1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks. Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase Isolatsionism- USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida. Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta valimisreformiga suurenes valijaskonna arv kolmekordselt, uutest valijatest enamus oli töölisklassist, kelle abil tugevnes Tööpartei e. Leiboristide positsioon. 1923. aasta valimiste tulemustel moodustasid leiboristid esmakordselt pahempoolse valitsuse. Kuid järgmistel valimistel võidutsesid taas konservatiivid.
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa komm...
12. DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. I Demokraatia levik. · demokraatlikud riigid sõjas edukad uued riigid (n. Eesti) võtsid ka demokraatliku korra; · õiguste laienemine endiste demokraatlike riikide sees valimisõiguse andmine töölistele ja naistele; Samas demokraatiat alles õpiti: · loobuti presidendi ametist, kes tasakaalustaks parlamendi ja valitsuse suhteid; · valimistele ja parlamenti said liiga väikesed erakonnad, liiga palju erihuvisid; Peamised ideoloogiad: KONSERVATIIVID hindavad läbiproovitut, traditsioonide hoidmist, lisaks vaba turgu; (N: Inglise konservatiivid, USA vabariiklased) SOTSIAALDEMIKRAADID eesmärgiks ühiskond, kus elanike vahel pole suurt majanduslikku ebavõrdsust; Selleks riigi suurem sekkumine majandusellu (N: kõrgemad maksud, et aidata abivajajaid), reformid; (N: Inglise Leiboristlik Partei) II USA Kiire areng sõja järel, nn. ,,Ameerika unelm" MISKI POLE VÕIMATU; N:...
Pärast Lenini surma sai riigijuhik Jossif Stalin(1878-1953). Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid inimesi. Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalisele võimsusele. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV liidu mõjuvõimu laiendamine ning kommunismi ülemaailmne võit. Itaalias võimutsesid alates 1922. aastast fasistid eesotsas Benito Mussolini (1883-1945). Itaalias oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks riigiks Euroopas oli Saksamaa. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler(1889-1945). Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Miljonid inimesed saadeti surmalaagritesse. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles` süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamisega.
USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LE...
ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika - USA välispoliitika suund kommunismi pidurdamiseks Atendaat Dallases 1963 tapeti Dallases tollane USA president John Kennedy Watergate afäär Nixon/ presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest presidendi R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis.
majandusellu. Kriitikast hoolimata hääletas enamik 1936. aastal Roosevelti poolt. President otsustas jätkata ümberkorraldustega. Kuid osa eelnõusid lükkas tagasi kongress, osa tunnistas Ülemkohus seadusega vastuolus olevaks. Valijate toetus ning USA-d 1928. a tabanud majanduskriis sundisid siiski kongressi ja Ülemkohust oma suhtumist presidendi algatustesse muutma. Kiideti heaks mitmed Roosevelti valitsuse tähtsad ettepanekud, mis parandasid tavainimeste olukorda. USA välispoliitika. Isolatsionismi aeti USAs juba 19. sajandi esimesest poolest alates. Osavõtt Esimesest maailmasõjast aga tähendas vähemalt ajutist isolatsioonist loobumist. Pärast Esimese maailmasõja lõppu olid Ameerika Ühendriikidel kõik võimalused muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid ameeriklased ei soovinud seda. USA jäi eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Verailles' rahulepingut. Sellest hoolimata sekkus USA varasemast rohkem Euroopa asjadesse
a- >valiti konservatiivide juhiks. 1982.a->alustas Falklandi sõda Argentinaga. Maj.poliitika kujundaja. Majandus:*Peale II MS võimul leiboristid,kes panustasid majanduse reguleerimisse:1)natsionaliseeriti ettevõtted.2)loodi tervisekindlustussüsteem. *1970.a maj.kriis, selle põhjused:1)Madal kasvutempo.2)sots programmide ülepaisutatus. 3)kahjumiga töötavate riigiettevõtete pidamine.4)nafta hinna tõus. * 1980.a rajendas M.Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätserism). Välispoliitika:*Üheks eesmärgiks peale II MS oli säilitada SBR koht suurriikide seas: 1)oli NATO asutajaliikmeks(1949.a). 2)1956.a sai tuumarelva omanikuks. 3)osales Suessi kriisis(1956.a). 4)tegi tihedat koostööd USA-ga. *Probleemid:1)koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus. 1940.a iseseisvusid SBR kolooniad, kuigi üritati mõjuvõimu säilitada. 2) ühinemine Euroopa ühendusega 1973.a. 3)Falklandi sõda Argentiinaga 1982.a. 4) Põhja-Iirimaa probleem. 10
Saksamaa alandused!. Rahvaste Liit 1918-1945: kollektiivne julgeolek: 1. liikemsriigid ei ründa üksteist. 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alianssid. 4. Segane liikmeskond. 5. Ebaõnnestunud (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine). Washingtoni Leping 1921-1922 Mereväe kokkulepe. Locarno Pakt 1925- piirid. Kellog-Briand’i Pakt 1928- Konfliktide rahumeelne lahendamine. Marxism-Leninism, Nõukogude Liit ja välispoliitika. Lenini-järgsed ideed 1928. Välispoliitilised segadused- üritati hoida segadusi Euroopas, et keegi kellegagi läbi ei saaks. Julgeolekuotsingud 30ndatel. 1939. Lenin “Kahe-laagri tees” ehk kahe- süsteemi tees: sissekodeeritud konflikt. 1918-21 interventsioon ja rahulik kooseksisteerimine. 1928.a. seisukohad: 1.Riigi tähtsus 2.Rahulik kooseksisteerimine 3.Mittekallaletungi lepingud 4.Suhted Hiina ja USAga 5.Komintern’i tähtsus. Satalin: “NL
Välispoliitika : suht neutraalne ja kolooniatest jäi ka ilma ! USA : · Presidentaalne vabariik, peaministri koht puudus, Presidendil oma valitsusadministratsioon · Konkureerivad 2 parteid : Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. · Vabariiklased pooldavad Ameerika individualismi kõikide võimaluste maa, vabaturumajandus, palju raha, välispoliitiliselt mitte sekkumine teiste riikide asjadesse, kuigi välispoliitika on suunatud Ladina-Ameerikale · Demokraadid: Kriisi ajal raha kursi vabaks laskmine, mida nad tegid Suure Depressiooni ajal(1929.a. Eestisse jõudis 1930.a.), toetasid neid alasid, mis ettevõtlikust aspektist ei olnud nii kasulikud. Välispoliitiline suund on kogu maailm ja selle pärast sekkub USA Esimesse Maailmasõtta. · Arenenud tööstusriik, siseturg ülisuur, kuna USA-l on palju looduslikke ressursse. · Valitsus võitles 20
(tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Majanduspoliitika: Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. 1935 vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936 sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega. Saksamaa Juht: Adolf Hitler Partei süsteem: Kehtestati üheparteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) Sisepoliitika: Riigi ülesanne oli rassilise puhtuse tagamine (mingil määral rahvuslus). Kehtestati eraelu kontrollivad seadused
c) pettumine demokraatlikus riigikorralduses d) majanduslikud raskused Fasistlik diktatuur Itaalias · Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias · Fasism tekkis vastukaaluks kommunismile · 1922 määrati Mussolini demokraatlike valimiste tulemusel peaministriks · 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem · Agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialism Saksamaal · Rahulolematud Weimari vabariigiga (1919-1933) · Suurenes Kommunistliku Partei toetajaskond · Vastuliikumisena tekkis Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NSDAP eesotsas Adolf Hitleriga · Õllekeldriputs-1923 üritas Hitler mÜnnchenis riigipööret korraldada, mäss suruti kiiresti maha ja Hitler saadeti vangi · Rasked majanduslikud olud suurendasid natside poolehoidu · 1933 sai Hitler valitsuse eesotsa kantsleriks
linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe jaq eestlaste vahel. See kasvas kiiresti suureks relvakonfliktiks. Sõja algetapil oli ülekaal sakslastel. Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juuni. Sõja lõpetamine Rahva seas kasvas soov sõda lõpetada. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud. Rahulepingule kirjutati alla 2.veebrualil 1920. Eesti välispoliitika 1920-1930.a Ohuallikad Suurimaks ohuallikaks peeti Venemaad. Mõningast ohtu nähti ka Saksamaas. Kuna Eesti võimalikud vaenlased olid suurriigid, siis ei saanud panna omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlule, vaid selleks tuli kasutada ka välispoliitika võimalusi. Balti liit 1920.aastate algul otsustati moodustada Balti liit, ehk Soome, Eesti, Läti, Poola, Leedu liitu. Kuid see jäigi unistuseks, kuna takistusteks olid Balti riikide omavahelised vastuolud ja konfliktid.
Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Välispoliitika- Eesti Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid eesti poliitikud esile 2 võimalikku ohuallikat-Vene ja saksamaa. Saksa oht jäi 1920 küll pigem teoreetiliseks, sest Esimeses maailmasõjas lüüa saanud Saksamaa oli lääneriikide pideva kontrolli all ning arenes demokraatia suunas. Seevastu teine võimalik ohuallikas oli eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud. 1.dets 1924 üritas EKP relvastatud riigipöördekatset
Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks. Vaikiv ajastu suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ja mitusada neist vangistati. Lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali. Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll. Nad koostasid uue põhiseaduse 1937.aastal. Loodi presidenti koht. Konstantin Päts 1874-1956 Ta armastas kiitust ja lasi enda auks püstita ausamba. Rahvas armastas teda. Välispoliitika Püüti luua Balti liitu (Soome, Läti, Leedu, Poola) kui see takerdas Balti liidu riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu taga. Majanduse areng Maareform- tekkis 35 000 uut telu. Mõisad asendati taludega ja maaomanike ja maatööliste vastuolud kadusid. Põllumajandus- Peamiselt loomakasvatus, muudi saadusi Euroopa turul. Kui tehnika ja tõuloomade ja sordiseemnete vähesus takistas edu. Tööstus- Hiigeltehased asendusid uute ettevõtetega. Kasutati Eestis leiduvaid tooraineid
Võrdsed valimispiirkonnad Varandusliku tsensuse kaotamine Riigivõimu autoriteedi kasv Kuninganna Victoria valitsemise ajal tugevnes monarhia autoriteet rahva hulgas. (1837. aastal kuni 1901. aastani) Tugevamaks muutus täidesaatev võim. 1841.aastal peaministriks saanud Rober Peel korrastas riigivalitsemist, allutades enda juhtimisele kõik ministeeriumid. Peaminister muutus riigi poliitilise elu keskseks tegelaseks. Välispoliitika Inglise välispoliitika põhimõtted olid sellised, et ükski Euroopa riik ei muutuks liialt tugevaks, aga saavutaks ülekaalu. 18. sajandil püüdis Inglismaa ajada Euroopa jõudude tasakaalu poliitikat. Briti diplomaatia esmane ülesanne Euroopas tasakaalu hoida. Diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel.
II Ametiaeg 1936. aastal võitis valimised peaaegu kõikides osariikides. 1937. aastal algas majanduslangus, kuid see taastati peaaegu kohe. 1938. aastal lõpetati Uue Korra reformid. III Ametiaeg 1940.aasta valimistel Rooseveldi edu kahanes. Enamus tööstusriikides valiti tema asemele Wendell Willkie. IV Ametiaeg 1944. aastal valiti ta neljandat korda presidendiks. Välispoliitika Roosevelt oli vastu Jaapani & Ida-Aasia vallutustele. Andis Neutraalsuse Akti, mis keelas anda laene ja sõjavarustust sõjaohus riikidele. 1940. aastal leppis liidu Suurbritanniaga. Saavutused Tõi Ameerika majanduskriisist välja. Oli suureks abiks II Maailmasõja lõpetamisel. Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitust. Pani aluse USA välispoliitikale. Praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda USA presidendiks .
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel POLIITIKA 23. aprill 1919 astus kokku Asutav Kogu 15. juuni 1920 Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse (jõustus 21.detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsio...
võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne.abil. talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (algas 1929)- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. 1939.a. sai uueks välisministriks Vjteslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt)
Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. VÄLISPOLIITIKA Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. VÄLISPOLIITIKA 1920. aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti liitu, s. o. sõlmida Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheline
kurnavat tööd natside heaks. Prantsusmaal ja Suurbritannias jäi kehtima demokraatia kuna see oli seni hästi toiminud. Majandus oli heal järjel ja rahval polnud põhjust mässu korraldada. Esimeses Maailmasõjas ei saanud need riigid eriti kannatada, sest nad olid võitjariikide seas. Poliitiline olukord oli samuti rahulik. Demokraatlikes riikides arenes poliitika kiiremini kui diktatuurides. Saksamaa välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning kaugemas tulevikus kommunismi ülemaailmne võit.
ja peekon. 4) VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliitu võeti vastu 1921. a. Kollektiivne julgeolekusüsteem- häda korral loodeti abi saada. Balti liit- Soome, Läti, Leedu. Poola ja Eesti. Ei õnnestunud luua seoses erihuvidega ja vastuolude tõttu. 1920 Tartu rahuleping- Eestit tunnustas Nõukogude Venemaa de jure. 1927 piiritülide lahendamine ja 1932 mittekallaletungileping NSVL-iga. 1938 kuulutati välja neutraliteet. 1938- mittekallaletungileping Saksamaaga. Välispoliitika peamised ülesanded- Rahvusvaheline tunnustus ja julgeoleku tagamine. 5) KULTUURIELU- Olulised kultuurisündmused- olümpiamängud, üldlaulupeod, Eesti mängud, vähemusrahvaste kultuuriomavalitsus, Kultuurkapital, teadusteakadeemia.
kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Selle mõju oli suurim nn proletaarse kulruurirevolutsinooi ajal Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Eesmärgid ja välispoliitika Mao eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suuriigi seisundisse, mis ei õnnestunud. Mao hakkas arendama rasketööstust ja läbi viima mitmesuguseid kampaaniaid nt suur hüpe. Oma kampaaniate tulemusena saabus Hiinasse näljahäda. 1965a. alustas Mao aga kultuurirevolutsiooni, et likvideerida süüdistajad. 1976a. Mao surmaga algas terav võimuvõitlus. Mao ajal oli väga agressiivne välispoliitika. Kuni 1970 aastateni ei olnud Hiinal head suhteid ei NL ega ka USAga.
2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. *Chlodovech Välispoliitika:Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. Sisepoliitika:496.a –võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. *Karl Martell Välispoliitika:Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. Sisepoliitika:Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. *Pippin Lühike:
Demokraatlik Eesti (1918-1934) Asutav Kogu lähtus soovist saada demokraatlikuks esimese põhiseaduse koostades.1920. Aasta põhiseaduse järgi juhtis Eestit ühekojaline parlament Riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.See sai alguse ülemaailmsest kriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933. aasta okt...
Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati ümber mitmed ajaloosündmused. Kommunaarid vabastati kõikidest süüdistustest ning karistustest. Riigi hümniks kinnitati ´´Marseljees´´. Inglismaal tegutsesid kaks parteid, liberaalid jakonservatiivid. Liberaalid olid juhtivamal kohal. Valimisõigus anti palgatöölistele. Liberaalid tegid mitmeid reforme ja eraldasid eelarvest suuri summasi laevastiku ehitamiseks. Prantsusmaal oli aktiivne välispoliitika, ent peagi tabasid neid tagasilöögid. Nende peamiseks eesmärgiks sai lüüasaamise heastamine. Inglismaa oli majandusliku võimsuse tipus ning neil oli tugevaim sõjalaevastik. Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus. Talupoegade olukord halvenes, kuna ei suudetud vastu seista teiste riikide põllumajandustoodangu konkurentsile. 20. sajandi alguseks oli Prantsusmaa langenud neljandaks töösutsmaaks maailmas. Inglise raha- naelsterling- oli maailam usaldusväärseim valuuta
neid ei koheldud Pariisi rahukonverentsil võrdsetena. 11 Mis on Mussolini õpetuse seisukohad, kuidas fasistid võimule saavad? Üksikisik ei ole oluline, kõige olulisem on rahvus. 12 Miks meeldis Mussolini õpetus nii diktatuuridele kui ka demokraatlikele riikidele? Sest paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Vahistamisi, koonduslaagritesse saatmist ja mõrvamisi ei olnud nii palju kui nt Nõukogude Liidus. 13 Millised olid Itaalia välispoliitika eesmärgid? Kas need saavutati? Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Ei saavutatud. 14 Kuidas tulid natsid võimule? Miks nad muutusid populaarseteks? Natsid tulid võimule läbi demokraatliku hääletuse. Nad muutusid populaarseteks, sest Hitler oli väga karismaatiline juht ja nad lubasid taastada Saksamaa Suurriigi. 15 Mis oli Kolmas riik? Natslik Saksamaa. 16 Mis oli holokaust? Juutide massiline tapmine ja süstemaatiline hävitamine 20. sajandi
võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Uus taktika lahkrivi. Sõda lõppes 1783.a Versailles´ rahuga, kus Inglismaa tunnustas 13 koloonia sõltumatust. Hispaania sai tagasi Florida; Inglismaale jäid Kanada ja Newfoundland. Konföderatsioon 1781.a moodustati riikide liit e konföderatsioon, mille esinduskoguks oli Kontinentaalkongress. Selle võim liikmete üle oli väike. (konföderatsioon oli mannetu väliskaubanduse ja välispoliitika asjus). 1787.a kolooniate esindused (Konstitutsiooniline Konvent) koostasid põhiseaduse, mis tagaks ühtse välispoliitika. Eesmärgiks oli luua tugev kohalik võim. Föderatsiooni kompententsi kuulusid välispoliitika, riigikaitse, väliskaubanduse, raha- ja postiteenistuse korraldamine ja nende ülalpidamiseks vajalik maksustamine. Osariikide kompententsi jäid majandus, õiguskord, kooliharides. (Teksti kirjutas James Madison). Esimeseks presidendiks valiti 1789 G
Kaitseminister- Jaak Aaviksoo Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir-Valdor Seeder Regionaalminister- Siim Kiisler Jne, jne... Millise riigi eest seisame? Tahame üles ehitada riiki, mis: usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema. Tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte rott ühiskonna viljasalves. Kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke. Hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt. Välispoliitika Välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel lähtume Eesti rahvuslikest huvidest, mille osaks on riigi ja kodanike julgeoleku tagamine Lähtuvalt Eesti julgeolekupoliitika alustest peame strateegiliselt oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega. Balti riike ja Põhjamaid ühendaval rikkal ja dünaamilisel Baltoskandial on kõik eeldused kujuneda maailma majanduse oluliseks tõmbekeskuseks Eesti peab maailmas aktiivselt kaitsma demokraatlikke väärtusi, juhtima tähelepanu
poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Kuidas nimetatakse ajajärku, mil demokraatia asendus autoritaalse korraga ? Mis oli nn "vaikiv ajastu"? * Vaikiv ajastu - ajastu , kus koostatakse uus põhiseadus ja sellega luuakse presidendi ametikoht. Mis oli 1938.a. põhiseaduse olulisem muudatus ? * Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ja saata parlament laiali . 4.Välispoliitika. Mis oli välispoliitika peamine eesmärk ? * Oli kindlustada omariiklus ja julgeolek Mis oli nn. Balti Liit ? * Soome, Eesti,Läti,Leedu ja Poola vaheline leping,mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral . Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 .aastail? * Maailmarahu hakkaisd ohustama nii stalinilik Venemaa kui ka hitlerik Saksamaa,mis mõlemad tugevnesid ja muudusid järjest sõjakamaks . Milline oli eesti välispoliitiline seisund Teise maalimasõja eel ?
Saksamaa(Välismääraja 2009.10.25) Olga Dalton Saksamaa küsimusi arutavad saatejuht Kadri Liik, parlamendiliige Marko Mihkelson ja julgeolekuanalüütik Tiit Matsulevits. Põhiteemadeks on Saksamaa uus valitsus, uus koalitsioonileping ning seoses sellega ka uued välispoliitika suunad. Koalitsioonileping Koalitsioonimoodustavad Kristlikud Demokraadid ja Vabad demokraadid. Uueks välisministriks sai Guido Westerwelle ning kaitseministriks Karl-Theodor zu Guttenberg. Jõuti kompromissile ka maksukärbete osas(Vabade Demokraatide juht lubas maksukärpeid 35 miljardi euro ulatuses, samas kui Merkel vaid 15 miljardi ulatuses). Uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette 24 miljardi euro ulatuses maksukärpeid.
2) Gallia Rooma provintsina ( 1 saj II pool eKr - 3 saj pKr) 3) Merovingide gallia aeg ( 5 - 8 saj) 4) Karolingide gallia aeg ( 8 - 10 saj) Keldi gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud 80 alaks. Need asustati 4 hõimu poolt, keda kutsutakse gallialasteks. 3. saj ilmusid frangid ja sajandi lõpuks asusid nad Reini Rooma poolsele kaldale. Frangi riigi rajajaks on Chlodovech. Tema eestjuhtimisel vallutasid frangid suurema osa Galliast !!! Karl Suure valitsusaegne sise- ja välispoliitika ) Välis: 1) Laiendati riiki 2) Laiendati ristiusu levikut 3) Sõlmiti liite (nt hertsogkonnaga) Sise: Feodaalsuhete kujunemine ja põhjused ) Keskaegseks majandus viisiks oli naturaalmajandus. Keskaja riigi ja majandusliku korralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid 2 inimese vahel vasalliteetsel sidemel. Põhjused: 1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke 2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Mõisted Domeen - kuninga maa valdus Benefiitsid - esialgsed läänid
Traditsioonilistest usuhuvidest sai tähtsamaks majandushuvid. 1960 alustas sahh Mohammad Reza nn valge revolutsiooni, kus alustas täielikku läänestamist. Naistele samad õigused, mis meestel, maareform, arendati tööstust jne. See aga islamlastele ei meeldinud ja algasid meeleavaldused. Meeleavaldusi juhtis Homeini, kes suuti sahhi riigi juhtimisest loobuma panna ja Hmeini kuulutas Iraani islamivabariigiks. sahhi pooldajad hukati. Iraanis kehtis totalitaarne diktatuur ning välispoliitika muutus väga agressiivseks, ka oma naaberriikide ja liitlaste vastu. 6) Selgita, mis on islami fundamentalism Islamirevolutsiooni võit Iraanis tugevdas äärmusliku islami positsioone araabia maailmas.Islami fundamentalismi iseloomustab äärmine konservatiivsus. 7) Lääne ühiskond 1970. aastatel Lääne majandust tabas 1970 energia- ja toorainekriis. Nafta hing oli 4x kallinenud. Teadude- ja tehnikarevolutsioon muutis lääneriikide
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht ...
Selle halb külg : oma rahvuse ülistamine ning isegi vägivalla kasutamine et oma rahvust esile tästa. Mussolini tahtis taastata muistset Rooma impeeriumi. VALITSEMINE: · 1921 itaalias parlamendi valimised. · 1922 mussolinist valitsusjuht. · 1925 aastast saame rääkida diktatuurist o Kehtestati ühe partei süsteem o Mussoliinil piiramatu võim o Majandus oli riigi kontrolli all o Agressiivne välispoliitika HITLERI PÕHIMÕTTED JA SELGITUSED: · Tühistada Versailles' rahuleping · Ülistada aaria rassi · Laiendada sakslaste eluruumi · Kõrvaldada demokraatia HITLER TULI VÕIMULE 1933. AASTAL: Iseloomustus: · Juutide tagakiusamine · Majandus võeti riigi kontrolli alla · Agressiivne ja julm välispoliitika
Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. RIIK MAJANDUS SISEPOLIITIKA VÄLISPOLIITIKA USA 1894.a esikoht maail- Kahepartei süsteem: 1898.a lõppes sõda mas tööstustoodangu 1. Vabariiklik Partei Hispaaniaga. poolest. Ettevõtete 2. Demokraatlik Partei Välispoliitika koondised trustid. Neist põhisuunad: suuremad: William McKinley 1. Hiina ja Ida-Aasia 1.Morgani Grupp Theodore Roosevelt 2. Ladina-Ameerika 2.Rockefelleri Grupp William Howard Taft Woodrow Wilson 1914. a Panama kanali Liberaalne majandus avamine.
(salapolitsei) 3. Tsensuur ja laialdane propaganda Ajakirjanduses võisid ilmuda vaid fašismimeelsed kirjutised Laialdane isikukultus Mussolini suhtes 4. Majandus riigi kontrolli all Keelati ametiühingute tegevus ning nende asemel loodi tööliste kutsekojad ning töölisi ja ettevõtjaid ühendavad korporatsioonid, mille tegevus oli allutatud riigi juhtimisele. 5. Sõjakas välispoliitika 1935- 1936 Ühendati Etioopia Itaaliaga 1936- 1939 Abistati natsionaliste Hispaania kodusõjas 1939 Sissetung Albaaniasse NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’i süsteemis Saksamaa seisukoht: tegemist pole läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppega, vaid kaotajatele peale surutud diktaadiga. Tingimused mis Saksamaale peale suruti olid alandavad 2. Majanduslikud raskused
suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestatirange kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Ajastu nimeks on saanud vaikiv ajastu. *1937. aastal tuli uus põhiseadus, milles loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Esimeseks presidendiks sai Päts, moodustati uus Riigikogu ka. EV välispoliitika: EV välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeoleks. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, Eestist huvituti liialt vähe. 1920. aastate algul püüti ka luua Balti Liit (Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel), et kõik osapooled abistaksid teineteist sõjalise abiga rünnaku korral.
siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis
........................................................................ Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower....................................................................................................................... Välispoliitika............................................................................................................................. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back)................................................ Sisepoliitika............................................................................................................................... J.F.Kennedy.....................................................................................................
otseste valimiste teel
Alamkoda – Assemblée nationale:
Kontrollib valitsust
Võib valitsuse kukutada häälteenamuse alusel: motion de censure
V vabariik
- Assemblée nationale (Alamkoda)saab laiali saata valitsuse (motion de censure)
- ühine istung s+s valib presidendi
- Ülemkoda (conceil de la Republique)
- Otsevalimnine
7. Prantsuse välispoliitika alates II keisririigist kuni II maailmasõjani. Mille poolest
oli Napoleon III isik tähtis selle suunamisel? Millised olid suundumused III vabariigi
ajal?
• Pööras palju tähelepanu majandusele
• Napoleon tahtist Pranstusmaale sõjalist kuulsust tuua, aga Prantsusmaa üldiselt ei
toetanud teda nendes taotlustes
• Napoleon pidi sõjakamat välispoliitikat vastu diplomaatide, ministrite, rahvaesinduse
tahtmist ja suuresti vastu avalikku arvamust
Leedu kaklesid omavahel *Sõlmitakse Eesti ja Läti vahel poliitilissõjaliskoostööleping *Balti Antant'i sõlmimine Eesti-Venemaa suhted Aastaks 1924 olid suhted halvenenud. *Nõukogude Venemaa oli valdavalt kaotanud majandus suhted. 1927 sõlmiti Eesti-Vene piiritülide rahumeelse lahendamise kokkulepe. 1929 sõlmitakse Eesti-Nõukogude kaubaleping, 1932 Eesti-Nõukogude Liidu mitte kallaletungileping. Sõjaohu kasv ja eesti välispoliitika. 1933 sai Saksamaal võimule Hitler ja tahtis nende eluruumi laiendada. Riigid hakkavad tegema idapakti, sellega tahtis liituda ka Eesti. Hitler ajas riigid tülli ja seda ei tehtudki. Lääneriigid (Inglismaa, Prantsusmaa) hakkasid järele andma Saksamaale. Lubatakse Austria ühendada, lepituspoliitika väikeriikide arvelt. 1938 dets neutraliteedi kuulutamine. 1939 juunis mitte kallaletungileping Saksamaaga. Elu-olu
Valged olid tsaaririigi taastamise poolt, Antant. Punased olid kommunistliku riigi ja maailmarevolutsiooni poolt, 1919 loodi komintern. Kodusõja sepitsejad olid Lenin ja Lev Trotski. Võitsid punased, sest: 1. Punased koos, valged pikal rindel laiali. 2. Punaste käes tööstuspiirkonnad. 3. Valged ei suutnud liitlasi endal poolele meelitada(nt. Eesti) 4. Sõjakommunismi poliitika ja Tsekaa(esineme KGB). 5.Võrdle NSVLi, Itaaliat ja NatsiSaksamaad.(majandus, välispoliitika, sisepoliitika, ideoloogia!). NSVL Itaalia Saksamaa ideoloogia Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism majandus Algul oli sõjakommunism, Rakendati riiklikke Riigi sõjalise võimsuse siis tehti uus abinõusid tööpuuduse tõstmine. Laenud.
*1.01.1938 uue põhiseaduse jõustumine (Pätsi ja Laidoneri näpunäidetel) -Presidendi ametikoha loomine (ametiaeg 6 aastat) [Valimiskogu poolt valiti K.Päts, kuigi Päts valis ise valimiskogu] -Kahekojaline Riigikogu: *Riigivolikogu (alamkoda, 80 saadikut, liikmed valitakse rahva poolt) *Riiginõukogu (ülemkoda, 40 saadikut, presidendi poolt nimetatud, kutsekodadest jne) *Ametiaeg parlamendil 5 aastat -Rahvaalgatuse kaotamine -Hääleõigus alates 22. eluaastast EV välispoliitika kahe maailmasõja vahelisel perioodil *26.01.1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustab Eesti iseseisvust *Julgeoleku kindlustamine -1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse -Suhete normaliseerumine võimalike vaenlastega -Rahvasteliit -Julgeolekualased liidud (nt Balti Liit) Majandus ja välispoliitika vaikival ajastul Majandus *Majanduskasv *Riigi sekkumine majanduse juhtimisse *Tööstuse edendamine *Ekspordi kasv (ainuke aeg eesti ajaloos, mil eestis eksport > import) *Rahva heaolu tõus
võimsaks muuta. Itaaliat juhtinud diktaatorit Benito Mussolinit ja Saksamaad Adolf Hitlerit ning Nõukogude Liitu Jossif Stalinit ühendab suure, võimsa, "karmi käe" poliitikaga riigi idee ning ulatusliku propaganda elluviimine. Mussolini eesmärgiks oli muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise tugevuse saavutamise ja Versailles' rahulepingu "ahelatest" vabastamise poole. Stalin võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks. Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis kindlustada ning saavutama ka majanduslikud eeldused. Kõigis kolmes riigis kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Ebasobivate inimeste vaoshoidmiseks loodi Itaalias salapolitsei, Saksamaal julgeolekuamet ja isilkikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused, lisaks ka kaitsemalev SS, millele allus salapolitsei Gestapo
W. Churchill - Suurbritannia peaminister, kes oli täielikult kommunismi vastu ning oma kõnes mainis ta esimest korda raudset eesriiet. Fidel Castro - Kommunistlik Kuuba valitseja, kes tahtis saarel luua kommunistliku diktatuuri ja samuti lubas ta NSV Liidu tuumalõhkepeadega raketid enda alale. M. Thatcher - Suurbritannia peaminister, kes rajas majanduspoliitika suunaga kava, mis tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu. Harry Truman - USA president, kes esitas seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu kommunismi eest. 3.Selgita: Marshalli plaan - USA välisministri George Marshalli USA abiga sõjajärgse Euroopa taastamise kava Raudne eesriie - Idariike ja lääneriike eraldav müür, mis ehitati, et kommunism ei pääseks lääneriikidesse. Külm sõda - Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi.
· tööpuuduse suurenemine · tööpuuduse vähenemine Saksamaa lõhenemise põhjused: · rahareform · Berliini blokaad · ühtne majanduspoliitika USA, Pr., Sb · majanduslikud sidemed nõrgenesid Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler · seadusandlik-parlament(Bundestag ja Bundesrot) Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika lepingud Poola, Tsehhoslovakkia jne SDV suhete paranemine taasühinemine 1989.a Mõisted: Vietnami sündroom-Vietnami sõjas osalenud USA sõdurid, kes ei saanud sõjakoledustest üle. Hallsteini doktriin-SLV ei tunnusta SDV
NSV Liit tungis Afganistani, et kehtestada seal Venemaale meelepärast valitsust. NSVL ei olnud seal edu, ning tulemuseks oli see, et Lääneriigid said mõista, et NSV Liidu jõuvarud ega plaanid pole veel maha pandud. Samas NSVL pidi tunnistama, et nad ei suuda USAga võistelda ning NSVL lagunemine sai alguse. Põhjus oli kommunismi levikus. Seda taheti peatada ning seetõttu sekkuti riikide asjadesse, kus kommunistid ohtu tekitasid. 6. Selgita mõisted: Doominoteooria oli välispoliitika teooria, mida kasutas USA valitsus, rääkides külma sõja perioodil kuidas ühe riigi või piirkonna kommunismi mõjuvõimu alla sattumisel, võivad sellele järgneda ka teised lähedal asuvad riigid või piirkonnad. Sarnaselt üksteise kõrvale asetatud doomino klotsidega: kui kukub üks, kukuvad ka järgmised. Makartism 1950. aastate kommunistide-juutidevastaste poliitika, mille tõttu hakati taga kiusama vasakäärmuslasi ning isegi paljusid vabamõtlejatest ühiskonnategelasi.
riik). Ei tegele igapäevaste asjadega vaid otsustab üldised suunad. Käib koos paarkorda aastas. 2.Millega tegeleb Euroopa ühenduse komisjon, kellest koosneb? Kooseneb 20 volinikust, iga riik saadab 12 volinikku viieks aastaks. See on EL valitsus. Volinik on sisuliselt minister. Talle allub üks peadirektoriaat. On koos koguaeg, arvestab EL ühiste huvidega. 3.Miks suurenes USA osa maailmas 1990? NSVL lagunes, USAl on väga aktiivne välispoliitika, suur osatähtsus välis organisatsioonides. USA võttis kasutusele infotee. On maailma üks suuremaid tootjaid. Amerrika mõtteviis ja elulaad levib üle maailma (televisioon) 4.Iseloomusta Venemaa siseja välispoliitilisi probleeme viimastel aastatel. Mjandus on ebastabiilne, inimesed vaesuvad, hinnad tõusevad, elatustase langeb, mis viib sisepoliitiliste vastasseisudeni. Inimeste varaline kihistumine. Vajab lääneriikide abi. Suhteliselt head suhted USAga
b) ainuparteina loodi Isamaaliit c) kehtestati tsensuur d) ei toimunud demokraatlikke valmisi e) riiki valitseti K. Pätsi dekreediga f) 1937. aastal võeti vastu uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 2 9. Mis olid Eesti Vabariigi välispoliitika peamised eesmärgid? Kas ja kuidas õnnestus neid saavutada? Eesti Välispoliitika eesmärgid: 1. saavutada rahvuslik tunnustus a) 2. veebruar 1920. a Tartu Rahuleping tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti õigust iseseisvusele b) 1921. aastal tunnustasid Eestit Lääneriigid, Eesti võeti rahvaste liidu liikmeks 2. Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
