seinale, kuid korraga kõlas ukse paugutus. ,,Bonsoir" ütles blond neiu. Ma vastasin samaga. Ta tundus olevat bobby. Ta oli riietatud nii, aga ei teadnud kindlalt. Ta kefalo oli ilus, aga kuidagi salakaval. ,,Kas tulite mind kidnäppama?" küsisin ma. Ta vastas, et kui vait ei jää võtab väitsa ja lööb kõhtu või võtab nurgast nähtaval oleva kitarri ja lööb sellega mulle pähe. Sellepeale küsisin talt, et kas oled kokott? Naine vihastus, võttis laualt minu kokaiini ja lahkus ruumist. BLUUM- ruudukujuline BOHEEMLUS- korrapäratu BONSOIR- tere õhtust BLOND- heledajuukseline BOBBY- politseinik KEFALO- nägu KIDNÄPPAMA- inimest röövima VÄITS- nuga KITARR- 6-7 keelega keelpill KOKOTT- lõbunaine KOKAIIN- tuimestava ja valuvaigistava toimega ravim
SAKSAMAA HENDAMINE 19.saj algul polnud nimel 'Saksamaa' reaalset poliitilist thendust. Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel Phja-Saksa liit. Prantsuse-Preisi(saksa) sda 1870-1871 Phjused(Preisimaa poolsed): Prantsusmaa takistas Saksamaa hendamist, teda oli vaja sjaliselt purustada. Ph...
kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos elamine-ta tahtis mehele minna. Belikov hakkas mõtlema, et see on suur samm ja ta arvas, et sellist otsust peaks enne kaaluma, kuid lõpuks oli ta siiski selle poolt. Mihhail ei sallinud Belikovi. Üks päev oli keegi koolis joonistanud pilapildi Belikovit ja Varenkast käsikäes, mille peale Belikov vihastus. Kõik õpetajad otsustasid üks päev metsa minna ja Kovalenko ja Varenka otsustasid jalgrattaga minna. See pahandas Belikovi, kes arvas et gümnaasiumiõpetajale ei ole sobilik jalgrattaga sõita. Järgmine päev läks ta Kovalenkode poole, kuid Varenkat polnud kodus. Ta rääkis Kovalenkole sellest, mida ta arvab rattasõidust. Selle peale sai Kovalenko vihaseks ja solvas Belikovi, kes selle peale lahkuma hakkas, lubades direktorile ära rääkida
Saarel elama pidi ta mõned aastad ning saarel elasid ka teised inimesed. Ta meeldis väga naistele kuid selle pärast vihkasid teda kogu saare mehed ja ta pidi põgenema. Kodus avastas ta ,et ta kodu on maha põletatud. Kullervo oli lapsest peale veider tänu ta juustele. Teda prooviti tappa kuid ta ei surnud ja sellepärast võeti ta tööle orjana. Kui Kullervo oli juba suurem tegi perenaine talle saia mille sees oli kivi. Kui Kullervo seda lõikas läks ta isa nuga katki ja ta väga vihastus. Ta lasi peremehe aeda kõik hundid ja karud ning toimus võistlus. Arvamus: Minule see raamat meeldis nagu enamus raamatud. Eepose kohta oli see väga hea ja sain teada väga palju Soome kultuurist. Minu arvates on see eepos isegi parem kui Kalevipoeg ,kuid mitte parem kui vana-Rooma eeposed nagu Ilias.
Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult
Aegajalt ta tõrjus mind, kuna ta polevat minujaoks see õige, kuid arvasin teisiti. ta oli mind küll hoiatanud, et ta võidakse ühel päeval maalt välja saata, kuid ma ei uskunud seda, kuni see juhtus. Olin meeleheitel, ei teadnud mida teha, siis kohtusin meesnäitlejaga, kes mind jumaldas, ning kuna ma ei teadnud, millal Ravic naaseb ning kas üldse, siis otsustasin võimalusest haarata ning kolisin näitlejaga kokku. Tal olid suhtumis raskused, ta vihastus aegajalt kergesti ning tõstis käe minu vastu. Kui ravic naases, tahtsin tema juurde tagasi minna, kuid tema tõrjus mind, kuna leidis, et mul on vaja enda kõrvale meest, kes minust hoolib ning kellele saan kindel olla. Ühel ööl minu mees tulistas mind kaela, Ravic üritas mind operatsiooniga päästa, kuid see ei õnnestunud, oma surivoodil mõistsin, et tegelikult ta armastas mind ikkagi ,kuigi väitis muud. Ma olin õnnelik, sest sain Ravicile viimast korda õelda, kui palju ma teda
naise käitumisele. Mari käitumist Kremeriga võib mitmeti mõista. Ta võiski soovida teha ennast Kremerile salapäralikumaks ja kättesaamatumaks, nagu öeldakse ,,keelatud vili on kõige magusam", kuid ta võis ka tõesti soovida, et Kremer teda ei tahaks, sest Mari oli teadlik sellest, et mõisnikud kasutasid julmalt talutüdrukuid ära ning see tõttu ei tahtnud ta mõisnikuhärra ohvriks sattuda. Kui Prillup rääkis Marile Kremeri pakkumisest, siis Mari vihastus. Tema viha oli vägagi õigustatud, sest ilmselgelt ei sooviks keegi, et temaga käitutakse nagu esemega ja et teda vahetatakse millegi vastu. Alguses oma suures pahamees ei nõustnud Mari Kremeri pakkumisega, kuid kui teda enam ei sunnitud selleks, siis võttis ta pakkumise vastu. Mari nõustumine ettepanekuga võis olla tingitud soovist Prillupit armukadetaks teha või see võis olla ka põhjustatud huvist mõisahärra vastu. Siinkohal oleks võinud Mari siiski jääda kindlaks
Ustav sõber Elas kord vana Vesirott ja ta kohtus pardiga, kes üritas oma poegadele kombeid õpetada. Vesirott avaldas enda arvamust ja lõpuks ütles, et tema arvates on sõprus tähtsam kui armastus. Seepeale küsis Kanepilind, et mida tema ka tõelisest sõprusest teab. Kanepilind jutustas järgmise loo: Elas kord üksik, aus mehike nimega Hans. Ta aias kasvasid kõiksugused lilled. Ta oli lihtne mees ja tema parim sõber oli rikas mölder nimega Suur Hugh. See rikas mölder käis koguaeg tema aiast mööda ja noppis sealt paar lille, selle põhjenduseks ütles ta, et tõelistel sõpradel peab olema kõik ühine. Kui saabus talv, jäi Hans üksi ja Suur Hugh ei külastanud teda. Hans oli külmas ja näljas. Sellepärast pidi ta oma asjad maha müüma(käru, hõbenööbid). Mitte külla tulemise põhjenduseks tõi Suur Hugh välja, et kui inimesed on hädas, siis ei tohi neid segada. Möldri naine kiitis terve aeg Hugh’i, et ta käitub väga õigesti. Mölder ootas ...
seisavad kõik järjekorras kui äkki astub üks mees rivist välja ja ütleb: "Aitab naljast, oodake ma lähen löön selle kuradi Gorbatshovi maha!" Mingi aja pärast tuleb ta tagasi ja teised küsivad, et kas lõi maha, aga tema vastab selle peale: "Mis, kurat, seal oli veel pikem järjekord kui siin!" *** Mihhail Gorbatsov oli rahvasaadikute kongressile hiljaks jäämas ja käskis autojuhti kiiremini sõita. Autojuht keeldus, vihjates kiire sõidu hädaohtlikkusele. Selle peale Gorbatsov vihastus, käskis auto peatada, saatis autojuhi tagaistmele ning asus ise rooli taha. Lausa lendav sõiduk äratas liiklusinspektorite tähelepanu ja üks neist hakkas Gorbatsovi autot jälitama. õige varsti pöördus jälitaja aga tagasi ja kandis ette, et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud autot peatada. "Kes see siis on?" küsis teine liiklusinspektor. "Ei tea. Kuid autojuhiks on tal Gorbatsov isiklikult." *** "Kas tead, et Breznevil keelati tõstmine ära
Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile
Kas või suitsetamine, mis on üks enamlevinumaid pahesid, vähendab eluiga ja kahjustab tervist. Ehk suitsud võtavad vabaduse elada näiteks 5 aastat vanemaks. Emotsionaalsed harjumused on vist kõige keerukamad ja probleeme tekitavad, kui ka vahel positiivsed. Vaatasin hiljuti teist korda ühte filmi ,, Mida kuradit me teame?" , see film räägib üldiselt 20.sajandi füüsikast ehk võimalikkusest. Sealt tooksin välja: inimene oma emotsiooniga nt halvaga nt et ta vihastus selle peale, et keegi teda bussis nügis. Tal tekkis vihastumise reaktsioon ja aju närvirakud talletasid selle. Nii ja kui ta nüüd järjest vihastub, siis tema närviosakestele on omasem iga kord jälle vihastuda, kui ta aga nüüd pidevalt naeraks ja oleks positiivselt meelestatud, siis närvirakud peaksid jälle ümber ehitama ennast ja tulevad esile jälle rohkem positiivsed emotsioonid. Ehk me oleme üsna piiratud oma emotsioonidest. Kui on harjumuslik
külastavale plikale. Ta suri laupäeval, 24. aprillil. Täpselt kaks päeva enne minu 7-aasta sünnipäeva. Ema jutu järgi olin sel ajal pikalt väga haige. Järelikut mina tema surmaga kuidagi seotud ei saa olla. Ohkasin kergendunult, kuna arvasin, et see võib olla põhjus, miks ta mu unenägudes käib. Koju tulles rääkisin sellest emale. Ta läks tujust ära ja palus mul nüüd uurimine sinna paika jätta. Kasuisa oli kõrval toas meie vestlust kuulanud. Ta vihastus ja lubas mu lausa kodust välja visata, kui ma ära ei lõpeta. Olin juba üsna kindel, et just tema on Triinu surmaga seotud. Enne Triinu surma käis isa igal laupäeval just Selja jõe ääres kala püüdmas. Järelikult oli ta seal ka sel saatuslikul päeval ja teab, mis juhtus. Miks ta mulle midagi ei räägi? Ma pidin südmused veel korralikult läbi käima. Järgmisel hommikul otsisin üles Triinu vanemad. Nad olid alguses pisut tõrksad ja ei tahtnud
Läks trolliga arstile ning see oli täis nagu alati, trügis ja nägi inimesi kui loomi. Arsti juurde sai kohe ning paluti nädala pärast uuestsi tulla, imestas et valu ei tehtud. Kodus telekast nägi arhidekti koos naisega keda ta telekast uurima hakkas. Maurer unistas kunagi meremeheks saamiseks. Peale saate salvestamist läksid naisega restorani. Pidid kaua järjekorras seisma. Sveitser kurameeris naisega. Tellis pudeli konjakit. Naine kurameeris sveitseriga ja mees vihastus ming kutsus ta tantsima ja naine ei julgenud keelduda. Naine aitas purjus mehe koju nuttes. Eero läks koos kunstnikust sõbraga ühe maalija juurde kelle juures joodi, kuulati muusikat ja vaadati alasti naise pilti. Hiljem läksid mehe sünnipäevale, kes ei tahtnud pidu pidada, aga külalised läksid ise sisse. Taksos küsis viina ja käis närvidele kuni taksojuht andis enda pudeli. Laura vaatas seriaali kui ukse taha tuli poeet kelle ta sisse lasi. Poeet oli vihane, et teised külalised
palus. eliisa nä'gi seda ja täitus ta soov. eliisa kaudu sündinud imeteod palju imesid sündis eliisa pärast. nt muutis vett joogikõlblikuks, aitas naist rahahädas jne. süüria väepealiku naamani haigus süüria kuningal oli austatud väepealik naaman. ta põdes pidalitõbe, naamani naist teenis üks iisraelist toodud tüdruk kes ütles, et tema prohvet eliisa saaks aidata, sellepeale naaman läks kuninga kirjaga iisraeli kuninga juurde, kuningas vihastus et ega tema ei ole jumal ega ravitseja, kuid eliisa kutsus naamani enda juurde et see näeks, et iisraelis on tõesti jumala prohvet. naamani tervenemine naaman pidi eliisa käsul minema jordani jõkke end pesema 7 korda, naaman vihastus sest ettekujutus tervenemisest oli teine, kuid ta siiski talitas nii, ta sai täiesti terveks. selle eale läks ta eliisa juurde tänas ja poakkus kingitusi, mida eliisa ei võtnud vast. eliisa õpilane geehasi ei
Giovanni Boccaccio "Dekameron" 5. päev 1. novell Rumal Kimon saab noormaalseks, kui kohtab aasal vöökohani alasti olevat Iphigeneiat ja armub temasse. Röövib ta hiljem, et saaks ta endale naiseks. Vahepeal saadakse ta kätte ja Kimon pannakse vangi. Hiljem saab ta sealt lahti ja saabki naise endale. 2. novell Gostanza ja Martuccio on peategelasteks. Mõlemad peavad üksteist surnuks, kuni äkki kohtavad teineteist Tunises. Hiljem pöörduvad tahasi Liparile, kus nad elavad õnnelikult. 3. novell Pietro ja Agnolella otsustasid koos Roomast põgeneda, aga pöörasid vales kohas ära ja sattusid vaenlaste lossi juurde, kust nad mõlemad kiiresti põgenema pidid, aga nad põgenesid eri suundades. Nad ekslesid metsas ja õhtul sattus naine majja, kus elas vanapaar, kes lahkelt naisel nende juurde ööseks jääda lubasid, aga hoiatasid ohtude eest. Hommikul pidi Agnolella end heina sisse peitma, kuna kuuliski võõraid hääli lähenemas. Kahtlased mehe...
Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles] (õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise)
Rästas:Sa heida rukkipõllule pikali ,aga mina mõtlen välja ,millega sinu janu kustutada. Äkki nägi Räästas ,et teed mööda sõidab mees ,vankril veetünn.Räästas lendas ta juurde ,istus hobusele pähe ja hakkas nokkima. Mees:Hei (et Räästas kepiga lüüa). Rääastast tõusis lenud ,aga Mees virutas hobusele kepiga vastu pead. Nagu poleks midagi juhtunud, laskus Räästas uuesti hobusle pähe ja hakkas nokkima.Mees võtis jälle hoogu ja virutas hobusele kepiga.Siis vihastus ta Räästa peale. Mees:No küll on pagana lind(mõtles ta ).Miks ta mind rahule ei jäta. Räästas laskus nüüd veetünnile ja hakkas seda nokkima. Mees:Ootoot(mõtles mees ja virutas sedakorda vastu tünni!). Räästale ta pihta ei saanud ,aga tünn lõi hirmsalt hoobist kõikuma ja veeres varnkrilt maha.Vesi paiskus tünnist välja ning hakkas laia ojana mööda teed voolama.Rebane kargas rukkist välja ja kustutas oma janu.Mees aga
oma kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos elamine-ta tahtis mehele minna. Belikov hakkas mõtlema, et see on suur samm ja ta arvas, et sellist otsust peaks enne kaaluma, kuid lõpuks oli ta siiski selle poolt. Mihhail ei sallinud Belikovi. Üks päev oli keegi koolis joonistanud pilapildi Belikovit ja Varenkast käsikäes, mille peale Belikov vihastus. Kõik õpetajad otsustasid üks päev metsa minna ja Kovalenko ja Varenka otsustasid jalgrattaga minna. See pahandas Belikovi, kes arvas et gümnaasiumiõpetajale ei ole sobilik jalgrattaga sõita. Järgmine päev läks ta Kovalenkode poole, kuid Varenkat polnud kodus. Ta rääkis Kovalenkole sellest, mida ta arvab rattasõidust. Selle peale sai Kovalenko vihaseks ja solvas Belikovi, kes selle peale lahkuma hakkas, lubades direktorile ära rääkida
Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle
ta lapsi sai. Nooruses õppis ta ilmselt Aleksandrias. Archimedes suri 212 eKr Teise Puunia Sõja ajal, kui Rooma väed Marcus Claudius Marcelluse juhtimisel vallutasid Sürakuusa linna peale kaheaastast piiramist. Laialtlevinud arvamuse järgi mõtiskles Archimedes samal ajal ühe matemaatilise diagrammi üle. Rooma sõdur käskis tal kaasa tulla, et kohtuda kindral Marcellusega, kuid matemaatik keeldus, väites, et ta peab lõpetama probleemi kallal töötamise. Sõdur vihastus ning tappis ta oma mõõgaga. Plutarch pakub välja ka vähemtuntud versiooni, kus Archimedes tapeti allaandmiskatsel, kuna temaga kaasas olnud matemaatilised instrumendid tundusid sõdurile väärtuslike esemetena. Väidetavalt ärritas Marcellust Archimedese surm, kuna ta pidas teadlast väärtuslikuks ja kindral oli eelnevalt andnud käsu teda mitte vigastada. Archimedese viimased sõnad olevat olnud ,,Ära häiri mu ringe!", viide ringidele tema
Peategelane Erik meenutab üht kõige julmemat pärastlõunast keretäit, mida ta on eales taluma pidanud. See sai alguse sellega, et ta oli näinud tamme otsas istudes, kuidas isa oli lasknud pere kaks koera naabrite kolli kallale. Hiljem süüdistas isa muidugi Erikut. Tol korral oli Erikule määratud 75 lööki kasevitsaga, mis tema arvestamist mööda pidi üsnagi veriseks minema. Enne karistuse kandmist otsustas Erik isale teada anda, et tema teab tõde. Isa aga vihastus veel enam ja Eriku jaoks tundus see keretäis lõputu, kõrvus kumises ja pilt oli kui unes. Hiljem nägi ta vereplekke isegi laes. Inimesed vihastuvad, kuid neile meenutatakse nende vigu.
Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus, sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda. Jaak jõudis Laasiku (Riksi) juurde koju, kus too oli juba paranemas. Jaak rääkis asjast ning Laasik oli nõus tingimusel, et saab 20 asemel 30 krooni kuus, sest muidu ei suuda emale abiks olla. Nimelt sai ta harjadega tegemisega just niisama palju kuus. Kuues peatükk Esmaspäeval läksid Laasik ja Sirkel koos Pukspuu (Juhani) juurde. Sirkel oli seepärast kaasas, et vajadusel olukorda selgitada.
Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus, sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda. Jaak jõudis Laasiku (Riksi) juurde koju, kus too oli juba paranemas. Jaak rääkis asjast ning Laasik oli nõus tingimusel, et saab 20 asemel 30 krooni kuus, sest muidu ei suuda emale abiks olla. Nimelt sai ta harjadega tegemisega just niisama palju kuus. Kuues peatükk Esmaspäeval läksid Laasik ja Sirkel koos Pukspuu (Juhani) juurde. Sirkel oli seepärast kaasas, et vajadusel olukorda selgitada.
Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus, sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda. Jaak jõudis Laasiku (Riksi) juurde koju, kus too oli juba paranemas. Jaak rääkis asjast ning Laasik oli nõus tingimusel, et saab 20 asemel 30 krooni kuus, sest muidu ei suuda emale abiks olla. Nimelt sai ta harjadega tegemisega just niisama palju kuus. Kuues peatükk Esmaspäeval läksid Laasik ja Sirkel koos Pukspuu (Juhani) juurde. Sirkel oli seepärast kaasas, et vajadusel olukorda selgitada.
ajal, sest nad on veel nii vaene rahvas, et ei saa seda endale igapäevaselt lubada, tema arust oli loomi metsast pea võimatu kätte saada, Leemet muutus jälle kurvaks, tundis end nagu teisest maailmast pärit, sest tema teadis, et piisaks ainult ussisõnadest - järgmisena pakuti Leemetile putru, mis talle üldse isuäratav ei tundunud, ta ütles, et sööb igapäev liha, Johannes nimetas poissi metslaseks, Leemet vihastus ja ütles, et on pigem hunt ja sööb liha kui külaelanik ja sööb kõrtest küpsetatud pabulaid - Leemet ja Magdaleena lõpetasid söömise ning tüdruk läks talle küla näitama, mindi koos kloostri juurde munkade laulmist kuulama, järsku tõmbas tüdruk Leemeti puu taha ja uuris, kas poiss teab kuidas inimene libahundiks muuda saab, tüdrukut väga huvitas see ja ta oleks tahtnud isegi seda proovida, kuigi see oleks kristlaste mõttes suur patt
Vaatamata sellele, et positiivsed, sümpaatlikud iseloomud minu draama otsustavate tegelaste hulgas on ülekaalus negatiivsete vastu ning ühiskonnakriitiline ollus leiab kõigiti tagasihoidlikku käsitlust, peeti minu tööd siiski tigedaks rünnakuks seltskonnale, mida oli vaja jõudsasti tagasi lüüa. Seda tehti muidugi kaude: minu tükk laideti kunstilisest küljest kirglikult maha. Nüüdsuses ei ole säherdune vihastus ühe kirjandusliku toote üle enam hästi mõistetav, kuigi autor on sotsialist, ent tolleaegne mentaliteet, eriti väikekodanlikus Tartus, oli teine: sotsialisti vihati niisuguse naiivse, ürgtundelise vihaga, otsekui oleks senini ustud, et väike, vaikne Eesti jääb "sotsialismi pahest" igavesti puutumata. Kes mäletab Vene esimese revolutsiooni päevi Tartus, teab, mäherduse üleoleva põlgusega maha muiati nende põrunud väetikeste peale, kes tahtsid vene despotismikolossi jalult paisata
Linnadest kuulusid Tallinn ja Paide Rootslastele,Kurssaare koos Saaremaaga Taanile, ülejäänud linnad koos suurema Eesti alaga Venemaale. 1572-1573 vallutasid venelased rootslastelt Karksi ja Paide.1575-1576 vallutas Taani vene ja tataru abiga peaaegu kogu Eesti ala, sealhulgas Pärnu ja Saaremaa, poolakad tõrjuti maalt välja. Rootsi kätte oli jäänud vaid Tallinn ja Hiiumaa. 1577 venelased tallinna all.pärast 7 nädalat vene väed lahkusid. Magnus hakkas otsima uut isandat. Ivan julm vihastus ja vangistas ta. Hiljem lasti ta kuramaale, kus ta asus hoopis Poola-Leedu teenistusse. Vene väed hõivaid põltsamaa ja likvideerisid Liivimaa vasallkuningriigi. Kui poola kuningaks sai stefan Batory, algas 1579 ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Rootsi ja Poola üksteist ei seganud. Kui Venemaa keskendu Poolale saatis Rootsit suur edu Lääne-ja virumaal. 1581 ületasid Soomes koondunud rootsi väed Soome lahe.
olendid, kelle jõud oli nii suur, et nad võisid pilduda mäesuurusi kaljurahne ja panna kogu maailma vappuma. Jumalaid oli nüüd juba palju, kuid Uranos valitses maailma edasi ja hoidis korda. Tema võim oli tohutu, iga tema soov oli seadus ja kõik kuulasid ta sõna. Uranose valitsemisaeg oli õnnelik, sest noil päevil polnud surma, kurjust ega vihkamist. Ent kõigele tuleb kord lõpp. Ühel päeval vihastus Uranos oma laste, titaanide ja sajakäeliste hiiglaste peale. Nad polnud tema vastu küllalt aupaklikud ja seepärast otsustas ta neid karmilt karistada. Maa, nähes Uranose raevu, langes tema ette põlvili ja palus, et ta neile andestaks. ,,Mu isand," hüüdis ta, ,,kogu maailma isand! Ma palun sind, anna meie lastele andeks ja ära kutsu õnnetust kogu jumalatesoo peale!" Kuid Uranose viha oli hirmus vaadata. ,,Jumalate ema," vastas ta, ,,kui lapsed ei
Dionysose pidustused Kreekas kujutasid tegelikult orgiaid. MÜÜT PROMETHEUSEST. Kreekas levinud arusaama järgi olid esimesed inimesed sündinud maast, kuid jumalad võisid neid ka mullast või veest voolida. Algul olevat inimesed olnud kaitsetud, kuid neid asus õpetama titaan Prometheus. Ta õpetas inimestele tule kasutamist ja muid tarvilikke oskusi. Kuid jumalatele ohverdamisel käskis Prometheus jumalatele jätta ohvrilooma mittesöödavad osad ja endale söödavad, mistõttu Zeus vihastus. Ta võttis inimestelt tule ja peitis selle Olümposele. Inimkonda ähvardas hukk. Prometheus, soovides inimkonda päästa, varastas tule ja tõi selle uuesti inimkonnale tagasi. Karistuseks käskis Zeus Prometheuse Kaukasusse kalju külge aheldada ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele tasus ta kätte aga sel moel, et läkitas maailma nn Pandora laeka läbi kõik hädad, mis siin aset leiavad. Pandora oli imekaunis,
tunnistama tsaar ja Liivimaa ordumeistrid ja peapiiskopid ning maahärrad. Vene pool nõudis risti suudlemist. Vene diplomaatia ajaloos on see väga tähtis, sest see on leping Jumalaga, mida ei saa rikkuda. Liivimaale saabus Vene saadik Kelar Terpigorev (varem peeti seda nimeks, nüüd arvatakse, et Kelar ei ole nimi, vaid mingi ametinimetus) viibis Võnnus ja Tartus, kohtus siinsete võimukandjatega. Paneb tähele, et liivimaalased ei taha risti suudelda. Russow viitab, et Terpigorev vihastus ja ähvardas, et ei too teie minu härrale maksu, viin ma ise selle maksu. Rist sai küll suudeldud. Liivimaalased ei hakka siiski maksu koguma. 1556-1557 aastal jõutakse oma sisemistesse probleemidesse, satutakse omavahel vaenu. 1557 Posvoli leping. Siin minnakse vastuollu Venemaaga sõlmitud rahulepinguga, samas pole ühelt poolt teada, kas Venemaal saadi Posvolist teada, samas Venemaal käivad juba varem ettavalmistused sõja alustamiseks. Pärast Astrahani vallutamist on Venemaal pilgud
viis, pidades koera ühe teise nõia pojaks ja jutustas talle tema emast. Nimelt oli ta ema sünnitanud 2 kutsikat, kelle võimas nõid Camacha kaasa viis. Selleks et koer inimeseks saaks, oli vaja nõid üleni salviga määrida, misjärel ta pidi teadvuse kaotama ja koer ootas, kuidas taas inimeseks saada. Koer sattus segadusse, kui nägi moondunud nõida pärast võidmist, ja tiris ta õue inimeste ette, kelle tõttu ta varsti ärkas ja koera peale viha välja elas. Berganza vihastus ja ründas nõida. Seejärel läks ta mustlaste juurde elama, kus nägi pealt kavalusi, pettusi, vargusi. Siis elas moriskite juures, kellega elades kohtas luuletajat, kellele ta järgnes. Luuletaja viis näidendi direktorile, kes oli koera vastu hea, aga luuletaja loomingut kritiseeris, nii et koer jäi direktori juurde koerast sai näitleja. Ühel etendusel sai ta haavata, mis lõpetas ta näitlejakarjääri. Koer otsustas vaga elu kasuks
loomiseks kuna ta vajas keisri sõjalist abi, kes omakorda soovis uniooni, et lõpetada normannide invasioon. Humbert ise aga tegi keisrile kohe alguses selgeks, et uniooni eeltingimus on täielik alistumine Roomale ning valas lisaks õli tulle väitega, et Konstantinoopoli patriarh oli röövinud endale Rooma õiguse. Konstantinoopoli tolleaegne patriarh Michael Kerullarios ei suutnud selle süüdistusega nõustuda ning boikoteeris seetõttu keisri üritused läbirääkimisi läbi viia. Humbert vihastus selle peale ning jättis 1054. aastal Hagia Sophia kirikule enda koostatud bulla, milles pani Konstantinoopoli patriarhi kirikuvande alla. Vastuseks ekskommunikeerisid Michael ja Konstantinoopoli sinood Humberti ja läänekiriku legaadid. (Leppimiseni jõuti alles 1965. aastal, holy shit) Kirikute ühendamise püüded 13. sajandil Firenze unioon: Laetentur coeli 1439 on VIST üleval vastatud? (Ferrara-Firenze kirikukogu)
Liivi sõda. 1557. aasta sügiseks pidi raha olema saadetud, kuid Liivimaa otsustas saata delegatsiooni, mis uuris Tartumaksu küsimust ja tuli täpsustama ja küsima täiendavat aega. Kui delegatsioon ületas piiri siis nägid, et piiripeale oli toodud palju relvi, vilja ning läheduses asuvad väeosad ja hobused. Igal pool olid ehitatud uued sillad. Tsaar ei surunud delegatsioonile kätt. Summaks oli 45 000 taalrit ning iga aasta pidid Venemaale maksma 1500 taalrit. Tsaar vihastus, kui sai teada, et delegatsioon tuli kohale ilma rahata. Tartu maksu mitte tasumine sai sõja ettekäändeks. Teiseks põhjuseks võib pidada Posvolis sõlmitud salajast lepingut ordumeistri ja Poola kuninga vahel ehk sõjaliit Venemaa vastu. Varasemalt Liivi ordu lubas, et ei liitu Venemaa vastu. Liivimaa minek naaberriikide kontrolli alla- Liivimaa oli halvas olukorras, mõisteti, et Venemaa on ettevalmistatud sõjaks aga Liivimaa mitte. Esialgselt otsitakse sõjalist ja finantsilist abi
Surmapõhjus: Ta unustas bensiinimahuti sisu mõõtma asudes põleva sigareti suhu. Järgnes plahvatus ja ta hukkus selles. 4.83. Valjo Zeiger Sünnikoht: Harala Ametid: traktorist; puutöömees; Olemus: joodik; kergesti ärrituv; Lugu: Purjutamise pärast võeti temalt traktoristiload ära ning pandi puutöökotta tööle. Ükskord tuli peaagronoom kartulikaste nõudma. Mehed jõid parajasti. Valjo pakkus peaagronoomile ka, aga too valas pudeli kulinal tühjaks. Valjo vihastus ning läks, kaks meest abiks, talle kallale. Peaagronoom lõi tal jala pindluu katki. Ema ässitas poega kätte maksma. Valjo kaebas edasi, aga enne kui sellest midagi tulla võinuks, jäi ta Tsirgusilma poe ees piimaauto alla ja taskus oli tal kaks pudelit. Surmapõhjus: Jäi Tsirgusilma poe ees piimaauto alla. 4.84. Henriette Vestrik Sünnikoht: Harala Olemus: Üksik vanatüdruk, kes ei saanud iial teada, mis on lihalik rõõm.
apr hommikul sisenesid eelväed linna ja algas tõeline linnalahing, võideldi iga maja ja tänavaristi pärast. Pärast Hitleri enesetappu 30.apr hääbus Berliini garnisoni võitlusvõime kiiresti, kapituleeruti 2.mail. Sõjategevus oli samal ajal vaibunud täielikult läänerindel. Karl Dönitzi oli Hitler nimetanud enne enda tapmist uueks Sm pealikuks, Dönitz saatis oma saadiku Eisenhoweri juurde, 7.mail kirjutati alla tingimusteta kapitualatsioonilepingule. Stalin vihastus, kuna Sm pidi kapituleeruma talle, nõudis, et kogu protseduur teostataks uuesti. 8.mai õhtul Berliini eeslinnas kirjutati alla teistkordne kapitulatsiooniakt, kohal olid kõigi poolte esindajad. NL-s sõja lõpuna tähistatakse 9.maid, kell oli juba nii kaugel. Sõda polnud tegelikult lõppenud, juba varasematel konverentsidel oli Stalin andnud liitlastele kindla lubaduse, et NL sekkub ka sõtta Jaapani vastu. Vaevalt oli sõjategevus Eur-s vaibunud, kui hakati
«Lurjus, teie vastus väärib võllast! Teate ka, kellega teil tegemist on?» Ta ägedus ei suutnud üldist rõõmupuhangut vähendada. Asi paistis kõigile nii kummaline ja pentsik olevat, et meeletu naer ulatus isegi vastuvõtusaali seersantideni, nende piigikandjateni, kelle juhmus kuulus nende mundri juurde. Ainult Quasimodo oli ikka veel tõsine, sel lihtsal põhjusel, et ta midagi aru ei saanud, mis ta ümber sündis. Kohtunik, kes üha rohkem vihastus, arvas, et ta peab samas toonis jätkama, lootes sellega kohtualust nii koledasti hirmutada, et see kaudselt pealtkuulajatessegi mõjuks ja neisse aukartust sisendaks. «Ah, teie raiskuläinud, alatu kelm, kes te olete, mõtlete veel mõnitama hakata Chätelet' kohtunikku, kelle kohus on Pariisis avalikku julgeolekut kaitsta, kelle ülesanne on järele uurida kuritegusid, seaduserikkumisi ja halbu elukombeid, valvata kõigi elukutsete üle ja
,,Niisugune tõbras! Võtad ulualla ja veab su viimaks sisse, purjus peaga veab sisse." Aga härra Maurus ei kirunud, vähemalt esiotsa mitte, sest tema oma pöörase kahtluse ja võimatute oletustega arvas esimesel silmapilgul tõesti, et Slopasev purjus isamaaluses purustas Goethe ja Schilleri. Härra Maurus kirus hiljem, kui teised naersid, sest siin esimese järgu asutises naerdi ikka, kui härra Maurus vihastus. Niisugune asutis oli see. Nüüd aga ütles härra Maurus võidurõõmsalt: ,,Oo, mina oma sõpru tunnen! Härra Maurus tunneb oma häid sõpru, sest tema on vana ja kaval. Las nüüd läheb ja räägib, las kaebab, kui tahab, et pole Puskini üles pandud. Minu käed on Goethe ja Schilleri tolmust puhtad." Härra Voitinski järgmisel õhtul oma sõbra seltsis pead parandades matsutas kaua suud, enne kui ütles naerdes: ,,Sigadus! Jumala eest sigadus, ütlen ma teile sõbramehe poolest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
