kiirgamisel). Huygens- valgus on lainete voog. (levimisel). Valgusel on dualistlik (kahene) iseloom. Geomeetriline optika Uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsija difratsiooni nähtusi. Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt. See on kogemuslik fakt (katseline tõestus on vari). V iseloomustab 3 põhilist suurust: 1. valgusvoog (fii) valgusenenrgia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Ühik on luumen (lm). Fii =L/t. 2. valgustugevus (I) valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas (ühik on steradiaan, tähis srad).Ühik on kandela, tähis cd). 3. valgustatus (E)- pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Ühik on luks (lx)- E=fii/S
kogu pedosfääri. Fotosüntees-on klorofülli sisaldavais taimeosades lühilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess, mille anorgaanilistes ühendites moodustub orgaaniline aine. Reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Fotosüntees on keemiliselt higamise vastand. Põlemine-on aine ja gaasi vahel toimuv eksotermiline reaktsioon, mis toimub tavaliselt õhus, kui põlev aine ühineb hapnikuga. Kiire põlemine-eraldub suur soojushulk ja valgusenergia hulk. N: küünal Aeglane põlemine-toimub madalal temperatuuril, ilma leegita. N: hingamine Rooma klubi-(1968 a.) teadlastest ja töösturitest visionääridest ühendus, kes hindab Maa tuleviku riske. Määratlesid globaalprobleeme. Agenda 21-(1992 a.) Rio de Janeiro tegevuskava, mis käsitleb säästva arengu põhimõtteid. Säästev areng-tänane majanduskasv ja heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt. 2. Iseloomusta Maa kui süsteem:
Optika on füüsika haru, mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. Tuntakse kolme põhilist seadust: 1. Valguse sirgjooneline levimine, 2. Valguse peegeldumisseadus, 3. Valguse murdumisseadus. Valgus levib valgusallikast ja langeb ümbritsevatele kehadele. Korpuskularatsiooniks nim. Valgus mille järgi on igas suunas levivate osakeste voog. Selle teooria rajas Newton. Teine teooria oli on Huygensi teooria, mille järgi on valgus lainete voog. Tegelikult on valgusel kahene ehk dualistlik joon. Geom. Optika uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsi ja difraktsiooni nähtusi. Valgusallikateks nim. Kehi, mis ise kiirgavad ümbritsevasse ruumi valgust. Valgusallikad on loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii) valgusenerg...
Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 38. Kuidas iseloomustab entroopia osakeste jaotumist süsteemis? Mida ühtlasemalt on osakesed süsteemis jaotunud, seda suurem on entroopia 39. Sõnasta termodünaamika II seadus entroopiast lähtuvalt. Suletud süsteemis saab sojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. 40. Millised soojuslikud protsessid saavad looduses toimuda iseeneslikult (3 liiki)? Energia kvaliteet kahaneb ( valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) süsteemi olekuparameetrid / p, V T ühtlustuvad, osakeste jaotus süsteemis ühtlustub ( ainete segunemine, korrapära kadumine)
Eluslooduse organiseeritus, teaduslik uurimismeetod. Organismide keemiline koostis - anorgaanika. 1. Mis on biomolekulid? (nimetused ja kus on tekkinud) Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida. 2. Milles avaldub elusorganismide ehituse organiseerituse keerukus? Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitme astmeline organiseeritus. See väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regula...
maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir on geomeetriline mõiste, millest ka kiirteoptika paralleeltermin geomeetriline optika. Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases (st homogeenses ja isotroopses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Murdumine: kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus peegeldub ja murdub, st muudab levimissuunda. Murdumisnurk, murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n.
Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest
1. ABIOOTILISED FAKTORID on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. ADAPTATSIOON on organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. AEROOBNE HINGAMINE ehk hapnikuhingamine on hingamine, mis saab toimuda hapnikuga. 4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8. BIOLOOGILINE LIIK on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil
Sahhariidide moodustamine. intensiivsem on 20-30 kraadi 2. Lipiidide ja aminohapete vahel. süntees. Toitainete hulk 3. Hapnik rakuhingamiseks. Vesi ja mineraalained 4. Toiduks. Toiduahela esimene Valgus tugevus, lüli. langemisnurk 5. Osoonikihi säilitamine. Süsihappegaas 6. Valgusenergia sidumine orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks Fotosüntees koosneb kahest faasist valgusstaadium ja pimedusstaadium. Valgustaadiumi jaoks on vaja valgust ning vett. Vee molekul lagundatakse ning hapnik läheb atmosfääri. Vesinik seotakse vesiniku kandjaga NADP ja moodustub NADPH2 ja seda kasutatakse pimedusstaadiumi reaktsioonides. Atmosfäärist võetakse CO2
1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond.
Eesmärgiks on organismi kasvamine, uuenemine, säilimine , paljunemine. Kõik organismid vajvad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest ( sahhariidid(suhkrud), lipiidid(rasvad) jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks(taimtoidulised) ja heterotroofideks(loomtoidulised). Autotroof Auttroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskekskonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Nad on taimed. Valgusenergia fotosünteesiajad (rohelised taimed). Nad toodavad fotosünteesi käigus glükoosi ja vabastavad athosfääri hapnikku. · Keemiline energia kemosüntessijad( väävlibakterid meerepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete ...) Heterotroof Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus sisalduva aine oksüdatsioonil. · Elutegevuseks vajalik engergia · Sünteesiprotsesside lähteaine saamine Eamus loomi on heterotroofid.
ja mullas. Rakkudes funktsioneerivad nii esmased katabolismirajad kui ka tsitraaditsükkel. Lõppproduktidena moodustuvad energiavaesed ühendid: CO 2 ja vesi. Bakterid on looduse C-ringes peamised C-ühendite lagundajad (ah, valgud, suhkrud, alkohol, nafta, metanool, taimekaitsevahendid), Fototroofid kasutavad valgusenergiat ATP sünteesil. Fotolitoautotroofid (taimed, tsüanobakterid, rohelised S-bakterid, purpursed S-bakterid. Taimed, vetikad, tsüaanobakterid: ATP-d sünteesivad valgusenergia arvel, CO 2 kasutavad C-allikana. Selle redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: ATP-d sünteesivad valgusenergia aevel, C-allikana kasutavad CO 2, mida redutseerivad H2S abil. Fotoorgano(hetero)troofid purpursed ja rohelised mitteväävlibakterid: ATP sünteesivad valgusenergia arvel, C-allikana saavad kasutada nii CO2 kui ka org.ühendeid. CO2 fikseerides kasutavad reduktiivjõu allikana enamasti org.aineid.
Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Käiguvahet tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). Interferentsi maksimumid (valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega dsin=2k /2=k Interferentsi miinumumid (valguse nõrgenemine) esinevad neis punktides, kus dsin=(2k+1)/2 =(k+1/2) Valguse interferentsi vaatlemine Valguse kustutamine valguse poolt mingis ruumipunktis ei tähenda valgusenergia muundumist teisteks energialiikideks ega energia jäävuse seaduse rikkumist. Difraktsiooni ja interferentsi jälgimise tingimused Laineid, mille kuju ei tohi aja jooksul muutuda nimetatakse koherentseteks laineteks ,mis interferentsi korral liituvad. Lainete mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. Valguslainet,mis aatomist väljub nimetatakse lainejadaks. Laser kiirgab koherentseid valguslaineid.
1J=1W*1s Saame võimsuse 1W, kui otstel pinge 1V ja teda läbib vool 1A N=A/t=IU=U2/R=I2R Ohmi seadus kogu voolluringi kohta Vooluallikas nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Vooluallikas toimivaid jõude nim nende mitteelektilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks Lõppkokkuvõttes paevad nad laegu liikuma läbi kogu vooluringi Kõrvaljõude põhjjustajad: 1) keemiline energia-alku 2) mehaaniline energia-vooluvahetus 3) valgusenergia päikesepatarei Epsilon=Ak/q Ak- kõrvaljõudude töö Sisuliselt o elekromootonjõud max pinge, mida atud vooluallikas suudab tekitada. S.t im seda mõnikord ka allikapingeks Def: elekromoroorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud sellleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivse ühiklaeng läbi kogu rigi samasse pukti tagasi Ak=Av+As I=epsilon/R+r Voolutugevus allikas on võrdeline elekrmotoorjõuga ja pöördvõrdelie ahela kogutakistusega
1. Seleta lahti järgmised metabolismitüübid: a) Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat b) Organotroof- Organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid (loomad ja seened) c) Litotroof- saab energiat anorgaanilistest ainetest. (litotroofsete protsesside käigus anorg ühendid oksüdeeritakse, vabanev energia kasutatakse ära hingamisprotsessides ja CO2 redutseerimisel). Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erineval...
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. hingamisahel- mitokondrites toimuv elektronide astmeline ülekandumine õhuhapnikule ning elektronide transpordil saadava energia arvel toimub ATP süntees. püroviinamarihape-glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape. püruvaat- sama, mis püroviinamarihape. fotosüntees-klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. klorofüll - taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat. Kuulub kloroplastide koostisesse. valgusstaadium - fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2(see 2 all :) ) moodustumine ja erladub O2 (2 all). Protsess
Testis(?) furtsellaaris(agarik) 14.FS olemus, käik.Võrrand, koht, faaside lühiiseloomustus. Võrrand: 6CO2 + 6H2O + päikesevalgus= C6H12O6 + 6O2 Toimub klorroplastides Valgus- ja pimedusstaadium O2 eraldub, vesinik usiduja NADPH viib H pimedusstaadiumi(kaasas lisa elektron) Pimedusstaadiumis ATP tekib selleks, et orgaanilist ainet ,,ehitada" , toodetakse glükoosi, tsükliline e. Calvini tsükkel(kasutatakse süsinikku) 15.FS tähtsus ( 5 põhjust, iseloomusta) 1) FS võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks 2) FS võimaldab toota süsinikdioksiidist suhkruid 3) FS-i käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku 4) FS-i käi käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks 5) Peale toidu saab fotosünteesivatek organismidelt paljusid muid materjale (puit, puuvill), mida inimesed eluks vajavad 6) FS kontrollib atmosfääri süsinikdioksiidi ja hapniku taset 16.Vabad radikaalid: olemus, teke, tähtsus organismidele.
St et mõlemad pooled saavad nö oma kasu kä Nahal ja sooles samuti. Veel taimtoiduliste seedeelundkonnas tselluloosi lagundajad. Ja patogeenid- ehk haigustekitajad- neid on bakterite üldhulgast väga vähe. 40. Milline erinevus on auto- ja heterotroofidel, too nende kohta näiteid? AUTOTROOFID sünteesivad ise eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainet On valgusenergia sünteesijad nt rohelised taimed. Ja keemilise energia kemosünteesijad. HETEROTROOFID saavad oma eluks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kõik seened, loom Enamused bakteritest ja proteistid. Liik on nt pruunkaru, rasvatihane ja võilill. 41. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon, milline on nende protsesside energeetiline väärtus (sisend/väljund), too näiteid organismides toimuvatest protsessidest.
Euroopa riikides / sh eestis ) valitud 50 hertsi ( ühe muutuse kestus ) , tähis T seega 20 miilisekundit . Vahelduvvoolu perioodilist muutumist iseloomustakse siinus-kõveraga ( sinusoidiga ) 2. Vooluahel , vooluring , elektriskeem Elektrivoolu kestvalt tarbimiseks tuleb koostada vooluahel . Lihtsasse vooliahelasse kuuluvad : vooluallikas , elektrienergia tarviti , lüliti ja ühendusjuhtmed . Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia või mõni muu energiaallik elektrivälja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on galaanielemendid , elementide patareid , akud , generaatorid , termoelemendid ja päikesepatareid . Neist igaüks tekitab elektrivoolu omal moel : - Patareides ja akudes e. Keemilistes vooluallikates muundub elektrienergiaaks ainete keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia (sageli nimetatakse seda energiat
) nt. tehiskautsuki tootmisel. (kautsuk materjal, millest toodetakse vihmamantleid ja vettpidavaid jalatseid) *Liitiumit on hakatud üha laialdasemalt kasutama akudes ja patareides liitiumpatareides mida leidub mobiiltelefonides, sülearvutites jm elektroonikaseadmetes. *Liitium kuulub mitmete kergete ja mehhaaniliselt tugevate, plastiliste sulamite hulka, mida rakendatakse näiteks lennukiehituses. * Kaaliumi, rubiidiumi ja tseesiumi kasutatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel. (Fotoelektroonilistes seadmetes.) 7) Leelismetallide tuntumad ühendid (nende valemid, keemilised ja rahvapärased (kui on) nimetused, leidumine looduses, omadused, kasutusalad): Na2O2 naatriumperoksiid Rahvapärane nimetus: pleegiti tekstiilitööstuses. * kollakasvalge, tahke aine * reageerib hästi CO2'ga, ühe saadusena eraldub O * kasutatakse õhu ümbertöötamisseadmetes (CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks) KO2 kaaliumhüperoskiid/kaaliumsuperoksiid
V: Heterotroofsed organismid saavad energiat orgaanilisest ainest ja kasutavad hapniku oksüdatsiooniprotsessidel. 6. Kuidas on fotosünteesi universaalsus? V: CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel ja ka heterotroofide hingamisel, samuti ka taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega taimed kasutavad seda CO2'te mida teised protsessid eraldavad. 7. Milles väljendub fotosünteesi universaalsus? V: Väljendub selles, et see on ainukene protsess, kui valgusenergia moondatakse keemiliste sidemete energiaks. Seega kõik ülejäänud protsessid kasutavad just fotosünteesi käigus muundatud energiat. 8. Mis tähtsus on osoonikihil ? V: Osoonikiht kaitseb Maad kosmilise ja ultraviolett kiirguse eest. Juhul kui osoonikiht hõreneb, siis kosmiline ja UV kiirgus muudavad valkude, RNA ja DNA struktuuri ja need ei saa täita enam iseloomulike ülesandeid.
suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis hoiab neid aatomielemente tuumas koos; tuumaenergiat saab vallandada tuumareaktoris looduslikult ebastabiilseid elemente lohutades PÄIKESEENERGIA- päikesekiirguses sisalduv soojus ja valgusenergia, TUULEENERGIA- liikuvate õhuosakeste ehk tuule kineetiline energia HÜDROENERGIA- ehk vee-energia, raskusjõul langeva (voolava) vee mehaaniline energia LOODETE ENERGIA- mehaaniline energia, mis tekib Kuu ja Päikese gravitatsiooni põhjustatud maailmamere taseme muutustest GEOTERMILINE ENERGIA- ehk maapõue energia, maa sees olevatest kuumades kivimites ja nendega kokku puutunud põhjavees salvestunud soojusenergia BIOMASSI ENERGIA- ehk bioenergia, taimede loomade ja mikroobide
Keemilise sideme moodustumine. Redoksreaktsioonid on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid. Redoksreaktsioonides elementide oksüdatsiooniaste (oa.) muutub. Oa. muutus on seotud elektronide üleminekuga ühtedelt osakestelt teistele. Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest oksüdeerija, teine redutseerija. Assimilatsiooniprotsessid organismis: 6CO2 + 12H2O -> C6H12O6 – 6H2O + 6O2 (kõige tähtsam assimilatsiooniprotsess). Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks; Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos). Ainus protsess, mille käigus muudetakse valgusenergia nn keemiliste sidemete energiaks, mida elusorganismid saavad raku tasemel kasutada. 2 funktsiooni: 1. valgusenergia neelamine ja selle muutumine keemiliseks energiaks; 2. süsiniku assimilatsioon ehk anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu. ATP:
mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? ©anmet.ptg 2007 5 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42
(osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Bakterid vajavad toitaineid ka selleks, et hankida biosünteesireaktsioonideks vajaminevat energiat. Täiendavalt kulutab bakter energiat ka liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. Energia salvestatakse rakus ATP-na. Bakterite toitumistüüpe iseloomustatakse põhiliselt selle järgi, mida nad kasutavad energia- ja süsinikuallikana. Energiaallikaks ATP-sünteesil võib olla päikeseenergia ehk valgusenergia või keemiline energia. Süsinikuallikaks võivad olla kas mitmesugused orgaanilised ained või CO2. Samuti on toitumistüüpide jaoks oluline energiat edasikandva elektroni päritolu: see saadakse kas anorgaanilisest ainest (nt veest) või orgaanilisest ainest. Maren Kadarik KP-32
Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. Joonis 1. Toiduahelas valgusenergia liikumine Energia kasutamise efektiivsus maailmamere erinevates osades: Maailmamere osa Kasutegur Toiduahela pikkus Avaookeanis 10 % 5-6 Rannikualad 15 % 3-4 Upwellingu alad 20 % 2-3 1 Joonis 2. Toofilised tasemed 1) Avaookeanis (6 toofilist taset)
võib antud tingimustes arvestamata jätta. 5. Sõnastada valguse sirgejoonelise levimise seadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 6. Selgitada valguskiirte sõltumatu levimise seaduspärasust. 7. Mida nim varjuks? Varjuks nim ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. 8. Täisvarju tekkimise joonis. 9. Poolvarju tekkimise joonis. 10. Mida nim valgusvooks? Tähis, ühik. Valgusvooks nim ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. [1lm] 11. Defineerida 1 luumen. 1 luumen on ühe valgustugevusega punktvalgusallika poolt ühe sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinna tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Mida nim valgustugevuseks? Tähis, ühik
Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas aines kui ka tühjuses. Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiirte mõiste. Valguskiired moodustavad valgusvihu. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Vlagusvihku, mis koosneb paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks
.? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8
üksikute hõredamalt paiknevate tülakoididega), strooma (kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond), luumen (tülakoidide siseruum). 114. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. Lähteained: süsihappegaas ja vesi Produktid: glükoos ja hapnik Reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanidel (tülakoidmembraanidel). Saab alguse klorofülli ergastamisest valgusenergia abil. Edasised reaktsioonid toimuvad ergastatud klorofülli energia arvel. Peamised protsessid: klorofülli ergastamine valguse toimel; fotooksüdatsioon ehk vee fotolüüs; elektronide energia salvestamine eletrontranspordiahelas ATP energiaks; prootonite liitmine vaheühendile (2NADP + 2H+ -> NADPH2) Lähteained vesi ja 2 NADP, produktid hapnik ja 2 NADPH'd, 3ATP'd. valgusstaadiumi lõpuks glükoosi veel valmis pole. 115
või muud energiat elektri-energiaks. Elektrienergia allikas tekitab oma klemmidel allikapinge. 8. Loetlege põhilised elektriahela aktiivosised. Aktiivosis on elektrienergia allikas, mis tekitab temaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. · Elektrikeemilised- galvaanielementides ja akumulaatorites keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks; · Fotoelektrilised- fotoelementides ja päikesepatareides valgusenergia muundub elektrienergiaks; · Termoelektrilised- termoelementides, termo- ja termoemis- sioongeneraatorites soojusenergia muun- dub elektrienergiaks; · Elektrimehaanilised- turbo- ja hüdrogeneraatorites aga samuti väikese võimsusega auto- ja jalgrattagene-raatorites mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 9. Milles seisneb erinevus galvaanielemendi ja aku vahel? Galvaanielemendid- ühekordselt kasutatavad, s.t
4. Fotosüntees Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkrumolekule ning selleks vajavad nad valgusenergiat, mille toimel klorofülli molekulid ergastuvad (Fotofüüsikaline faas-valguskvandi neeldumine). Kõik järgnevad reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvel. Fotosünteesi võib tinglikult jagada kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumis eristatakse fotosüsteeme, mis on valgusenergia muundamiseks vajalikud kogumikud. Vastavalt neis toimuvatele protsessidele eristatakse fotosüsteem I ja fotosüsteem II, mil on tähistus ajaloolise põhjusega, kuid töötavad vastupidiselt. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks – vee oksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil eraldub jääkproduktina hapnik, mis väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda.
või muud energiat elektri-energiaks. Elektrienergia allikas tekitab oma klemmidel allikapinge. 8. Loetlege põhilised elektriahela aktiivosised. Aktiivosis on elektrienergia allikas, mis tekitab temaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. · Elektrikeemilised- galvaanielementides ja akumulaatorites keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks; · Fotoelektrilised- fotoelementides ja päikesepatareides valgusenergia muundub elektrienergiaks; · Termoelektrilised- termoelementides, termo- ja termoemis- sioongeneraatorites soojusenergia muun- dub elektrienergiaks; · Elektrimehaanilised- turbo- ja hüdrogeneraatorites aga samuti väikese võimsusega auto- ja jalgrattagene-raatorites mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 9. Milles seisneb erinevus galvaanielemendi ja aku vahel? Galvaanielemendid- ühekordselt kasutatavad, s.t
· Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena, mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus
· Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena, mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus
See on samuti nähtamatu ning seda liigitatakse kahte rühma ohtlik ja väheohtlik. Ohtlik võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele mõjub surmavalt. Seetõttu kasutatakse seda haiglates mikroorganismide hävitamiseks. Maad katseb selle eest osoonikiht. Päevitami- sel tekkiv pruun pigment nahas kaitseb ultravalguse eest. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgusvihud: 1. Hajuv valgusvihk moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirest. 2. Paralleelne valgusvihk moodustub paralleelsetest valguskiirtest. 3. Koonduv valgusvihk moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest. Valgusel on energiat. Hajuvas valgusvihus olev ese saab seda vähem energiat (valgust), mida kaugemal ta valguallikast on. Koonduvas valgusvihus saab seda rohkem energiat, mida lähemal ta on valguskiirte lõikumiskohale
Esmalt räägime A-vitamiini rollist nägemisprotsessis ning selle parandamisest. A-vitamiinil mängib erilist rolli nägemisfunktsioonis tema fotokeemiline alus. Nägemisprotsessis osaleb A-vitamiini üks bioaktiivne ühend, milleks on retinaal. Retinaal on tähtis, sest ta on nägemispigmendi, milleks on rodopsiin, valgustneelav komponent. Teisisõnu on valgust vastuvõttev molekul. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulssiks. Rodopsiini tuleb pidevalt taastada, selleks on vaja retinaali. A-vitamiini defitsiidil rodopsiini taasteke aeglustub ja seepärast ilmneb hemeraloopia ehk nägemishäired hämaras ja pimedas, mida rahvakeeles kutsutakse ''kanapimeduseks''. Nägemisfunktsioonis annab ka oma panuse B3 vitamiin. Vitamiin A teised vormid retinool ja retineenhape aitavad kaasa reproduktiivsüsteemile ja kasvule ning diferentseerumisele, sest nad on retseptor-vahendatud steroidhormoonide sarnased
32Fotoperiodism on taime- ja loomorganismide füsioloogiline reaktsioon päeva ja öö pikkusele. - 33.Ontogenees- isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks 34.Rakkutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni 35.Fotosüntees(mõiste) klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess,mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks.Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos,ühtlasi eraldub O2 36.Organismide vahelised suhted(sümbioos,kommensalism,parasitism,kisklus,taim- ja loomtoidulie) Sümbioos on kooseluvorm ,mis on mõlemale osapoolele kasulik. Kommensalis on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kasulik teisele neutraalne Parasitism on kooseluvorm ,mis on ühele osapoolele kahjulik teisele kasulik(paeluss)
piimaproduktid.Karotenoidide allikad on: keedetud porgand, keedetud spinat, keedetud kõrvits, keedetud lehtkapsas, melon, aprikoosid jt. Bioloogilised funktsioonid Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid: Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks. Silma võrkkestale langenud valgus neeldub 11- cis-retinaalis ja fosfoisomeriseerib selle trans-retinaaliks. See põhjustab rodopsiini dissotsiatsiooni valk opsiiniks ja trans-retinaaliks. Kaasub reetina naatriumtasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja elektrisignaali (närviimpulsi) teke ning levik ajju. Rodopsiini tuleb pidevalt taastada. Trans-retinaal isomeeritakse 11-cis-retinaaliks, mille teke ja ühinemine opsiiniga rodopsiiniks toimub põhiliselt pimeduses
Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? Meditsiin: ravimid? arstid? kirurgid? ennetustöö??!!! Tervislikud eluviisid: toitumine füüsiline aktiivsus vaimne tervis laste kasvatamine Põllumajandus: mullaviljakus sordiaretus tõuaretus Toiduainetetehnoloogia Materjalidetehnoloogia Majandusteadused on ilma bioloogiata mõeldamatud (ressursside kasutamine) Kriminoloogia Sport Turism Energeetika (ressursid) Rahvastikuküsimuse lahendamine KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele. Inimestevahelised suhted: kodus kaasad, lapsed, ämmad töökaaslased alluvad, ülemused, k...
Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? Meditsiin: ravimid? arstid? kirurgid? ennetustöö??!!! Tervislikud eluviisid: toitumine füüsiline aktiivsus vaimne tervis laste kasvatamine Põllumajandus: mullaviljakus sordiaretus tõuaretus Toiduainetetehnoloogia Materjalidetehnoloogia Majandusteadused on ilma bioloogiata mõeldamatud (ressursside kasutamine) Kriminoloogia Sport Turism Energeetika (ressursid) Rahvastikuküsimuse lahendamine KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele. Inimestevahelised suhted: kodus – kaasad, lapsed, ämmad töökaaslased alluvad, ülemused, k...
Aeroobne hingamine hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess, kui ainete muundumisel laguneb ainult osa süsihappegaasi ja veeni, osa vaheprodukte kasutatakse lähteainetaks mitmesugustes sünteesiprotsessid. Akuutne toksilisus ägeda mürgituse puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. Autotroofne organism (isetoituv), mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) Biogeotsönoos teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja
44. oksüdeerimine 45. redutseerumine elektronide liitmine redoksreakts;sellele vastab elemendi o.a VÄHENEMINE 46. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) 47. redutseerumine 48. o. a näitab elementide oksüdeerumise astet ühendis 49. redoksreaktsioon keemiline reakts, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniaste muutus. 50. põlemine suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon. 51. kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist. 52. käärimine lihtsate ühendite(etanooli, CO2, äädikhappe) tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel. 53. lahus ühtlane segu, koosben lahustist ja lahustnud ainetest. 54. lahusti aine, mille lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 55
Millise tegevuse juures kulusid tehakse. Skeem 2 järgi. 4) Vahekord tootmise põhiprotsesside ja nende teenindamise vahel - põhikulud, kõik kulud, ilma milleta ei ole võimalik toodet valmistada, olulisemad materjal ja tööjõud ja lisakulud, tootmise teenindamisega seotud kulud, nt sisetransport, seadmete hooldus, materjalikulu nt seadmete hooldamiseks , nt reklaamikuludeks näidised, valgusenergia, tööjõukulud. Põhikulud+lisakulud=tootmiskulud 5) Kuluobjektide vahetu kuuluvuse järgi- otsesed, vahetu seos, mida saab otse arvestada kuluobjektile ja kaudsed kulud, need kõik mis toetavad tootmise tegevust, nt abistav personal. Kõik mis ei ole otsesed on kaudsed. Kaudsed kulud põhitegevuse ja organisatsioonikulud. Otsekulud+kaudkulud=kogukulud 6) Varude hindamisel osalemise järgi- tootekulud, nt komponendid, millest toode valmib,
Millised on optika põhiseadused? Kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sin/sin = n = v1/v2 Mida kujundab endast fotomeetria? Optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks? Laineid, mis on võrdse sagedusega ja ajas muutumatu faaside vahega lained. Millistel tingimustel on võimalik näha valguse interferentsi? Ainult koherentsete valguslainete korral. Mida nimetatakse kiirte käiguvaheks? Kahe naaberkiire teepikkuste erinevust. Kuidas saab seletada valguse difraktsiooni? Valguslaine paindumine tõkete taha (varju piirkonda). Jälgitav väikeste avade ja tokete korral.
Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 28. Mis on vooluallikas? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 29. Mis muutub elektriks akudes, patareides, termoelemendis, generaatoris, fotoelemendis? Akudes- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Patareides- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Termoelemendis- soojusallika siseenergia Generaatoris- mehaaniline energia Fotoelemendis- valgusenergia 30. Mis on vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, tarbija või lüliti. Elektrivool saab liikuda suletud vooluringis. Avatud vooluringis voolu ei ole. 31. Mis on skeem? Tingmärkidega joonistatud vooluringi nimetatakse skeemiks. 32. Skeemide joonistamine. 33. Mis on pinge? Definitsioonivalem. Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb elektriväli laengu ümberpaigutamisel ühest ruumipunktist teise.
glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP suntees. Protsessi kaigus oksuteeritakse glukoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks. Fotosüntees - klorofulli sisaldavates taimerakkudes (ka monedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste uhendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lahteaineteks on CO2 ja H2O ning loppproduktiks glukoos, uhtlasi eraldub O2. Valgusstaadium - fotosunteesi esimene etapp, mille kaigus ergastunud klorofulli energia arvel toimub ATP suntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nahtava valguse olemasolul. Calvini tsükkel fotosunteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille kaigus seotakse CO2
Lk 100-Aine-ja energiavahetus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6. Hingamisahela lõpp-produkt on O2 Väär Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli...
HO→H+e+O 1. vee fotolüüs →vee molekul lõhustatakse (sealt tekib energia, mis jääb ATP'ks) järgi jääb hapnik ja kaks vesinikku. Osa hapnikukasutab taim ise, ülejäänud läheb läbi õhulõhede atmosfääri. 2. NADP + e + H → NADPH (vesiniku sidumine) Vesinikud ja elektronid aitavad NADPH moodustamist. NADPH viib vesiniku edasi pimedusstaadiumisse. 3. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks ja eraldub hapnik. Reaktsiooni tulemusena saadakse ATP ja NADPH molekule, mis on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas 1. süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu sisenenud CO 2. vesinikuallikas on NADPH 3. energiaallikaks on vaja ATP molekule CO + NADPH → C H O+ H O + NADP Fotosünteesi tähtsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
