3) Algatatakse kodanike komiteede liikumine. 23. august 1989- Balti kett 1990 Jaanuar 1990- taasavati Eesti Pank Veebruar 1990- Eesti Kongressi valimised. 30 märts 1990-kuulutatakse välja üleminekuperiood. 8. mai 1990- taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite ( hümn, lipp, vapp) kasutamine 1991 3.märts 1991- Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses. 17. märts 1991- Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit. 19- 21. august 1991- Riigipöördekatse Moskvas. 20 august 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus. Tunne Kelam- Eesti Komitee esimees Arnold Rüütel- Ülemnõukogu esimees Edgar Savisaar- Valitsusjuht Lennart Meri- Välisminister Lagle Parek- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige
maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse- meistersportlane. Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los Angelese olümpiamänge. Need olid küll sõprusmängud, kuid märgid näitasid halastamatult, et võitjatna lahkuda koondise põhiturniiri meestel ei õnnestu. Los Angelese olümpiale Nõukogude riik oma sportlasi ei lähtetanud ja kulla võttis kergelt USA
rohkem oma lootused temale, kuna te rääkis sotsialismi ja NSV Liidu säilitamisest. Gorbatsovi lähikonnast lahkusid mitmed uuendusmeelsed nõuandjad. NSV LIIDU LAGUNEMINE. Järjekindel avalikustamine ja selle pinnal tekkinud järjest süvenev demokratiseerumisprotsess tõid päevakorrale rahvaste enesemääramise küsimuse. 1990. a. toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed, kus ridamisi võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone. Peale üleliidulist referendumit, kus NSV Liidu elanikkonnalt küsiti, kas nad soovivad NSV Liidu säilimist (Balti riigid, Gruusia, Armeenia ja Moldova olid vastu), hakati ette valmistama uut liidulepingut. Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19. VIII 1991. a. asusid vanameelsed jõud rünnakule, nn. augustiputs. Võimu üritas haarata 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, kuhu kuulusid senine asepresident, kaitseminister ja KGB esimees.
Liidumaades kehtis karm kord, ei tohtinud pidada sidet läänega (keelati läänemeelsed raadio- ja telekanalid ning kasutati segajaid) ja liikumist piirati (v.a NL-i piires). Idanaabrid on alati olnud viinalembesed ning moes oli puskari ajamine kodudes, selle pealt oli võimalik ka lisaraha teenida. Nõukogude Liit väärtustas pühade ja tähtpäevade tähistamist, näiteks naistepäev oli riiklik püha. Kui riigipea suri, peeti üleliidulist püha ning lapsed ei pidanud sel päeval kooli minema. Koolis õpetati peamiselt NSVL ajalugu ja seda NSVL-i seisukohalt. Noored said palju kuulda kiidulaulu Nõukogude korra ja Lenini kohta. Laste usaldust hakati taotlema juba noorena, luues neile mitmeid toredaid organistatsioone, kus propageeriti kommunismi ja NL-i korda. Nii olid noored alguses oktoobrilapsed, seejärel pioneerid ja vanemana komsomolid. 20
Kelam. 30. märtsil 1990.a. - Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigiorganite loomisega. 1991.a. jaanuaris toimus NSV Liidu vägivallaaktid Leedus ja Lätis, Eestis suudeti seda vältida. 3. märtsil 1991 toimus referendum Eestis. Ligi 78% vastas jaatavalt küsimusele ,,Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise küsimuses. 1991.augustiputs - Eesti taasiseseisvumine 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputs. Gorbatsov suleti koduaresti. Võimule üritas pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee. 20. aug.- 1991 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi riiklikust iseseisvusest. 21.aug. hommikul suundus Pihkva tankikolonn Tallinna hõivata teletorn, siis aga selgus et Moskvas on riigipööre läbi kukkunud.
a. - Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest – kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigiorganite loomisega. • 1991.a. jaanuaris toimus NSV Liidu vägivallaaktid Leedus ja Lätis, Eestis suudeti seda vältida. • 3. märtsil 1991 toimus referendum Eestis. Ligi 78% vastas jaatavalt küsimusele „Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ • Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise küsimuses. 1991.augustiputš - Eesti taasiseseisvumine • 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputš. Gorbatšov suleti koduaresti. Võimule üritas pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee. • 20. aug.- 1991 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi riiklikust iseseisvusest. • 21.aug. hommikul suundus Pihkva tankikolonn Tallinna hõivata teletorn, siis aga selgus et Moskvas on riigipööre läbi kukkunud.
VILJAR LOOR Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kol...
Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani-Eesti Kongressi. Moskva järelandmised: *1989.aasta märts,rahvasaadikute kongressi valimised-valimised toimusid üle kogu Nõukogude Liidu.Sellest osavõttu ei suhtutud ühtemoodi.Rahvuslikud jõud leidsid ,et valimistel osalemine pole mõtekas ning seda tehes tunnistatakse Eesti kuulumist seaduspäraselt Nõukogude Liidu koosseisu.Aktiivsel lülitusid valimiskampaaniasse ka Moskva-meelsed ringkonnad,kes lootsid üleliidulist tribüüni ära kasutada oma seisukohtade propageerimiseks ning toetuse leidmiseks.Kokku valiti Eesti rahvasaadikute kongressile 47 saadikut. *23.august 1989.a-Balti kett-kett korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nõudsid Baltikumile vabadust.Balti keti aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti,Läti,Leedu probleemide teadvustamisele maailmas,keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rätik härjale.
Üleliidulistes venekeelsete töölistega tehastes toimusid streigid. Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja. Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus. 1991 jaanuaris toimusid verised sündmused Vilniuses ja Riias (=kommunistide võimuhaaramiskatsed). 1991 · märtsis toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses (NB! See toimus enne üleliidulist referendumit) 77,8% toetas Eesti iseseisvumist (sh. 1/3 siinsetest muulastest) Oli selge, et mingist liidulepingust pole enam juttugi, läbirääkimisi NSV Liidu keskvõimuga võis pidada vaid iseseisvumise üle · 19. augustil algas riigipöördekatse (augustiputs) Moskvas. · 20. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" sellega oligi Eesti end NSV Liidu küljest lahti rebinud! 20
taastamine,mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid.Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks.Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st.Nemad pooldasid liidulepingut,millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NSV Liidu koosseisus.Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda.Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. Suveräänsusdeklarat si-oon 16.Novembril 1988.aastal ClickClick icon icon to add to picture add picture võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni,mill e-ga sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja
"Eesti uus algus" Eva-Lotta Künnap 10K TKG 2010 Sissejuhatus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. 1990ndate aastate alguses Eesti eemaldus järk-järgult NSV Liidust: riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutati NSV Liidu vastavatest süsteemidest, kommunistliku partei juhtiv roll kaotati ja kehtestati pluralistlik poliitiline süsteem. Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid, kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele. Ebaõnnestunud augustiputsi a...
Ajalugu Uus ärkamisaeg Ja taasiseseisvumine Referaat Nimi: Romet Auli Kursus: E3 1 SISUKORD 1. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS…………………………………...…………………..3 2. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE ………………………...…………………….4 3. LAULEV REVOLUTSIOON……………………………………………………......5 4. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE………………………....6 5. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON…………………………………………..…7 6. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE………………………………………..….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikust...
impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine
välistasid. Nende arvates pidi k õik jääma muutumatuks. Kol manda suuna m o odustasid Rahvarinne ja rahvusko m munistlik osa EKPst. Ne mad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suure m iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti i mpe eriu mi säilitamist ning püüti sel e es märgil muu ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. nove m bril 988. aastal v õttis Eesti NSV Üle mnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste üli muslikkus üleliiduliste seaduste ja m ääruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõi mu ja liiduvabariigi o mavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping
Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine.
1990 Apartheidireziimi kaotamine Lõuna Aafrika Vabariigis 1990 1991 Kuveidi kriis jaanuar 1991 Kommunistlikud riigipöördekatsed Leedus ja Lätis jaanuar 1991 NSV Liidu vägivallaaktid Balti riikides 3. märts 1991 Viiakse läbi referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses 17. märts 1991 Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit auguat 1991 Riigipöördekatse NSV Liidus 20. august 1991 Eesti iseseisvuse taastamine 21. august 1991 Läti iseseisvuse taastamine 6. september 1991 NSV Liit tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust detsember 1991 NSV Liidu lagunemine 1991 1992 Jugoslaavia lagunemine 20. juuni 1992 Eesti läheb üle oma rahale 1992 1995 Bosnia kriis 1992 Bill Clinton saab USA presidendiks
taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus.
1990. aastal toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed. Nii valitud ülemnõukogud võtsid ridamisi vastu suveräänsusdeklaratsioone. Märtsis 1991 korraldati referendum, kus NSVL elanikkonnalt küsiti, kas ta soovib NSVL säilitamist. Referendumist võttis osa 80% hääleõiguslikest kodanikest, neist ¾ pooldas liidu säilitamist ja üle viiendiku oli selle vastu. Leedu, Läti, Eesti, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid üleliidulist rahvahääletust. Nüüd hakati ette valmistama uut liidulepingut. Ammendanud demokraatlikud vahendid, asusid vanameelsed pealetungile. 19.augustil 1991, päev enne uue liidulepingu allakirjutamist, üritas võimu enda kätte võtta 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, kuhu kuulusid ka senine asepresident, kaitseminister ja KGB esimees. 1991.a. augustiputs ebaõnnestus, sest selle vastu astusid välja Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas president Jeltsiniga
ettevõttes oli 1940. aastal 30 töölist. tehastes, mis allusid iileliidulistele ja Nõukogude võimu aastad möödusid liidulis- vabariiklikele ametkondadele, järkjärgulise laienemise tähe all. s.t. Moskvale. Kokku juhtisid Eesti 1986. aastal valmis Loksal aga uus tööstust 19 üleliidulist ministeeriumi tsehh, õigupoolest terve tehas, mis ja organisatsiooni ning 23 liidulis- hakkas NSVL vajaduste tarbeks vabariiklikku või vabariiklikku mi- tootma ujuvkonteinereid (lihtreid). nisteeriumi. On kommentaaridetagi Tööliste arv tõusis järsult, jõudes selge, et sellise alluvusrägastiku
Liidu kiiremate meeste sekka. Ta osales mitmel sotsialismimaade võistlusel ja üliõpilasmängudel. 1948. aasta Londoni olümpia ajal heitles olümpiavõistlust väärinud Gilde N Liidu meistrimedalitele Harkovis. Riigi hooaja viies mees 10,8ga jõudis taas 100 m finaali, kuid võeti seal kahe valestardiga maha. Selle äparduse korvas ta aga samas võidetud liidu meistrikullaga 4 x 100 m teatejooksus. Võidukas ametiühingute koondis kordas 42,2ga üleliidulist rekordit. Gilde edu andis indu kiirjooksjate järelkasvule. Heldur Tüüts, Uno Kiiroja, Heldur Tuulemäe jt kasvasid välja just Gilde tuulest. Gilde töömeheelu seostus Kalevi spordihalliga, mille direktorina töötas ta selle algusest 1962. aastal 1984. aastani. Eesti spordi kauaaegsele esindushallile jäi ta töömehena truuks 2001. aastani. Tänaseni pole Eestis lisandunud palju Gildest kiiremini jooksnud sprintereid. Oma rekordite ja
impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku
impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku
omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistlik osa. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud tollal liidulepingust midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kegtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine
omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistlik osa. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud tollal liidulepingust midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kegtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine
omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistlik osa. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud tollal liidulepingust midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kegtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine
omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistlik osa. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud tollal liidulepingust midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kegtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Suhetes keskvõimuga muutus järjest olulisemaks Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine
20. jaanuar Stockholmis avati Eesti Vabariigi infokeskus. 30. jaanuar Tallinnas avati Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo. 16. veebruar Lõpetas EV Siseministeeriumi Politseikooli esimene rühm. 1. märts Eestis miilitsa asemele politsei (jõustus Eesti politseiseadus). Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise kohta (jaatavalt 3. märts vastas 77,83% osavõtnuist). 17. märts Balti riigid boikottisid üleliidulist referendumit. Balti Riikide Nõukogu pöördumine Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisel 22. märts osalevate riikide poole ettepanekuga korraldada rahvusvaheline konverents, mis vahendaks Eesti, Läti ja Leedu ning Kremli tegelike läbirääkimiste alustamist. 17. aprill Tallinnas asutati Jaan Tõnissoni Instituut. Balti Riikide Nõukogu pöördumine maailma maade parlamentide, valitsuste ja 25. mai
Üleliidulistes venekeelsete töölistega tehastes toimusid streigid. Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja. Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus. 1991 jaanuaris toimusid verised sündmused Vilniuses ja Riias (=kommunistide võimuhaaramiskatsed). 1991 · märtsis toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses (NB! See toimus enne üleliidulist referendumit) 77,8% toetas Eesti iseseisvumist (sh. 1/3 siinsetest muulastest) Oli selge, et mingist liidulepingust pole enam juttugi, läbirääkimisi NSV Liidu keskvõimuga võis pidada vaid iseseisvumise üle · 19. augustil algas riigipöördekatse (augustiputs) Moskvas. · 20. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" sellega oligi Eesti end NSV Liidu küljest lahti rebinud! 20
Üks kõige erilisemaid sõjajärgsete puitelamute kogumeid Eestis on Sõtke tänaval Sillamäel, kus need moodustavad hämmastavalt tervikliku stalinistliku ansambli. Korterid nõukogudeaegsetes puitelamutes on erineva suurusega, 13-toalised. Esineb ka keskse koridoriga ühiselamutüüpi elamuid. Joonis 1.28 RaKO maja Pelgulinnas (vasakul). Need 1950. aastate algul valminud elamud Tallinnas Koplis (paremal ülal) esindavad üleliidulist sõjaväebaraki tüüpprojekti, mida on ehitatud üleajateenijate perekondadele ka näiteks Pihkvas ja mujal Venemaal. Ka see (paremal all) elamu Keilas esindab üht üleliidulist tüüpprojekti, mida erinevates variatsioonides on kasutatud paljudes linnades üle Eesti. 34 Omaette teemaks on Tallinna Pääskülla, aga ka mitmele poole mujale Eestisse ehitatud ühekorruselised nn
Enamikus vabariikides domineeris põhirahvuse keel, kahes liiduvabariigis ilmus aga rohkem venekeelseid lehti Kasashtan ja Moldaavia. Kõige vähem vabariiklikke ajalehti ilmus Venemaal, ainult üks Literaturnaja Rossija, kuna venekeelsed kesklehed levisid kogu Vene Föderatsioonis ning teisi lehti polnud vaja sinna kõrvale. Ametkondlikud (vene keeles mnogotirazkad) ettevõtete, õppeasutuste jne ajalehed. Siinkohal teeme ühe meelevaldse lihtsustuse, kui vaadata üleliidulist statistikat, tasub olla tähelepanelik kolhoosiajalehed tehti eraldi rühmaks, ajakirjanduslikust aspektist täiesti tarbetu ja meie võtame need ikkagi ametkondlike rüppe. Lugejale kõige lähemad lehed käsitlesid mingi suure kollektiivi (vähemalt 2000 töötajat, nt jalatsikombinaadi või Suure Teatri) ajaleht. Eriti 80ndatel aastatel kujunes mõni ametkondlik leht ehtsaks ajaleheks. Eestis näiteks mõnesid meie kuulsa loominguliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
