://www.youtube.com/watch ? v=6M_r6NG9Flc&feature=rela ted *Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. *Tiinus kestab keskmiselt 43 päeva, poegi on tavaliselt 45 *Pojad sünnivad hästivoodertatud urus
perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini.
Mutt Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt on mutlaste sugukonda kuuluv imetaja. Mutid elavad ja toituvad oma maa-alustes käikudes. Muti tegutsemist mingis kohas iseloomustavad maapealsed kuhikud niinimetatud mutimullahunnikud. Tunnused Muttide tüvepikkus on 110160 mm (kusjuures isastel keskmiselt 143 ja emastel keskmiselt 135 mm), sabapikkus kuni 40 mm, tagakäpa pikkus 1719,5 mm. Kondülobasaalpikkus 32,537 mm. Isendid kaaluvad 65130 g (kusjuures isastel keskmiselt 8595 ja emastel 7075 g; sündides kaaluvad mutipojad umbes 3,5 g). Muttidel on silinderjas keha ja jalad. Esijäsemed on labidakujulised. Emased on isastest tavaliselt väiksemad. Nende väga väikestele silmadele langevad tavaliselt karvatutid, ehkki nendega nad suudavad vähesel määral näha. Muttide
hiljem Levik ja eluviis · Elab Aafrikas, Ees-, Kesk ja Tsentraal-Aasias kuni Hindustani poolsaareni · Kogu levila ulatuses on ta väga haruldane · Nõukogude Liidus võib geparde mõnikord kohata Lõuna-Turkmeenias, kõige sagedamini Badhõzis Fakte · Terav nägemine · Kõige kiirem imetaja, võib joosta kuni 120 km/h · Kiiruse poolest gepardit inimesega võrrelda ei saa · Tüvepikkus 130 cm, sabapikkus 75 cm Kasutatud kirjandus · Images.google.com · Loomade elu 7. köide
toob toitu · Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks Levik Euroopas · Paarsada aastat tagasi elas kogu põhjapoolkeral · Tänapäeval on enamikus Lääne- Euroopa riikides välja surnud · Eestis kogu mandril ja saartel Veel huvitavat ilveste kohta · Ladinakeelne · Tüvepikkus 80-130 nimetus: Felis Lynx cm · Elab looduses kuni 15 · Kaalub 12-25 kg aastat · Sabapikkus 11-25 cm · Eestis elab umbes · Hambaid 28-30 700-1000 isendit · Tiinus kestab 74 · Päevas võib läbida päeva kuni 20 kilomeetrit Veel ilveste liike · Harilik ilves Lynx lynx · Ibeeria ilves Lynx pardina Kasutatud kirjandus · David W. MacDonald ja Briscilla Barrett "Euroopa imetajad" · http://Images.google.com
Saarmas Nimetus Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra) Eesti keele nimetus (Saarmas) Rahvapäraseid nimesid (Udras) Looma kirjeldus Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm Kehamass 8...15 kg Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel.
Euroopa naarits Mustela lutreola Sten-Reijo Kivi Välimus · Euroopa naaritsal on tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad Välimus · Kehapikkus on 28-43 cm · Sabapikkus 12-19cm · Kaal 0,5-1 kg Elukoht · Elutseb jõgedekallastel,eelistades väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid · Pesa asub puuõõnsuses,mille väljapääs viib vee alla · Peale ühe peamise uru on tal ka mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. · Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel Toit · Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi.
Tiiger (Panthera tigris): KEHAEHITUS JA VÄLIMUS Ta kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Tiigri tüvepikkus on 180-280 cm, sabapikkus umbes 90 cm, mass 227-272 kg. Äärmiselt iseloomulik on ta ristvöödiline karvastik, mille järgi eristatakse mitmeid alamliike. Indias kohtab vahel looduses ja ka kasvatatakse valgeid tiigreid. (Loomade elu, 1987 LEVIALA Tiigri arvukus on pidevalt langenud. Säilinud on ta Põhja-Iraanis, Afganistani põhjaosas, Hindustani poolsaarel, Nepaalis, Tais jne. selle kiskja rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate
PÕHJAPÕDER MÕÕTMED Tüvepikkus 185220 cm. sabapikkus 1015 cm, õlakõrgus 82120 cm. kehakaal isastel 70150 kg, emastel 40100 kg. sünnikaal 48 kg. Õlakõrgus on 110140 cm. ELUPAIK Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja PõhjaAmeerika põhjaosa Euraasia põhjapõtru nimetatakse porodeks, PõhjaAmeerika metsikuid põhjapõtru kaributeks. Elupaigaks on okasmets, tundrud, alpiinne ja arktiline tundra. Osa asurkondadest rändab: suveks lagetundrasse ja talveks metsatundrasse. JALAD pikk kere ja kael, jalad suhteliselt lühikesed. eriti lühikeste jalgadega põhjapõdrad elavad teravmägedel. Põhjapõdra keskmiste varvaste sõrad on suured, laiad ja kühvlina kõverdunud. kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Teravmägede põhjapõdrad Põhjapõdra sõrg KARVASTIK Põhjapõdra talvekarvastik on pikk, eriti kaelal. Jäme karvasüdamik on täidetud õhuga, seetõttu on ta väga kerge ja soe. Jalgu katavad lühikesed t...
Ta on säilinud Baskimaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat aga viimati looduses 1925. aastal ja Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni, et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm. Kaal on emasloomadel 400 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk ameerika naaritsale. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab ta puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga
....................................... 3 TUHKUR...................................................................................................................................... 5 NUGIS......................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 9 MINK Kehapikkus: 30-50cm Sabapikkus: 16-20cm Kaal: 0,8-1,8kg Kaitse Eestis Mink Eestis looduskaitse alla ei kuulu. Elupaik Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapiagana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Minki võib segi ajada meie kohaliku kärplase euroopa naaritsaga
Euroopa naarits Mustela lutreola Gerli Liloson Rühmitamine Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Kärplased Mustelidae Perekond:Naarits Mustela Liik:Euroopa naarits Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Elupaik Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb
Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Naaritsad koguvad ka toiduvarusid. Peamiseks vaenlaseks on ameerika naarits, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits. Huvitavaid tähelepanekuid: Hiiumaal on alustatud euroopa naaritsate taasasustamist Eestis. Arvatakse, et eraldatud paikades suudavad euroopna naaritsad uuesti hakkama saada ning meie loodusesse püsima jääda. Kehapikkus: 28 43 cm Sabapikkus: 12 19 cm. Kaal: emastel 400600 grammi, isastel kuni 1,1 kg.
· sööb oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad · valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel REBANE Vulpes vulpes (L.) · tüvepikkus on 50...90 cm, sabapikkus 40...60 cm · 4...10 kg · karvavärvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall · tavaline nii mandril kui ka saartel ja väikestel laidudel · loendatud on 6000 isendit · eelistatum elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega · elutseb ka metsades, soodes ja rabades · suuri metsamassiive väldib · põhiliselt üksikeluviisiga · uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil
kõverdub ja sirgub, see aitab tal kiiremini joosta. Joostes sooritab jänes 2-3 meetri pikkuseid hüppeid. Tema kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut sellest üle ja on painutatud. Saba on lühike ja ümar. Üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel.Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. Valgejänesed on enamasti 45-70cm pikad ja kaaluvad 2000-5800g. Sabapikkus on neil 40-80mm. Tagakäpa pikkus on 120-165mm. Valgejänes elab Eestis peamiselt metsades ja soodes. Lääne-Eestis ka kadastikes. Magab tavaliselt metsas või põõsas kivide varjus. Vahetevahel kraabib uru poegade varjamiseks. Külmade ilmadega on väga olulised lumme kaevatud urud. Valgejänes on hämariku –ja ööloom. Päeva veedavad nad tavaliselt kuskil varjatud kohas (nt põõsa all). Nad toituvad peamiselt rohust, erinevatest taimedest ja madalakasvulistest põõsastest
Kadri Lebedev Kairo Riivik Kes on Euroopa naarits? Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Euroopa naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja, kes kuulub kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse. Välimus Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm. Kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk Ameerika naaritsale. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. https://www.youtube.com/watch?v=__ KCBZvFCDw Leviala Ta oli kunagi laialt levinud Kesk- ja Ida- Euroopas.
LÕVI Lõvi- väga suur, võimsa kehaehitusega loom. Isaste tüvepikkus on 180-240 cm, sabapikkus 60-90 cm, mass 180 kuni 227 kg. Võimas kere on ühtaegu sale, koguni kiitsakas, pea aga erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Lõvidel ja teistel suurkaslastel on lühike ja tugev, võimsate lõugadega näokolju. Nende vahedad piigitaolised silmahambad ehk kihvad tungivad sügavale ohvri lihasse ja rebivad sellest tükke. Suured kisk- ja purihambad tükeldavad liha ning purustavad luid. Jäsemed lüheldased ja väga tugevad, pikk saba lõpeb tutiga. Väga iseloomulik on
Tallinna Kristiine Gümnaasium Naarits referaat Jorke Patrick Raadik 5.B Juhendaja:Jana Kosk Tallinn 2015 Sisukord 1.Välimus 2.Toitumine 3.Elupaigad 4.Vaenlased 5.Huvitavad Tähelepank Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Pilt nr 1 http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Mink.jpg. Toitumine Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni
......................................................................................... 6 1. Välimus Kasetriibik ehk kasehiir sarnaneb välimuselt hiirele. Tema keha on hallikaspruun ning kõhualune on kollakas. Iseloomulikuks tunnuseks on tume triip mööda selga ning erakordselt pikk saba. Kasetriibik võib kaaluda 5-15 grammi ning tema tüvepikkuseks on kuni 9 cm ning 2 sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab kitsas kollakas rant. Tema esi- ja tagajäsemed on kohastunud ronimiseks, abiks on ka tema pikk saba. Kasetriibiku kui hüpiklase tagajäsemed on väga tugevad ning kohastunud hüppamiseks. Lisaks suudab kasetriibik nii ees- kui tagakäpa välimist varvast ronimise hõlbustamiseks teiste varvaste suhtes vastassuunda pöörata.
1934 on kährikut korduvalt talutud Venemaa Euroopa-ossa, kus ta kiiresti kodunes ja levis laialdaselt Karjalast põhjas kuni Kaukaasiani lõunas. Seejärel tungis ta lääne poole Soomest põhjas kuni Rumeeniani lõunas ning edasi Ida- ja Lääne-Saksamaale ning teda on kohatud ka Prantsusmaal. Analoogilised katsetused NSV Liidu Aasia-osas ei õnnestunud. Kõigest üksikutesse kohtadesse Kesk-Aasias, Kasahstanis ja Siberis jäi ta pidama. Välimus Kähriku tüvepikkus on 5580 cm, sabapikkus 1526 cm, kondülobasaalpikkus ligikaudu 11 cm. Isendid kaaluvad 510 kg. Nende eluiga tehistingimustes võib ulatuda 11 aastani, looduslikult küll enamasti 34 aastat. Kährik on jässaka kehaehituse, masajate jalgade, lühikese saba, väheldase terava koonu ja teravatipuliste kõrvadega keskmise suurusega loom. Tema talvekarvastik on erakordselt pikk ja tihe, kuid karm. Üldtoonilt on karvastik musta kirmega määrdunudhallikaspruun. Näol on silmatorkav maskisarnane muster, mis meenutab
Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad , ka Põhja- Ameerika, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis. Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad tuhmkollakad või valged vöödid. Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad. Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 6282 cm, sabapikkus 1825 cm. Tagakäpa pikkus 14 18 cm, kondülobasaalpikkus 128150 mm. Isendid kaaluvad 919 kg. Isasloomad on emastest umbes 30 % suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba. Ahmide karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see oma elastsust, eriti tõhus on seda kasutada Arktika piirkondades. Ondatra (piisamrott) on poolveelise eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast. Ondatra looduslik levila on Põhja-Ameerika
sügavale ja hullab vees meeleldi. Levila Kalaan elab Vaikse ookeani põhjaosa rannikuvetes. Levila jaguneb kahte ossa: Venemaal Komandorisaartel, Kmatsatka lõunaosas ja Kuriilidel ning Põhja- Ameerikas Aleuutidel, Aleskas ja sealt lõuna poole kuni Alam- Californiani Mehhikos. Kirjeldus Kalaan on suur loom: tüvepikkus 136 cm (harva kuni 146 cm), sabapikkus 30-36 cm, mass kuni 40 kg. Kere on massiivne, silinderjas ja vilajas Pea on väike ja ümmargune, pisikeste kõrvadega (nagu hülgel) ning pikkade vibrisside e. kompekarvadega. Kael on lühike ja jäme. Tagajalad on muundunud külgedele suunatud loibadeks. Eesjalad on lühikesed ja varvasteta, peopesaks on ümmargune karvutu ala. Saba on lühike. Kalaanil on kummaline nahk. See oleks nagu lahtiselt seljas, mistõttu selili ujuval loomal on kõhu peal sügavad nahavoldid
Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Kõndimisel toetub pruunkaru kogu tallaga nagu kõik karulased: ta on tallalkõndija. Karvastik muutub vastavalt aastaajale. Hambad on nagu kiskjalgi. Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100280 cm, õlakõrgus umbes 90 150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Roherähn on linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast rähni perekonnast. Roherähn on Euroopa rähnidest vahest kõige tuntum, kuigi mitte alati kõige tavalisem. Ta paistab silma oma suuruse, efektse välimuse ja valjude häälitsustega. Roherähn on turteltuvi suurune. Tema pikkus on 30...36 cm, tiibade siruulatus 45...51 cm
Nina tavaliselt erkroosa. Välisgenitaalid eri soost isenditel sarnased, välja arvatud sigimisperioodil, mis emasloomade genitaalid mulgustuvad. Paaritumises osalenud emasel on tupearm. Väljaspool sigimisperioodi saab genitaal- ja anaalnädae vahelistkaugust üldiselt kasutada sugude eristamisel: emasloomadel on see alla 4 mm, isasloomadel üle 5 mm. Peenis u 7,5 cm pikk ning pisut suurem kui emase genitaalnäsa, kuid kõik need mõõtmed võivad eri soost isenditel ka suuresti kattuda. Sabapikkus 20-40 mm, tagakäpa pikkus 17-19,5 mm. Nisasid 8. Karvavahetus 3 korda aastas: veebruarist märtsi- aprillini, juulist septembrini ning oktoobrist detsembrini, sõltuvalt laiuskraadist. Silmatorkavad tegevusjäljed on mutimullahunnikud (sh ka suuremad ja püsivamad, nn kindlustused). Mutimullahunnikutest lähtuvad pinnalähedased käigud. Vahel võib taimevarte võbisemise järgi näha, kuidas mutt rohukamarat üles tõukab, ning kuulda juurte rebimisel tekkivaid helisid
Poegade eest hoolitsevad ainult emasloomad. Alguses jääb vasikas ema toiduotsingute ajaks üksi, 1 2 nädalaselt hakkavad vasikad emaga kaasas käima. Suurtes emasloomade karjades võivad tekkida "lastesõlmed", kus on palju mängulist käitumist. Mõõtmed Punahirve tüvepikkus on keskmiselt 165 260 cm (Sotimaal isastel umbes 200 cm ning emastel umbes 180 cm). Sabapikkus on 12 15 cm, koos karvadega 20 cm. Õlakõrgus Sotimaal elavatel punahirvedel on umbes 122 cm (isastel), umbes 114 cm (emastel). Kondülobasaalpikkus Suurbritannias isastel on umbes 300 400 mm, emastel aga 280 335 mm. Kehakaal on piirkonniti erinev, oleneb elupaigast ja asustustihedusest: isastel kuni 255 kg (tehistingimustes; idapoolsemates piirkondades isastel isegi 350 kg), emashirvedel kuni 150 kg. Hambavalem: 0/3, 0 1/1, 3/3, 3/3 = 32 34. NB! Kõik
SEBRA REFERAAT Kaido Mõts 6a klass TÕRVA GÜMNAASIUM 2004 ÜLDISELOOMUSTUS Sebrasid tuleb pidada kõige primitiivsemateks tänapäeva hobuslasteks, keda on säilinud kolm liiki. Sebrad on võrdlemisi väikesed vöödilised hobuslased: tüvepikkus 2-2,4 m, turjakõrgus 1,2-1,4 m, sabapikkus (koos selle otsalolevate pikenenud karvadega) 45-57 cm, mass kuni 350 kg. Keha värvuse põhitoon on helehall või pruunikas, sellel kulgevad mustad või mustjaspruunid ristivöödid. Niisugune värvus, mis fotol tundub silmatorkav, teeb looma looduses, eriti savannis, vähemärgatavaks. Sebrad elavad väikeste tabuunidena või üksikult, suuri karju moodustavad harva. Neid võib sageli näha segakarjades koos gnuudega. Üksikud sebrad on kaelkirjakute alalised saatjad
Näiteks enamike selgroogsete jaoks bioloogilist liigikontseptsiooni. Liigi mõistele on mitu põhilist lähenemisviisi: Tüpoloogilised liigid On organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest liikidest erinema mitme tunnuse poolest. Sinna kuuluvad liigid, millel on ühised tunnused, organismid kuuluvad kindlatesse fikseeritud mõõtmetesse, erinevaid liike määrab variatsioon tunnustes või fenotüüpides, näiteks erinev sabapikkus tähendab erinevat liiki. Evolutsioonilised liigid Liikidel on ühine evolutsiooniline päritolu, mis säilitab oma puutumatuse. Mingil ajal võivad mõned liikmed evolutsiooni käigus populatsioonist lahkneda ja areneda alamliikideks. Isolatsiooni olemasolul (geograafiline või ökoloogiline) võib see viia uute liikide tekkeni. Liike, millest teised liigid alguse saavad, nimetatakse parafüleetilisteks liikideks. Fülogeneetilised (kladistilised) liigid Sama esivanemaga organismide grupp
Tal on suur leviala. Põhja-Ameerikas kutsutakse teda mägilõviks. Talle meeldivad soostunud dzunglid, troopilised metsad või isegi lagendikud. Ta on osav loom: ta ronib ja isegi ujub. Tema toiduks on kõik imetajad kellest jõud üle käib. Poegi on tal 3-5. Kuigi pojad kasvavad kiiresti saavad nad eluküpseks alles kolmandal eluaastal. Puumad oskavad nurru lüüa nagu kodukassidki. 1.5 SERVAL See liik on kõrgejalgne ning sale. Tüvepikkus on umbes 100 cm, sabapikkus 30-40 cm. Pea on miniatuurne, ümarad ja suured kõrvad ning suhteliselt lühikese sabaga. Karvastik oranzikas pruun, tumedate laikudega. Serval on levinud Aafrikas Saharast lõuna pool, kus asustab põõsastuid veekogude lähedal. Harva külastab metsi ja väldib kuiva avamaastikku. Pikkade, saledate jalgade abil suudab lühikest vahemaad läbida kiiresti joostes, kõrges rohus liigub suure hüpetega, tabades saagi väledalt. Vajadusel hüppab vertikaalselt üles,
(suguküpsetel) isenditel on 170--210 mm isenditel on 170--200 mm psast just lahkunud poegade siilikera piki- pesast just lahkunud poegade siilikera pikiläbimõõt läbimõõt on 110-120 mm, talvituma on 110-120 mm, talvituma asumisel umbes 150 mm asumisel umbes 150 mm väljasirutatud keha tüvepikkus (koos väljasirutatud keha tüvepikkus (koos peaga) on peaga) on 230--300 mm 220--290 mm sabapikkus 20--30 mm sabapikkus 20--30 mm tagakäpa pikkus 40--47 mm tagakäpa pikkus 38--45 mm kõrvapikkus 20--32 mm kõrvapikkus 20--32 mm kehakaal 450--1200 g kehakaal 450--1000 g Siilide elupaigad ja eluviis ning ohutegurid ja kaitseabinõud samad. Allpool neist siis üldisemalt. 5
Pampakassi levikuala on suur, ta elutseb rohumaadel, metsamaadel, metsades ja mägedes. Peab jahti öösiti, jahib väikeseid imetajaid ja linde. Metsikutes tingimustes on selle liigi sigimisaeg teadamata, tiinus kestab emastel 80-85 päeva. Ühes pesakonnas on 1-3 kassipoega. Colocolo ( Leopardus colocolo) Colocolo on väikesekasvuline kaslane, kelle elupaigaks on Tsiili. Selle kaslase kasv jääb 43-75 sentimeetri vahele, sabapikkus on kuni 33 sentimeetrit. Kaslase kaal jääb tavaliselt 3-7 kilogrammi vahele. Colocolo on pikakarvaline kass, kes on hallika karvkattega, mida katavad pruunid triibud ja tähnid. Nendel kassidel on suured, tervatipulised kõrvad ja pikk kohev saba. Colocolo toitub väikestest imetajatest ja maal pesitsevatest lindudest. Kassi saagiks langevad tihti ka linnumunad. Inimasulate läheduses elavad isendit võivad küttida kodulinde.
Keha on külgedelt lamenenud. Värvus varieerub suuresti keskkonnast tingituna ja on enamasti hõbehall kuni rohekashall. Suu on otseseisune ja poised puuduvad. mink - Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 35-45 cm ja Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool sabapikkus 15-25 cm. Mink on väga sarnane Euroopa naaritsale. Kui naaritsal on valged nii alalõug kui ka mokad, siis mingil on valge ainult alalõug. Elupaigaks valib mink vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid 26. Küsimused videode Kes meil metsas elavad?, Läänemere elustik, Terra maritima, Terra sylvestris põhjal (eraldi küsimuste lehtedel).
Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus nina otsast saba otsani. Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist päraluunuki tagumise punktini. kepiga (kppk) või lindiga (kppl). Laudja pikkus (lp) puusanuki eesmisest punktist tagumise punktini. sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed:
Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: keha üldpikkus nina otsast saba otsani. Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist päraluunuki tagumise punktini. kepiga (kppk) või lindiga (kppl). Laudja pikkus (lp) puusanuki eesmisest punktist tagumise punktini. sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed: rinna sügavus (rs) turjast rinnakuni vertikaaljoont mööda, mis
Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus nina otsast saba otsani. Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. Võetakse sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. Võetakse sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist päraluunuki tagumise punktini. Võetakse kepiga (kppk) või lindiga (kppl). Laudja pikkus (lp) puusanuki eesmisest punktist tagumise punktini. Võetakse sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed:
annaabi.ee 
