HARILIK KADAKAS (j u n i p e r u s c o m m u n i s ) 8.a Jaanis Malve HARILIK KADAKAS Rahvasuus ka; kadagas kadajas katai kattai murepuu TAKSONOOMIA Riik; taimed (Plantae) Hõimkond; paljaseemnetaimed (pinophyta) Klass; okaspuud (pinopsida) Selts; okaspuulaadsed (pinales) Sugukond; küpressilised (cupressaceae) Perekond; kadakas (juniperus) Liik; Harilik kadakas KUIDAS KADAKAS VÄLJA NÄEB Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad ne...
Kohaliku omavalitsuse valimised Valimisaktiivsus Eestis on langenud. 2017. aastal oli tulemus 53,2% mis on aastaga 2013 võrreldes langenud 5%. Kõige rohkem langes aktiivsus Tallinnas, 2013 oli selleks 64,1%, aga 2017 oli tulemuseks ainult 53,6%. Valimisaktiivsus langes peaaegu igal pool, aga oli ka erandeid näiteks tõusis see Läänemaal, Jõgevamaal, Võrumaal ja Viljandimaal. See tõus nendes kohtades oli väga väike, jäi umbkaudselt 1% juurde või alla selle. Kose valla valimisaktiivsus oli samuti madal. Kuigi nüüd said ka hääletada 16. ja 17. aastased, siis andmete põhjal on näha, et see ei muutnud midagi ning väga paljud noored ei käinud hääletamas. Tulemused on selle poolest just muutunud väiksemaks. Kose vallavolikogu valimistel oli kandidaate 137 ning need jagunesid viie erakonna vahel. Eesti Keskerakonnas oli 4 kandidaati.
Johannes Semper 1892-1970 Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Sündis Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere kooliõpetaja pojana Õppis Peterburi ülikoolis, Riia polütehnilises instituudis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis. Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot",
VIIVI LUIK Krabi Põhikool 9.klass Click to edit Master text styles Elulugu Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis, 1998-2003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu 2 Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm roma...
alumises puurindes ning ta ei nõua palju valgust, aga see eest tahab ta rikkaliku ja niisket mulda. Vahtral kasutatakse puitu, sest see on hea painduvusega ja vastupidav. Seda kasutatakse tavaliselt parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks. Vahtra õitest saab palju nektarit ja see on väga hinnatud mesinduses. Kevadel annab vaher head mahla ja vahtra lehti saab anda loomadele söödaks. Vaher ei kuulu kaitsealuste liikide hulka. FAKTID: Eesti kõrgeim vaher kasvab Viljandimaal Loodi Püstmäel. Puu latv ulatub ligi 33m kõrgusele. Jämedaim teadaolev harilik vaher asub Tartu Botaanikaaias. Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 424cm. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vaher#Kasvukoht, https://www.kajamaakool.ee/harilik-vaher/, http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm.
............................................7 6. Kokkuvõte....................................................................................8 7. Kasutatud allikad............................................................................9 8. Lisad..........................................................................................10 2 LAPSEPÕLV JA HARIDUS Henrik Visnapuu sündis 2. detsembril 1889. aastal Viljandimaal Helme kihelkonnas. Ta kasvas talusulase perekonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas Visnapuu Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ning töötas 1907- 1912
Vöö. Mehed sidusid pidulikul puhul kasuka ja pikk-kuue kinni täisvillase võrkvöö, kõlavöö, telgedel kootud vöö või helmevööga. Kasutati ka nahkvöösid. Laia villase meestevöö üldnimetusena oli tuntud pussak, pussakas, puude. Kindad. Meestel olid kindad peale praktilise otstarbe ka lihtsalt rõivastuse täienduseks. Ilma kinnasteta ei peetud mehe riietust täielikuks. Ka kosjamineja pidi eelkõige muretsema ilusad kirikindad. Nagu mujal Viljandimaal, kanti Viljandi kihelkonnaski veel 19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel. Peakate. Kõige pidulikumaks peakatteks oli Viljandi kihelkonna meestel vildist lambamust kaapkübar. 19. sajandi keskpaigaks said populaarseks silindrikujulise rummuga kübarad (Kaarma, Voolmaa 1981, 107). Suviti kanti siiludest kokkuõmmeldud murumütsi, mis levis põlise peakattena Põhja-Viljandimaale Lääne- ja Põhja-Eestist.
KUMU Retsensioon LEPO MIKKO Kairi Kas e m a a Tallinna Täiska sv a n ute Gü mn a a siu m 11.A TALLINN 2008 Täna 23.07.08 käisin KUMU Kunstimuuseumis. LEPO MIKKO Maalikunstnik Lepo Mikko (Leonid Mikk) sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku perekonnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas. 1. Pildi pealkiri on ,,Perekond´´ 1942 a. (Õli) Pildil on näha naist sülelapsega, meest kes tõmbab piipu ning tagapool on näha meest kes teeb tööd. Tundub nagu naine riidleks mehega kes piipu tõmbab. Tegevus toimub maakohas. Naisel on peas valge rätik, seljas valge pluus ning jalas pruun seelik. Lapsel on seljas sinine bodi. Mehel kes tõmbab
juuni 1919,mille võitsid Eesti väed.Seda sündmust tähistatakse võidupühaga. ¤Krivasoo lahing-18.-30.november,Eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal Tähtsamad väejuhid: ¤Konstantin Päts-sündis 23.veebruar 1874 Pärnumaal ja suri 18.jaanuaril 1954. ¤Julius Kuberjanov-sündis 1.oktoobril 1894 Venemaal ja suri 2.veebruaril saadud haavadesse. ¤Kindral Ernst Põder-sündis 10.veebruaril 1879 Võrumaal ja suri 24.juuni 1932. ¤Kindral Johan Laidoner-sündis 12.veebruar 1884 Viljandimaal ja suri 13.märts 1953. Tulemus:Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis kaks kuud,sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena.2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Tagajärg:Sõlmitud rahulepinguga loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile.Venemaa tunnustas tingimuseta Eesti iseseisvaks ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk haua...
Aeglane viinamäetigu hõlvab Eestit kiiresti (11) 03.09.2008 00:01 Martin Pau, Tartu Postimees 1937. aastal trükitud «Eesti entsüklopeedia» kaheksas köide ütleb, et Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis. Kui viinamäetigu end teekonnal sirutab, küünib tema pikkus poole vaksani. Optiline pete sel fotol kõneleb pigem teo kahjuks, sest limune paikneb telefonist kaugemal. Foto: Martin Pau 1998. aasta entsüklopeedia räägib sest loomast kui peamiselt Lääne-Eesti ja Saaremaa asustajast. Eesti maismaatigude seires osalev bioloog Annelie Ehlvest nendib, et väga põhjalikku viinamäeteo kaardistamist pole Eestis tehtud, mistõttu on kindlasti paljud asurkonnad bioloogidele teadmata. Viinamäeteo Eestimaale jõudmise aeg pole teada. Entsüklopeediagi sedastab vaid kaunis ähmaselt, et «neid on ilmselt mungad sisse toonud». Millise k...
Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890) 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890 Mihkel Veske ● Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. ● Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Elulugu ● Veske sündis 28. jaanuaril 1843 Viljandimaal Holstre vallas Veske talus. ● Õppis külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis. ● 1866-1867 läks Saksamaale Leipzigi misjonikooli. ● Peale seda asus õppima Lepzigi ülikooli võrdlevat keeleteadust. ● 1872 lõpetas Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. ● Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina. ● 1882–1886 oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. ● Järgnevatel aastatel tegi Veske mitmeid keeleuurimisreise ja avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid.
linnaosadest parima tulemuse tegi Nõmme (62,69%), teise koha tulemuse tegid Pirita linnaosa elanikud (59,54%). Passiivseim oli Kesklinna valijaskond (49,43%). Tallinna linnavolikogu valimisel osalemise võimalus oli 361 509 inimesel. Valimisaktiivsus langes mõned protsendid peaaegu igal pool. Olid siiski mõned erandid. Natuke tõusis valimisaktiivsus Läänemaal, mis on aga peale haldusreformi oluliselt kahanenud. Väike tõus oli ka Jõgevamaal, Lääne- Virumaal, Võrumaal ja Viljandimaal. Kõik tõusud jäid ühe protsendi piiridesse, sellal kui valimisaktiivsuse langused teistes maakondades olid tihti palju suuremad. 2013 aastal oli valimisaktiivsus Eestis 58 %, kuid aastal 2017 vaid 53,2%. 2017 aastal oli hääli kokku 582542, aastal 2013. aga 630050 häält. Kose vallas oli valimisaktiivsus aastal 2013 suurem kui 2017.a. Aastal 2013. osales valimistel 3378 inimest kokku. Ning 5% künnis oli 168,9. Aastal 2017 oli valimisaktiivsus väiksem. Valimisel osales 3332 inimest
Milline muinasjutt lapsi köidab. Erinevate muinasjuttude analüüsid. Bruno Bettelheim Austria lastepsühholoog Uurinud muinasjuttude tähtsust laste kasvatamisel ja muinasjuttude osa laste tundeelu ja maailmanägemise avardamisel ÜRITUSED 20.märts jutuvestmise päev Muinasjutukoolis http://www.rahvakultuur.ee/?s=27 Suvel IX muinasjutulaager Viljandimaal 2008.a. Vaibal, Võrtsjärve ääres muinasjutuhuvilistele lasteaednikutele Muinasjuttude vestmine Käsitöö muinasjutuvaip Korraldaja: Viiratsi lasteaia vanemõpetaja Mari Karilaid TÄNAME !
"Kivilõhkujad",Tere,härra Courbet".Honore Daumier-meenutab Goyat.Naerab välja väikekodanlust.Kivitrükk oli lemmiktehnika."Crispin ja Scapin".Vene realism-Ilja Repin-ajaloo sündmused,kaasaeg."Burlakid Volgal".Tööd suuremõõdulised."Zaparoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile".Vassili Surikov-mineviku sündmuseid kujutab."Lumelinna vallutamine".Ivan Siskin-käis Eestis maalimas."Viljapõld"(narva lähistel) ,,Kolm karu". Eesti-Johann Köler-peetakse I realistiks eestis.Sündinud Viljandimaal."Ema ja isa portree","Kunstniku sünnikodu". Kaks skulptorit-August Weizenberg,Amandus Adamson(,,Hülgekütt").Tegid realistlikke skulptuure.
skorpionidega. · Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. · Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. · Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida- Virumaal. · Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist. · Siiani pole päris selge, kuidas puuk, kellel pole silmi, oma saagi avastab. · Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. · Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. · Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest
auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks. Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium. A.Kitzbergi tõepärased humoristlikud pildid peamiselt tema kodukandi Lõuna-
Viivi Luik Elukäik sündinud 6.novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965.1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana Peale seda sai tast kirjanik Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik
moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. 2 Johann Laidoner Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12.veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. J.Laidoner õppis 1892-1894 Viiratsi vallakoolis, 1895-1897 Viljandis 1.alg- koolis ja 1897-1900 Viljandi linnakoolis. 1901.aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110.Kaama jalaväepolku Kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22.aprillil 1905 nooremleitnandina. 2
Johann Köler 1826-1899 Elukäik Sündis Viljandimaal Oli mulk,sündis ja kasvas väga vaestes oludes 13aastaselt pidi hakkama ise elatsit teenima 18351837 läks Viljandi elementaar ja kreiskooli. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal"
halllepikuid. Männimetsi leidub sanduritel. Männikuist laiema levikuga on pohla ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub harva ka kuuske. Kohati võib leida salulehtmetsa fragmente (katkendeid,osi). Rohkelt suuri tammesid kasvab Kärstnas. Rohumaid on suhteliselt vähe, enamasti on need liigivaesed niidud ja puisniidud. Esineb mitmeid kagu päritoluga taimeliike (käokuld, mägisibul jt.) Sakala kõrgustiku kaguosas Helmes ja Koorkülas. Samuti paaris kohas Viljandimaal kasvav kollane käoking, mis on oma levila loodepiiril. Kollane käoking kasvab soostunud niidul ja lodumetsas, olles neil piiratud aladel väga ohustatud. Looduskaitse Sakala kõrgustikul asub palju maastikukaitsealasid (üle 10) Looduskaitsealasid on vähem. (Nt. Koorküla, Rubina, Raudna looduskaitseala) Seal asub ka Kalbuse liigikaitseala (ohustatud loomaliigi elupaiga kaitseks) Loodi looduspark ( ühendamaks piirkonnas
Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle- Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku
Aastal 1963 hukkus aga õnnetult Krasnodaris toimunud võistlustel noor eestlane Rein Hiiob. Samal aastal jäid võistlused viimaseks ka Aseri noorele võidusõitjale Mati Nappile. Nad mõlemad olid väga head ja andekad krossisõitjad ning nende mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi. Aastal 1978 olid Eestis juba väga paljud noored ja vanad inimesed motokrossist vaimustuses. Ehitati uusi radasi ning tänu sellele kasvas ka võistluste arv. Motosport Viljandimaal aastatel 1930-1942 Motospordiga ei tegeletud Viljandimaal enne Esimest maailmasõda küll arvuliselt, kuid sellgipoolest saavutati palju häid kohti. Üks parimaid Viljandimaa mootorrattureid oli Oskar Veldeman, kes sai tuntuks nimega Ove Veldeman. Motosport hakkas kiirmini levima 1930. aastate alguses ning juba aastal 1931 korraldati Tallinnas tähesõit. Läbida tuli 500 kilomeetrit. Stardis oli kokku 72 ratturit.
Et rajada iseseisev riik on vaja kaitset välisvaenlaste eest. Selleks on vaja korralikku sõjaväge. Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. · Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. · Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, pärast seda pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. · 1909-12 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias.
aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. PÄRIMUSTURISM · Turismi liik, mis on osaliselt või täielikult motiveeritud huvist piirkonna/kogukonna ajaloo, elulaadi ja pärimuse vastu MÕISATURISM · Turismitoode on loodud mõisahoonete, ümbritseva keskkonna ja elulaadi baasil · Näiteks Palmse mõis, mis asub Virumaal ja Olustvere mõis, mis asub Viljandimaal · Palmse oli esimene mõis, mis taastati koos kõigi mõisaansamblisse kuuluvate hoonetega, andes sel viisil tervikliku ülevaate ühest Eestile läbi sajandite iseloomulikust mõisast. MILITAARTURISM · Sõjaväega ning sõjaväelise tegevusega seotud vaatamisväärsuste külastamine eesmärgiga saada infot militaarobjekti ja sellega seonduva kohta · Näiteks Sangaste raketibaas TÖÖGA SEONDUV TURISM · Konverents, seminar, ärinõupidamine,
Jaan Tõnisson Poliitik ja aatemees Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega. Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu
Tegelikult on orgaanilisi jäätmeid võimalik anaeroobselt käidelda ja sel moel toota biogaasi, millest omakorda saab toota elektri- ja soojusenergiat.Teadlased on välja arvutanud, et sõnnikust, reoveemudast, biolagunevatest jäätmetest ning suuremates prügilates tekkivast biogaasist oleks Eestis võimalik toota aastas umbes 336 GWh elektrit ja 354 GWh soojust. Arvestades ühes piirkonnas tekkivate jäätmete hulka, võiks suuremates kogustes biogaasi saada Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal, vähem aga Ida-Virumaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Valgamaal. Eestis on juba paiku, kus biogaasi toodetakse ja kasutatakse (Tallinnas Paljassaares veepuhastusjaamas,Valjala vallas Jööri külas farmi biogaasijaamas jm). Ka suletud Pääsküla prügilas kogutakse prügilagaasi, mis surutakse kokku ja suunatakse kahte soojuse ja elektri koostootmisjaama.Perspektiivikas näib meie vabariigis suurte farmide juures olevates sõnnikuhoidlates biogaasi tootmine
Henrik Visnapuu Looming Henrik Visnapuu sündis Viljandimaal 2. jaanuar 1890. Ta oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Visnapuu töötas õpetaja, ajakirjaniku ja vabakutselise kirjanikuna. Tuntuks sai Visnapuu alles siis kui liitus Siuru rühmitusega. Marie Underi kõrval oli ta Siuru rühmituses üks kesksemaid luuletajaid. Visnapuu eluaegne ja ainus tõeline sõber oli August Kairit, koos reisisid nad Venemaal ringi. Visnapuu looming on futuristlik ja väljendusrikas, kasutas suhteliselt äärmuslikku sõnavara.
surma. Samuti on kirjeldatud tema sünni- ja kodukohta praegusel hetkel. Töö koostamisel olid kõige rohkem abiks A.Allase ja T. Abeli ,,Väike Köleri sõnastik", B. Ensti ,,Johann Köler" ja M. Pukitsa ,,Johann Köler eestluse eelpost Peterburis". 3 Kui me kuuleme Johann Köleri nime, siis enamik inimesi teab, et tegu on maailmakuulsa eesti kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal, mil paljud eestlased peale natukesegi hariduse omandamist kas saksastusid või venestusid, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke. Teema valiku peamiseks põhjuseks oli soov rohkem teada saada naabertalus sündinud ja naaberkülas kasvanud maailmakuulsast kunstnikust. Kuigi tema looming on väga rikkalik, pöörasin ma peamiselt
surma. Samuti on kirjeldatud tema sünni- ja kodukohta praegusel hetkel. Töö koostamisel olid kõige rohkem abiks A.Allase ja T. Abeli „Väike Köleri sõnastik“, B. Ensti „Johann Köler“ ja M. Pukitsa „Johann Köler – eestluse eelpost Peterburis“. 3 Kui me kuuleme Johann Köleri nime, siis enamik inimesi teab, et tegu on maailmakuulsa eesti kunstnikuga. Suur osa meist teab, et ta on sündinud Viljandimaal ja maetud Suure – Jaani kalmistule. Kuid vähesed teavad, et tegu on ka Eesti rahvusluse väljakujunemises väga olulise inimesega. Ajal, mil paljud eestlased peale natukesegi hariduse omandamist kas saksastusid või venestusid, jäi Köler ustavaks oma rahvusele ja oli selle üle uhke. Teema valiku peamiseks põhjuseks oli soov rohkem teada saada naabertalus sündinud ja naaberkülas kasvanud maailmakuulsast kunstnikust. Kuigi tema looming on väga rikkalik, pöörasin ma peamiselt
vahelduvad sisseheegeldatud väätmotiivid (ka mummud, jooksev ruudustik) rist- ja madalpistes eredavärvisliste lilltikanditega. Ühevärvilise taustaga vaipadel kulgevad motiiviread sageli vöötidena. Omamoodi rikkalikku pinda liigendava, raamiva või otskompositsioonis ristpistetikandiga kaetud vaipu võime leida eriti rohkesti Põhja- Viljandimaal, palju ka kogu Kesk- ja Lõuna-Eestis. Ka plüüstehnikas juugendmustriga vaibad näivad olevat kodunenud just Kesk-Eestis ja jällegi Viljandimaal. Etniline külg määrabki mitte ainult iga maa kunstikultuuri minevikuväärtused, vaid ka oleviku ja tuleviku; selle, kas vastava maa ja rahva kunst tänapäeva keerukates arengutingimustes elab ja kas ta jääb kestma ka tulevikus. Tänapäeval on Leida Kirst andnud välja mitu raamatut Muhu tikandist ning ilmunud on ka erinevaid teoseid Lihula lilltikandist. KASUTATUD KIRJANDUS: Kivilo, Liivia. 1992. ,,Lilltikand". Tallinn: Valgus. Vunder, Elle. 1992
…KOOL JOHANN KÖLER Referaat Autor: …, 10. klass … 2018 JOHANN KÖLERI ELULUGU Johann Köler sündis 1826. aastal 8. märtsil Viljandimaal Vastemõisa vallas. Ta oli Kööbra Tõnise talu saunike Kai ja Peet Köhleri seitsmes laps. Üheksa-aastaselt saadeti ta elama venna Tõnise juurde Viljandisse. Köler asus õppima Viljandi elementaarkooli ja hiljem kreiskooli. Pärast kolme aastat kreiskoolis polnud Köleril rahalistel põhjustel võimalik edasi õpppima minna ja ta läks tööle Vastemõisa valitseja Faberi juurde. Tulevane kunstnik abistas Faberit arvepidamises ja kirjavahetuses. Mõisavalitseja märkas, et Köleril on
Johan Laidoner https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner#/med ia/File:Johan_Laidoner01.jpg Lapsepõlv Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus 12. veebruar 1884. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Ta oli Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (18511938) esimene laps. http://www.geni.com/people/Ma ri- Laidoner/60000000053899319 19 Haridustee Johan oli väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli,
1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk: Leidub kogu Eestis Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel Laanepuuk: elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel ja ootab sobiva ohvri möödumist. Viimaste aastate jooksul on puuke leitud ka linnaparkides ja väiksematel haljasaladel. Puugi toitumine Siiani pole päris selge, kuidas puuk, kellel pole silmi, oma saagi avastab. (süsinikdioksiid, lähtuv
Kuulamine: Aleksander Kunileid "Mu isamaa on minu arm" https://www.youtube.com/watch? v=1ziVAMnRoSU&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc- 0vI&index=1 Aleksander Kunileid "Sind surmani" https://www.youtube.com/watch? v=IKwjGnF54yY&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc-0vI&index=2 Friedrich Saebelmann: · Esimene eestlane Peterburi konservatooriumis, kus ta sai õppida vaid ühe aasta klaveri erialal. · Edaspidi töötas Viljandimaal Paistus kooliõpetaja ja köstrina. · Oli suurepärane organist ja pianist ja tsellist . · Asutas Paistus meeskoori, kes esitas eelkõige tema loomingut. · Kirjutas kauneid meloodilisi koorilaule, neist tuntuim on ,,Kaunimad laulud". Kuulamine: Friedrich Saebelmann ,,Kaunimad laulud" https://www.youtube.com/watch? v=u0xhRvGiR30&index=3&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc-0vI Karl August Hermann:
aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti. MÄRT LAARMAN (18961979) Elukäik Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 22.01.1896 Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas. Suri 18.04.1979 Tallinnas. Märt Laarman oli äärmiselt mitmekülgne ning andekas natuur, töötades nii võimeka kunstniku, kunstikriitiku, publitsisti, tõlkija, keeleõpetaja, bibliofiili kui ka kirjandusloolasena. Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat.
aasata detsembris tekkinud olukorras poolt valida. Ahase jaoks on valik punase ja valge maailmavaate vahel hirmus keeruline. Tema viletsat kandikohta pidav isa ootab punaväe tulekut nagu õnnistust, kuna loodab mõisamaade jagamist kehvikute vahel ning Ahase töölisest vanem vend on liitunud punaarmeega, et võidelda "vereimejate vastu. Oma otsustusvõimetuse tõttu ei astu Ahas koos klassivendadega vabatahtlikult rahvaväkke, vaid läheb hoopis oma isatallu Viljandimaal. Kodus olles kaalub ta kas olla valgete või punaste poolt. Lõpuks jõuavad Ahaseni kuuldused, et tema koolivendade polk on Viljandis ja ta otsustab lõpuks suurte kahtluste kiuste nendega liituda. Kuigi kahtlused vaevavad teda endiselt, sunnib relva kätte haarama häbi- ja kohusetunne oma klassivendade ees. Ajutine Valitsus on andnud lubaduse mõisamaad punaste vastu sõdivate eestlaste vahel ära jagada ja Ahas kasutab seda ettekäände ja eneseõigustusena oma kehvikust isa ees
Lisaks on rohkem meelelahutusvõimalusi (teatrid, kinod, klubid poed). Suuremates keskustes on parem tervishoiusüsteem (haiglad, perearstid, hambaravi, taastusravi) (Eesti Statistikaamet). Vald asub Valgamaal, mille ettevõtlus põhineb väikeettevõtetel, siis pole ka Põdrala vallas suuri asutusi. Kuna vald asub metsaderikkas piirkonnas on põhiliseks tööstuseks metsa- ja puidutööstus. Valla territooriumil muid tööstuseid ei ole. Naabervalla Tarvastu, mis asub Viljandimaal, peamiseks tööstusharuks on põllumajandus (Põdrala valla kodulehekülg). Käsitletava valla asukoht ei soosi sotsiaal- ja kultuurielu. Koole on Põdralas kaks ning puudub gümnaasiumi aste. Lähim gümnaasium asub Tõrvas, kuid mitmed õpilased hajuvad laiali ka teistes maakondades asuvatesse koolidesse (Eesti Statistikaamet). Haigla ja erialaarstide puudumise tõttu peavad inimesed pöörduma suurematesse keskustesse (Tõrva, Valga, Viljandi).
Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga see muudeti ära. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Kui tekkisid kutselised teatrid, siis sai temast kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid, valmisid mitmesugused jutustused. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Oma loomingulisse
trükkimine, mis aitas kaasa ka rahvuse eneseteadvuse kasvule. Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. Võttis aktiivselt osa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest, mille eesmärgiks oli eesti kirjanduse ja kultuuri arendamine. Kokkuvõte Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Tal on võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval.
Viivi Luik ...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad kõik surnud üles ja nende esimene küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatut väljasurevas keeles... I.B.Singer Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis, 1998-2003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik
Johann köler · Esimene eetsi soost akadeemilise haridusega maalikunstnik · Pani aluse prtree-ja maastikumaalile ning osati ka olustikumaale · Tööde kunstistiiliks oli vene akadeemiline maalikunst ja realism · Ta sündis 1826 viljandimaal · Õppis võnnus maalriks ning 1848 siirdus peterburi kunstiakadeemiasse mille lõpetas 1855a toga"herakles toob Kerberose põrguväravast" · Pärast lõpetamist läks sksle,belgiasse jne · Töötas pärast täiendusikeisriperekonnas kunstiõpetajana ja peterburi kunstiakadeemias õppejõuna · 1867 sai riigiametniku korsakovi portree est tiitli · Ei kaotatud sidet eesti haritlastega ningosales ka ärkamisaja sündmustes
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgud...
Juhan Kunder (1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti
Click to edit Master text styles Second level Third level Mart Saar Fourth level Fifth level (18821963) Üldine Mart Saar oli helilooja, pedagoog, organist, pianist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Loomingut läbib kaks peamist teemat: armastus ja loodus. Lapsepõlv ja õpingud Sündis 28. septembril 1882 Hüpassaare metsavahi perekonnas Viljandimaal. Peres oli orel, mida õpetas Mardile mängima tema isa. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure- Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kõrgema muusikahariduse sai Peterbur...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Automaaler AIVAR ADAMSON REHVERAAT Siller AUTO OÜ Juhendaja Eve Tapp Vana-Vigala 2015 Sisukord : 1. Sisukord................................ ........................ 2. Sissejuhatus.......................... ........................ 3. Firmast.................................. ....................... 4. Teenused............................... ....................... 5. Automüük.............................. ....................... 6. Autorent................................ ........................ 7. Puksiir................................... ......................... 8. Kontakt.................................. ........................ Sissejuhatus: Valisin selle firma selleks ,et se tundus väga huvitav ja põnev Seal oli palju uut ja huvitavat...
Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis) Ta on maalinud altaripildid Võnnu kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas absiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." (Kus Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas). Tema kuulsamad eestiainelised
Henrik Visnapuu (18901951) sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Ae...
Peet Aren sündis 1889. aasta juunikuu 29. päeval Viljandimaal, Odiste külas talurentniku perekonda. Alghariduse sai Peet ministeeriumikoolis. Sellele järgnes astumine Õpetajate Seminari Tartus. Sinna jäi ta vaid paariks aastaks kuna revolutsioonilised sündmused põhjustasid sealt 1905. aaasta algul tema lahkumise. Samal ajal toimus muudatus vanemate elukäigus -- nad asusid Narva elama. Narvas tutvus ta August Janseniga, kes oli tol ajal Keiserliku Kunstiakadeemia õpilane Peterburis koos kunstnike A. Prometi ja R. Sajoriga. Lähtudes Areni
KUMU, Johann Köler Mina käisin 29. Oktoobril Eesti Kunstimuuseumis külastamas Johann Köleri maalide näitust. Näitusel oli üleval Johanni 7 tööd. Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
