Ka siin võin näite tuua. Kui õpetaja paneb õpilasele hea hinde, siis on see mõlemale poolele enamasti positiivne või siis halvemal juhul neutraalne. Õnn peidab end sageli seal, kus me teda kõige vähem ootame. Kas asi peitub selles, et õnne hinnatakse rohkem depressiivsena või on see hoopiski saatuse mäng, seda ei tea meist keegi. Eelkõige tuleb meeles pidada aga seda, et ainult õnnele ei tasu lootma jääda. Kordaminekud sünnivadki just sellest, et me oleme paika pannud oma väärtushinnangud ning eesmärgid. Vaadates oma lähikondlaste hulka, näeme mitmeid edukaid ja rõõmsameelseid isiksusi, kes on selle ära teeninud ainult tänu enda pingutustele. Pean vastu vaidlema ütlusele, et raha ei tee õnnelikuks. Õnn peitub rahas vägagi olulisel määral. Oma kodu oleme ju kõik muretsenud raha eest, kas siis selle eest raha makstes või ehitusmaterjalidel raha kulutades. Ka söögi, joogi ja riiete aluseks on enamjaolt ikkagi raha.
· Vähemusrahvusse kuuluvate isikutel on õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. · Vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus säilitada oma etniline kuuluvus, kultuuritavad, emakeel ja usutunnistus. · Keelatud on rahvuskultuuri tavade ja usukommete halvustamine ning nende täitmise takistamine, samuti tegevus, mille eesmärgiks on vähemusrahvuse sunniviisiline ümberrahvustamine. Väärtushinnangud · Tänu küsitlustele selgus, et väärtushinnangutest oli kõigis earühmades esikohal kodu ja perekond. · Töölised ja eakad hindavad noortest oluliselt kõrgemalt oma rahvuskultuuri, traditsioone, erialatööd, kohuse- ja vastutustunnet, esivanemate austamist, identiteediga seonduvaid väärtusi. · Noored hindavad kõrgemalt edukust, julgust, võimu, globaliseerumisvalmidust maailmakodanikuks saamise soovi,
loobuma teistest meeldivatest tegevustest nagu Vana-Märdi lahtiütlemine oma lastest või lemmkhobist, kuid lõpuks viivad siiski kõk teed teiste inimesteni. Inimene ei ole loodud olema üksinda ning tõeliselt õnnelikukski saab ta olles koos lähedastega. Seetõttu on oluline prioriteete õpetada juba väiksest peale, et ei tekiks väärastunud ettekujutust raha tähtsusest. Huvitav on minu arvates see, et tänu sellele, et Mari väärtushinnangud paigas olid mõistsid ka ta lapsed inimsuhete tähtsust elus. Väiksena armastasin alati lugeda ühte raamatut, mis jutustas ühest poisist ning kuidas ühel hommikul ärgates, leidis ta end olevat ihuüksinda kogu planeedil. Alguses oli ta väga õnnelik, kuna sai minna kõikidesse magusapoodidesse ning teha, mida tahab, kuid peagi taipas ta, kui kurb on tegelikult seda kõike üksi nautida. Palju lahedam oleks seda teha koos sõbra või emaga. Sama on ka rahaga
Väärtused tänapäeva elus Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku, sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Kui madalale suudab inimene langeda, et elus toime tulla?
Enesetapjad Birk Rohelend Olen jõudnud arvamuseni,et kirjanduslik pool määrab ära inimese loomuliku intelligentsi, seada sõnu õigesse järjekorda, ennast väljendada ning avardada oma silmaringi laiemates aspektides. Kirjanduse huvitavust saab inimene mõista vaid siis, kui ta mõistab, mida autor on üritanud edasi anda oma kirjutatud teosega. Sürrealistlikus raamatus ''Enesetapjad'' on autor kirjutanud erinevatest arusaamadest ja hinnangutest elu üle. Autor on loonud seoseid inimestevahelistest suhetest, kelle väärtushinnangud võivad olla äärmiselt erinevad, kuid nende ühisjoonteks on kaootiline mõtlemine ja robustne käitumine. Raamatutegelased olid elust tüdinenud noored, kellel oli kadunud tahe kusagile jõuda ja midagi tunda. Elu oli mänginud ennast neile kätte oma tumedama poolega, mis põimis nad pääsmatult enda külge. Enamik sellest raamatust oli võetud reaalsest elust, mis tõepoolest võib toimuda igaühega meist. Inimesed suudavad eem...
Kuhu põgeneda iseenda eest? Inimese suurim traagika seisneb selles, et ta ei tunne iseennast, et ta on tihti iseenda psüühika ees otsekui tumeda mere ees. Ta püüab ennast leida, aga alati ei pruugi see õnnestuda. Lõpuks võib tekkida tüdimus. Inimese sisemaailmas on tekkinud kaos, mida on raske mõista ja millega on raske toime tulla. Sees valitseb tühjus. Tahaks justkui põgeneda enda eest. Chateaubriandi ,,Réne" on lugu melanhoolsest mehest, kes seisab samade probleemide ees. Inimese arengu väga tähtis etapp on tema lapsepõlv. Inimese esmased väärtushinnangud, iseloom ja maailmavaade saab alguse kodust. Réne oli õnnetu laps, sest tal ei olnud ema. Tema ema suri sünnitusel. Réne tundis enda süüd selles. Mingil määral tekitas seda ka viimase isa suhtumine. Tal puudus peaaegu igasugune huvi oma poja vastu. Ainuke, kes Rénel oli, oli tema õde Amélie, kes oli ühtlasi ka tema ainus mängukaaslane, kal...
teenindus; tööstuslik kaubatootmine) * linna- ja maarahvastiku suhtarv * leibkonnamudelid (ülekaalus väiksed pered) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond: * kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Oluline eesmärk: ühishüvede pakkumine. * kirju klassistruktuur · Põhilised tunnused: * mitmekesised väärtushinnangud 1) ülekandeühiskond * tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsuse kiire kasv 2) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks * teadus ja tehnoloogia * insenertehnilise personali ja teenindussektorite osakaal · Siirdeühiskond:
tegevuses. Väliskeskkond jaguneb: Mikrokeskkond kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid Makrokeskkond üldised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalkultuurilised, tehnoloogilised ja globaalsed dimensioonid 4. Mintzbergi rollide jaotus.(10 erinevat rolli) Suhtlemisega 5. Organisatsioonikultuur ja selle tähtsus firma edu saavutamises Kultuur-. 6. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist. Juhi isiksus/kasvatus,isiklikud väärtushinnangud,religion/,firma/poliitika,ülemste käitumine,kaastöötajate käitumine/ keskkond/seadustik,ühiskonna hinnangud ja kõlblusnormid,tegvusharu eetiline kliima/ 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid. Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside jne. Vahel. Otsustamine on vahend, mis peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Protsess: Probleemi määratlemine.
Mehe ilme vastab kõigele välja arvatud sellele, mis tema taga toimub. Tavaolukorras inimesed satukisd paanikasse ja kindlasti ei paneks rõhku pildistamisele, kuid kindlasti oleks ka inimesi, kes suudaksid säilitada külma närvi. Pilt iseloomustab tänapäeva elu, kus väga paljude unistuseks on saada raha ja kuulsaks. Kas tõesti on kuulsus palju tähtsam kui elu? Minu arvates, selle teose peateemaks on järgmine : Igal inimesel on oma väärtushinnangud, mida nad erinevalt ka hindavad. Kunstnik on suutnud hästi edasi kanda tänapäeva ning seda näidanud väga ekstreemses kohas. Arvan, et tänapäeva ühiskonnas hinnatakase suurt palka ja luksuslikku elu, arvates, et see on õigeim valik. Kahjuks paljudel on kadunud oskus omada armastavat perekonda ja hoolida tervisest, mida üldjuhul raha eest osta ei saa. Seega see teos paneb mõtlema elu üle! Lemmikuks tööks oli ,,Eksootika" näituse Tone Kristin Bjordami ,,Korall". See oli näituse
Vanus, toitumine, organismi vee ja elektrolüütide tasakaal, tarvitatavad ravimid, kaasuvad haigused, immuunsus, hapnikusaturatsioon. Haava tekkepõhjus, vanus, koe nekroos, põletik, võõrkehad, hematoom, haava töötlus, keskkonnafaktorid. 10. Millistele patsiendi psühhosotsiaalsetele faktoritele tuleb haava hindamisel tähelepanu pöörata? Miks? Vaimne seisund, õppimisvõime; depressioon; sotsiaalne toetus; alkoholi tarbimine või narkosõltuvus; väärtushinnangud ja elustiil – kuidas haav mõjutab elu; seksuaalelu – kas haav segab; stressorid 11. Selgita haavaga inimese toitumispõhimõtteid. Organism vajab vitamiine (A, D, C, K) ja täisväärtuslikku valku, tsink. C ja A vit – kollageeni süntees
hoida ja edasi kanda meie esivanemate tarkust, meie olemise viisi. · Laulupeol teevad oma dirigendidebüüdi 14 noort dirigenti ning lavale astuvad ligi 40 tuhat XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" · XII noorte laulu- ja tantsupeol osaleja on vabas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikka hoidma sidet selle maaga. Need on noored, kelle väärtushinnangud ja teod alles hakkavad kujundama Eesti riigi ja rahva teed. NOORTE TANTSU- JA LAULUPIDU Noorte laulupeo peadirigendiks on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastajaks on Margus Toomla. XII noorte laulu ja tantsupidu toimub 30. juuni 2. juuli 2017 Tallinna lauluväljakul ja
Inimeste eesmärgid ning nende saavutamise võimalikkus Inimesed on alati püüelnud millegi poole. Meil kõigil on oma maailmavaade, millest on tingitud ka erinevad väärtushinnangud. Kui inimesed on seadnud endale sihid ning nad nende nimel ka pingutavad, on suur tõenäosus, et nad ka selle saavutavad. Millised on peamised elueesmärgid, mille poole inimesed püüdlevad? Sageli pingutavad inimesed karjääri nimel. Me näeme palju vaeva sobiliku töö ja palga otsimisega. Paljudel on soov algselt saavutada majanduslik kindlustatus, et ei peaks muretsema, kuidas elus toime tulla. Selle jaoks on aga vaja stabiilset tööd ja sissetulekut.
Naiste vanus laste sünnitamisel Religioon (kas usk lubab kui palju lapsi, millal jne) Kooselu traditsioonid ühiskonnas (millal alustatakse kooselu, kas elatakse monogaamselt(reguleeritud), polügaamselt) Pereplaneerimise võimalused (rasestumisvastased vahendid, abordi tegemise võimalus, teadmised jne) Traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv) Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 5. Nimeta rände ehk migratsiooni liigid Siseränne Linnast linna, maalt maale, maalt linna, linnast maale Riigi territooriumil nt Viljandist Tallinna Välisränne Tööle, õppima, abielu Ühelt maalt teisele nt Lätist Venemaale Vabatahtlik Sundränne Põgenemine, looduskatastroofid, küüditamine
jaotumine võimalikult võrdselt inimeste vahel, ressurside ja keskkonnasäästlik Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste,religioossete,ajalooliste,majanduslike väärtushinnangutega inimesed Bioloogiline erinevus-sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed,rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon Sotsiaalne erinevus- haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakondsus jm Sotsiaalne kihistumine, näitajateks palk, sissetulek, varanduslik seis,prestiiz Sotsiaalne mobiilsus-indiviidide liikumine ühelt sotsiaalselt postitsioonilt teisele Horisontaalne sotsiaalne liikuvus-liikumine sarnase positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel(nt siirdumine maalt linna v vastupidi,ühest tehasest teise samal ametialal) Vertikaalne sotiaalne liikuvus-liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete
hindamist pealiskaudselt ja ,,sõpru", kes on ,,ajutised kambajõmmid". Kuidas sellises ümbruses jääda iseendaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks? Mis on üldse need aspektid, mis mõjutavad meid muutuma? Kas me varjame teadlikult oma tõelist mina? Nendele küsimustele on raske kuid samas jällegi lihtne vastata. See, mis üldjuhul paneb meid muutuma on ühiskonna surve. Teatud moraalinormid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil püüda jääda just nimelt iseendaks.Aga kas see pole mitte raske võidelda ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele? Väga paljud inimesed on sunnitud peitma enda tõelise mina mingisuguse fassaadi taha, et sulanduda massi. Sellist ,,massi sulandumist" juhtub kõige enam just siis, kui tahetakse alustada vestlust atraktiivse võõraga, uues töökohas bossiga ja kolleegidega rääkides
Tõeline rikkus On sume augustikuu õhtu. Ma istun oma hea sõbraga pargipingil ning me vaatame koos tähti. Ei mäletagi, et oleksin seda kunagi päriselt teinud. Näen langevat tähte. ,,Kui näed langevat tähte, siis võid midagi soovida," ütleb sõber. Mõtlen hetke ja... ja vastan: ,,Mul on kõik juba olemas: armastav elukaaslane, lokkispäine poeg, palju sõpru, hubane kodu, hea tervis ja triibuline kass Justin." Sel hetkel tunnen end tõeliselt rikka ja õnnelikuna. Kuid mis teeb siis ühest inimeset rikka või vaese? Rikkuse ja vaesuse tähendus varieerub ilmselt sedamööda, millised on inimese väärtushinnangud. Kes peab rikkuseks materiaalseid, kes hingelisi väärtusi. Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või nagu vanasõna ütleb: ,,Olgu kuhi kulda vai mägi ...
Üle poolte abieludest ei jää püsima, see näitab, et inimkond on eraldunud headest kristlikest tavadest. Tänapäeva maailmas ei ole enam kohta püsivatele vanadele õpetustele. Kiire elutempo ei luba peatuda vanal, mis pole elutähtis. Vandest väärtustest hoolimine ja nende kohaselt toimimine viib muutuste teelt kõrvale. See on ohtlik, sest olles kord elurütmist maha jäänud, on raske uuesti sellele järele jõuda. Maailma elutürm ei võimalda keskenduda kõigele. Otsused ja väärtushinnangud eraldavad ebaolulise olulisest ja kasutu kasulikust. Alles jääb vaid kõige tähtsam see, mis on kasulik iseendale. Teiste peale mõtlemine ja hoolimine nõuab rohkem aega ja ressursse, kui meil anda on. Siingi on kannatajateks moraal ja kaastunne. Eesti loomade varjupaigad on täis kurva saatusega koduloomi. Selles olukorras saab palju ära teha, kuid siiski pole muutust toimunud. Isegi kui tahetakse aidata ja hoolida, on takistuseks ühiskonna olemus. Inimeste elu on
iseloomu ning olemust sügavalt puudutab. Miski, milleta ei oleks me need, kes me oleme. Ega saaks nendeks kelleks kujuneksime. Avastades tulevast õnne, ei pruugi me leida olnu koopiat. Inimese isiksus on arenev, tema õnnetunne sõltub ajas muutuvatest teguritest. Lapsepõlves saadud komm ei tundu täiskasvanuna enam niivõrd ahvatlev, kuid tänu tugevale sidususele mineviku emotsioonidega suudame me siiski hinnata saadut. Kõige suuurem õnn on muutuv. Kasvades näeb igaüks, et tema väärtushinnangud arenevad. Luues pere muutub oma kõige lähedaste nägemine meie suurimaks rõõmuks. Piisab kõigest pilgust ja meid tabab vaimne eufooria. Siiski pole pere kõigile peamine rõõm. Leidmaks teed tulevase õnne juurde, on vaja kombata läbi pimedate radade. Nagu ütles meie armastatud president Toomas Hendrik Ilves: “Otseteed viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame hoopis käänulisel rajal.”
edaspidises elus mitte valesid otsuseid vastu võtta puuduliku lasteetoa pärast. Peretraditsioone peaksid lapsed austama, hindama ja armastama, et kunagi oma pere luues saaksid need loomulikuna edasi elada. Vanemad on lastele peegliks. Vanemate omavahelised suhted ja omavaheline läbisaamine mõjutavad lapsi rohkem, kui me arvata oskame. Üldjuhul, kui kodus asjad on korrast ära, peegeldub see ka meie laste käitumises ja sotsiaalsuses. Lastele seatud ja kujundatud väärtushinnangud aitavad juba teismelistel oma elu ise õiges suunas sättida. Minu arvamuse järgi noorte tulevikuplaanide elluviimine on seotud suuresti kodust-koolist kaasa saadud kogemuste ja teadmiste pagasiga. Kui lapseeast saadik on last julgustatud oma unistuste poole püüdlema, siis tahes tahtmata seatakse endale kõrgemad sihid ja suuremad ambitsioonid. Mida kõrgemale oma sihid sead, seda rohkem hakkad vaeva nägema, et neid tulevikus ellu viia.
Armatus on maailma kõige suurem väärtus. Seda peab nii andma kui ka saama. Kes seda rohkem tahab, peab seda ka rohkem andma. Oma lähedastest tuleb hoolida ja seda kindlasti ka välja näidata, mitte ainult enda teada jätta. Tuleb toetada neid, kes abi vajavad, sest me ei pruugi iial teada, kuna võib meie ellu tulla madalseis ning vajame teisi inimesi, et sellest välja tulla. Kui puudub armastus, ei eksisteeri väärtusi ning elu täisväärtusliku tervikuna. Inimeste väärtushinnangud on erinevad ning on vaja leida tasakaal. Inimsuhted ja armastus peaksid siiski domineerima raha ja võimu üle, sest materiaalsusest pimestatud inimesed ei ela oma elu täisväärtuslikult. Tuleb väärtustada seda, mis meil on ja tunda aja tõelist hinda ning nautida iga hetke.
Kolm põhjust, miks jääda Eesti on väike ja külm, siinsed inimesed on kalgid ja otsekohesed, palgad madalad, väärtushinnangud paigast ära, ilmad kehvad ja hoolivust on häbematult vähe. Ka kadunud president Lennart Meri on öelnud: "Olukord on halb, kuid see on väetis meie tulevikule." Vaatamata eelnevalt mainitutele ebameeldivatele teguritele, leiab ka palju neid, kes on Eestis nii kinni, et paljas jutt ärakolimisest ajab hinge täis. Mis on need põhjused, mis Eesti niivõrd armastusväärseks ja südamelähedaseks teevad? Esiteks, on kindlasti tähtsaks põhjuseks see, et siin paiknevad juured. Siin on kodu ja perekond, sugulased, sõbrad ja tuttavad. Ilmselt ei leidu inimest, kes saaks öelda, et võõraste seas on parem ja mugavam olla, kui omade ja koduste seltsis. Jäädes Eestisse, väldiks sukeldumist võõrasse vette, mis võib kaasa tuua palju probleem...
toidutegemine, on viletsasse unarusse jäetud. Elementaarseid oskuseid peaks iga endast lugupidav vanem andma lastele edasi, et ka nende tulevased Jukud ja Mannid saaksid mõnusa toidu lauale ja kõhu täis. Needsamad pärijad, kes võiksid üle võtta oma esivanemate traditsioone, pole ise piisavalt aktiivsed. Nina longus, saba sorgus kõnnitakse mööda tänavaid tühmilt ringi ja oma otsaesisest kaugemale ei nähta. Järjest enam sulandutakse halli massi, väärtushinnangud kipuvad väärastuma. Omada vägevat nutitelefoni või "Prada" käekotti on tõemeeli palju olulisem, kui hoolitseda enda lähedaste eest ja huvituda oma ajaloost. On vaja näha enda ümber toimuvat - tegeleda tähtsate ideedega. Saja aasta pärast kedagi ei huvita, milline telefon inimesel oli. Põhiline on see, et igal indiviidil oleks oma lugu, mida jutustada. See lugu ei pea olema märkimisväärne või erakordne kõrvalvaataja jaoks aga ta peab erinema.
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Teadus ja väärtushinnangud 2. Teaduslikkest ratsionaalsusnõetest kattuvad näiteks korratavus ja kontrollitavus ka Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega. Iga läbi viidud eksperiment või vaatlus peab olema korratav st seda peaks olema võimalik korrata ka järgnevatel kordadel ilma, et lõpptulemus muutuks. Samuti peab paika pidama kontrollitavus, mis tähendab, et mingit protsessi peab olema võimalik kontrollida. Selle koha pealt võib öelda, et mõneti kontrollitavus
alamklass. Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud. Keskklass e. valgekraed kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Polüarhia e. paljude võim Teoreetikud: a. Daniel Bell Oli esimene postindustriaalse ühiskonna analüütik. Tema järgi on postindustriaalse ühiskonna tunnusteks teadmiste ja oskuste areng, mille eesmärgiks on juhtida muutusi ning kontrollida ühiskonda. Belli arvates pidi postindustriaalsel
Väärtused remarki loomingus Erich Maria Remarque loomingus on läbivaks teemaks elu ja surm. Tavaliselt jõuavad Remarki teose tegelased sellisele arusaamale lähedaste inimeste kaotuse puhul. Surma põhjused võivad olla erinevad, kuid kõik need viivad ühele ja samale järeldusele, et elu on habras ja seda tuleb hoida. Teose aeg, mida mina lugesin oli selline kus väärtushinnangud võivad väga kiiresti muutuda Lugesin raamatut "Läänerindel muutuseta" See raamat räägib sõjast ja ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas. See on sõda, mitte kahe vaenutseva poole, vaid sõda elu ja surma vahel. Peategelane Paul läks koos oma klassikaaslastega vabatahtlikult otse koolipingist sõtta. Tegelased, kistud sõjakeerisesse, kus tuleb unustada igapäevaelu tavad, kus koolitarkus ei aita, kus iga mees on enda eest väljas, peavad käituma kui
Heleen Sinijärv 12.A Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ehk infoühiskond kujunes välja 20. sajandi lõpus. Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur, mitmekesised väärtushinnangud ja teenindussektori suur osatähtsus. Ühiskond areneb küll kogu aeg edasi, kuid seda millegi teise arvelt. Püüdes tagada endale heaolu, hävitame me samas loodust, mis on tegelikkuses kogu meie eksisteerimise alus üldse. Loodusvarade suur tarbimine viib nende lõppemiseni. Näiteks hetkel massiliselt tarbitav nafta on taastumatu loodusvara, üks hetk seda enam ei ole ja peame leidma alternatiive. Samas, leides mingi alternatiivi, tarbime me jällegi midagi muud, mis kindlasti hävitab kuidagi ümbruskonda. Praegu kerkib vaikselt esile biokütus, mida on võimalik too...
Unustatud väärtused Eri aegadel on inimestel erinevad väärtushinnangud. Näiteks vanasti peeti väärtuslikuks suuri hiiepuid, kuid tänapäeval ei huvita need puud enam kedagi. Heal juhul on sinna puu kõrvale pandud kiri ,,hiiepuu" ja parimal juhul hoiab mõni ajaloohuviline seda paikka ka puhtana. Seoses uute väärtuste tekkimisega, kiputakse vanu unustama. Oma kirjandiga juhin tähelepanu mõnele tänaseks suhteliselt unustusse vajunud väärtusele. Vanasti olid ühised söömaajad väga suure tähtsusega, kui mõni pereliige ei olnud veel
-edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teaduse ja hariduse väärtustamine -riigil ülesandeid rohkem -uued sotsiaalsed klassid -massikultuur Infoühiskond: -uued infokanalid -vabam töökorraldus -innovaatilisus -oht keskkonnale 4)Võim - inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. iseloomustab domineerimine ja on ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ¤Ainelised(omand ja kapital) ¤Vaimsed(teadmised, kogemused) 5)Mõisted:
Tihtipeale saab vaeste puhul väikese rahaga osta palju õnne, kuna nad on lihtsalt tänulikumad asjade eest, mida neil varem polnud ning on seega ka õnnelikumad, kuna nüüd on see neil olemas. Rikkana saab suure raha eest osta veidike õnne juurde, kuna kui sul on kõik materiaalne olemas, siis on raske seda täiustada millegi väiksema ja vähem väärtuslikumaga. Jõukamad tihtipeale ei väärtusta odavamaid asju see tähendab, nad seavad oma väärtushinnangud kõrgemale, soovitakse ikka uut, suuremat ja paremat. Kuid mõlemal puhul suurendab õnne siiski just raha. Minu jaoks on õnn see, kui ärkan hommikul üles, teades, et minust hoolivad paljud inimesed ning mina neist. See loob hea ning ka mõnesmõttes turvalise tunde, kuna sa tead, et su lähedal on su sõbrad, sugulased ning su pere, kes sind alati toetavad ning aitavad. Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla.
Kadri Sigur 304RS Sallivus tänapäeva ühiskonnas Maailmas elab umbes 7 miljonit elanikku, kellest kõik on iseseisvad isiksused. Koos eksisteerides peame aga üksteisega igapäevaselt kokku puutuma ja see eeldab igal sammul mingil määral tolerantsust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. Raske on kujutada ette ühiskonda, kus puudub solidaarsus oma kaaslaste vastu. Tänapäeva maailmas on sallivuse tähtsus suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam tabu kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Eestlaste üheks suure...
Ühiskond Ühiskond on kollektiivsel indenditeedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne idenditeet põhineb ajaloolistel, usulistel, rahvuslikel ja/või poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. ,,Meie" tunne. Riik ei ole ühiskond. Ühiskonna tasandid, riigi tingimustes. Mittemajanduslik Ühistasand eratasand Valitsemine eraelu Kodaniku ühiskond Poliitikud, vailjad, lapsevanemad, Majanduslik Ühistasand eratasand Riigiettevõtlus eraettevõtlus ...
Miks inimesed hindavad asju erinevalt? Meie- inimesed, oleme nii sarnased, kuid samal ajal nii erinevad. Meil kõigil on ees mingid eesmärgid, mille poole püüelda ning takistused, millest üle olla, et saavutada enda jaoks oluline. Inimestel on erinevad tõekspidamised ning väärtushinnangud. Mõned minuealised gümnaasiumilõpetajad-ei hooli tulevikust ning seega ei pinguta ka õppimisel. Teised sama vanad õpilased aga mõtlevad pingsalt kuhu edasi õppima minna ning koolis pingutavad selle nimel. See erinevus tuleneb mitmest asjast: kodusest kasvatusest, distipliinist, sõpradest, kes mõjutavad sind ning suur osa on kinni inimese mõtlemises ning viitsimises. Elu eesmärgid, sihid ning tõekspidamised, sageli muutuvad, kui on juhtunud midagi
Isiklikult ei tea ma ühtegi niisugust kooli. Enda kooli kogemusest, kus käisin 12 aastat järjest, võin öelda, et see kool on kaugel täiuslikkusest. isegi õpilasnõukogu ei suutnud kooli suhtumist muuta, ükskõik kui palju üritusi, projekte ja ettepanekuid nad ka ei teinud. Kooli juhtkond jäi konservatiivseks, vanadele traditsioonidele kindlaks. Konservatiivne kool ei arenda lapses loovust. Kasvatus määrab meie laste käitumise kujundab väärtushinnangud ja moodustab maailmapildi millega praegused noored oma lapsi kasvatavad ja uut nii nagu on kasvatatud mei nii kasvatame meie oma lapsi ja endas omakorda lapselapsitraditsiooniline ja põhimõtete edasi andmine millele kaasneb ühiskonna uuenduslik ja ne edasi , sainühiskonna kus elame ja hea kasvatus on heaolu riigi üles töötamisele väga oluline aspekt. võim ei tohiks liialt domineeriv olla, kõigil on olemas võim aga seda peab oskama kasutada ja piirata.
suutnud seda uskuda, kuid ta ei pööranud Rodjale selga, vaid oli talle toeks. Neiu lubas Raskolnikoviga sunnitööle minna, see on tõeline ja tingimusteda armastus, kui inimene ohverdab enda elu armastatu nimel. Sonjast sai õmblejanna ja ta hoolitses Raskolnikovi eest väga hästi. Selle raamatu põhjal võib väita, et mõnikord on inimene oma pere vastand. Ma tunnen Sonjale kaasa, ta vääris endale paremat perekonda. Lähedasi, kellel on oma tõekspidamised ja väärtushinnangud, kes armastavad ja hoolivad, aitavad ja toetavad üksteist. Minul on perega vedanud, mul on kõige toredamad vanemad, kes pingutamad laste heaolu nimel ja soovivad meile kõige paremat. Soovin, et igal inimesel oleks inimene või inimesed kelle najal toetuda ja keda armastada.
Lisaks majanduslikele ja poliitilistele seisakutele olid kaotused inimesteliinis. Hukkunute arv küündis 10 miljonini, haavata saanuid oli poole rohkem ning 3,5 miljonit neist jäid vigasteks. Kuid hullemad füüsilistest vigastusest olid vaimsed. Sõda nõudis endale terve põlvkonna, kes iial sõjakoledustest ei toibunud, kuna see oli julm ning halastamatu, inimlikkusele kohta praktiliselt ei jäetud. Noorena sõttaläinute maailmapilt ei taastunud iialgi, nende väärtushinnangud purustati. Võib öelda, et praktiliselt terve põlvkond jäi vahele. ,,Kadunud põlvkonda" nimetati ükskõikseteks ümbritseva suhtes, nad ei huvitunud enam praktiliselt millestki, areng sealse põlvkonnaliinis jäi katkendlikus. Esimene maailmasõda muutis drastiliselt maailma edasist arengut. Maailmapilt muutus igas aspektis. Pidurdus nii majanduse, ühiskonna kui ka inimareng.
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: ...
Kuigi ta sisimas teadis, et Põhjakonn ei ärka enam kunagi ei löönud ta käega- lootus sureb viimasena. Külarahvas seevastu muutis oma traditsioone ja uskumusi, sest aeg muutus ja nemad nägid tulevikku külaelus, mitte pimedas paksus metsas ootamas Põhjakonna. Ühel põlvkonnal on sarnased veendumused, elukogemused, harjumused ja tavad, mis on omandatud ühesugustes ajaloolistes oludes. See tähendab, et järgmine põlvkond erineb eelmisest, sest aja ja keskkonna muutudes muutuvad ka väärtushinnangud ja traditsioonid. Vanadest tõdemustest ja tavadest ei peeta enam lugu ning nad ei ole olemas olevas ühiskonnas tarvilikud. Vanad ja aegunud tavad asendatakse uutega. Muidugi on asju, mis aja jooksul ei muutu, nagu näiteks laste kasvatamine ja armastusega seotud teemad. Nende osas käivad tihti lapsed oma vanemate jutul, sest nemad on elutargemad ja kogenenumad ning suudavad tihti asjalikku nõu anda. Iga eelmine põlvkond pärandab järgmisele põlvkonnale oma ajale vastavaid tavasid,
Õnne ei saa osta Inimene on sündinud siia maailma leidmaks õnne, edukust ja armastust. Ometi on elul omad keerdkäigud ning inimese soovid ei ole alati kerged täituma. Igaüks peab nägema rasket vaeva, et saavutada oma suurimad soovid ja imelisemad unistused. Inimeste väärtushinnangud on teineteisest väga erinevad ning kõigil soovidel ja unistusel on oma hind. Eri rahvuslaste ja usujärgijate ootused ja lootused elult on kohati erinevad, kuid ometi ühendab kõiki inimesi sarnaste eluväärtuste otsimine ja hindamine. Põhilisteks väärusteks võikski tuua edukuse, armastuse ja õnne. Maailma on näinud näiteks Esimest ja Teist maailmasõda, meeleavaldusi, eriarvamusi ja rahutusi. Ometi on need kõik läbi viidud just ühiste väärtuste leidmiseks
Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õigevale, hea halva vahel Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistese inimestesse ja gruppidesse. Etikett on kultuuris kehtestatud käitumisreeglid mis on viisakas ja mis mitte Eetika aluseks on väärtused ja väärtushinnangud.· Väärtuste näiteks on elu, armastussuhted, vabadus, privaatsus, õnn, usaldus, loominguline tegevus, ausus, tervis, majanduslik turvatunne Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate eetiliste konfliktide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul Eetilise juhtimise põhimõtted · Lähtu seadustest ja täida neid. · Räägi alati tõtt.· Pea inimestest lugu.· Lähtu kuldsest reegelist.
terviskäitumine – käitumised, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks, haiguste ennetamiseks ja avastamiseks või oma tervise kahjustamiseks (riskikäitumine ja –tegur). Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. Nt arstlik kontroll, vaksineerimine, titumine, füüsiline aktiivsus, suitsetamine, riskiv seksuaalkäitumine jne. tervisekultuur – sisuks on uskumused, hoiakud, väärtushinnangud, teadmised, traditsioonid ja käitumisviisid, mida ühiskonnas peetakse parasjagu oluliseks või tunnustatakse kui üldist normi. Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis. vaesus – sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest
olulistel teemadel naised, autod jm. Intelligentset vestlust reeglina ei toimu. Peamised kogunemiskohad küll puuduvad, kuid kuna kõige rohkem võib osse kohata Tallinna Lasnamäe ja Õismäe linnaosades, siis on seal ka nende kogunemised tihedamad. Osside subkultuuril puudub eneseteadvus ja ühtsustunne. Tegu on subkultuuriga, mis on avastatud inimeste poolt, kes sinna ise ei kuulu. Ossidel on harilikult kõrge enesehinnang, kuid kuna nende väärtushinnangud on erinevad tavainimese omadest, siis põhjendamatult. Peamiselt hinnataksegi inimesi osside kriteeriumide järgi nende autode, välimuse ja kaklemisoskuse põhjal. Tihti liigutakse grupis, sest üksikud ossid on küllaltki võimetud ja kaitsetud olendid, kuid see tõsiasi ei mõjuta nende enesehinnangut kuigivõrd- tänu oma väärastunud maailmapildile on ossid vaimustavalt vastupidavad kriitikale (sealhulgas ka konstruktiivsele). Minapilti mõjutab siiski suuresti osside
neid, kel lihtsalt veab või kes kasutavad selleks ka ebaeetilisi radu. Tänapäeva ühiskonnas on palju kõrghariduse ja eduka karjääriga inimesi, kel jääb selja taha pikk võitude rada. Need inimesed on õnnelikud, sest on osanud vältida võitude hädaohtu, nad on osanud hoida ja hinnata saavutatut, mille nimel on nähtud vaeva. Samas on neid, kes teiste ebaõnnele tuginedes ja neid halvustades midagi võidavad. Arvan, et viimastel on võidus peituv hädaoht sagedasem, sest väärtushinnangud on teistsugused, eesmärk on vaid võita ning mitte eneseületuse, vaid sohiga. Tavaliselt on inimestele omane püüdlikkus millegi parema poole. Selline mõtteviis on vajalik, et areng elus seisma ei jääks. Ometi on hulk neid, kes lepivad vähesega, pidades seda oma võiduhetkeks ning arvates, et kõik on tehtud. Hetk, mil inimene jääb endaga rahule, võib saada tema arengule saatuslikuks, sest võtab tihti motivatsiooni edasipingutamiseks. Näiteks nooruk, kellel on
Mis naljakas maailm! Maailm on alati omamoodi naljakas. See tähendab, et seal elavad inimesed, kes on kummalised neil on omad väärtushinnangud, mis on veelgi naljakamad, nad tunduvad ka üksi olevat, kuigi nad seda ei pruugi olla. Samuti on maailmas palju mõtteterasid, mis kajastuvad ka järgnevas raamatus.Ma püüan arutada maailma kummalisust Antoine de Saint- Exupery raamatu ,,Väike Prints" põhjal. ,,Kui sa liiga hilja ahvileivapuu kallale asud, siis ei saa temast enam kunagi lahti." Selle lasuega Väike Prints mõtles seda, et kui sul on probleem, mida sa ei viitsi või mõnel muul
Alkohol ja ühiskond Perekonnas ja ühiskonnas normaalseks peetavate käitumismallide põhjal kujunevad välja inimese väärtushinnangud ja harjumused.Väga pikka aega ei peetud alkoholismi haiguseks. Alkoholi liigtarvitamises nähti inimese vaba valikut oma elu üle otsuseid langetada ka siis, kui need otsused olid kahjulikud inimese tervisele ja tema lähedaste heaolule.Alkoholi tarvitamise levikut soodustavad tegurid jagunevad kaheks. Isikuvälised tegurid näiteks: vanemate joomine, kodune olukord,eeskujuks oleva täiskasvanu joomine,sõbrad ja mõnus olemine sõprade keskel, koolist
Keskaeg. Halvustava märgistusega, barbaarne, pime allakäigu aeg. Uued arusaamad - renesanss. Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsio...
Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi. Kuid elu on saanud ellujääjate jaoks täiesti teise tähenduse ning mõtte. Remarque ,,Läänerindel muutusteta'' ongi üks järjekordne näide koolipoistest kes pidid verinoorelt astuma julma ning halastamatusse sõtta. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd. Aeg oli hakata päevapealt täiskasvanuks - muutusid maailmavaated ja väärtushinnangud. Aastaid on meile kõneainet andnud sõjategevus Iraagis, lisaks sellele võib näite tuua hiljuti toimunud Venemaa rünnakust Gruusiale. Ka meie oma sõdureid on saadetud näiteks Afganistaani. Jällegi, noored sõjardid külmaverelisel lahinguväljal, kus kunagi ei tea mis juhtub järgmisena. Sõja keskel olemine ja osaline äralõigatus muust maailmast avaldab sõdijatele suur psühholoogist ning laastavat mõju. See ei seisne ainult hirmus iga hetk
Kuid ma arvan, et see tuleb ainult mulle kasuks. Siiski võin ütelda, et minu ellusuhtumist pole vanemad eriti mõjutanud. Pigem on seda mõjutanud minu tegevus ja minu eesmärgid. Kõige rohkem võiksin ütelda, et minu ellusuhtusmist on mõjutanud minu tegevus Kodutütrena. Kodutütreks olemine on elustiil. Tänama pean ma muidugi oma vanemaid, kes mul lubasid liituda ja kes on alati toetanud minu valikuid. Ellussuhtumine tekibki mingil määral ju sellest millised on sinu väärtushinnangud. Tänu oma suurepärastele vanematele olen ma just selline nagu ma olen. Enda meelest olen ma veidi erineva maailma vaatega ja mõtte maailmaga. Ma olen üsna kindel, et ka mu sõbrad ja inimesed, kes mind teavad just sellisena nagu ma päriselt olen, oleksid ka sellega nõus.
sisse).Üüriti Tallinnasse kallisse rajooni, kalli üüri hinnaga kontoriruumid, mis sisustati kalli inventaariga ning tehti kallis remont. Finantsjuht on olnud juba pikka aega selles ettevõttes tööl.Ta tunneb ennast vana olijana ja on samas ka väga kokkuhoidliku mõtlemisega.Finantsjuht suhtub töösse, selles ettevõttes isiklikult kuna ta on seal tööl olnud algus aastatest saadik. Olukorra hindamine Seoses uue tegevjuhi tulekuga on väärtushinnangud ettevõttes kardinaalselt muutunud.Kui varem oli juhtkonnale oluline töötajad ja kokkuhoid, siis uue tegevjuhi esmane eesmärk oli eneseteostus ja ettevõtte väline "fassaad". Peamine probleem seisneb selles, et tegevjuhil ja finantsjuhil on erinevad arusaamad ettevõtte sihtidest, väärtustest ning nende teostusest..Antud situatsioon on probleem ettevõtte juhtimises kuna tööga seotud probleemide kohta tehtud märkusi võetakse isiklikult ning tegevjuht hakkab finantsjuhti taga kiusama
Isiklikult ei tea ma ühtegi niisugust kooli. Enda kooli kogemusest, kus käisin 12 aastat järjest, võin öelda, et see kool on kaugel täiuslikkusest. isegi õpilasnõukogu ei suutnud kooli suhtumist muuta, ükskõik kui palju üritusi, projekte ja ettepanekuid nad ka ei teinud. Kooli juhtkond jäi konservatiivseks, vanadele traditsioonidele kindlaks. Konservatiivne kool ei arenda lapses loovust. Kasvatus määrab meie laste käitumise kujundab väärtushinnangud ja moodustab maailmapildi millega praegused noored oma lapsi kasvatavad ja uut nii nagu on kasvatatud mei nii kasvatame meie oma lapsi ja enmdas omakorda lapselapsitraditsiooniline ja põhimõtete edasi andmine millele kaasneb ühiskonna uuenduslik ja ne edasi , sainühiskonna kus elame ja hea kasvatus on heaolu riigi üles töötamisele väga oluline aspekt. võim ei tohiks liialt domineeriv olla, kõigil on olemas võim aga seda peab oskama kasutada ja piirata.
1) C.Dickens ,,Oliver Twist", 2) W. Thakeray tegelas(t)e hingeelu kujutamisele ja analüüsile. ,,Edevuse laat",3) G.B.Shaw ,,Pygmalion" (E.Hemingway ---, E.M.Remarque ,,Läänerindel (inglise), muutuseta", H.Hesse ,,Mägede poeg") 1) Stendhal ,,Punane ja must", 2) G.Flaubert eksistentsialistlik romaan; väärtushinnangud, vabadus, ,,Madame Bowary", 3) H.de Balzak ,,Inimlik vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm; Jean-Paul komöödia" (prantsuse) Sartre, Albert Camus. 1) F.Dostojevski ,,Idioot", 2) L.Tolstoi ,,Anna maagiline realism - maagilisi elemente kujutatakse Karenina", 3) A.Tsehhov ,,Palat nr6" (vene) realistlikus kontekstis, (G.G.Marques). kirjanduses 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
