,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust
Vägivald mu ümber. Vägivald kohtab kõikjal, olgu see siis kodus, tööl, koolis, tänaval või veel mõnes teises kohas. Seda saavad tunda omal nahal kõik ja kõikjal, sest on ju tuntud lause, et vägivald soosib vägivalda. Ainuüksi minu klassis on palju vägivallatsemist, eriti vahetunni ajal. Vahetunnis võetakse kaasõpilaste asju ja peidetakse need ära, kui omanik on väljaspool klassi. Hiljem on nolkidel lõbu laialt, kui asjade omanik oma omandit klassist või koridorist otsima hakkab. Sel ajal irvitavad ja solvavad piimahabemed kiusatavat. Kui mõnitatav lubab klassijuhatajale ära rääkida, siis alandavad tatinolgid veelgi rohkem kiusatavat
Väärkohtlemisealases kirjanduses liigitatakse laste väärkohtlemist väga sageli just emotsionaalseks, füüsiliseks ja seksuaalseks väärkohtlemiseks ning hooletussejätmiseks. Osasid neist jaotatakse veel eraldi alaliikideks (näiteks kerge ja raske füüsiline väärkohtlemine). 1. Füüsiline väärkohtlemine Kõige kergemini märgatavaks ja enim uuritud väärkohtlemiseliigiks on füüsiline vägivald (Barnett, Todd Manly & Cicchetti, 1995). Gil (1970) defineerib seda kui vanema või hooldaja tahtlikku, mitte-õnnetuslikku füüsilise jõu kasutamist või tahtlikku õnnetuse mitte vältimist lapse suhtes eesmärgiga vigastada, solvata või kahjustada last. Füüsilisel väärkohtlemisel on olemas leebem ja raskem vorm .Kergemateks käitumisaktideks võib pidada laksu andmist, lapse löömist või löömist mingi esemega, tõukamist ja lükkamist ning loopimist mingite asjadega
huvitegevusi et nende tulevik oleks helge ja nende laste elu poleks nii kurb. Nad vajavad turvatunnet ja lähedust, tunnet et keegi neist hoolib. Kes vajavad ema ja lapse varjupaiga teenust Õnnelik perekond on tavaliselt iga inimese unistuseks. Leida endale armastav kaaslane ning saada endale kõigearmsamad lapsed. Aga tihtilugu ei ole kõigi inimeste elu nii roosiline. Mis siis saab, kui armastavast kaaslasest saab vägivaldne kodulõhkuja? Perekonnasisene vägivald on maailmas väga räägitud teema ning igal pool üritatakse leida sellele lahendust. Seadused, hoolekandeasutused kõik võitlevad perevägivalla vastu, kuid see siiski on tänapäeva ühiskonnas olemas ning on palju perekondi, kes vajavad abi. Peamiseks pere vägivallatsejaks on peredes enamasti isad. Pereisasi peetakse tihtilugu perepeadeks, kuna just tema toob elamiseks raha koju. Lisaks on uuringut näidanud, et just kõige vägivaldsemad ongi tugevam sugupool ja
Kiusamine ja vägivald koolis Kiusamine ja vägivald on koolides olnud koguaeg ja on ka praegu. Sellest, nii lihtsasti kui arvatakse, lahti ei saa. Kiusamise all mõeldakse seda, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku
tooliga kaasõpilast, kuid ma ei saanud aru, kelle peale ta närvi läks ning tooliga visata tahtis. Õnnetul kombel sai Timo selle tooliga pihta ning tekkis suur haav kulmu juurde. Mind oleks see tool peaaegu riivand, aga jõudsin pea alla panna. Timo viidi arsti juurde ning pandi plaaster peale, kuid seda ma ei tea, kas ta õmblema viidi. Kermole igastahes kutsuti politsei ning rohkem ma sellest sündmusest ei mäleta. Teine tõsisem vägivald oli minu ja Lenari vahel algklassis, kui me üksteist nügisime ning üks hetk mul jalg libastus ja ma kukkusin peaga vastu laua serva. See ei tundu praegu kindlalt nii hull, kuid algklassis selline vigastus tekitas suurt valu ning närvilisust. Mul oli natukene kulmu juurest verine, kuhu ka tekkis haav. Leppisime me Lenariga õnnelikult ära. Rohkem ma meie klassi tõsisemaid vägivaldu ei mäleta või neid polegi olnud. Igastahes loodan, et meie klassis ropendamine väheneb ning vägivalda ei
Nimeta 3 diktatuuri tekkimist soodustanud tegurit.- Keskklassi olukord muutus, tekkis töölisklass, naised said valida. Mis on autoritaarne diktatuur?- Vägivallatu väikese grupi võim. Nimeta 3 autoritaarse diktatuuriga riiki.- Eesti, Läti, Leedu. Mis on totalitaarne diktatuur?- Vägivaldne, väikese grupi võim Nimeta 3 totalitaarse diktatuuriga riiki ja nende juhid.- NSV liit-Stalin/Lenin, Saksamaa-Hitler, Itaalia- Musselini Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ja natsidel Saksamaal võimule pääseda?- NSV-Vägivaldne riigipööre, Itaalia/Saksamaa-Rahva toel, valimised. Diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal (Mis ideoloogiatel põhinesid? Kes juhtisid? Välispoliitilised eesmärgid)
Kellele meeldiks kodus olla kellegi hirmu all? Kes suudaks teist inimest vägivaldselt kohelda niimoodi halvasti, kuigi see inimene on sinu enda perekonnaliige. See on raske teema sellepärast, et see on küllalt ebameeldiv ja kellele ikka meeldiks kannatada kellegi peksmist. Kes on need inimesed, kes kannatavad koduvägivalla all? Miks ei võeta ette midagi? Kuidas ja kellele sellest rääkida ? Vägivald on üldine väga halb tegevus, sest sellega võivad kaasnevad väga suured kahjustused inimestele. Sellega kokkupuutudes tuleb võimalikult palju ära lahendada rääkides, sest kellele meeldiks kohe saada peksa või anda peksa. Inimesed võiksid olla targad ja mitte selliseid lollusi teha, sest üks tühine kaklus võib saata süüaluse mitmeteks aastateks vangi. Samas on olemas inimesi, kes meelega tahavad tüli norida, kuid sel juhul peab pidama meeles, et kes alustab
02.2016 http://www.tugikeskus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=81&m_id=257) Aga asja saab vaadata ka teise nurga alt. Kupeldamist võib samuti pidada maailma vanimaks elukutseks. Aga ainuüksi sellepärast, et mingi nähtus on väga kaua aega olemas olnud, ei tähenda veel, et seda ei peaks või ei saaks muuta. Me ju ei väida, et mõrvu on alati toime pandud ning parata pole miskit. Mõelgem näiteks siinkohal näiteks surmanuhtluse või orjuse peale. (Naistevastane vägivald „Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus“. Kasutatud 17.02.2016 http://www.enu.ee/naistevastane-vagivald/index.php?keel=1&id=525) 1.1 Prostitutsiooni põhjused Kas prostitutsioon on siis pigem inimese enda vaba valik või eelkõige inimkaubanduse vorm? „Kui naistel oleks ühiskonnas rohkem majanduslikke valikuvõimalusi, ei valiks nad prostitutsiooni ja sellega kaasnevat väärkohtlemist,“ väidab Fiona Broadfoot, Ühendkuningriikides elav vägivalla ohver
Koolivägivald Koolivägivald kui selline on tõsine probleem. Arvan, et seda leidub üsna palju. Koolid on väga suured ning koos käib väga erinev seltskond. Sageli on kiusaja ise väga ebakindel tüüp ja üritab teistega halvasti käitudes enda egot suurendada. Arvan, et poiste puhul toimib peamiselt füüsiline vägivald. Eriti vaimselt piiratumate hulgas. Teine äärmus on peen ja väga solvav psüühiline vägivald. Mõnitamine ,, läbi lillede." Tüdrukud vast üksteisele eriti kätega kallale ei lähe. Nende teemad on pigem seotud riiete ja välimusega. Neid kellel kehvem king või koledam pluus, mõnitatakse. Praegusel ajal võib kõne alla tulla ka vaesuse pärast kiusamine. Kellel ikka teatavaid võimalusi ei ole, see ei kuulu nö. heasse seltskonda. Eriti palju räägitakse praegu küberkiusamisest. Netis on võimalik ananüümsena palju halba teha. Samas ollakse võrgus ka palju julgemad
Koolivägivalda esineb igas koolis. Koolivägivald seisneb lihtsalt koolis nalja tegemises aga iga kord läheb see väga lihtsalt üle piiri ja see nali ei ole enam nali vaid on koolivägivald nii vaimses kui ka füüsilises vormis. Koolivägivald väljendub selles kui üks õpilane kiusab teist õpilast või pool klassi kiusab ühte õpilast, nagu mõnitab teda kogu aeg . Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või väiksemat poissi. Minu meelest on olemas neli varianti mida võib teha koolivägivalla ohver. Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides
Perevägivald ja lapsed "Perevägivallast rääkides öeldakse seal olevat kaks osapoolt - mees ja naine. Tihti on aga seal ka kolmas osapool - laps vägivalla tunnistajana. Peres, kus valitseb vägivald, ei suuda tavaliselt kumbki pool teadvustada endale seda, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Kuigi vägivald ei pruugi olla üldse lapse vastu suunatud, kannatavad nad vägivalla nägemisest ja olukorra endale teadvustamisest tulenevate vaimsete tagajärgede all. Vanemad aga arvavad, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis see ka ei puutu temasse. Lapsed on alati teadlikud perevägivallast. Nad ärkavad öösiti tülide peale, kuigi vanemate meelest nad magavad." (Lapsed Perevägivalla...) Kui vaadata laste rühma, siis vahest võib märgata seal kedagi, kes hoiab teistest eemale. Ta
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
1979 Egiptuse ja Iisraeli vaheline rahuleping Valge revolutsioon Naftavarude avastamine > tööstuse areng Kasvas läänelike väärtuste tähtsus Traditsioonilised positsioonid kadusid Riigi poliitikat mõjutasid enam majandushuvid Valge revolutsioon (1960ndatel, sahh Mohhamad Reza Pahlavi) Ulatuslik läänestamine Patriarhaalne elukorraldus maal lagunes Islamiliikumine (linna tööd otsima suunduvad talunikud) Mahasurumisel kasutatud vägivald kahandas ümberkorralduste pooldajaid Läänestamine Naistele võrdsed õigused meestega Maareformi läbiviimine Tööstuse arendamine Tervishoiu ja haridussüsteemi kaasajastamine Islamirevolutsioon Iraanis Üldine rahulolematus kasvas vastuhakuks (ajatolla Homeini) Pahlavi loobus võimust, lahkus riigist 1979. al Homeini naases kodumaale; kuulutati välja islamivabariik Totalitaarne diktatuur Poliitiliste vastaste kõrvaldamine
Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald. · Arengumaades: nälg, sõjad, vee puudus. · Võrdluse alused: absoluutarvude kõrvutamine, laste arv naise kohta (ntab sündi), imiku suremus (ntab surma), keskmine eluiga 4. RAHVASTIKU TAASTOOTMISE TÜÜBID · Traditsiooniline:agraarühiskonnale iseloomulik, kõrge ja muutlik suremus, palju sünde, palju surmasid, rahvaarv suht stabiilne · Kaasaegne: madal südimus, suremus, rahvaarv kasvab aeglaselt, pigem kahaneb hetkel, vanurite
Lisaks tema kuulsatele raamatutele on kuulus ka tema eluviis ja seigad eluloost. Veel tema elust Ta oli nn kadunud põlvkonna üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Hemingway huvialad Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele. Peale kooli lõpetamist ei läinud Heminway aga kolledzisse, vaid siirdus hoopis sõjaväkke. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe "Kansas City Star" juures. Tema tööks oli kirjutada
Sotsiaalne problem koolikiusamine. Mina valisin sotsiaalseks probleemiks koolikiusamise. Kuna seda on meie ühiskonnas palju. Misk tekib koolis kiusamine, mina arvan, et koolikiusamine saab alguse sellest, kui vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida. On kahte sorti kiusamist füüsiline ja vaimne kiusamine. Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu
Soome ujudes läks ta Tuuletarga juurde, kelle käes väidetavalt tema ema oli. Ta hävitas Tuuletarga sõdalased ja rääkis temaga. Ta aga ei uskunud teda ja tappis ta kergekäeliselt. Päeva pärast sai ta teada, et Tuuletarga tapmine olnud põhjendatud ja ema oli juba enne röövi surnud, milles avaldub tema peata olek ja mõtlematu käitumine. Vägivalda kasutas ta rohkesti kasvõi näiteks mõõga ostmisel lubades hiljem Virumaal tasuda raius ta hoopis sepa pojal pea maha. Tema liigne vägivald võis olla seotud ema surmaga, kui ta vigastas tänu selle süütuid inimesi. Kalevipoeg suri tänu oma enda rumalusele. Kaotades oma mõõga jõkke ei leidnud ta seda alguses üles. Hiljem leides ei saanud ta seda enam kätte ning ta luges mõõgale sõnad peale, et kui keegi kes teda ennem kandnud veest läbi läheb, siis mõõk tema jalad murraks. Hiljem pärast sõda omale elukohta otsides leidis ta jällegi selle sama Kääpa jõe ning mõõk kuulas tema sõna ja raius talt jalad alt.
KOOLIVÄGIVALD Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele või...
Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi.
2 traagilised sündmused mis on juhtunud laste ja noorukitega sest nad pole olnud võimelised leidma väljapääesu 3 meedia roll, tähelepanu Vägivalla terminit kasutatakse institutsionaalses või grupi(sotsiaalne süsteem) kontekstis, kuid agressioon on vaadeldav indiviidi tasandilt. Agressiivne käitumine Tahtlik agr käitumine, teist in või asja kahjustav käit. 1. Emotsionaalne 2. Motivatsiooniline 3. Käitumuslik Õpilastel vägivalt=agressioon, teadusmõistena vägivald < agressioon. Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. normatiivne trajektoor 2. psüiv (5%) 3. lakkaja (15%) 4. noorukieaga piiritletud (20%) Kiusamise tunnujooned 1. agr käit e tahtlik valu või kahju tek. 2. 3. kiusamine on füüsiline, kaudne, verbaalne, suhetega seotud, + küberkiusamine Kiusamine Kuritegelik käitumine On käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Legaalne vaatevinkel. Kiusaja, ohver, kõrvalseisja. Kiusaja rollid 1. nn tark kiusaja 2. nn mittetark kiusaja 3
2 Samas 2 Lapse väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine - psühholoogiline väärkohtlemine - füüsiline e. kehaline väärkohtlemine - seksuaalne e. sooline väärkohtlemine17. 2 Emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine Emotsionaalne e. tundelise väärkohtlemise all mõistetakse igasugust lapsele suunatud emotsionaalset vägivalda. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades tema tundeelu eakohast arengut. Emotsionaalse vägivalla puhul on laps olukorras, kus peab korduvalt taluma täiskasvanu või mõne teise lapse ebaadekvaatset emotsionaalset reageeringust tulenevat pinget - hirmu, alandust, ahistust, ärevust jne. Selline korduv pinge pidurdab lapse normaalset eakohast eneseväljendust, seades ohtu lapse emotsionaalse arengu. Laps tunneb palju
Sõltub palju riigi perepoliitikast kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Sageli on raske leida parterit, kellega lapsi saada. Suremus Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Peamised surma põhjused arenenud Peamised surma põhjused maades arengumaades Südame-veresoonkonna haigused, vähk Toidu- ja veepuudus Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, looduskatastroofid) AIDS
Kool Nimi ANALÜÜS Riskianalüüs Juhendaja Tartu 2015 Sissejuhatus. Töö toimub siseruumis, kondiitri väikses tsehhis. Pildil on näha, et kõik on puhas ja omal kohal. Selline peab olema töökoht, et ennetama õnnetusi ja igasuguseid riske. Nr. Ohutegur Esinemiskoht Ohustatud isikud Riskitase Jangealune, töölise 1. Ebatasesed pinnad Tööline Madal ümbrus 2. Müra Masinate kasutamine Tööline Kõrge Tööline ja 3. Käsi-tööriistad Töötaja käes kõrvalised Lubatav instrumendid Tööline ja 4. Elektriseadmed Töökoht ja...
õpilaste suhtes. Tihtipeale on teatud õpilastel ka hirm ise ohvriks sattuda või mingist gurpist välja jääda, kui olukorraga kaasa minemisega ei nõustuta. Olen olnud ka ise tuttav õpilastega, kes ei saa kodust piisavalt tähelepanu ja seetõttu tegelevad teiste väärkohtlemisega. Koolivägivalda on raske ennetada. Füüsilist väärkohtlemist märkavad paljud, kuid selle takistamiseks tegutsevad vähesed. Raskem juhtum on vaimne vägivald, mil ohver enamjaolt probleemist kellelegi ei räägi ja seega on väärkohtlemise vastu tegutsemine praktiliselt võimatu. Üks võimalus on suurendada õpilaste teadlikkust koolikiusamise tagajärgedest, seletada neile, et kõik inimesed on omavahel võrdsed ja kedagi ei tohiks diskrimineerida. Tähtis on, et suudetaks saavutada see, et kiusatavad julgeksid probleemist rääkida, mille abil on neid lihtsam aidata. Koolikiusamine on väga lai ja tõsine teema, mille ärahoidmine on väga raske
ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägivallast esineb peredes ka vaimset vägivalda. Vägivalda, kus üks või teine pereliige sõnadega ja oma käitumisega teistele järjepidevalt haiget teeb." 1 Vaimne vägivald perekonnas on sageli veel hullem, kui füüsiline. Pole midagi hullemat, kui me oma perekonnas keegi meid mõnitab või aeg-ajalt maha teeb. Inimene võib tunda, et isegi omas kodus ei saa ta elada, sest peab nii palju kannatama. Vaimse vägivalla liike on palju: hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, terroriseerimine, manipuleerimine jne. Kõik need võivad lapsele nii palju haiget teha, et vahest tahab laps isegi omalt elu võtta.
Naistevastane vägivald Naistevastane vägivald on meie ühiskonnas suureks probleemiks. Seda esineb igas kultuuriruumis ja põhjuseid selleks on mitmeid. EL Põhiõiguste Ameti tehtud uuringuga saadi teada, et kolmandik üle 15. aastastest naistest on kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. 22% küsitlustest ütlesid, et vägivalla põhjustajaks oli nende partner. Leian, et igal mehel tasuks mõelda selle peale, kuna võib öelda, et meie ühiskond on siiski pigem patriarhaalne. Seda võib näha ka palgalõhest naiste ja meeste vahel. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka meestevastasele vägivallale, kuid sel juhul on enamasti vägivallatsejaks teine mees, vähestes olukordadeks on see naine. Naistevastastest vägivallatsejatest on aga ainult kümnendik naised ise. Meie, kui intelligentsed indiviidid, peaksime pöörama rohkem tähelepanu probleemide lahendamise meetoditele. Me ei tohi lasta emotsioonidel üle võtta ja kasutada füüsilist jõud...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald ? Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Kooli vägivald on selline asi, et selles osaleb iga õpilane olenemata vanusest või koolist. Kooli vägivalda esineb mingil määrale igas koolis, mis väljendub nii vaimse kui füüsilise vägivallana. Mis aga on minu jaoks kooli vägivald? Mina olen isiklikult osalenud koolivägivallas palju, aga enamus asju oli põhikoolis kui olin noorem. Olen osalenud nii kiusajana, kiusatavana kui ka vaatlejana. Kui praegu arutama hakata, siis ei ole ükski neist osadest teistest parem. Kiusatavana ei tahaks ju keegi meist olla, kiusajana on see pigem korra mingi lõbu, mis on lõppeb tavaliselt mingi jamaga ja pärast järele mõeldes saad aru, et ma ju
· Lapse oma moraalihinnangute kujunemiseks on võimalused kõige paremad siis, kui teda hea käitumise eest kiidetakse ning alati seletatakse põhjused, kui oodatakse, et ta oma käitumist milleski muudaks; alati kontrollitakse, kas ta on seletusest aru saanud. Käitumise tagajärgede mõistmine suunab lapse seesmise kontrolli kujunemist. Vägivald · Vägivald õpetab lastele, et: 1. need, kes armastavad, ka peksavad, 2. teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav, 3. vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, 4. lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist. · Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht
Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi, et õpilased ei taha tööd kaasa teha. Nad räägivad oma jutte, lärmavad, mängivad kaarte või jalutavad lihtsalt vaba voliliselt oma kohalt ära. Õpetaja ei suuda õpilastele sõnadega vastu hakata, vaid võib kätega õpilast korrale kutsuda ning tekib füüsiline vägivald. Näiteks õpetaja siis kas tirib juustest või lööb raamatuga. Aga vaimne vägivald õpetaja poolt on hullem. Võõras inimene hakkab lihtsalt õpilast solvama ja teiste kaasõpilaste ees maha tegema. See solvab ning hea suhe on õpetaja ja õpilase vahelt kadunud. Põhikoolis on mul paar juhtumit olnud, kus ma olin kiusaja, ohver või pealtvaataja. Ükskord õpetaja tiris minu klassikaaslast juustest. Ta pole mitte midagi teinud, kuid õpetaja oli juba närvis ning ei suutnud enam ennast taltsutada. Hiljem küll rääkis, et tal oli olukorra pärast väga kahju, kuid
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Uurimus võimaldab avada tagamaid, kuidas prostituudiks hakatakse ja selgitada, kuivõrd on tegemist vabatahtliku valikuga, või tegutsevad prostituudid sunni ja ähvarduste survel. Otsest sundi prostituutide värbamisel esineb, aga suhteliselt harva. Küll aga on mitmeid kaudseid tegureid, mis noori tüdrukuid prostitutsiooni lükkavad. Tavapäraselt on 2 nendeks: poolelijäänud haridus, elukutse puudumine, suutmatus end tööturul müüa, vägivald lapsepõlves, varane seksuaalelu ja vägistamised, sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest jms. Tüdrukud, kes ei leia omale kohta normaalses tööelus ja kellede isiksus on vägivalla tagajärjel hävitatud, on kergelt seksiärisse värvatavad Samas mitte kõikidest tüdrukutest, kelledel on sarnane karm minevik, ei saa prostituute. Seksiärisse satub vähesel määral ka neid naisi, kes on üles kasvanud normaalsetes tingimustes ja kellede lapsepõlves puudus vägivald
(tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud temperamendist või keskkonnast (loengumaterjalid). Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut. Lapsele suunatud emotsionaalne vägivald on kõige raskemini äratuntav väärkohtlemise vorm, kuna ta võib esineda nii iseseisvalt kui koos teiste väärkohtlemise vormidega. (Soonets 1997) Emotsionaalsel vägivallal ei ole tunnuseid, mis lapsega olles koheselt silma jääksid nagu seda
· paremate võim (kel midagi kaotada pole, ei tohiks hääletada) · ei reformidele · kirik tähtsal kohal · traditsioonid · kui töötab, pole vaja muuta Konservatismi areng: · 18.-19. sajand · 19. sajandil sotsiaalkonservatism (Bismarck, Disraeli) · tänapäeval segunenud, nt. kristlik demokraatia, uuskonservatism Sotsialism: · protest vaesuse vastu · protest kapitalismi vastu · usk võrdsusesse, vendlusesse ja koostöö ideaal · Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon · suund arenenumaile ühiseluvormidele · suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad
Majanduses toimis plaanimajandus, kõik oli paika pandud. Tekkisid aga probleemid viljavarumisega. Viljakokkuostuihind oli madal ja talupoeg ei tahtnud enam vilja müüa. Otsustati vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Riik vajas vilja. eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põllumajanduses toimus KOLLEKTIVISEERIMINE. Eraomadid ühendati ühismajanditesse ehk KOLHOOSIDESSE. Sellega kasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad omaette klassi. rikkaid talupoegi saadeti oma kodudest välja, eelkõige riigi põhjapiirkonda. Venemaa muutus agraarmaast kiirelt tööstusriigiks. Majanduselus toimis väga range plaanimajandus. Paljud talupojad pidid maalt lahkuma ja linnadesse tööle asuma. Vägivallapoliitikat viisid ellu sala- ja julgeolekuteenistused. Loodi vangilaagrite süsteem. Stalin arvas, et vägivald on kommunistliku riigi loomulik koostisosa, mis aitab ühiskonda
Mis sünnitab vägivalda? Vägivallal on väga suur koht tänapäeva elus, sest seda näeme me iga päev, see on kahjuks paratamatus. Mis on vägivald ja miks see üldse olemas on? Sellele on väga palju põhjuseid. Kõige suuremaks probleemide tekitajaks on raha puudus. Just sellepärast kuuleme me iga päev, kuidas murtakse sisse elamutesse, poodidesse, pankadesse ning toimuvad väga suured tänavavargused. Kui me sellistest inimestest kuuleme, siis mõtleme kohe neist halvasti ja nimetame neid eluheidikuteks. Kuid selle probleemi on tekitanud riik ise. Riik ei võimalda
Rinnavähk on nagu iga vähk selles mõttes, et see algab ühe raku mutatsioonist, mis võimaldab sellel rakul lõpmatult paljuneda. Rinnavähki tähistatakse roosa lindiga HIV ja aidsi vastast võitlust tähistatakse punase lindiga. http://www.kool.ee/?7567 http://www.mees.eu/artikkel/aidsi-ajaloost.html Seksuaalvägivald Seksuaalvägivald ei põhine vastastikusel kokkuleppel- puudub vaba nõusolek. Seksuaalvägivald on kehaline vägivald (soovimatu katsumine, ahistamine, vägistamine jne), kuid palju sagedasemad on ähvardamine, hirmutamine, manipuleerimine ja väljapressimine. Inimesed, kes on haiged, alkoholi mõju all, uimastite all või muud moodi abitus seisundis, ei ole võimelised andma vaba nõusolekut seksuaaltegevuseks. Sellistes tingimustes saavutatud "nõusolek" ei võrdu vabalt antud nõusolekuga Seksuaalvägivald on kuritegu!
Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald väärkohtlemine endiste abikaasade, vaheline vanemate vastu (sh (vanemate vägivald
Rahvuseepose peategelane oli abivalmis ja hea. Enamik meist tahavad elada vabadena ja tunda rõõmu elust, kuigi need tihti nii ei kipu olema. Alati on keegi või miski seda takistamas. Inimestele, kes aitavad takistusi ületada ollakse tänulikud ja see teeb nendest kangelased. Teoses ,,Kalevipoeg" aitas Kalevipoeg piigadel p'rgust Sarviku juurest põgeneda. Pärast seda said piigad rahus ja vabadena elada. Kalevipoeg oli nende jaoks päästja ehk kangelane. Kalevipoega iseloomustas vägivald, äkilisus ja sõjakus. Vägivald ja tülid on lahutamatu osa maailmast. Ei saa olla head ilma kurjata, aga kas alati on vaja viha välja elada. Tark ja arukas inimene ei vasta halvale vägivallaga, vaid üritab kainemõistuslikult sellest üle ollaja probleemi lahendada. Kalevipoeg ei olunud selline. Kui Kalevipoeg Soomes oli, siis ta läks sepa pojaga tülli ja tappis ta. Kalevipoeg ei olnud kainemõistuslik, vaid äkiline ja käitus mõtlematult. Kangelaseks sai Kalevipoeg oma vägitegudelt
kõrgemaklassiliselt, kuid äriga kaasneb ka läbikukkumine, ohverdamine, riskimine, pühendumus ja õigete valikute tegemine. See kõik ei ole nii lihtne, pole lihtne olla ,,ärimees". Ennast ärimeheks kutsuda ja ärimehena tutvustada võib igaüks. Kuid äri nõuab teadmisi, oskusi ja kavalust ennast sellel tasandil läbi lüüa, mistahes vahendeid või ohverdusi see ka ei nõuaks. Alles siis saab ennast kutsuda ,,ärimeheks". Kuid kas äris on kõik alatud võtted nagu petmine, valetamine ja vägivald lubatud? Äri võib defineerida kui rahategemise viisi. Müüd, ostad ja vahetad, pakud teenust või tegeled millegi illegaalsega, eesmärk on sama: tulla koju kasumiga, saada tagasi rohkem raha, kui algselt investeeritud.Väikeärimehed tegelevad väikeettevõtetega ja nende kasum ei ole märkimisväärselt suur, suurärimehed vastupidiselt tegelevad suurte ettevõtetega ja nende kasum on kordades suurem, ei saa küll nii täpselt väike- ja suurärimehe vahel piiri tõmmata,
teod on inimese elu tõeline sisu, sõnad on selle kaunistus. Sellest ütlusest järeldub, et teod on tähtsamad kui sõnad. Kas see on tegelikult ka elus nii? Teod jätavad suurema jälje kui sõnad. Võtame näiteks vägivalla, mida on nii verbaalset kui ka füüsilist. Need mõlemad teevad küll haiget, kuid erineval moel. Kui keegi lööb kedagi, siis saab inimene haiget ja võib tekkida vigastusi, mille paranemine võtab aega ja millest võib arm jääda kogu eluks. Vaimne vägivald teeb samuti haiget, kuid seda on kergem unustada. Alati võib solvaja andeks paluda ning asi on unustatud, kuid löömise tagajärjed võivad jääda alatiseks. Lisaks on füüsiline vägivald ka karistatav vanglakaristusega ning seda on lihtne tõestada, kuid moraalse kahju tekitamise eest on võimalik saada rahatrahvi ning seda on raskem ka tõestada, sest otsest jälge kehale ei jää. Tegusid ei saa tagasi võtta nagu sõnu. Võtame näiteks kooli, kus esimeb nii suulist kui
kasvõi prillide kandmises Kiusatakse järjepidevalt ja halastamatult. Kiusajad ise ei tunnetagi enamasti, kui palju nad tegelikult inimestele haiget teevad aga tõenäoliselt nad lihtsalt ei tahagi sellele mõelda. Enamasti on kiusajad lapsed, kes ei suuda mõelda oma tegude tõelistele tagajärgedele. Füüsiline kiusamine ei pruugi jätta kiusatavate südamesse nii suurt jälge, kui verbaalne, kuigi see kõlab karmimalt. Üldiselt on siinkohal tegu olukorraga, kus vägivald sünnitab vägivalda. Nende inimestega on keeruline kui mitte võimatu asju sõnadega siluda, seega minnakse lihtsama vastupanu teed ja kas talutakse piinamist vaikides või siis hakatakse neile füüsiliselt vastu. Kaudne kiusamine kujutab endast tagarääkimist või boikoteerimist. See on minu arvates kõige leebem ja ka kõige levinum kiusamise vorm. Küberikusamine on ähvardavate e-mailide saatmine, avalik internetis halvustamine, naeruvääristavate kodulehekülgede loomine või ka
hüpohondria, võõrandumine, kurnatus, pereprobleemid); · kognitiivsed reaktsioonid (raskused keskendumise, mälu, uute asjade õppimise ja otsuste tegemisega); · käitumuslikud reaktsioonid (narkootikumide, alkoholi ja tubaka kuritarvitamine; destruktiivne käitumine); · füsioloogilised reaktsioonid (seljavaevused, immuunsuse nõrgenemine, seedehaavandid, südameprobleemid, kõrge vererõhk). Töövägivald Füüsiline vägivald on üks tõsisemaid tööga seotud ohte. Siia alla kuuluvad solvangud, ähvardused ja füüsiline rünnak. 2005. aastal teatas 4% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on nende kallal tarvitatud reaalset füüsilist vägivalda. Vägivald võib esineda kas organisatsiooni sees või sellest väljaspool. Vägivalla konkreetsed ilmingud võivad olla ettearvamatud, kuid olukorrad, kus vägivald esineb, on sarnased. Riskitegurite hulka kuulub kokkupuude üldsuse või rahaga
seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär. Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud. Agressiivsus ei ole sünnipärane ja vägivald ei ole inimeste suhtlemises loomulik. Agressiivsus on eesmärgile jõudmise vahend, sellest otsitakse abi siis, kui muud võimalust ei ole. Bandura ( 1977) väitis, et agressiivne käitumine on õpitud. Inimesed käituvad agressiivselt, kuna nad on selgeks saanud, et see tasub ära. Nad võivad olla seda õppinud lapsepõlves või noorukieas jäljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadates.
naer /? kelle , mille üle naerma pisarateni naerma / - välja naerma - naljatlema ,-(on) naljakas - nalja viskama ,-naljatilk - nalja taipama -jäme nali -mage nali - nali ei jõua pärale ()-(puudusi) suureks puhuma ,- vanasõna -vägivald -juhmus -juhmard /-ahnus -ahnur /-ihnus -ihnur -hooplemine -hoopleja /-taipamatus - pikatoimeline inimene -oma väärikuse eest seisma -võimas relv -kuulujutt - keelt peksma /- solvuma - ebamugavust tekitama -puudutama,riivama
Kellele: Kuressaare Ametikool Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt: Maria Maripuu P-2 Viimastel aastatel on koolivägivald kogunud populaarsust igal pool.See võib olla kas füüsiline või vaimne vägivald.Seda esineb koolis vahetundide ajal või siis peale tunde.Tavaliselt kiusatakse neid,kes ei löö vastu,õpivad paremini või halvemini kui teised,paksemad kui teised,nõrgemad kui teised. Mul käib õde veel põhikoolis,kus viimasel ajal on eriti tihti esinenud koolivägivalda.Sealsed õpetajad pitsitavad silmad kinni ning teevad näo,et midagi ei ole juhtunud.Kui pöördud mujale,et abi saada siis ollakse pahased.Nii mõnikordgi on abi palutud politseilt
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes
Lapsed süüdistavad väga tihti perekondlikes konfliktides iseennast, sest nad ei oska lahendusi leida ning sügavalt probleemi kaevata. Nad leiavad kõige lihtsama vastupanu tee süüdistada iseennast. Mina olen süüdi, mis minu vanemad tülitsevad, mina olen süüdi, kuna ma ei oska neid lepitada. Lapsed elavad üle väga tugeva emotsionaalse trauma ning ainus pääsetee tundub sellest põgenemine. Lisaks on üheks peamiseks põhjuseks, mis lapsed kodust tänavale jooksevad vägivald. Vaimne ja füüsiline vägivald oma vanemate poolt on üks hullemaid asju, mis lapsega juhtuda võib ning lapsed tahavad selle eest põgendeda. Neile on selgeks saanud, et mujal on parem. Mitte kuskil ei saa olla nii halb, kui on kodus. Mujal on parem, see on ainus pääsemise võimalus vägivalla eest, mis neid kodus ees ootab. Tihti jooksevad lapsed kodust ära ka majanduslike raskuste pärast või liiga vähese või rohke tähelepanu pärast
KRIIS Karet Meier 8.a KRIISI PÕHJUSED Keskkonnaga seotud näiteks torm, maavärin, tulekahju. Inimestega seotud näiteks õnnetusjuhtumid, haigused, vägivald. Suhetega seotud näiteks lahutus, kaotus, eraldus. KRIISI KULG Vapustus. Muutuste läbitöötamise aeg. Toibumine ja kohanemine. KÄITUMINE KRIISIOLUKORRAS Rääkimine. Ära kuulamine. Toetamine. ABI-VÕIMALUSED Perearst. Nõustamis- ja kriisiabikeskused ning nõustamis- ja usaldustelefonid. Noorte nõustamiskeskused. Laste tugikeskused. Kool. TÄNAN KUULAMAST!
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
