(Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste?) 3. Piiskop Stubbsi probleem. 4. Jane Austeni mõrva probleem (usutakse erinevaid asju). 5. Pragmatismi tõeteooria C.S. Pierce. W. James. F.C.S. Schiller. J. Dewey. Pragmatistide (kr pragma “tegu, tegutsemine”) tõekontseptsioonid. Tõesed on sellised uskumused... mis “töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kriitikat: 1. “Töötama” kahemõttelisus (A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat või siis 2) mingi uskumus varustab meid energiaga.) 2. Kasulik väärus/kasutu tõde (Võib olla
puuduta lähtudes vad: kultuurit õendusa avadest. bi, tervist haigust ning uskumus i ja väärtush innangui d. Väidab, et eri kultuurid est pärits inimese d oskavad ise rääkida ja otsustad
Väikelastele, eakatele ja immuunpuudulikkusega inimestele võib haigus olla eluohtlik Huvitavad faktid Inglisekeelne sõna “Virus” tuleneb ladina keelsest sõnast, mis tähendab kleepuvat vedelikku või mürki Esimest gripi moodi viirust kirjeldas Hippokrates 412. aastal eKr Influentsa viirus võib esemel/pinnasel elus püsida 2-8 tundi Ainuüksi USA’s satub tavalise gripi tõttu haiglasse 200000 inimest aastas Influentsa mutateerub iga aastaga Vanasti oli uskumus, et grippi saab ravida alkoholiga Kasutatud materjalid Wikipedia: Influenza. [WWW] https://en.wikipedia.org/wiki/Influenza Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia: Gripiviirused. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Gripiviirused Virology Blog: Ten cool facts about viruses. [WWW] http://www.virology.ws/2009/10/19/ten-cool-facts-about-viruses/ Good Housekeeping: 11 interesting facts about influenza. [WWW] http://www.goodhousekeeping.com/health/a25049/facts-about-flu/ Täname kuulamast!
Jutustus varauusajast Varauusajal oli kaks põllumajandus viisi. Ekstensiivne põllumajandus, mis kujutas endast maaharimisviisi, mis nõudis palju põllumaad ja inimtööjõudu. Sellises majanduses ei kasutatud väetisi ega masinaid. Terve põllu pidid inimesed ise üles harima. Teine põllumajandus viis oli intensiivne põllumajandus. See majandus oli juba palju lihtsam, sest seal kasutati masinaid ja väetisi. Seega oli see palju kergem viis põllu harimiseks. Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust. See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need kolm seisust olid: vaim...
Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu
tegu. Rahulolu sõltub väga suurel määral kahest tegurist: Tugevad lähisuhted armastatu, lapsed, sõbrad, sugulased. Eneseteostus võimalus oma andeid loovalt rakendada. Tavaliselt tähendab see tööd, mis vastab võimetele ja huvidele. Eluga rahulolu mõjutavad vähemal määral veel mitmed tegurid: vabadus, võimalus ühiskonnas osaleda, hea ja tugev tervis, ühised väärtused ja muu taoline. Igal ideoloogial on oma uskumus sellest, millist teed mööda on vaja minna, et õnn meie õuele tuleks. Need uskumused on müütilised ja peavadki olema, sest inimese maailmavaadet juhib usk, mitte ratsionaalne kaalutlus. Kuid nüüdseks on ka teadlased õnne sügavuti uurinud ja metoodiliselt tõestanud, et ei raha ümberjagamine ega ka raha kogumine ei too õnne. Ühesõnaga igaühe jaoks on õnn individuaalne nähtus. Mina arvan, et õnn on see milleks me seda peame. Tunneme ennast vahel õnnelikuna see ongi meie õnn
Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mida usuti olevat rohkem või vähem kõigis elavates olendites ja ka mõnedes elututes objektides. Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on minestanud lahkub hing ajutiselt kehast, kui hing enam tagasi ei tule siis inimene sureb. Hingedeaeg Aeg mihkli- ja mardipäeva vahel mil usuti, et surnute hinged tulevad kojukäima. Animism uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. Tõnn Koduhaldjas Viljandi ja Pärnumaal. Peko Setude koduhaldjas, kellest tehti kujusid, mida hoiti aidas. Tarapita Eestlaste jumal, peetud ka Läti Henriku valetõlgenduseks Eestlaste sõjahüüust "Taara avita". Uku arvatavasti vanem kui Tarapita, peajumal. Ennustamine maagiline toiming, mille käigus püüti ette näha saatust ja seda mõjutada
otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Saientsim Püsiv õpetusviis ehk dogma: olemuselt on saientism teadus, mis on ainuke viis lähenemaks tõele. Saientism on uskumus, et teadusel ei ole piire. Õigel ajal kõik inimeste probleemid ja nende püüdlused lahendadakse ainult teaduse abil. Seda kutsutakse ka ,,Progressi müüdiks" (Myth og progress).
MAA JA TAEVAS 1 Sisukord Maa...............................................lk3 · Maa liikumine...........................lk4 · Planeedid tähistaevas................lk5 · Päikesevarjutus........................lk6 · Kuuvarjutus..............................lk7 · Astronoomia.............................lk8 · Astronoomiline tehnika...............lk9 · Kosmos...................................lk10 · Observatooriumid......................lk11 · Taevakaardid ja kataloogid..........lk12 · Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega Taevas · Maad katab kuplikujuline taevavõlv, päeval sinine või hall, öösel must ja tähtedega kaetud. · Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lu...
McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Kass on katusel on tõene tõepoolest siis, kui mõni kass on katusel. Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega
Esiteks,kõik naised peaksid kandma parandzaat. Eestlased on väga nn. free love rahvas,eestlased ootavad suve,et vaadata kui ilusad nendel naised on, naised riietuvad nii nagu nendele meeldib. Islami seadustega ei saa nad väljendada enda isikut. Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist
elupaigaks oli Olümpuse mägi. Kreeka tähtsaim jumal oli Zeuz taeva-, tormi- ja äikesejumal, Egiptusel aga päikesejumal Ra. Kui tekkis uus riik, sai tõeliseks peajumalaks Amon-Ra, kelle tähtsaim pühamu oli Kornaki tempel. Egiptlaste jumalatel puudus üldkehtiv süsteem, mitme jumala tunnused kattusid suurel määral. Egiptlaste meelest võisid jumalad olla kõikjal, olgu taevas või maa peal. Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja väljaarendatud uskumus, et inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma. See aga oli võimalik ainul siis, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise (surnukeha mumifitseerimine). Matusetseremoonia algas surnu väljakandmisega ja palsameerimismajja toimetamisega. Kui muumia sai valmis, asetati ta sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Tuntumad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hauakambrites olid maagilise tähendusega tekstid, mis puudutasid vaarao
Kuidas saada õnnelikuks - see on küsimus, mida esitatakse tihtipeale iseendale, lootes saada kuskilt retsepti, mida teha, et õnnetuste jada lõppeks ja õnnelikuks saada. Sellepärast on ka paljud teadlased hakanud antud valdkonda lähemalt uurima. Tulemused milleni jõutud on, et nii võibki olla, et inimesed jagunevad kaheks: need, kes on sündinud õnnelikud ja need, kes on sündinud õnnetud inimesed. Aga millest see tuleb? Selle taga võib peituda uskumus, et üks inimene ei oma enda üle sellist kontrolli, et muuta end õnnelikumaks. Pigem arvatakse, et inimese elu sõltub ainult välistest teguritest, teistest inimestest ja sündmustest, kas ollakse õnnelik või mitte. Näiteks usutakse, et inimese elu määrab oluliselt see, kas ta on sündinud niinimetatud õnnesärgis või õnnelikus perekonnas või lihtsalt mingil muul viisil õnnelikus kohas. Ja ka vastupidi - usutakse, et
Mis on elu mõte Maailmas on meeletult palju inimesi, kes on erineva elu mõttega ja religiooniga, mis määrab paljugi, kuidas oma elu elada. Inimesed usuvad erinevaid asju ja seepärast tegutsevadki väga erinevalt. Minu uskumus ellu on väga lihtne. Ma tean, et elus tuleb kogu aeg pingutada ja vaeva näha, mis siis, et see lõppeb nagunii surmaga. Kõiki oma lähedasi tuleb hoida ja nende eest hoolt kanda, sest kunagi ei tea millal neid enam pole. Elu mõte on igalühel täpselt selline, milliseks ta on selle loonud. Elu on täpselt nii raske või lihte, kuidas sa ome elu mõtestad. Kuigi elu tuleb elada nii, et sa ei kahetseks mitte midagi ja annad endast kõik, et see oleks täisväärtuslik
terrviseprobleeme võrreldes teistega (minu omad vs teiste omad) ja need teised on samasugused (vanus, sugu jm). Kas Sinul oleks suurem/võrdne/väikesm võimalus saada sama haigus, mis teistel. Nt allergia. Enamiku arvates oli neil väiksem võimalus neid terviseprobleeme saada. Neli kognitiivset faktorit, mis võiksid ebarealistlikku optimismi kirjeldada: · Puudub isiklik kogemus või on see vähene/ebapiisav. Nt kui ei ole ise põdenud. · Uskumus, et probleem on ennetatav individuaalse tegevusega. · Uskumus, et kui probleem ei ole veel ilmnenud, siis ei ilmne see ka tulevikus. Nt suitsetan, aga ei ole mingit probleemi olnud, siis ei tule ka. · Uskumus, et probleemi esimeminine on harv või ebatõenäoline. Nt allakukkunud lennuk. Seega ei ole isikliku riski tajumine ratsionaalne protsess. Ei hinda adekvaatselt. W arvates ignoreeritakse riske tasakaalustamise teel. Nt suitsetan palju, aga ei joo ja toitun korralikult
aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus - võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28. Koherentsiteooria ehk tõe kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 29. Tunnetus protsess, mille tulemuseks on teadmised. 30. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks. 31. Aprioorne teadmine - teadmine, mis ei pärine lõppkokkuvõttes kogemusest, vaid mõistusest enesest või konventsioonidest 32. Empiiriline teadmine - teadmine, mis pärineb kogemusest 33. Aprioorne teadmine 1) oletatavalt mõistuspärane 2) konventsionaalne (ld conventio 'kokkulepe') 34. Kergemini kontrollitavad ja kummutatavad teadmise on teaduslikud teadmised, kuna
oskusteadmist) saab teise liiki teadmisesse (nt et-teadmisse) "ümber tõlkida"? Tutvusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine (ehk et-teadmine, väitev teadmine). Pakuks, et see ,,tõlkimine" oleks igat pidi asjade ette kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise Kuidas defineerida et-teadmist? Kus teadmine või mitteteadmine ei sõltu otseselt läbitud kogemustest või tegevustest. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmine on õigustatud tõene uskumus Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse uskumise ja õigustatuse tingimust. lisaks sellele, et miski on päriselt tõde, pean ma selle teadmiseks ka seda uskuma ja see uskumus peab tulema usaldusväärselt aluselt. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. Kas kõik 3 tingimust peavad alati olema täidetud? (kui tõde ja õigustatus on väga tugevalt täidetud, pole uskuda vaja et teada?) Mõnel juhul ka õigustatuse puudumine (instinktlik teadmine)
usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Teist sorti inimesed, kes ei ole nii sügavalt usklikud ei võta seda asja nii tõsiselt ja nende elustiili usk ei muuda. Mina usun endasse, ma olen seadnud endale eesmärgid, mida ma tulevikus saavutada tahan ja usun, et ma need ka lõpuks saavutan. Uskumine, et ma võin sinna jõuda kuhu oma eesmärgid seadnud, innustab mind kõike selleks tegema, et ma saavutaks oma püstitatud eesmärgid. Minu puhul on selleks uskumus, et ma tahan jõuda tippjalgpalli. Ma ise usun sellesse, et ma suudan sinna jõuda ja tänu sellele ma annan endast igas trennis maksimumi ja pingutan täiesti jõust. Ma usun mingil määral ka saatusesse. Mingid asjad, mis peavad juhtuma, on minu elus juba ette määratud. Kuid siiski ma arvan, et oma saatust võib muuta elu jooksul enda käitumise ja tegudega: suurema osa oma elukäigust otsustab ikkagi inimene ise oma valikutega, mis ta oma elu jooksul teeb. Ma ei usu aga jumalasse
Prantslased on rahavas, kes töötavad 35 tundi nädalas ja võtavad seitse nädalat (palgaga) puhkust igal aastal, kuid nende majandus on ikkagi suuruselt neljas maailmas. Nende majandus on nii võimas, et vahetatakse iga kolme aasta tagant autosi. Kasutatud autol puudub nende jaoks väärtus. Hoolimata sellest, et prantslased viimasel ütlevad, et riik pole see, mis kunagi, meeldib neile kui riik sekub nende ellu, Neil on uskumus, et riik ongi Prantsusmaa. Oma kultuurile on nad täielikult truud. Iga prantslane usub siiralt, et kultuuriajastus on Prantsusmaa alati olnud maailmas eestvedajaks. Prantslased on vägagi meelelised inimesed. Nende mõtlemist ja käitumist võib nimetada paindumatuks. Nad ignoreerivad kogu probleemi- mitte niivõrd oodates, et see kuskile kaob, vaid lootes, et sel pole tähtsust! Suhtluse poolest on nad multiaktivistid. Tihti tänaval kohtudes emmatakse ning jagatakse põsesuudlusi
Ka eestlaste välimuse ja vaimulaadi kohta on Baeril oma tähelepanekud .nägu on neil loid ,ilma märkimisväärsete näojoonteta,väljendab enamasti nürimeelset tuimust.Põhilised iseloomujooned on aga laiskus,alandlikkus vägevamate ees ja julmus ning metsikus alamate vastu. Ka eestlaste eluviisi kohta on tal mitmeid tähelepanekuid.Kui vili pekstud,teeb eestlane endale head äraolemist.Mustuselembus on neile iseloomulik,kui siiski mingi uskumus kohustab neid lõikustöödel puhtalt riides olema.Eriti imestab Baer selle üle,et peale saunas vihtlemist sööstavad eestlased õue ,kus nad lumes püherdavad.Paljud saksa arstid arvasid ,et see rohkem inimelusid nõuab,kui haigused kokku.Hiljem hindab Baer saunas vihtlemist kui head vereringe elustajat. Haiguste põhjustest arvavad eestlased esikohal olevaiks jumala karistust ja mõne nõia kätetööd.Haiguse prognoosi tuletavad nad söögiisust.Selle rahva hulgas leidub tihti selliseid
a. Paleoliitikumile järgnes keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 12 000-5000 e.m.a.) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (u.7000- 3000 e.m.a.) Neoliitikumi perioodil muutus täiesti inimeste elukorraldus. Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades. Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika. - Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta. Aega u. 3000- 500 e.m.a. nimetatakse pronksiajaks kui tasapisi õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama
Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi. Augustinuse mõjuka mõttetöö kohta on arvatud, et kogu edasine lääne filosoofia valgustusajastuni välja kujutas endast suuremal või vähemal määral püüdlusi Augustinusele vastu vaielda ja leida alternatiivseid, vähem pessimistlikke mõtlemisviise. Valgustusega sai tema ideede mõju suures osas otsa, kui uskumus pattu lagenud ja sellest pääsemislootuseta inimkonnast lõplikult ja teravalt maha kanti. Augustinuse tuntuimad ideed on ajaloo lineaarne, algust ja lõppu eeldav jumala plaanina käsitlemine ning pessimism inimsoo lunastuse võimalikkuse osas, ning riigi rolli seletamine pattu langenud inimkonna ohjamisel ja transformeerimisel. ,,Jumala riik" sisaldab Augustinuse mõtteid sõja, ühiskonna, riigi-kiriku vahekorra, inimloomuse ja riigi sellele vastava olemuse kohta.
tänapäevased multifilmid kujutavad vägivalda ja kuritegusid. Meie käitumist mõjutab meid ümbritsev, seega mõjub nähtud vägivald ja kurjus negatiivselt. Mõnel juhul võib see isegi inimese tavalisest vägivaldsemaks muuta. Kuriteod on kahjuks tavapärane elu nähtus, kuid võib jääda lootma, et kuritöö saab oma teenitud karistuse. Kuritegu ja karistus on omavahel seotud ning seetõttu on inimestel kujunenud erinevad arusaamad karistusest. Laialt on levinud uskumus, et kõik tuleb kunagi ringiga tagasi karma tasub alati oma võlad. Karmat peetakse õiglaseks ja neutraalseks, ta tagastab nii tehtud heateo kui kuritöö. Näiteks võib röövlit tabada mõni õnnetus või suure südamega heategevuseks annetaja lotoga võita. Tähtis pole mitte teo olemus, vaid põhimõte, et kõik tehtu jõuab kunagi mingis muus vormis tagasi, kas siis karistuse või kiitusena. Karistus ei pruugi alati kuriteole järgneda
Vältimaks puudusi ja vigu lapse välimuses ja iseloomus, olid naisel keelatud mitmed toimingud. Pärimus keelas rangelt ehmatamise, vihastamise, tülitsemise, aga ka naermise. Karmilt olid keelatud kõik tegevused, mis võisid põhjustada venitamist või põrutamist. Osades keeldudes oli tegu analoogiamaagiaga. Näiteks pesu pestes ei tohtinud naine põlle märjaks teha, muidu hakkab laps alla tegema. Kõige üldisem, osalt tänase päevani kehtiv uskumus oli, et kui lapseootel naine tulekahju nähes ennast käega puudutab, siis tekib lapsel sinna kohta tulekahjumärk. Kehtis kindel seisukoht, et kui lapsel oli midagi viga, siis oli ema millegi vastu eksinud. Lapse sünd Tähtsaks peeti sündimise päeva ja aega. Esmaspäev, kolmapäev ja reede olid eestlastele õnnetud päevad, millal ei alustatud ühtegi tööd. Õnnetud olid need ka elu alustamiseks. Pühapäeval sündinu oli eriti õnnelik ja seda usutakse tänase päevani
[1703]hetkele ei tarvitse järgneda muud midagi. Epistemoloogiliselt olete stabiilses tasakaalus. Teisalt esitab aga pragmatism oma tavalise küsimuse. "Kui eeldame, et mingi idee või uskumus on tõsi," kõlab see, "siis milliseid konkreetseid erinevusi põhjustab selle tõsiolek ükskõik kelle tegelikus elus? Kuidas see tõde realiseeritakse? Millised kogemused oleksid erinevad neist, mida saadaks siis, kui see uskumus oleks väär? Lühidalt, mis on tõe praktiline väärtus kogemuslikus väljendusviisis?" Hetkel, mil pragmatism selle küsimuse esitab, koidab ka vastus: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. Selles seisnebki praktiline vahe, mille tõeste ideede omamine meie jaoks tekitab; see ongi seetõttu tõe tähendus, sest see on kõik, millena tõde teada on. 3
tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda 8. Kriitika pragtismi tõekonseptsioonile: Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. Inimestel on erinevad maailmavaated ja uskumused ning ühele võib olla õigustatud, teisele mitte 9. Deflatsionism: ehk vaated, mida iseloomustab uskumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. „Tõel“ ei ole sügavat tähendust. Tõde pole olemas. Eelmised teooriad leiavad jällegi et tõde on sügav ja tähtis ja kindlasti olemas. 10. Tõefraasi üldistav, peformatiivne ja ekspressiivne funktsioon: Üldistav: tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele; fraasi vaja kui pole atud lauset. Kinnitamine ja nõustumine: kasutades fraasi „on tõene“ sooritame kinnitamise/nõustumise teo
Samuti oli igal perel oma Tõnn, kes saadi päranduseks või valmistati ise ja keda peeti salajases kohas. Jumalaga seotud uskumused: Usuti, et Tõnni- vakk ei hävine kunagi ja nii pidid kõik järgnevad põlved sinna ohvriande viima. Hilisemal ajal tekkis rahva seas uskumus, et kui Tõnnile kinkida kolm tilka verd, siis hakkab ta elama. Jumalaga seotud tähtpäevad: 7. detsember on tõnnipäev, mil austatakse viljakusjumalat Tõnni ja sel päeval lõppeb hingedeaeg. Jumalaga seotud rahvajutte: Piiru pilbastest tehtud korv ja küünal pandud sisse, siis see olnud Tõnni korv. Ahju ees laudil riiulil
luulude puhul antakse. Uuringud näitavad, et jälitusluuluga inimestest on 25% püüdnud end kaitsta. See tõestus annab kinnitust väitele, et kasutatakse kaitsekäitumisi. Jälitusluulule järeleandmist seostatakse luuluga seotud hirmu või ärevusega. Jälitusluuludega käivad jällegi teistest luuludest enam kaasas negatiivne afekt ja kalduvus tegutseda. Jälitusluulu, afekti ja tegutsemise vahel on järelikult järgmised seosed: halba kartev uskumus tekitab ohutunde, mis toob endaga kaasa ärevuse, mis omakorda sunnib inimese tegutsema, et püüda ohtu vähendada. Kokkuvõttes võib öelda, et ei ole ühest vastust, kas jälitusluuluga inimesed kasutavad või ei kasuta kaitsekäitumisi. Et asjasse selgust tuua, korraldati uurimus, mis viidi läbi intervjuude vormis. Uurimuses osales 25 inimest. TULEMUSED Kaitsekäitumiste olemasolu Kõik osalejad mainisid vähemalt ühe kaitsekäitumise kasutamist viimase kuu aja jooksul.
a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetatakse vaikivateks teadmisteks- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb oskustes, vilumustes ja mida ei saa omandada vaid raamtutest (oskus mängida mingit pilli). 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Miks põhjendatud? - sest pime usk ei saa olla teadmiseks. Põhjenduseks sobivad valemid, teoreemid, reeglid, faktid jms. Miks tõene? sest ei saa olla teadmist, mis on vale. Mõiste teadmine seostub mõistega tõde. Miks uskumus? Kui keegi väidab, et ta midagi teab, siis peab ta seda ka uskuma. Kui inimene ei usu teadmist, siis on ta vaid infokandja. K.Popper väitis, et teadmised võivad esineda ka ilma nendeta , kes teavad, sest tema
kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1. teadmine kui tuttav olek (isiklik kogemus) 2. teadmine, kui oskus midagi teha 3. teadmine, kui teatud informatsiooni omamine ->võivad olla ka uskumuse liik ( kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused ei ole teadmised) ->saab olla ainult tõene ->peab olema alati põhejendatud Traditsiooniline definitsioon teadmisele Teadmine, kui põhjendatud tõene uskumus. 1. On teatud uskumuste liik, kõik teadmised on uskumused, kuid kõik uskumused pole teadmised. NB! Ei ole alati seotud religiooniga. 2. Teadmine saab olla ainult tõene, ei ole teadmist, mis on väär. 3. Teadmine peab olema alati põhjendatud. Pime usk ei saa olla teadmine. Kas teadmised saavad eksisteerida väljaspool inimest? Jah. Teaduslik teadmine ja argiteadmine -> Argiteadmine on tähelepanek, mis võib kehtida, aga ei pruugi.
Millise jälje jättis muinasaeg Eesti ajalukku? Muinasaeg on aeg Eesti ajaloos, mis algab esimeste inimeste saabumisest Eesti alale. Muinasaeg oli VIII aasta tuhandel eKr. kuni 13 sajandini pKr. Muinasaeg jagunes 3 perioodiks: Kiviajaks, Pronksiajaks ja Rauaajaks. Muinasajast saame teada erinevatest allikatest näiteks: asulakohtadest, ohverdamispaikadest, arheoloogidelt, rahavaluulest ja kroonikatest. Muinasaja peamisteks tegevusaladesks oli küttimine, kalandus, korilus, maaharimine, ning muinasaja lõpul ka kaubavahetus. Muinasajal hakkasid tekkima kihelkonnad, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. Kihelkondi oli 45. Hiljem liitusid kihelkonnad suuremateks maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad ja vallad. ...
Mille poolest ja miks erines aadli väärtus koodeks tänapäeva moraaliväärtused ? Sissejuhatus : Aadli väärtused ja tänapäeva moraalikoodeks erinevad päris mitme erineva seisukoha poolest. Ometi on mõned väärtused säilinud ka tänapäevini. Miks ja mille poolest erines aadli väärtuse koodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Vanasti aadli aegadel hinnati kui inimene oli truu, julgus, ausus, vaprus, sõnapidavus ja kalantsus. Tänapäeval ei loe enam väga kui vapper on inimene, vaid hinnatakse rohkem lahkust. Ometi on paljud hinnatud iseloomu jooned säilinud. Näiteks on tänapäeval ausus samapalju hinnatud kui vanasti. Ka truudus on tähtis , aga sellest ei pruugi enam su elu sõltuda. Tähtsamad iseloomujooned on jäänud samaks, muutus on toimunud pigem sellest suhtes , et vanast olid tähtsamad õilisus ja truudus. Füüsilisse töösse suhtutakse tänapäeval halvasti, see on vähemharimatude töö, nende kes ei suuda raha teenida teenindus sektoris juhtidena ...
moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte
Võib küll, kui keegi väitest aru ei saa, siis võib see olla kas tõene või mitte, aga tõestada seda ka ei oska. 4. Kuidas teeksid kindlaks, kas järgmised väited on tõesed või väärad? Millisest tõeteooriast sellisel juhul lähtud? · See sai olla vaid unenägu, et ma kohtusin C.R. Jakobsoniga Kuna ma tean, et C.R.Jakobson ei ela enam, siis see on tõene väide. Tõe korrespondentsiteooria. · Julge pealehakkamine on pool võitu Uskumus on tõene siis, kui ta viib heade tulemusteni. Pool võitu on hea tulemus. Pragmatismi tõeteooria. · (8² + 5): 3 = 23 Arvutan tehte vastuse ja saan 23. Kuna ma olen kindel, et oskan neid tehteid sooritada ja nad vastavad tõele, siis on väide tõene. Tõe koherentsiteooria. · Kõik daamid on viisakad. Tuleks kontrollida kõiki daame, nii elavaid kui surnuid, see aga on võimatu
aastasadu, kuid ühest vastust pole veel leitud. Ometigi on just armastus inimese elus väga tähtsaks osaks see paneb meid naerma, nutma, vihastama, igatsust tundma ja sõdu pidama. Arm on kultuuris üks läbivamaid teemasid. Puskini raamatut ,,Jevgeni Onegin", võib ka pidada armastusjutuks, kus räägitakse kahe noore inimese käänulisest teest oma elu armastuse juurde. Teoses kohtuvad erinevad arusaamad armust, ühelt poolt naiivne ja lembeline uskumus tõelisest armastusest, teiselt poolt isalik, varjatud kiindumus. Kuidas armastasid Tatjana ja Jevgeni? Jevgeni Onegin, noor Vene aristokraat, kelle elu on möödunud Peterburi suurejoonelistel ballidel, on harjunud pinnapealse armastusega. Maale kolides kohtab mees Tatjanat, kes temasse armub. Onegin keeldub neiut armastamast, sest arvab, et tütarlaps ei vääri temasugust truudusetut linnavurlet. Siinkohal arvan, et
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Avatus uuele kogemusele oli seotud tervislikumate toitumisharjumustega. Erinevad uurimused on seostanud kohusetunnet positiivse tervisekäitumisega. Neurootilisust negatiivse tervisekäitumisega. * kontrollikese. Ehk tajutud kontroll. Teoreetik on Rotter. Selle puhul on tervisega seotud uurimist edasi teinud Wallston, Wallston & de Vellis (1978). Nad lõid sellise jaotuse: 1) internaalne tugev uskumine, et inimene ise kontrollib oma tervisega seonduvat 2) eksternaalne tugev uskumus, et välised jõud mõjutavad enam tervisega seonduvat kui isik ise 3) tajutud/võimukad teised inimese usk, et teised kontrollivad tema teised, siin mõeldakse nende all meditsiinitöötajaid. * Sotsiaalne mõju sotsiaalsed normid, keskkond, hoiakud * isiklikud eesmärgid (motivatsioon, erinevad kognitiivsed faktorid) * demograafilised faktorid (vanus jne), * tajutud riskiga seotud käitumine. Weinstein (1987) räägib sellega seonduvalt põhjendamatust optimismist
hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'. Ilmselt on otstarbekas lähtuda UT-i Hb 11,1 definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). Vt ka ebausk, religioon, uskumus, usund, üleloomulik. (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos `sõna, jutt') (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomisme, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt. Uku Masing on defineerinud: m on primitiivse
Jumal võib avalduda mehe või naise kujul või üldse mitte võtta inimese kuju ning seetõttu võib kummardada kas vormitut või vormiga jumalat, ta võib avalduda ikoonides ja kujudes. Mõnikord moodustavad jumalad kolmainsuse ehk Trimurti: Brahma (looja), Visnu (säilitaja) ja Siva (hävitaja). (pilt 1) Karma Õpetuse põhiline punkt on õpetus hingede rändamisest ehk reinkarnatsioonist. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste. See on uskumus, et inimese teod määravad tema ühiskondliku seisundi selles elus ja uuesti sündimise järgmisse ellu. Igal teol on oma tagajärg. Head teod põhjustavad hea karma, mis toob õnne selles elus ja hea ümbersünni; halvad teod põhjustavad halva karma: võidakse sündida inimesena, kes on ühiskondlikus hierarhias madalamal positsioonil, või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes põrgus. Hindude jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist.
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja kasutama oli hakatud ka metalli. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus ja kujunesid välja erinevad majanduslikud klassid . Enamus tsivilisatsioonides tunti kirja ja sellega kaasnes ka kõrgkultuuri areng. 3000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esimesed tsivilisatsioonid. Millised on vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused? Vanimad tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja Niiluse ääres ning Mesopitaamia Eufrati ning Tigrise alamjooksul.Üleujutuste tõttu oli Niiluse ümber viljakas muld. Kuna Egiptuses vihma ei sadanud oligi põlluharimine võimaliki tänu Niilusele. Eufrat ja Tigris ei ujutanud üle ja selletõttu olid Mesopotaamias põlluharimisega lood kehvemad . Vihma sadas seal vähe ja põlluhari...
Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus. Animism on uskumus, et eluta asjadel ja loodusnähtustel on hing. Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Sellepärast ei tohtinud neid elukaid tappa.
ülesehitust ja eneseteadvust. u 3000 a e.Kr (Lõunaja Põhja Egiptuse ühendamine) kuni 30 e.Kr Rooma riik alistab Egiptuse. Jaguneb: Vana keskja uusaeg. Dünastiate järgi. Alam egiptus ja ülem egiptus. Egiptuse traditsioonid olid tugevad ja kunst säilis kaua. Vanaegiptuse religioon oli polüteistlik, see tähendas, et siin usuti ja austati paljusid jumalaid. Neid kujutati kunstis. Kunsti mõjutas uskumus. Palsameerimine usuline rituaal, selleks, et laibad säiliks 6.EGIPTUSE KUNST EHNATONI AJAL Ehnaton elas 14. saj eKr. Tema nimi oli algul Amenhotep IV. Tõi usuellu monoteismi usuti 1 jumalat kummardati Aton'it. Vaaraod kujutati realistlikult, teistega rohkem võrdselt. Ehnaton ja Nofretete olid abikaasad ja Tutanhamon oli nende poeg (või väimees). Sellest ajast saadi aimu avastades Tutanhamoni hauakambri 1922
Elu on kohustus Elu tekkimine on üks paratamatumaid sündmusi. Kui elu on miski, mille teke on vätimatu, siis on justkui inimese kohustus elada. Veelgi paratamatum sündmus on surm, selle sündmusega on inimese kohustus lõppenud. Kuivõrd on elu kandmine tegelikkuses kohustus, on subjektiivne. Inimese sünd on elu algus, mille käigus organism omastab elu tunnused. Elu tunnusteks on rakuline ehitus, energiavahetus, kohanemine ja areng. Juhul, kui inimese elu tekkimine sobilike tingimustega keskkonnas on vältimatu, siis võib käsitleda elu kohustusena. Kohustuseks tituleerimine kitsendab oluliselt elu kui mõiste tähendust. Elu ei pea olema ilmtingimata kohustus, elu võib samuti käsitleda õiguse või väärtusena. Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning k...
nooruk on juba piisavalt täiskasvanu, et teha ise otsus oma tuleviku kohta. Gümnaasium valmistab noore inimese ette iseseisvaks eluks ja annab kaasa pagasi, mida põhikoolist ei saa. See, milliste hinnete või eksamitulemustega õpilane kooli lõpetab, on küll täielikult tema enda vastutus. Praeguste reeglite kohaselt saab kooli lõpetatud ka 1 punktiga, seega kellel on vaja lihtsalt paberit kooli lõpetamise kohta, ei peagi eriti pingutama. Tänapäeval on jätkuvalt levinud uskumus, et inimeste elu juhib mingi üleinimlik jõud. Tihtipeale on selleks Jumal, kes on otsustanud igaühe saatuse ja teab, kui kaua keegi elab. Osaliselt pean ka ennast fatalistiks, inimeseks, kes usub saatust. Olukordades, kus mul endal pole otsustusvõimet ja midagi läheb väga valesti, süüdistan selles saatust, sest keda muud mul ikka süüdistada on? Võiksin ka kellegi teise peale oma pahameelt välja valada, kuid olen
küsimusele hoopiski saatus. Hamlet otsustas küll olla ja minna võita lahing, kuid selle tõttu, et ta sai hoobi mürgitatud mõõgalt, ei olnud tal enam valikut elu ja surma vahel. Saatus oli valinud tema jaoks mitteolemise. Võib-olla on tõesti olemas saatus, nagu Hamletis, mis tegi otsuse juba ammu enne printsi kaalutlusi ja mõtisklusi. Siin kohal tekib küsimus, et kas inimene saab üldse otsustada ise, olla või mitte olla? Saatus on tegelikult uskumus, mis põhineb eeldusel, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära. Paljud arvavad, et just see kujundab nende tulevikku. Jeesus Kristus sõnas lause: "Mida keegi külvab, seda ta ka lõikab!" Mina arvan samuti, et inimene mõjutab enda tulevikku oma käitumise ning tegude järgi. Võib-olla on tõesti olemas teatud välised jõud, mis võivad avaldada mõju elule, kuid tähtsamat rolli oma olemises mängib siiski isiksus ise.
Carl Hempeli sõnul igast üldväitest järeldub hulk järeldusi, mistõttu võib too näide leida kas rohkem või vähem kinnitust. Samuti ei saa kindlaks teha, kas kõik mehed olid tugevad minevikus või on tulevikus, sest minevikku enam ei ole ja Aristotelese sõnul väited tuleviku kohta pole tõesed ega väärad. Seega ei saa tuleviku kohta midagi väita ega ennustada, sest ei teata 100%-selt, kas nii juhtub nagu prognoositud. Teiseks tõeteooriaks on pragmatism. Selle teooria põhjal on uskumus tõest õige siis, kui tulemused on head või viivad heade tulemusteni. Kõige levinum näide uskumusest on usk Jumalasse. Me ei saa seda küll kindlaks teha, kuid kui see usk meid rahuldab, siis see usk on tõene. Samas, kui me usume midagi, mis on mõne inimese jaoks tõene ja teise jaoks väär, siis millisel inimesel on õigus? Kas kristlasel või ateistil? Ka selles ei saa ilmselt kunagi selgusele jõuda, sest Jumala olemasolu ei saa kontrollida. On küll olemas
Psühholoogia 19.12.2011 Miks meie taju meid petab? Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi? Raamatus ,,Rehepapp" on Andrus Kivirähk kirjeldanud, kuidas muistsed eestlased pöörasid naljaviluks magaja kõhuli, et hing, mis une ajal rändama oli läinud, hiljem enam suu kaudu kehasse sisse ei saaks minna. Selline uskumus on lisaks Eestile omane veel mitmetele kultuuridele ning teadlased on kulutanud dekaade pildistades äsjasurnuid, et leida, kas hingede rändamine on päriselt olemas. On mitmeid, kes väidavad, et nad saavad kehaväliseid kogemusi ise esile kutsuda. Parapsühholoog Karlis Osis on korraldanud katseid, mille tulemusena on leitud, et nende inimeste väited ümbritseva kohta astraalrännakute ajal vastavad tõele sama tihti kui juhusliku pakkumise korral (Osis, 1974). Seni pole hinge ja keha
mängimisega, saab edasi anda omapoolseid soovitusi, mis võimalust teleka vaatamisel jällegi puudub (Why do we Play Computer Games; http://digitskyes.hubpages.com/hub/Why-do-we- Play-Computer-Games; 31.03.2012). 3.1 Sõbrad, lapsepõlv ja ajaviide. Peaaegu kõiki mänge on võimalik mängida koos sõpradega, mis on tore ajaviitmise meetod. Tänapäeval ei ole enam arvutimängurid üksikud isikud keldris. Alati on ülal püsinud uskumus et mehed, kes mängivad palju videomänge, on erakud, luuseri tüüpi poisid, kuid modernses maailmas on kõikidel suurematel mängukonsoolide firmadel suured internetimängu kommuunid. Üheks selliseks suurimaks näiteks on "Xbox Live", mis ühendab mängurid üle terve maailma. Igal juhul, mängides internetivahelisi mänge suheldakse sõpradega ja kaasmängijatega üle terve maailma. Nii kummaline kui see ka ei ole, siis tänapäeval
c. Kirjutajad alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust. d. Töötegijad talupojad (enamus rahvast) ja käsitöölised. e. Orjad, kes moodustasid väikesearvulise alamkihi (kohustusi mittetäitnud töölised, sõjavangid) 8.) Kuidas suhtusid egiptsaled surmajärdsusesse? Mille alusel seda otsustada. Too näiteid! Egiptluse religiooni võib-olla kõige iseloomulikum joon oli sügavaöt juurdunud ja detaiöideni väljaarendatud uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tänapärasel viisil ka pärast surma. See oli vaga võimalik vaid juhul, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilitamise. Surnukeha mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks moodustaski Egiptuse matuserituaalide keske osa. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega.
VANAD KÕRGKULTUURID EGIPTUS Ajaline periood 4000-332 e.Kr. •Oma asendi tõttu oli Egiptus kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. •Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao ehk maapealne jumal. •Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. •Uskumus, et inimese hing elab peale surma edasi, on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. •Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. •Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. •Kõige olulisem oli vaaraodele igavese elu kindlustamine. Arhitektuur • Kõige vanemad haudehitised olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. • Hiljem hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. • Ülemisel pildil masta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
