............................... 3 AJALUGU .................................................................................................................................................. 4 MÄNGUVÄLJAK........................................................................................................................................ 5 VARUSTUS ............................................................................................................................................... 6 Saalihoki pall ........................................................................................................................................ 6 Mängukepp.......................................................................................................................................... 6 Värav.................................................................................................................................................... 6 VÕISTKOND ...............................
Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik spordimäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on ta saavutanud Soomes, Rootsis ja Sveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan). Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglitest · Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit
...........................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................................................3 Reeglid....................................................................................................................3 Pall..................................................................................................................................3 Väljak................................................................................................................. 3 Väravad.............................................................................................................. 3 Korraline mänguaeg....................................................................................................... 4 Mängijad............................................................................................................
karistuslöögid ehk penaltid. Vead Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise ajal eespool (rünnaku suunas) vaid üks mängija. Korvpall Tutvustus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi.Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte.Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel.Platsil mängib korraga 5 mängijat ning võistkonda kuulub 10 või 12 mängijat(12
..............................................................................................................11 2.1Rekvisiidid.................................................................................................... 11 2.2Küsimused.................................................................................................... 12 3Kasutatud materjalid...............................................................................................................15 1 Jäähoki 2 Jäähoki,poortidega (1,15–1,22 m) jääväljakul (56–61 × 26–30 m) mängitav sportmäng, milles 2 uiskudel liikuvat võistkonda püüavad kummist litrit (Ø 7,62 cm, paksus 2,54 cm, mass 156– 170 g) teineteise väravasse lüüa. Värav on kummaski väljaku otsas väravajoone keskel.
aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotusSoomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Levik FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud.
aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele) ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta olümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Mängu reeglid Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatud väravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal).
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada,
aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000
Sellel on pikad käised ja polserdused küüna- rnukkide kohal. Väravavahi kindad Jalgpalliväljak: · Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, küljejoon peab olema pikem kui otsajoon. Ettenähtud pikkus on 90-120 meetrit, laius 45-90 meetrit, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit. · Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Pikemad on küljejooned ja lühemad värava- ehk otsajooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone, on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas
aastal Pariisis seitsme riigi esindused.Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal.Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused.Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA- sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta olümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Calcio fiorentino. Firenze jalgpall 1688. aastal. 1 Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Juurikas JALGPALL Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2008 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Jalgpall.....................................................................................................4 2. Väljak.......................................................................................................5 3. Mängijate põhivarustus............................................................................6 4. Ajalugu.....................................................................................................7 5. Eesti Jalgpall............................................................................................8 Kokkuvõte......................................
Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. 3 Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. LEVIK FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud
Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 4-5 m laiust rada, mida teineteisest eraldab punasest plastmassist tähised. Lühirajauisutamise ehk short tracki rada on 111,12 pikk ja 6,75 m lai. Sirge on 28,07 m. Erinevus võrreldes tavalise kiiruisutamisega on see, et rada on lühem, kurvid järsemad ja starditakse koos. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10000 m.
puhtalt mänginud meeskonnal mängu jätkata, kas palli valdamise või platsil edasiliikumisega. Kohtunik otsustab, kas anda võistkonnale eelisseis, anda karistuslöök või kuulutada välja rüselus. Varustus Riietus Traditsiooniline ragbi riidekomplekt koosneb kaelusega särgist, lühikestest pükstest, põlvikutest ja ragbiputsadest, mille tallaalused naastud võivad olla nahast plastmassist, kummist või alumiiniumist ning nende maksimaalne pikkus on 18 mm. Paks õlapolsterdus on keelatud. Siiski võib kohtunik lubada pehmet kaitsevarustust nagu näiteks kerge polsterdus, vahtkummi või muu taolise materjaliga, mis mahub rangete tehniliste ettekirjutiste raamidesse. Mõned mängijad kes on rüseluses kasutavad peakatet, et kaitsta kõrvu paistetuse eest. Hädavajalik on kanda hambakaitset, kuna see kaitseb hambaid, igemeid ning aitab ära hoida keelde hammustamise. Pall
Võit käsipallis, nagu teistelgi taolistel aladel, on see kui suudetakse visata rohkem väravaid kuivastasmeeskond (Sibila jt., 2004). Käsipall on väga kiire, dünaamiline ja kaasakiskuv mäng, milles kasutatakse paljude spordialade liikumisi, ja vastupidi käsipallile omaseid liikumisi ja tegevusi kasutatakse paljudes teistes spordialades. Käsipall on jalgpalli järel Euroopa populaarsemaid spordialasid ning üks kiiremini arenev sportmäng Aasias ja Aafrikas. Eristatakse nn olümpiakäsipalli (saalikäsipall 7:7), rannakäsipall ja välisväljakutel mängitav käsipall ehk nn suurt käsipalli 11:11 (Visnapuu, 2008) 1.1.Rannakäsipallimängu tekkimine ja areng Rannakäsipall on dünaamiline ja huvitav mäng, mis sai alguse Itaalias meelelahutusena. 1995 aastal sai mäng nii populaarseks, et oli vaja mõelda välja mängu reeglid.(Venemaa, 2003)
Referaat Lota Aadla 11.c klass @ Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus jalgpall ............................................................................................................................3 Jalgpalli meeskond...............................................................................................................................4 Jalgpalli väljak......................................................................................................................................5 Jalgpalli reeglid.................................................................................................................................6-8 Jalgpalli riietus......................................................................................................................................9 Sprint........................................................
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Võrkpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Esimest korda oli Olümpiamängude ka
käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Šotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 1940–1991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992.
Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 3 Mänguväljak ja varustus Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga
USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 1 Varustus Mänguväljak - korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranz rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku. Rõngas on kinnitatud laua külge horisontaalselt. Kõrgus maapinnast on 3,05 m.
Jalgpalliga tegelemist alustavad lapsed juba väga noorelt oma hoovis või staadionil sõpradega mängides. 3.-4. klassis on paljud õpilased juba kusagil jalgpalliga kokku puutunud ja seetõttu ei ole raske ka mitte trennis käival lapsel jalgpalliturniiril osaleda. Jalgpall on meeskonnamäng ning lisaks sportlike võimete arendamisele võimaldab ka arendada suhtlemisoskust ning teistega arvestamist. Jalgpall on maailmas väga populaarne spordiala, mitte ainult harrastajate arvu, vaid ka publiku huvi tõttu. Näiteks eelmisel suvel Venemaal toimunud maailmameistrivõistluste finaalkohtumist vaatas Eestis 245 000 inimest ning maailmas 600 miljonit inimest. Tervise Arengu Instituudi andmetel peavad lapsed ja noorukid liikuma vähemalt 1 tund päevas (1). Eestis vastas sellele nõudele 2014. aasta uuringu andmetel 11–15-aastastest õpilastest 16% (sh 20% poistest ja 12% tüdrukutest) (2). Meie loovtöö eesmärk on näidata, et
mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise
Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. MÄNGUVÄLJAK Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. 4 KORVID Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranz rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku
Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Reeglid Mänguväljak Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvid Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranz rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku. Rõngas on kinnitatud laua külge horisontaalselt. Kõrgus maapinnast on 3,05 m.
Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga
Stenar Kamarik P 37 VÕRKPALL Arvestustöö Juhendaja: Ants Rikberg Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 AJALUGU........................................................................................................................................4 VARUSTUS......................................................................................................................................6 Mänguala......................................................................................................................................6 Võrk..........................................................................................................
mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peab olema osav lähivisete sooritaja,peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. LISAD Joonis 1. Täismõõtmetes väljak Joonis 2. Kahe- ja kolmepunktialad Kasutatud kirjandus: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall Korvpalli reeglid, basket.ee: http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf
ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates 1975. aastast). Kokkuvõtlikult korvpalli sünniaastaist Eestis: · 1913.a. esimene kord korvpall Eestimaa pinnal Narvas · 1916.a. korvpalli kui spordiala algusaasta · 1919-1920. hooaeg reaalse harrastamise esimene hooaeg · 1920.a. korvpalli kui võistlusspordi algus Eesti Väljak: Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Pall: Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga
Pall- võivad olla nii nahast- L kui sünteetilisest- S materjalist, nahast on pehmemad kuid kallimad, kaal 260-280g, ümbermõõt 65-67 cm, siserõhk 0,30-0,325 kg/cm3, värvikombinatsioonid Väljak- riskülikukujuline, 18*9m, keskjoon teeb kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust, väljak jaotatud mõtteliselt kuueks tsooniks- 1 taga parem, 2 ees parem, 3 keskel, 4 ees vasak, 5 taga vasak, 6 taga keskel Mängijad- 12, mõlemal pool 6 ja asuvad tsoonides, eesliinimängijad asuvad tsoonides 2,3,4 ja tagaliini 1,6,5, tagaliinimängijad ei tohi rünnata hüppelt eesliinis võrgus kõrgemal olevat palli, rünnakult peavad hüppama ründejoone tagant ja maanduda ründealasse, sidemängija e tõstja kelle
............................................................................ 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak........................................................................................................................... 5 2.2 Pall................................................................................................................................5 2.3 Varustus........................................................................................................................5 2.4 Kohtunikud.............................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Janely Soomaa Kriket Uurimustöö Juhendaja: Tiit Tammaru Tartu 2014 Sissejuhatus Kriket on pesapallisarnane sportmäng, mis on eriti populaarne Suurbritannias ja Rahvaste Ühenduse maades. Seda mängivad kaks üheteistliikmelist võistkonda kõva rusikasuuruse palli ja puust kurikaga avaral ringjal muruplatsil(1) Kriket on olnud tunnustatud sport juba sajandeid. Tänapäevane kriket on pärit Inglismaalt ning populaarne eelkõige Rahvaste Ühenduses. Mõnes Lõuna-Aasia riigis, näiteks Indias, Pakistanis, Bangladeshis ja Sri Lankal on ta kõike populaarsem spordiala . (1)
Jakob Westholmi Gümnaasium Õppevideo tenniselöökidest Praktiline töö Autor: Gendra Raag 11.a klass Juhendaja: Marek Koitla Tallinn 2019 Summary The main objective of the practical work was to create a video for educational purposes. The target audience were people, who want to start playing tennis or are on a beginner level. Another aim was to find out about the history of Estonian tennis and the technical side of the strokes. The research is divided to four chapters. The first chapter contains the historical information about tennis in Estonia, tournaments and an overview of tennis clothes. Chapter two presents basic tennis rules that are necessary for playing tennis on a lower level. Chapter three concentrates on main strokes and their technique and also on foot work. The photos of tennis grips and film-making process are included in the appendices
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
