sisemist vajadust detaili- stiilivõtteid, Ameerika õitseng ja kannatusi. rohkusele ja kusjuures jazzist ning muusikas sillerdavale helikeel on Ameerika värvirika koloriidile. kaasaegne. popmuusikast harmoon Tähtsaimad Alban Berg- Claude Eduard Tubin George Gustav M muusikud, teosed Viiulikontsert, Debussy Ballett ,,Kratt" Gershwin Kantaat Ooper ,,Wozzeck" Ooper Sergei ,,Rhapsody in sümfoon Vokaalteos ,,Pelleas ja Prokofjev blue" ,,Laul Ma ,,Seitse varast Melisande" Ballett ooper ,,Porgy Johanne
Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26.
Mittepärilik muutlikkus Enel Tubin Mittepärilik muutlikkus Modifikatsiooniline muutlikkus: keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine Omandatakse elu jooksul Ei pärandu sugulisel teel järglastele Ei põhjusta muutuseid kromosoomides Modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumine Reaktsiooninorm – tunnuse mittepäriliku muutlikkuse piir - Kitsas reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub väike muutus): kõrvade suurus,juuksevärvus, silmade värv, silmaava suurus, karvade läbimõõt - Lai reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub suur muutus): kehakaal, nahavärvus - Muutumatu reaktsiooninorm (keskkond ei mõjuta muutust): silmapõhju muster, sõrmejälg, veregrupp Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud isendi genotüübi poolt Reaktsiooninorm tuleneb geenifondist Geenifond – liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nen...
Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esietendus toimus “Estonia” teatris 1928.aastal EESTI OOPEREID. •Gustav Ernesaks, “Tormide rand”, •Eugen Kapp, “Tasuleegid”, •Eino Tamberg, “Raudne kodu”, •Veljo Tormis, “Luigelend” •Eduard Tubin,, “Reigi õpetaja” •Raimo Kangro “Ohver” Eesti ooperidirigente: Neeme Järvi, Eri Klas OPERETT Sõna operetta tähendab väikest ooperit Oma olemuselt on operett meelelahutus žanr. See on muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Operetid on reeglina lõbusasisulised, kuid klassikaline operett võib olla lisaks ka ajakajaline. Kui ooperis teeb mõnikord kaasa balletirühm, siis operetis tantsivad tavaliselt osaliselt ise.
02.2020 tootmine Treial tootmine mees 01.09.1970 24.05.1990 Arnold Merilaid Ost Tootmine Müügijuht naine 640 tootmine Ost tootmine 12.02.2020 naine 27.03.1990 mees mees tootmine 12/17/2020 lukksepp autojuht Ahti Tubin mees 22.03.2020 Tootmine madis paulus raamatupidaja tootmine 09.05.1969 Sekretär mees Müügijuht olav berk 07.01.1993 mees 09.05.1969 Transport naine mees Erki Arsenov 01.04.1982 Tiina Toomsalu 01.04.1982 01.04.1982
34811280456 Argo Salu Jõgeva Keskuse 14-44 lesk 37105220288 Kustav Salu Jõhvi Vikerlase 17-87 abielus 37006180544 Erno Salumets Kuressaare Pronksi 6a-1 lahutatud 44607080463 Evi Sarapik Kiili Pronksi 6a-1 lesk 44601210234 Tiina Toomsalu Loksa Pronksi 6a-1 lesk 45209010485 Juulia Tubin Kallaste Vana-Kalamaja 7-9 lahutatud 35901050084 Ahti Tubin Kadrina Vana-Kalamaja 7-9 abielus 36504060863 Arvi Väljas Tallinn Kibuvitsa 3-3 lahutatud 46404170054 Katy Veesimaa Tartu Paasiku 28-3 abielus 35312110930 Kaspar Veesimaa Tapa Vana-Kalamaja 20-16a abielus Osakond Amet Palk Huviala Kodulemmik Sugu
Aravete keskkool Harkhüpe üle risti kitse referaat Koostaja: Keli Tubin Juhendaja: Raido Rohi Aravete 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 1 TEHNIKA ALUSED...............................................................................................................4 1.1 Hoojooks...............................................................................................................
Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest
45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9
Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks? 19.11.1900 Tartu Bürgermusse saalis toimunud kontsert, eesti suurem orkester mida juhatas Aleksander Läte 17. Millist teost peetakse eesti esimeseks instrumentaalkontserdiks? Rudolf Tobiase „Klaverikonsert d-moll“ 1897 aastal. Esiettekanne 19.11.1907 18. Nimeta eesti esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetav teos. Evald Aava „Vikerlased“ 1928 19. Millist teost peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks? Eduard Tubin „Kratt“ 1940a 20. Millist teost peetakse esimeseks kaasaegsete tegelaste ja ainestikuga balletiks eesti muusikas? Eino Tamberg „Sümfoonia op 10“ (1959) 21. Millist teost võib pidada esimeseks eesti operetiks? Adalbert Virkhausi „Jaaniöö“ (1910) 22. Milliseid teoseid peetakse esimesteks eesti keelpillikvartettideks? Rudolf Tobiase keelpillikvartett d-moll (1899), koos Lätte kvartetiga esimene eesti keelpillikvartett. Rudolf Tobiase keelpillikvartett nr 2, c-moll. 23
"Naistelaulud", "Meestelaulud" jm Modernnde helikeel: · Uued kõlavärvid · Kõnelaul · Lahendamata dissonantsid(ebakõlad) · Klastrid(kobarakordid) Heino Eller 1887-1970 Peteruri konservatoorium(viiu, kompositsioon) Kompositsiooniõppejõud Õpilasi; E.Tubi, E.Oja, V.Kapp, V. Ojakäär... jne Loomingus valdavaks kammermuusika ja sümfooniline muusika "Viis pala keelpilliorkestrile" viimane osa "Kodumaine viis" Eduard Tubin 1905-1982 töötas dirigendina "Vanemuise teatris" 1944 põgenes rootsi. Looming: 10 sümfooniat balett "Kratt" ooperid "Barbara von Tisenhausen" ja "reigi õpetaja" Arvo Pärt 1935 saavutas kiiresti populaarsuse 1968 keelati ta teos Gredo ära 1968-76 loominguline paus Uus stiil tintinnabuli õhuline faktuur, rohkelt pianissimot, palju pause "Aliinale" "Fratres" "Tabula rasa" 11/04/2010 15:51:00 11/04/2010 15:51:00
Organismide looteline areng Enel Tubin Looteline areng Alguseks on viljastumine Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng Inimese embrüogenees Lõigustumine – sügoodi jagunemine mitoosi teel (pildid 1-2) Kobarloode ehk moorula (pilt 3) Osaline lõigustumine, täielik lõigustumine (s...
Läte. 1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid. 1909. aastat tähistab eesti muusika päev Tartus, kus orkestri kavas oli juba eesti heliloojate sümfooniline muusika. 1910. aastal anti Tallinnas laulupeo ajal tervelt kolm sümfooniakontserti. Eesti esikolmik: E. Tubin, R. Tobias, A. Kapp, A. Läte, M . Lüdig, 12. Interpreeriv helikunst Eestis- seda helikunsti aitasid erinevad asutused aedsi arendada nagu näiteks. Eesti akadeemiline helikunstnike selts, tartu helikunsti selts, eesti helikunsti suhtkapital. Nendest asutusetest tulid ridamisi noori harituid professionaalseid interpreete. Nemad kujundasid eesti muusikaelu näo. Tolleagsest üks koorijuht oli Olav Roots. Need
Artur Kapp 28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952 Koostas: Andrei Ivanov Lapsepõlv Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure- Jaanis köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Janis Cimze seminaris ning pööras suurt tähelepanu noore Arturi muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-aastaselt muusikaõpinguid. Joosep Kapp 12.05.1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Õppimine • Koos klaverimä...
· Paul Valery Muusikas: tekkis esimese maailmasõja järel ning üritas omal moel korrastada atonaalset segadust Iseloomulikeks joonteks: harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine temaatiline lakoonilisus rütmiline motoorsus toetuti klassikalistele vormiskeemidele ei jäljendanud küll otseselt klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid pidasid lugu klassikalisest vormist ning eelistasid selget meloodilist joonist · Igor Stravinski · Eino Tamberg · Eduard Tubin 3. Ekspressionism -- mõiste, esindajad muusikas, kirjanduses , kunstis Tekkis 20saj alguses Saksamaal ja Austrias. Hakati tundma huvi inimese sisemaailmas toimuvate protsesside vastu. (ekpressio- väljendus) Maalikunst: eesmärgiks kunstniku enda siseelu ja tema tunnete väljendamine sisu rõhutamine, konflikt ümbritseva maailmaga--masendus, pettumine, jõuetus. Maalikunstis toored värvid. · Edward Munch · Peet Aren · Franz Marc Muusika:
11.1971 42 Transport 34810190405 Karl Salu mees 19.10.1948 65 Ladu 34811280456 Argo Salu mees 28.11.1948 65 Tootmine 37105220288 Kustav Salu mees 22.05.1971 42 Tootmine 37006180544 Erno Salumets mees 18.06.1970 43 Müük 44607080463 Evi Sarapik naine 08.07.1946 67 Finants 44601210234 Tiina Toomsalu naine 21.01.1946 68 Majandus 45209010485 Juulia Tubin naine 01.09.1952 61 Müük 35901050084 Ahti Tubin mees 05.01.1959 55 Tootmine 46404170054 Katy Veesimaa naine 17.04.1964 49 Finants 35312110930 Kaspar Veesimaa mees 11.12.1953 60 Tootmine 36504060863 Arvi Väljas mees 06.04.1965 49 Tootmine Amet Palk tööline 7 200 sekretär 8 500 lukksepp 11 500 sekretäär 8 500 kompekteerija 10 300 raamatupidaja 12 740
a. Tubin esitas selle 1940. a toimunud lavateoste võistlusele, kuid zürii arvates oli ballett liiga lühike ja seega ei vastanud võistluse tingimustele. Uus redaktsioon valmis 1941, lavale jõudis teos 1943 Vanemuises, 1944 ka Estonias. Seal jõuti balletti esitada vaid 6 korda, viimati 9.03.1944 kui Nõukogude lennukid pommitasid Tallinna. Tulekahjus hävis koos teatriga ka ,,Krati" ainus partituur. 1961. a Tubin taastas balleti säilinud orkestrihäältele tuginedes ning kirjutas juurde ka uut muusikalist materjali. Balleti ainestik tugineb eesti mütoloogiale, balleti muusikaline algmaterjal on välja kasvanud peaaaegu tervenisti rahvamuusikast. Kratt on mütoloogiline olend, kes on inimese loodud lendav tulesabaga tegelane. Tema ülesanne on peremehele varandust röövida, elujõu saab vanakurjalt. Balletis müüb ahne taluperemees oma hinge kuradile ja valmistab endale krati
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon Vald 5413354 Laiksaare 5120371 Tali 5057838 Kabli 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197
Looming: kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, mis oli eepiliselt jutustava väljenduslaadiga, oluline osa loodusmotiividel; 3 sümfooniat; sümfoonilised poeemid (“Koit”, “Videvik”); kammermuusikast viljeles miniatuurides; kirjutas klaveripalasid (“Kellad”, “Liblikas”); viiulipala (looduspilt “Männid”) Tähtsamad teosed: “Kodumaine viis” mis on eestlaste rahvusliku vaimulaadi sümboliks Eduard Tubin Eluaastad: 1905 - 1982 Õpingud: õppis Tartu Kõrgemas Muusikakooli, kus oli Heino Elleri üks andekamaid õpilasi Töö: ta tegutses Vanemuise teatri repetiitori ja dirigendina ning juhatas mitut Tartu ja Tallinna koori; põgenedes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi sai temast Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri arhivaar Looming: 10 sümfooniat - sümfoonia nr 2 (“Legendaarne”) kirjutas ta Eestis ja sümfoonilist
Mart Saar(1882-1963)Helilooja, pedagoog, pianist,organist. Õppis Peterburis. Sündinud Viljandimaal Hüpassaares. Loomingus on kaks põhiteemat: armastus ja loodus. Tegeles aktiivselt rahvaviiside kogumisega. Saare laulud on eelkäijate omadest tehniliselt palju keerukamad. Koorilaule kirjutanud u 400 ja soololaule 140, on kirjutanud ka klaveriteoseid. ,,Kõver kuuseke".Teda on hüütud soode ja rabade laulikuks, laulude temaatika pärast Cyrillus Kreek(1889-1962)Sündides kandis nime Karl Gustav, pärast vanemate õigeusku astumist sai nimeks Kirill. Kõige tähtsamal kohal tema loomingus on vaimulike rahvalaulude seaded. Tegeles rahvaviiside kogumisega(Läänemaalt ja saartelt). Eluajal tema loomingut ei tunnustatud . looming on tehniliselt keerukas. Koorilaule on võüimelised laulma vaid tipptasemel koorid. Loomingus kasutab hästi palju kaanonlikke võtteid."Ma tulen taevast ülevalt". On kirjutanud ühe reekviemi."Maga, maga matsikene" Heino Eller(188...
,,Koit" ,,Koit" Hümnilis-heroiline koorilaul Sümfooniline poeem Sõnadega Sõnadeta 10. Lavamuusika · K.A. Hermann üritas luua ooperit. Valmis lauleldus ,,Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad" (1908) · Esimene rahvuslik ooper E. Aava ,,Vikerlased" (1928) · Esimene rahvuslik ballett E.Tubina ,,Kratt" 11. Eduard Tubin (1905-1982) · Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti helilooja sümfonist · Sündis Tartumaal · Õppis Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis H.Elleri käe all · 1931-1944 töötas Vanemuise teatris repetiitorina, hiljem dirigendina · 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi · Külastas Eestit alles 1961.a. Hiljem käis siin kaheksal korral, seoses ute ettekannetega. · 10 sümfooniat
Etendusest “Dekameron” Külastasin 11.10.2019 VAT Teatrit ning etendus, mida huviga jälgisin, kandis nimetust “Dekameron”. Vaatemängu autor on Giovanni Boccaccio, dramatiseerija ja lavastaja on Aare Toikka ning kunstnikuna andis panuse Illimar Vihmar. Samuti ei puudunud menutükist muusikaline ega koreograafiline osa ning heliloojana tegutses Veiko Tubin ja koreograafina Tanel Saar. Osatäitjaid selles etenduses oli kahe grupi peale kokku 12, kummaski 6, üks trupp oli nimega Basiilik ja teine Apelsin. Mina kogesin Basiiliku näitetrupi esinemist ning osatäitjateks olid Karolin Jürise, Maarja Tammemägi, Henessi Schmidt, Silva Pijon, Stefan Hein ja Mathias-Einari Leedo. Lavastus juhib mõtlema elule enda ümber, mis on alati pisut ootamatum, ohtlikum ja arusaamatum, kui me tunnistada soovime
vaher 28.04.2009 Kesa Katy #NAME? saar 30.04.2009 Mikson Aarne #NAME? kask 1.05.2009 Muld Reijo #NAME? saar 15.05.2009 Mänd Olav #NAME? kuusk 16.05.2009 Salu Argo #NAME? lepp 2.06.2009 Vesi Kaspar #NAME? haab 4.06.2009 Rebane Rein #NAME? tamm 17.06.2009 Väljas Arvi #NAME? vaher 7.07.2009 Rebane Rein #NAME? saar 7.07.2009 Rebane Rein #NAME? kuusk 30.07.2009 Tubin Ahti #NAME? mänd 1.08.2009 Mikson Aarne #NAME? lepp 8.08.2009 Müller Tarmo #NAME? haab 9.09.2009 Vesi Kaspar #NAME? saar 9.09.2009 Vesi Kaspar #NAME? kuusk 11.09.2009 Müller Tarmo #NAME? kuusk 13.09.2009 Mänd Olav #NAME? saar 5.10.2009 Väljas Arvi #NAME? kask 6.10.2009 Väljas Arvi #NAME? kuusk 31.10.2009 Rebane Rein #NAME? lepp 13.11.2009 Siil Aigi #NAME? haab
filosoofiline tõsidus ehk isegi raskemeelsus... Alles 1950. aastate lõpul murtakse sellest kohati välja. Sümfoonia kui anr on kindlasti üsna oluline kultuurinäitaja. See, et neid on eesti muusikas nii palju, näitab muu hulgas tugevat kompositsioonikooli. Ometi on kvantiteet ja kvaliteet kaks ise asja ning tihti jõutakse alles õige mitmenda samas anris teosega tõelisele tasemele. Eesti muusikas on heaks näiteks Tubin, kes küll juba Teise sümfooniaga tõusis arvestatavaks sümfonistiks, kuid tipp saabus Viiendaga. Küllalt sage on aga ka vastupidine, kus kohe esimesega saavutatakse parim tulemus; meil näiteks Eino Tamberg ja Lepo Sumera. Kui eesti professionaalne (sümfooniline) muusika mahub peamiselt XX sajandisse, erandiks vaid Artur Kapi ja Rudolf Tobiase esikteosed XIX sajandi lõpust, siis eesti sümfooniad mahuvad 90 aastasse: 1908 loodud Artur Lemba Esimesest 1998. aastal
Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema "Armastus ja surm" ning 1933.a. "Elga". 1935.a. korraldati "Estonias" ooperite konkurss, kuhu laekus 6 lavateost. EESTI OOPEREID Gustav Ernesaks, "Tormide rand", "Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "Cyrano de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen", "Reigi õpetaja" Raimo Kangro "Ohver"
· Äärmiselt vitaalse isiksusena kirjutas ta suurteoseid ka kõrges eas, pärast 80. juubelit (nt. ,,Eleegia J.K. Kennedy mälestuseks"). · Kogu Stravinski loomingut läbiv joon on romantismi eitamine. · Ta ei tunnistanud lüürilist tundeväljendust · Iseloomulik oli mõistuslikkus, tihti ka iroonilisus. Stravinski mõjud eesti muusikas · Stravinski looming on mõjutanud oluliselt ka eesti heliloojate muusikalise käekirja kujunemist. Näiteks: o E. Tubin o H. Tamberg o J. Rääts o A. Marguste · Stravinski esines ka Eestis 1937. a., mil ta juhatas Estonias enda ja Tsaikovski teoseid. · Balletti "Kevadpühitsus" on korduvalt esitanud eesti moderntantsuteater Fine5 Looming (2) · Rütm ja tämber · ema muusika rütmi iseloomustab erakordne aktiivsus ja muutlikkus. Sageli ostinaatne põhirütm on ühendatud vaba rütmilise ,,pealisehitusega" (spnkoobid, segarütmid, sagedased taktimõõtude vaheldumised). Vt. partituuri
klaveripaladest. Suurim panus Eesti muusikakultuuri oli tema loomingus kasutatud Eesti rahvuslik koloriit. Kõige enam on tema loomingus tuntud just sümfoonilised poeemid, nagu “Viirastused”, “Koit” või “Ööhüüded”. Tema järgi on nimetatud üks tuntuim muusikakool Eestis. Eesti muusikakultuuri tähtsaimaks levitajaks võib nimetada ka Eduard Tubinat, kes oli ühtlasi Elleri üks andekamaid õpilasi. Tubin on helilooja-sümfoonikuna rahvusvaheliselt tuntud tänu oma 10 sümfooniale, mida esitatakse ning tuntakse tänapäevani. Oma loomingus kasutab ta erinevaid žanre ning mitmeid erinevaid pille, mis muudavad teose mitmekesiseks. Tuntuimaks Tubina teoseks on “5. sümfoonia”, mida nimetatakse Eesti rahvussümfooniaks. 1950. aastatel hakkas uue lainena tekkima heliloojatel üha suurem huvi Lääne muusika vastu.
RAKVERE GÜMNAASIUM ANDRUS KIVIRÄHK Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 41- aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. Looming ja raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päev...
Eesti muusika pärast Teist maailmasõda · 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts
07.1941 72 Tootmine MErik Marko Erikson mees 6.10.1941 72 Tootmine AMarm Aare Marmor mees 2.08.1944 69 Tootmine KMets Kaivo Mets mees 3.03.1962 52 Tootmine EEhal Einar Ehala mees 3.03.1941 73 Tootmine AKoor Andrus Koort mees 4.09.1960 53 Tootmine ELepi Erki Lepiksoo mees 2.05.1970 43 Tootmine ATubi Ahti Tubin mees 5.01.1959 55 Tootmine EAins Erki Ainsaar mees 13.05.1964 49 Tootmine AHein Aadu Heinlo mees 19.05.1982 31 Tootmine KJüri Kristjan Jürimäe mees 3.02.1970 44 Tootmine RMüür Reijo Müürsepp mees 12.04.1951 62 Tootmine EPart Eevald Parts mees 17.12.1976 37 Tootmine KAgur Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Cyrillus Kreek Referaat Juhendaja: Silver Tamm Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja Tallinn 2010 SISSEJUHATUS......................................................................................3 1 ELULUGU 1.1 LOOMING..............................................................................................4 1.2 KOORIMUUSIKA 1.3ORIGINAALLOOMING........................................................................5 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED 1.5 ÜLDINE INFO 2 LISAD ..............................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................
kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin.(Wikipedia) Kuna Neoklassitsism tekkis esimese maailmasõja järel üritas see omal moel korrastada atonaalset segadust. Neoklassitsismiga Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Toetuti rohkem klassikaliste vormiskeemidele, kuid sellega ei jäljendanud otseselt küll klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid peeti siiski lugu
Martin Luther – katoliiklus ja luterlikus ENEL TUBIN Martin Luther’i nooruspõlvest Sündinud 10.novembril 1438. aastal kohas Eisleben üheksalapselises perekonnas Isa Hans Luder (Luther) ja ema Margarethe Luther 1848 kolis Luther’ite perekond Mansfeldi, kus Martin Luther alustas enda kooliteed õppides grammatikat, retoorikat ja loogikat; hiljem kolis ta Magdeburgi õpinguid jätkama 1501 asus ta õppima Erfurti ülikooli Peale lõpetamist, 1505.aastal, astus ta sisse õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is Elas augustiinlasliku elul...
MRoos Margus Roosimägi mees 11/20/1971 11 sügis ASalu Argo Salu mees 11/28/1948 11 sügis KSalu Kustav Salu mees 5/22/1971 5 kevad KSalu Karl Salu mees 10/19/1948 10 sügis ESalu Erno Salumets mees 6/18/1970 6 suvi ESara Evi Sarapik naine 7/8/1946 7 suvi TToom Tiina Toomsalu naine 1/21/1946 1 talv ATubi Ahti Tubin mees 1/5/1959 1 talv JTubi Juulia Tubin naine 9/1/1952 9 sügis KVees Kaspar Veesimaa mees 12/11/1953 12 talv KVees Katy Veesimaa naine 4/17/1964 4 kevad AVälj Arvi Väljas mees 4/6/1965 4 kevad Ameti kood Amet Osakond Palk Naisi müügiosakonnas: 463 tööline Tootmine 750 330 sekretär Tootmine 894
Kolk on oma luuletuse ülesehituse muutnud põnevamaks tänu kahe pika (11- ja 12-realiste) ja ühe lühikese (3-realise) salmi varieeruvusele. Lisaks ei kasuta ta kirjavahemärke ega esisuurtähti, mis jätavad samuti lugejale suurema võimaluse ise mõelda, milliseid kohti rõhutada ja näiteks millist intonatsiooni teose ettelugemisel kasutada. Sarnast ,,tehnikat’’ kasutavad ka mitmed teised kaasaegsed autorid, nagu näiteks Veiko Tubin oma luulekogus ,,Esimene’’ ja luulerühmitus Orbita oma teoses ,,Eesti keeles sa lobise, tibuke’’. Kui kaanonis väärtustatakse struktuuri osas mõõdukat originaalsust, siis on Kolgi seisukoht kaheldav, sest kui enamik tänapäeva autoritest samamoodi oma teosed üles ehitab, siis praegu ei ole see enam kuigivõrd originaalne, küll aga oli see kindlasti uuenduslik mõni aeg tagasi, kui enamasti kasutati kirjavahemärke, esisuurtähti ja ka enam-vähem samapikkuseid salme
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1. Filtreerida 1982 aren E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda vanuses200930 kuni Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil linn ja2003 vanus (kin Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 ...
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626
38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 36110090988 Rebane Rein Tali 7 38105090295 Saar Erki Kabli 4 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 46802240722 Siil Aigi Tali 3 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 Telefon 5413354 5120371 5057838 5774191 5436197 5378397 5349248 5742433 5086108 5219908 5356094 5041124 5187660 5472626 5176495 5045920 5428585 5176319 5514547 5282149 5159337 5539093 5113772 Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 44002110722 Hunt Heino Kabli 12 5413354 37110240441 Ilves Annika Kabli 13 5120371 47704250911 Kadak Priit Laiksaare 6 5057838
Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent
HEINO ELLERI ELUKÄIK Heino Eller oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riikliku Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Võrdlus Helilooja Heino Elleri looming on Artur Kappi kui heliloojat , organisti , saanud eestlastele rahvuslikkuse kauaaegset kompositsiooniõpetajat sümboliks
PÕLTSAMAA MUUSIKAKOOL Igor Stravinski Referaat Ergas-Ever Kask 12/9/2014 Pilt võetud: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg/220px- Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg Sisukord Elulugu ..................................................................................................................................................... 2 Venemaa.............................................................................................................................................. 2 Šveits ................................................................................................................................................... 2 Prantsusmaa...
Muusika ajalugu 9.klass Vaimulik muusika on seotud religiooniga. Kiriku muusika on esmalt palve, muusika annab väljendusjõudu. Kiriku liturgilist laulu nimetatakse koraaliks. Liturgia tähendab jumalateenistuse ülesehitamise korda. Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstig...
Apuleius versus Pudentilla Pudentilla kaitsjad: Merle Sirje Tael ja Enel Tubin Kaasusega seotud isikud ja sündmuste kronoloogia Isikud: Pudentilla (P)- Apuleiuse naine Apuleius (A) - Pudentilla mees Flavia (F) - Pudentilla minina Lucius Aemilius (LA) - patriits Cara (C)- Pudentilla orjatar Eros (E) - 13-aastane noormees Pudentilla meesori (M) Sündmuste kronoloogia: 1) F räägib A-le, et P-l on olnud seksulaasuhted LA-ga 2) A käseb P-l LA-ga kasu saamise eesmärgil uuesti kohtuda (häbistava info kogumine)
36009040214 Andrus Koort mees 52 Türi 45902200391 Evelin Põld naine 53 Haapsalu 45902200391 Evelin Põld naine 53 Haapsalu 45902200391 Evelin Põld naine 53 Haapsalu 45902200391 Evelin Põld naine 53 Haapsalu 45902200391 Evelin Põld naine 53 Haapsalu 35901050084 Ahti Tubin mees 53 Kadrina 35901050084 Ahti Tubin mees 53 Kadrina 35901050084 Ahti Tubin mees 53 Kadrina 35901050084 Ahti Tubin mees 53 Kadrina 35901050084 Ahti Tubin mees 53 Kadrina 35901050084 Ahti Tubin mees 53 Kadrina 35901050084 Ahti Tubin mees 53 Kadrina
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon Vald 5413354 Abja 5120371 Asuja 5057838 Võiste 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626
tandem Runnel- Tormis. Mu isamaa on minu arm- Gustav Ernesaks/Lydia Koidula Meie kolhoosis on pulmad- Gustav Ernesaks Leelo; Laulik- Mart Saar Laul, ava tiivad- Gustav Ernesaks Laul Rõõmule- Aleksander Läte Meie aiaäärne tänavas- Konstantin Türnpu 7)Laulupeod Välis-Eestis alates Saksamaa põgenikelaagritest ja tähtsamad dirigendid, heliloojad paguluses, ESTO päevad, Roman Toi, et.wikipedia.org/wiki/Roman_ToiJuhan Aavik, Eduard Tubin. *Tähtsamad heliloojad dirigendid- *Esimene ESTO toimus 1972.aastal Torontos. Nimetatakse Eesti päevadeks, mis on väliseestlaste algatatud ülemaailme eestlaste kogunemine iga nelja aasta tagant. Kavas on Eesti kultuuriüritused ja programmid ning nendes on esinenud ka Eesti esinejad nt. RAM'i poistekoor ja Ivo Linna. *Roman Toi- Aastatel 1932-36 ja 41-44 õppis Toi Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimist, orelit, kompositsiooni ja dirigeerimist.1944. aastal põgenes ta
Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga Fifth level tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Loomingust. . .
tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitkaart. koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. * Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. hea lauluhääl, isa mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne
VAPSID Enel Tubin DSL - DEMOBLISEERITUD SÕJAVÄELASTE LIIT Asutati 1921. aastal Esimene Vabadussõja veteranide organisatsioon Algselt väga palju toetajaid: I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVK...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
