Populaarsemad eeterlikud õlid ja nende toimed Eeterlikud õlid on puhtad taimeessentsid, mida destileeritakse või pressitakse õitest, lehtedest, seemnetest, viljast, varrest, vaigust või puust. Eeterlikke õlisid kasutatakse alati lahjendatult. Kodus saab eeterlikke õlisid kasutada: massaaźi õlisegudes, inhalatsiooniks, õhuniisutajas, vannis, kompressina, spreina, vannisoolas, pesu loputusvees, lõhnalambis, saunas. Eeterlikud õlid: Apelsin- Lõõgastav, meeleolu tõstev, kaalu alandav ja leevendab stressi ja vähendab närvilisust. Sobib ka kõhu- ja menstruatsioonivalude leevendamiseks ning soodustab seedimist ja tõstab söögiisu.
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja
küljelõhed KOORIKU KÕRBEMINE • Olenevalt tootest peab koorik olema helekollane kuni tumepruun ja ei tohi olla kõrbenud • Põhjused: • küpsetuskambri ebaühtlane kuumutamine • liiga pikk küpsetamise aeg, mille tagajärjel muutub koorik ka liiga paksuks • küpsetusrežiim on reguleerimata ja esimesed tooted võivad minna konveierahjus kõrbema • vale küpsetusrežiim • taigna koostises on kasvama läinud viljast või külmavõetud teradest jahu • liiga noor taigen, toote pinnale tekivad tumedad laigud KAHVATU KOORIK • Põhjused: • külm ahi või ebaühtlane temperatuur • lühike küpsemisaeg • kaua käärinud taigen • jahu suhkrutekitamise võime on väike • suur soolasisaldus • liiga kuiv taigen • taignaku pealispind on jahune • auru puudumine ahjus Tumedad laigud või mullid koorikul ÜLESPUHITUD KOORIKUOSA KÕRBEB KIIRESTI
teorendi osakaal 18.saj kasvab mõisnikele väga suur sissetulek selleks et suurendada sissetulekut, on vaja talupoegadest veel ja veel tööd välja pigistada sunnismaisuse tekitaja mõisamaa osakaal talumaadega võrreldes kasvab mõisapõldade laiendamiseks võetakse ära talumaad, ehk talupoegade haritavat maad peategevus: viljakasvatus äärmiselt oluline majanduslik tegevus eestis enam ei müüda niivõrd välja vilja, vaid hoopis viljast toodetavat piiritust kasvatatavast viljast töödeldakse piirituseks piiritus peamine, mis raha sisse tooma hakkab piiritus läheb eelkõige vene turule viin viljast 2x kallim viljamüüki euroopa poole kehtestavad vene riigi poolt kehtestatud eksporditingimused viina põletamise ülejäägiga nuumati lihakarja lihakarja kasvatati peamiselt põhja eestis, kuna sealt oli lühem maa loomi peterburi toimetada
veel rahul, vaid laskis rehepappi veel karistada pealegi. Oli nüüd rehepapil jälle niisugune raske päev mõisas olnud. Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. „Mis sul viga, sõber?” küsis keegi rehepapi selja tagant. „Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus,” vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise. „Oh, ei ole viga!” vastas vanapagan. „Säh, siin on kott, pane ta teri täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa.” Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures
anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. Pärmseene paljunevad peamiselt pungumise teel ( kui toitaineid on piisavalt).Mõnikord paljunevad eoste moodustamise teel ( kui toit lõpeb jaguneb sisu neljaks) Pärmseened gaseeritud ja alkohoolsetes jookides Õlu ja kali Õlu on jook, mida on valmistatud juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Algul kasutati õlu valmistamiseks leivapuru, mida lisati viljast keedetud vedeliku hulka. See oli õlule juuretiseks. Aitäh tähelepanu eest!
Pärast selitamist jm töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks destilleeritakse segu kuni 80° C juures. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96%. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Viin - on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Eesti tuntud viinasordid Viru Valge, Saaremaa Viin ja Laua Viin on toodetud sisse veetud piiritusest: Saaremaa Viina toodetakse Soome piiritusest ning Liviko viinad USA, Saksamaa ning Prantsusmaa piiritusest. Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument.
Viin Koostis · Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. · Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. · Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Ajalugu · Esimene viin segati kokku 12. sajandil Venemaal · Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Sel ajal aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. · 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei
hoiustamisega tungaltera mõju väheneb ja aastaga kaob peaaegu täielikult. Praegu kasutatakse tungaltera ravimite valmistamiseks (sünnitust esile kutsuvad) ja see on ravimtaimede registris. LSD (lüsergiid) sünteesiti tungaltera alusel esmakordselt 1943 . Kokkuvõte Tungaltera on üks seen mis parasiteerib kõrrelistel seal hulgas ka viljal, seen võib tekitada gangreeni ja krampe seega on see inimesele suhteliselt ohtlik kuigi kui sellist vilja säilitada võib ajapikku see seen viljast peaaegu kaduda. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Tungaltera (15.12.2009)
Tegelikult oleks selline elu mõnes mõttes isegi hea, sest et siis ei peaks muretsema kust seda raha jälle saab ja kuidas maksta see maks ja teine maks. Ilma rahata saaks tegelikult väga hästi hakkama, sest et kui said meie esivanemad ilma rahata saaks meie kaa. Söök oleks olemas. Jook oleks olemas. Süüa saaks põlluharimise teel ja ka karjakasvatamise teel. Põllumajanduse poole pealt saab süüa kartuleid, tomateid, kurke, kapsast, vilja(kui haritakse viljapõldu)ja viljast leiba ja kõike muud sellist. Aga karjakasvatuse poole pealt saab lehmadelt piima, sigadelt liha, kanadelt muna ja liha. Niiet tegelikult ei olekski millestki nii puudust kui inimesed tegelikult arvavad. Mina arvan nii, et tegelikult elu ilma rahata ei olekski nii jube. Sest, et inimesed on ikkagi suutnud ilma rahata elada ja on saanud hakkama! Aga siiski. Me elame ikkagi 21l sajandil ja nüüdisajal on juba raha kasutusel ja selle väärtus aina kasvab ja kasvab!
võimaluse korral terve koorega, sõrmega vajutades pisut “pehme” ning pruunilaiguline vili. Kuna ülevalminud viljad söögiks ei kõlba, söö ostetud vili ära paari päeva jooksul. Kui oled 3 ostnud pisut toore annoona, aseta see toatemperatuuril pruuni paberkotti ning lase viljal järelvalmida. Maitsva viljaliha nautimiseks lõika annoona lihtsalt pooleks ja söö lusikaga otse viljast. Kõvad seemned söögiks ei sobi. Cherimoyast saab banaani ning koort lisades valmistada ka suurepärase puuviljakastme. 1.3 Kuningkookos Pähkli sisu on pehme, toitev ja väga maitsev ning seda saab süüa otse koore seest.
Eelistada tuleks vilju, mis muutuvad rohelisest kollaseks, sest see näitab, et vili on peaaegu küpsenud. Võib ka juhtuda, et müügil on suuremas osas rohelised viljad, kuid sellest ei tasuks ennast heidutada lasta. Nimelt küpsevad veidi rohekad papaiad toatemperatuuril, eriti siis, kui panna need paberkotti ja lasta veidike seista. Vajutades näpuga koore peale, peaks pealispind natuke alla vajuma. Papaia on üle küpsenud, kui koor on liiga pehme või viljast eraldub lääget hõngu. Kindlasti ei tohi osta vilju, mis on saanud vigastusi või nähtavalt krimpsu tõmbunud. Kuidas süüa ja säilitada? Kui papaia on koju toodud, aga seda ei taheta kohe süüa, võib vilja panna kilekotti ja hoida külmkapis. Küpsenud viljad võivad säilida isegi nädala, kuid soovitatav oleks süüa nad ära ühe- kahe päeva jooksul. Enne söömist tuleb papaia puhtaks pesta, pikkupidi pooleks lõigata ja eemaldada supilusikaga seemned
NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. MAJANDUSSEKTORID · Primaarsesse sektorisse ehk esmasektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. · Sekundaarses sektoris ehk tööstuses tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. · Tertsiaarne sektor ehk teenindus koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne. · Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses
kool. Seal oli ka internaat ja sinna sõideti heaks perenaiseks õppima kõikjalt Eestist. «Meil Olustveres on Jürmanne elanud küll,» ütleb Oskar Mölder, kui pilgu vihikukaanel olevale nimele heidab. Tüdrukute erakordsed jutustused «Aga niisuguseid jutustusi nagu siin, ei ole ma varem kusagil mujal kohanud,» imestab Oskar Mölder. «Te lugege vaid, see on erakordne!» Nimelt on Liplapi tüdrukud kirjutanud igast viljast või puust minavormis, vaadanud iseenda tegemisi ühe konkreetse taime silmadega. Vihiku algusest lõpuni läbi lugemine maalib tänapäeva inimesele ilmselt üsna tõetruu pildi sellest, mida Liplapil kasvatati, kuidas aia eest hoolitseti ja milliseid ülesandeid õpilastele jagati. Hämmastav on tüdrukute empaatiavõime, tundlikkus, kirjeldamisoskus ning laitmatu õigekiri ja kalligraafia, mis kõik kokku võis olla kindlasti ka üks Liplapi koolitöö eesmärke.
,,Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega. Minu arvates olid need Rootsi aja halvad pooled: talupojad olid seotud endist viisi oma maa külge kui nad põgenesid võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Nad pidid andma veel ka mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Halb oli ka see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seemet natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem, kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid ortokssest luterlikust õppetusest kõrvale. Pastoritel ja mõisnikel
jne..Mõisamajanduses otseselt mingeid muutusid ei olnud.Raha hangiti võttes võlgu, suurendati mõisapõlde talupõldude arvelt ja tõsteti talupoegade koormisi.Majanduses hakati otsima uusi võimalusi maa parandamiseks, milleks olid siis mitmeväljasüsteem ja uued põllukultuurid. Mõisamajapidamistest jõdsid uuendused ka talumajapidamistesse näiteks jõudis kartul ka talupoja põllule ja laual.Viina hakati tegema hoopis kartulist, mis oli viljast odavam. Talupojad, kellel ei olnud maad töötasid palgatöölistena mõisates, taludes ja vabrikutes ning tegelesid ka kaubanduse või käsitööga, teenides sellega elatist.Tooraine ja suurel määral tööjõud toodi sisse ja valmistoodang välja. Ligikaudu pool põllumaast kuulus mõisatel, 80% talumaadest I maailmasõja alguseks oli päriseks ostetud. Mõisad kasutasid palgatööd, masinaid, väetisi, edenes sordi ja tõuaretus. Venemaa tööstuses toimus 19.sajandi lõpul kiire areng
Kuna ülevalminud viljad söögiks ei kõlba, söö ostetud vili ära paari päeva jooksul. Kui oled ostnud pisut toore annoona, aseta see toatemperatuuril pruuni paberkotti ning lase viljal järelvalmida. Maitsva viljaliha nautimiseks lõika annoona lihtsalt pooleks ja söö lusikaga otse viljast. Kõvad seemned söögiks ei sobi. Cherimoyast saab banaani ning koort lisades valmistada ka suurepärase puuviljakastme. Kuningkookos Pähkli sisu on pehme, toitev ja väga maitsev ning seda saab süüa otse koore seest. Pähkli sees olev vesi on magus ning selle kogus sõltub pähkli küpsusastmest, parimad on 7-8 kuud küpsenud kookosed. Kuningkookos on väga toitev, ta on hea süsivesikuteallikas, kuid sisaldab ka valke, rasva, E vitamiini, rauda, kaltsiumi ja fosforit
lunastada, andamite ja loonusrendiga kergendada, suuremat vabadust elukaaslase valikul jms. Suurem isiklik vabadus saabus hiliskeskajal koos külaturgudega, kus talupoegadel oli võimalus kaubeldes raha kõrvale panna. Algas külaühiskonna sotsiaalne kihistumine. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Talupojad sõid oma põllult saadud viljast valmistatud leiba, valmistasid endale ise tööriistad ja rõivad. Sidemed erinevate riikide ja ühe riigi eri piirkondade vahel olid nõrgad ning kauplemist peaaegu polnud. Raha oli käibel vähe. Kokkuvõtteks võib öelda, et talupojal oli määrav roll ühiskonnas. Ta pidas oma tööga feodaale ja vaimulikke üleval. Teiste heaolu olenes talupoja majanduslikust tegevusest. Välismaailmaga puutusid talupojad harva kokku ning hinnati kõrgelt oma perekonda. Ka
Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja- Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Talupojad sõid oma põllult saadud viljast valmistatud leiba, valmistasid endale ise tööriistad ja rõivad. Sidemed erinevate riikide ja ühe riigi eri piirkondade vahel olid nõrgad ja kauplemist peaaegu polnud. Raha oli käibel vähe.
Vana hea Rootsi aeg Rootsi võim algas Põhja-Eestis 1561. Aastal 1629 sõlmiti Ahmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel ja tänu sellele läks terve Lõuna-Eesti Rootsi alla,ning siis langes juba peaaegu terve Eesti (va saared)Rootsi alla. Aastal 1583 sõlmiti Pljusa rahu Rootsi ja Venemaa vahel ja selle rahu alusel jäi Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. Tänu Brömsebro rahule ,mis oli Taani ja Rootsi vahel,sai Rootsi Saaremaa endale. Peale seda hakkas Rootsil täielik valitsemisaeg. Kas vana hea Rootsi aeg oli eestlastele hea? Kõigepealt oli vana hea Rootsi aeg eesti talupoegadele halb kuna fikseeriti pärisorjus ja talupoegadel oli väga halb seis.Nad pidid andma suure osa oma viljast Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindlasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada.Ühesõnaga ei olnud piir...
jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis erineb peamiselt tera suuruse poolest Valgud - kile Peamisteks teraviljade valkudeks on vees lahustumatud varuvalgud prolamiinid ja gluteliinid, albumiinide ja globuliinide hulk sõltub viljast ja peamistes leivaviljades on neid vähe. Prolamiinid ja gluteliinid omakorda on valgufraktsioonid, mis koosnevad erinevatest valkudest ja sõltuvad viljast. Inimese toiduvalguna ei ole nad täisväärtuslikud, sest neis on liiga vähe mõningaid asendamatuid aminohappeid. Prolamiinides on vähe Lys, aga ka Thr ja Trp. Gluteliinid on aminohappeliselt koostiselt paremini tasakaalustatud, kuid ka neis napib Lys ja Met
Portvein valmistatakse Portugalis, värvilt punased või valged Serri Hispaanisast pärit kange vein Vermut tugevalt maitsestatud kange vein. Maitsestamisel kasutatakse koirohu lisaks veel vaniljet, tsitruseliste koori, kaneeli, majoraani, koriandrit ja nelki. Calvados huvitava maitse ja lõhnabuketiga õuavein. Õiget calvadost valmistatakse vaid Prantsusmaal Calvados maakonnas. Kanged alkohoolsed joogid Piiritus valmistatakse viljast, kartulist jne destileerimise teel. Viin saadakse piirituse lahjendamisel veega puhas viin on maitsetu lõhnatu maitsestamisel kasutatakse erinevaid ürte, vürtse, tsitruselisi. Konjak · Konjakipiiritust saadakse viinamarjaveini destilleerimisel, mida konjaki saamiseks lahjendatakse veega ja segatakse suhkrusiirupiga. · Konjakit laagerdatakse tammevaatides aastaid.
kõrgema saagipotentsiaaliga, kasvatamine seotud riskiga (talvitumine). 14 Teravilja kasutamine Eestis 2010. a 15 • Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t (tootekaalus) • Enamus Eestis valmistatud pagaritoodetest tehakse kodumaisest viljast jahvatatud jahust. 16 Teraviljade iseloomustus • Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, sorgo, hirss) kuuluvad kõrreliste sugukonda. • Tera (teris) koosneb: - välisest kestast, - kestaalusest kihist, - endospermist (sisetoitekoest), - idust. 17 18 Väline kest: - katab tera, - pole seeditav, - eemaldatakse terast. Endosperm (tuum): - tera suurim osa,
on enamikes riikides legaalne. Alkoholisõltuvus on seisund, mille puhul inimene on psühhiliselt või füüsiliselt sõltuvuses, alkoholisõltlast ei huvita see, kas on sobiv seda mõnuainet tarvitada või ei. Alkohol kahjustab mitmeid elundeid: hambaid, maksa, südant, neeru, kopsu, aju, soolestikku, nahka ja magu. Väga väikeses koguses alkoholi ei tee inimesele halba, kuid iga inimene ei suuda piiri tunda. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuste jääkidest. Viina normaalne etanoolisisaldus on 40%. Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1484, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Nüüdseks on Eestis ja kogu Euroopas levima hakanud uus haigus, mida kutsutakse alkoholismiks. Alkoholism võib välja kujuneda isegi õlle ja teiste kergemate ainete tarbimisel. Peale suurte alkoholi koguste tarbimist inimene uinub.
m.a Mandzuurias (Kirde-Hiinas). Soja on Ida-Aasia rahvusköögi aluseks ja seetõttu on eriti palju retsepte pärit just Aasia köögist. Soja mainitakse esmakordselt Hiina imperaator Tsen Nungi poolt (2800 e.m.a), keda tuntakse "Hiina põllumajanduse isana". Soja hakkas levima ka naaberriikidesse peale esimest sajandit Jaapan, Indoneesia, Filipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepal ja India. Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning see oli üks viiest pühast viljast. Hiina keeles tähendab sojauba suurt, paremat uba. Hiinlastele on soja olnud alati ka tähtsaks ravimtaimeks. Soja tähtsusest räägivad talle antud nimed, nagu Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind. Euroopasse saabus soja 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Algul suhtus läänemaailm sojasse kui vaese rahva toidusse ning Ameerikas oli soja kasutusel vaid loomasöödana. Praeguseks on soja populaarsust kogumas terves maailmas. Läänemaailma arsti- ning
rajamist eriti just Pará State lääneosas. Arvatakse, et 22 kuni 49 tuh km2 vihmametsa kaob ja seal hakatakse kasvatama põllukultuure. Sojaubade tootmine Erosioonist puretud maastik peale metsa mahavõtmist Kansase ümbrus USA-s 20 km Kansase ümbrus USA-s 6 km Kansase ümbrus USA-s · Kansases on väga viljakad mullad. · Kansas on USA suurim viljatootmispiirkond, kutsutakse ka "maailma leivaaidaks" · Ligi 20% Ameerikas toodetud viljast tuleb Kansasest ja sellest pool eksporditakse. · , we have some of the most productive farmland in the world that provides food to millions of people around the globe. And south-central Kansas has a major role in that production. For example, Pöörlev niisutussüsteem California ümbrus 1 km Terrasspõllud Hiinas Hani terrasspõllud Hani terrasspõllud · Hani terrasspõllud paiknevad Ailao mägedes Yunnan'i provintsi kaguosas
Kogu külarahvas oli mäe juurde tulnud. Kui nad kõik olid kokku kogunenud, laususid nad kõik ,, Seesam, avane" Korraga tuli mäe seest välja hulk vilja ja muid toiduaineid. Külarahvas korjas kõik saagi kokku ja nad läksid oma kodudesse tagasi. Mõisnik sai nüüd aru, kust külarahva saak tuleb ja otsustas seda mäge ise ka kasutada. Igal õhtul enne külarahva tulekut, läks mõisnik mäe juurde ja lausus ,,Seesam avane." Kohe lokkas kõik mõisnikku ümbruses viljast. Mõisnik ei pidanud enam nälga tundma. Kõik sahvrid olid toitu täis. Mõisa teenijad küll tahtsid teada, kust kogu see saak tuleb, kuid mõisnik ei vastanud. Mõisaproua oli samuti väga uudishimulik selle osas, kuid ta ei tahtnud mehega tülitseda ja hoidis oma suu sellel teemal kinni. Kuid mõisnik ei teadnud, et sellel mäel oli hing ja tunded. Kui ta nägi, et mõisnik hakkas tema arve pealt rikastuma, muutus ta kurjaks ja mõtles kuidas anda mõisnikule õpetust
Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid) Kõik mõisnikud said võrdsed õigused Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused Seati sisse pearaha maks · MAJANDUS 18. SAJANDIL Peamist osa etendas viljakaubandus Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina Ulatuslikum loomakasvatus mõisates Peamiseks kaubandusviisiks jäi merekaubandus Peamiseks sisseveoartikliks oli sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie jms Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms Hoogustus manufakruuride rajamine · TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL: Oukord oli väga raske Talupoegade maade vähendamine, et suurendada mõisa põlde
· Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili panna, siis pidi perenaine ära surema. Liha · Kihnus on läbi aegade söödud HÜLGELIHA. · Paljudes peredes oli oma hülgekütt. · Liha keedeti, soolati ja suitsutati. · Hülgerasvaga määriti paate ja kasutati maja värvimisel. · Hüljes oli mandril hinnaline vahetuskaup. Kohv · Kohv oli külaliste tarvis. · Kohv keedeti pajas ja valmistati viljast, millele lisati juurde sigureid. · Sigureid kasvatati ise või vahetati millegi vastu.
● kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust ● 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe ● kasvatatakse lisaks nende algkodule Lääne-India saarestikus veel Jaapanis, Ees-Indias ja mujal ● kasvatatakse nii seemnetega kui seemneteta sorte ● ühes viljas võib olla kuni 90 teravatipulist kuni 1,25 cm pikkust seemet, kasvavad kobarates. ● On leitud isegi kuni 20 viljast koosnevaid kobaraid. Piisav soojus ● Soojemas paigas võib kasvada 7-8 kuud ● Külmemas kuni 13 kuud ● Ei ole võimeline kasvama, kus maapind külmub ja kus temperatuur jääb alla 50 C pikemat aega ● ellu jäämiseks piisav temperatuur on kuni 20 C ● puude kasvu võib kaitsta külmumise eest tekid neid tuleb laotada maapinnale puu alla Piisav valgus ja sademed ● millel on vähemalt seitse tundi päevavalgusega
peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. - Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. - Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks.
päevaks: ,,Vanasti olevat lihaheitepäeval perele viimast korda liha süüa antud ja siis üeldud ,et soo, nüüd on liha ära heidetud ja nüüd tulevad räimed käsile võtta. Vastlapäev on alati teisipäeval ning paikneb ajavahemikus 8.veebruarist 7. märtsini. See tuleneb liikuvate kevadiste pühade väljaarvestamise reeglist ,kus olulised on ühtaegu nii kuu kui päike.Vastlad on alati noorkuu ajal. Vastlapäeva tavanditoidud valmistati nii viljast kui ka lihast. Eriti Lõuna-Tartumaal ,aga ka mujal Lõuna-Eestis keedeti odratangu-või odrakruubiputru.Siit pärineb pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel aastal hallitama).Üks leib pandi hoiule ning anti karjalaskepäeval loomadele,et nad terved ja kurja silma eest kaitstud oleksid.Mitmel pool oli kombeks leivatükke kaussi murda,lihaleent peale valada ja siis seda nn rasvaleiba süüa.Lõuna-Eestis küpsetati
hulka. RK lahend nr 3-2-1-93-12 – vana seaduse kohaldamise kohta! Pooled vaidlevad selle üle, kas abikaasal, kes on lahkunud poolte ühisest kodust, milleks oli poolte ühisomandis olev korteriomand, on õigus nõuda korteriomandi ainukasutamise eest hüvitist teiselt abikaasalt, kes jäi eluaset üksi edasi kasutama. Kaasomanikul oli õigus saada nii oma osale vastav osa ühise asja viljast kui ka kastutuseelistest. Kuna OKS reguleerimata küsimustes tuli AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada kaasomandi sätteid, leiab kolleegium, et eelmärgitu kehtib ka ühisomandi puhul. Seega kuulus ka asja ühisomanikele õigus saada asja vilju ja kasutuseeliseid, kuid erinevalt kaasomandist, kus kaasomanike osad olid määratud ja kaasomanikul oli õigus saada oma osale vastav osa ühise asja
maad, kus teravili kasvas. See tähendas, aga ka talupoegadele rohkem teotööd. Lisaks sellele pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust. Heaolu rikkus 16951697. aasta näljahäda. Näljahäda põhjuseks oli 1694.aasta kehv ilm, mis ei sobinud viljakasvuks. Järgmine aasta ei olnud sugugi parem. Väga palju inimesi surid nälga. Kuigi omati küllalt suuri viljavarusid, ei antud seda siiski eestlastele. Enamus viljast veeti Soome ja Rootsi, kus oli söögiga samuti kitsas käes. See näitas, et eestlastest tegelikult ei hoolitud ning neid kasutati siiski justkui orjadena. Kuigi elu oli muutunud paremaks, siis näljahäda näitas missugune on tegelik suhtumine. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud
Sellele lisandusid puder ja kört. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid põldherned, põldoad ja naerid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja-Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Talupojad sõid oma põllult saadud viljast valmistatud leiba, valmistasid endale ise tööriistad ja rõivad. Sidemed erinevate riikide ja ühe riigi eri piirkondade vahel olid nõrgad ja kauplemist peaaegu polnud. Raha oli käibel vähe.
Sellest võib järeldada, et tööstus muutis ühiskonna arengut määravaks teguriks ning seetõttu tõi see linnadesse hulgaliselt uusi inimesi. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised kelle kohta hakati kasutama Vana-Roomast pärit mõistet proletariaat, kuigi see antiiikmaailmas ei tähendanud mitte töölisi ega töötajaid, vaid kõige vaesemaid inimesi, kes elatusid riigilt saadavast viljast ja jõukamate kodanike annetustest. Industriaalühiskonna teise pooluse moodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt ligi 20% rahvastikust. Kesklassiga olid seotud teenijad, kelle seas oli palju noori tüdrukuid. 19. saj jooksul paranes kodanluse ehk keskklassi elujärg tunduvalt, sageli avaldus see uusrikaste luksusjanus. Sellest järeldub, et vabrikutööstuse areng tõi kaasa uue klassikoostise ühiskonnas.
Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Talupojad Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini. Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja kaugemalgi. Orjad Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad. Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige
2005. aastal 8,5%, aastaks 2020 juba 20%ni ehk siis 11,5 % tõus.Taastuvad energiaressurssid ei lõpe kunagi, selle kasutamist takistab ainult suur investeeringu vajadus ja tehnoloogia arendamine. Bioenergia ja selle tulevik Euroopa Liidus on viimasel ajal kasvanu põhjalikult Bioenergia tootmine.See koosneb peamiselt taimsetest jäätmetest, puidust, paberitööstuse jääkidest, loomsetest jääkidest ja energia viljast ehk nimetatakse Biomassiks.See moodustab juba 5% El energiavarudst ja 65% kogu taastuvenergiatoodangust.Pikemas perspektiivis võib see arv tõusta 20%ni. Jäätmepõletus jaamasid on Euroopa Liidus ligi 400 ning meie lähiriikidest on see enimkasutatud Soomes, Rootsis ja Taanis.Tänapäeval on enim kasutatud just Biomass . Päikeseenergia Üks kõige kiiremini arenev ja tulevikus kasutatuim taastuvenergia valdkond on päike.
Põldu hariti Eestis kuni 19. sajandini harkadraga, seejärel mindi üle hõlmadrale. Sirbi kasutamisest loobuti ja vikat võeti appi möödunud sajandi keskel. Vesiveskeid hakati rajama 13. sajandil ja tuulikuid ehitama 12.–13. sajandil. 19. sajandil tekkisid ka esimesed mehhaniseeritud leivatehased. Suurem üleminek toimus peale Vene okupatsiooni 1940. aastal. Siis toimus üleminek ainult tehases toodetud leivale. Pärast iseseisvumist on rukkijahu jahvatatud Eesti viljast, nisujahu aga ostetakse läänest. (http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva-ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf ) Vaadates leiva ja saia tootmist vahemikul 1990-2007, siis on see langenud üle kahe korra. Kui 1990 aastal toodeti 151 tonni, siis 2007 ainult 74 tonni saia ja leiba. See näitab selgelt, et leiva osakaal meie toidulaual on sootuks teise tähenduse saanud. Varasemalt osteti leiba kõhutäiteks, täna on selle osatähtsus meie toidulaual vähenenud. Leiba ostetakse põhitoidu kõrvale
varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "... Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus.
• Rühmatöö põhineb uurimuslikul ülevaatel, mille eesmärk on tuua erialase kirjanduse lühiülevaade kaubanduse arengust 19. sajandil Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Eesti linnad olid 19. sajandi esimesel poolel endiselt pooltukkuvas olekus • Peamisteks sissetulekute allikateks olid viina ja vilja müük • Täieliku laostumise vältimiseks võeti ette muudatusi: mitme väljasüsteem, maaparandus, viina hakati tootma kartulist, mis oli viljast odavam, kartul jõudis talupoja lauale • Suurenes põllutöömasinate kohapeal tootmine • Suuremat tähelepanu pöörati sordiaretusele, maaparandusele, kunstväetiste kasutamisele ja mullastiku keemilise koostise uurimisele Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Väliskaubandus käis enamasti mitte läbi Tallinna, vaid läbi Pärnu, kuhu olid koondunud kaubamajafirmad ja välismaised konsultandid • Esimesed vabrikud rajati mõisamaadele • 19
enamik aega oldi õues, isegi toit valmistati suveköögis Teised taluhooned Ait riiete jaoks Ait toiduainete jaoks Püstkoja sarnane suveköök Laut Saun Kooguga kaev Taluhooneid ümbritsev maa jagunes karja-, heina- ja põllumaaks + mets Eesti talupoja argielu ERM Kõrtsis käimine Kaks kooskäimise võimalust: kõrts ja kirik Kõrts oli omamoodi klubi --- tähtsad uudised, kokkulepped sulastega, võimalus lõõgastuda Viinaköögid – viljast viina põletamine - tulus ära mõisnikele Talurahva riietus Igal kihelkonnal omad riided – rahvarõivad Kõik tehti käsitsi ja kodus erilise hoolega Pidulikud riided ehk seisuriided --- pärandati hoolega Käimise riided ehk käimariided Tööriided ehk pidamise riided --- kanti iga päev, lihtsakoelisemad, kaunistusteta Talurahva pidulik riietus Talurahva toit Tähtsaim toit oli leib - ikalduse aastatel lisati ka tammetõrusid ja sammalt
Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisnike peale, kuid ei jäänud võitjaks õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kindlasti rohkem. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. Ei halvenenud üksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Linnad kaotasid oma linnaõigused, mis on juba ainuüksi oma põhimõtte pärast negatiivne, rääkimata vabaduse piirangutest. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks.
· Sealne looduslik lubi on väga eriliste omadustega tänu hüdraulilistele ainetele, mille tõttu saadakse väga suur pinnatihedus ja veekindlus · Kasutatakse vannide, valamute, seinte, põrandate, laudade, vaaside juures. · Värv sõltub valgusoludest ja töötlemisest · Viimaste aastatega on saavutanud populaarsuse ja Kesk Euroopas · Turustatakse valmis kuivsegupakendis Biolagunevad plastid · Bioplastid on plastid, mis on toodetud mingist viljast ning lagunevad looduses mullaks. · Maisi näitel: suhkrust toodetakse hapendamisprotsessi abil polülaktiline hape, mis peale kasutusperioodi lõppu looduslikus keskkonnas mõne kuu jooksul laguneb, olles toiduks mõnele teisele organismile. · Need plastid ei pruugi üldse halvad ega nõrgad olla lisades Ida India hibiskust, saame vastupidava ning kuni 120 C kuumust taluva plasti, mida saab kasutada isegi elektrooniliste seadmete valmistamisel. Led valgustid
Just tema muutis selle joogi ametlikuks "kallamispiirituseks" Hampton Courti lossis, mille banketisaali priviligeeritud külalised ka "dzinnitempliks" hakkasid kutsuma. Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 17 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi. Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest.Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil viinaajamisõigus laienes apteekritele gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele. Kokku toodeti Rootsi ajal viina ca 600 pange (7200 l) aastas.
jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja-Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Talupojad sõid oma põllult saadud viljast valmistatud leiba, valmistasid endale ise tööriistad ja rõivad. Sidemed erinevate riikide ja ühe riigi eri piirkondade vahel olid nõrgad ja kauplemist peaaegu polnud. Raha oli käibel vähe. Talurahva riietus Riided, mida kandis talurahvas, erinevad väga nendest, mida meie praegu kanname. Igal kihelkonnal olid tavaliselt oma rahvarõivad. Rõivad olid kujunenud aegade jooksul ja nende väljanägemus mõjutasid elu-, kliima- ja töötingimused
Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. - Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. - Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate
26.Tamm. 27.Kuidas on omavahel seotud kasepuravik ja kask? 27.Sümbioosisuhted. 28.Kus paiknevad fotol sarapuu isasõisikud, kus emasõisikud? 28.Isasõisikud on fotol keskel, emasõisikud ülal vasakul. 29.Millised toominga osad lõhnavad tugevalt? 29.Õiekobarad, lehed, koor, puit. 30.Kes ja kuidas tolmeldavad sinilille õisi ja levitavad tema seemneid? 30.Putukad tulevad õietolmu sööma ja tolmeldavad õisi. Sipelgad söövad õlirikka osa viljast ja levitavad seemneid. 31.Miks on maikellukesel valged õied ja laiad lehed? 31.Et putukad õied kergesti leiaksid hämara metsa all. Laiad lehed püüavad hämaras kinni vajaliku hulga valgust. 32.Millega sõnajalad paljunevad? Kus paiknevad laanesõnajala eoslad? 32.Eostega. Eoslad on lehtede alumisel küljel. 33.Mitu lehelinnu liiki pesitseb Eestis? 33.3 liiki. 34.Kes on see reipahäälse lauluga rändlind? 34.Metsvint. 35.Kes on see laksutava lauluga rändlind? 35.Ööbik. 36
Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist. Üldiselt arvan, et talupoegade olukord ei muutunud paremaks. Heaolu rikkus ka 1695-1697. aasta ajaloo suurim näljahäda. Näljahäda põhjuseks oli 1695. aasta kehv ilm, mis ei sobinud viljakasvuks. Hiline kevad ja suvel sadanud lausvihm põhjustasid täieliku ikalduse. Kuigi omati suuri viljavarusid, ei antud seda siiski eestlastele. Enamus viljast veeti Soome ja Rootsi, kus oli söögiga samuti kitsas käes. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Kuigi elu oli omamoodi paremaks muutunud, siis näljahäda näitas missugune on tegelik suhtumine. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. Rootsi tutvustas luterluse põhitõdesid. Kirikutes ja kabelites olid jumalateenistused eesti keeles. Eesti keelde hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, alustati eesti keelse piibli tõlkimist
jäädki ilma," niimoodi lohutas Kustase ema poega, et noormees pole veel endale elukaaslast leidnud. Kustase suureks plussiks oligi see, et ta oskas sellistest asjadest avameelselt rääkida ning alati hüva nõu küsida. Võib öelda, et Kustas oli natuke hilisema arenguga kui tema õed-vennad. Samal ajal kui nemad juba suuremaid tegusid tegid, otsis Kustas omale seda õiget kaaslast ehk ideaalset mulda, kuhu oma seemned istutad. Kui muld ja seeme oma vahel ei istu, siis pole ka viljast midagi suurt oodata. Selle otsusega Kustas aga sugugi ei kiirustanud, erinevalt paljudest tänapäeva noortest suutis ta külma pead säilitada ning võimalikke tulevikuplaane põhjalikult läbi arutada. Palju on selliseid paare, kes abielluvad kahekümne kahe aastastena ning lahutavad, kui laulatusest on möödas napid kaks aastat. Selle kohta on ka üks õpetlik vanasõna- Üheksa korda mõõda, ühe korra lõika. Sellise teooria järgi oli Kustas väga kannatlik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
