Agressiivne oli ka Nõukogude Venemaa ja Itaalia välispoliitika. Venemaa otsis liitlasi, et teostada maailmarevolutsioon, kuid see katse nurjus. Sarnaselt Saksamaale osales ka Venemaa Hispaania kodusõjas. Mussolini juhitud Itaaliaga kaasnes samuti agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. 1930ndatel tekkis fasistidel plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935- 1936) ning toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Itaalia-Etioopia sõja tulemusena muutus Etioopia Itaalia kolooniaks. Agressiivsel ja vaenulikul teel välispoliitika ajamine Itaalia, Saksamaa ja Venemaa poolt oli arvatavasti suur tõuge uue maailmasõja puhkemisele. 1930. aastaid iseloomustab ka meeletu Stalini isiku kultus: tema oli peaaegu jumal, geenius, maailma töörahva suur juht ja õpetaja. Kõikjale ilmusid Stalinit kujutavad plakatid ja skulptuurid, Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber (kommunistliku
Jooniseala Pealkiri Draw Area Title 1..* Andmeseeria 1..* Punk Data seria Poin Auto 4 1 Kere Ratas Salong 2,4 1 Tagaklaa Uks s Töövihik IAGRAMMILEHT Chart IAGRAMMILEHT Chart 1 Diagrammiala 1..* Kujund Chart Area Shape 1 2,3 Legend Telg Legend Axis Punkt Point ... 2..* Iste 1 Armatuu r ...
See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on Päikesesüsteemi suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. See on külm ja pime paik. Temperatuur pilvede ülaosas on -200º C ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis. Tema telg on vertikaali suhtes 98º kaldus, mistõttu tema põhjapoolus on pisut lõunasse suunatud. Uraani rõngad ja kuud tiirlevad ümber tema keskpaiga. Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun Uraan, esimene moodsal ajal avastatud planeet, avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. Märtsil, 1781; algul ta arvas, et see oli komeet
Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid, eesmärgiks maailmarevolutsioon kommunism kõigisse riikidesse. 3)1939.mai Teraspakt (Stahlpakt) Saksamaa-Itaalia koostöö leping. 4)1940. 27.sept Saksamaa, Itaalia, Jaapan Berliini e
saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Aga sedagi on rohkem, kui sajandialguse astronoom unistada julges.Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. 3 3.Saturn 3.1. Saturni iseloomustus. Saturn on päikesesüsteemi üks suurimaid planeete.Sellest on suurem ainult Jupiter.Saturn on kuues planeet päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Saturni kutsutakse gaasihiidlaseks.Seda sellepärast, et see koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.On ka teisi koostisosi nagu metaan ja ammoniaak. Saturn on päikesesüsteemi kuues planeet
.* a Chart Area 1 1 1 Jooniseala Pealkiri Legend Draw Area Title Legend 1..* 1..* Andmeseeria Data seria 1..* Kujund Shape 2,3 1 Legend Telg Legend Axis 1..* Punkt Point
1 1 1 Jooniseala Pealkiri Legend Draw Area Title Legend 1..* Andmeseeria 1..* Punkt Data seria Point Kujund Shape 2, 3 gend Telg gend Axis Punkt Point
mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide vahel libisema. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg. Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul avanevad kompensatsiooniavad ning õhk pääseb sisse ning vaakum kolvi all väheneb. Kolvi allaliikumisel löögiraud mõnevõrra inertsist liigub ülesse. Rõhu suurenedes löögiraud pidurdub ja hakkab seejärel kiiresti allapoole liikuma lüües tööseadme kinnitusalusele. Kolvi alumises asendis avanevad jällegi kompenseerivad avad,
Joonte orienteerimine. Nurga mõõtmine. Maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid Joonte orienteerimine Orienteerimiseks nimetatakse plaanil olevate joonte asendi määramist ilmakaarte suhtes. Ilmakaared määratakse seisupunkti meridiaani järgi. Jooni võib orienteerida: 1. geograafilise meridiaani ehk tõelise meridiaani suhtes 2. magnetilise meridiaani ehk põhja-lõuna suuna suhtes 3. ristkoordinaadistiku X-telje suhtes Topograafia ülesannete lahendamisel toimub orienteerimine geograafilise meridiaani järgi Lähtesuunaks punktis on sellisel juhul meridiaanikaare puutuja K, T punktid maaellipsoidil PP’ maaellipsoidi pöörlemistelg N geograafilise meridiaani põhjasuund S geograafilise meridiaani lõunasuund NS meridiaanikaare puutuja punktides K ja T Maastikul saadakse kompassi magnetnõela abil magnetiline põhja-lõuna suund. Kuna magnetpoolused ei ühti geograafiliste poolustega, siis magnetiline põhja-lõuna suund ja geograafilise meridiaani suund...
MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused - 2 1. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 1.1. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! Lõikav koormus mõjub detaili materjali kihte üksteise suhtes nihutavalt. Lõikavaks koormuseks nimetatakse varda teljega risti mõjuvat põikkoormust. 1.2. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! Lõikepiirkonnas tekivad nihkedeformatsioonid ja kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas ...
avaldumist argielus · Legend piiblipärimus · Memoraat isikulooline usundiline jutt · Maagia katsed/ soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks ülal ilm kõrgemate olendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingete ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. · Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu see maailma telg kogu ilma ruumi neljaks ilmakaareks. Selline maailma käsitlus on meile tuttav esmajoones samanistlikust kultuuriruumist. Pühad hiied · Pühade puude ja pühade metsasalude kultus on väga vana ja laialt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähematest naabritest ka balti ja germaani rahvastele. · Kurumäel on tamm, mille läbimõõte tüvest on umbes kaks meetrit. Usuti, et koor on tervendava mõjuga
R R M K L L F Lõige F Varda telg F Sisejõudude epüürid F FR N epüür Q epüür N = F sin Q = F cos M = FR sin
meridiaantasandite lõikejoon, Z-telg on Maa pöörlemistelg ja Y-telg on nendega risti. · Geodeetilised koordinaadid geodeetiliste mõõtmistega kindlaks määratud maapinna punkti geograafilised koordinaadid referentsellipsoidil ja kõrgus selle pinnast. · Ristkoordinaatsüsteem e. Descartes` koordinaatide süsteem affiinne koordinaatide süsteem, mille puhul koordinaatteljed on teineteise suhtes risti. Euroopas X telg (abstsisstelg) ühildatud meridiaaniga, Ameerikas aga paralleeliga (horisontaalse koordinaadiga kaardil). · Mercator mõtles välja silindrilise projektsiooni, mis ei tekita nurgamoonutusi ja mõõtkava on igas punktis asimuudist sõltumatu. · O-süsteemi kaardid 6 kraadi laiused tsoonid Gauss-Krügeri projektsioon. o Vastab topokaardi reeglitele · C-süsteemi kaardid - 3 kraadi laiuste ,,nihutatud" tsoonidega. Vormistuses puuduvad asukohamäärangud.
Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge.
varras paindub mõlemas ehk mõjuvad varda mõlemas peatasandis (koormused peatasandis jagatakse peatasandites mõjuvateks komponentideks) 6.2. Painutava koormuse mõju vardale Sale sirge varras (Joon. 6.3) on koormatud painutava koormusega (pöördemomentM või põikjõud F): · koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); · igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; Painutatud vardad F v
varras paindub mõlemas ehk mõjuvad varda mõlemas peatasandis (koormused peatasandis jagatakse peatasandites mõjuvateks komponentideks) 6.2. Painutava koormuse mõju vardale Sale sirge varras (Joon. 6.3) on koormatud painutava koormusega (pöördemomentM või põikjõud F): · koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); · igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; Painutatud vardad F v
toimub üle kogu keha ruumala. · Inertsimomendi valem: rakendused. Keha Inertsimomendi avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), I=mR2 sümmeetriatelje suhtes Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 · Rõhk kui skalaarne suurus: ühik ja dimensioon.
m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav tööd tegeva jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M. . Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber.
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3. 1935 mereväekokkulepe Inglismaaga (Inglismaa lubas Saksamaal luua sõjalaevastiku + allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni. Tagajärjeks: Versailles' süsteem langeb kokku! Rahvasteliit loodi Genfis (ei suutnud konflikte lahendada). · Sõjakollete kujunemine: ...
· Supordi asend ei ole fikseeritud. 2. Profiili (valtsi, soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole · Freesi väljaulatuva juhtlatist ei ole täpselt õige. seadistatud. · Toorik ei ole aurutatud kindlalt vastu juhtlatti. 3. Lõigatud pinnad ei ole baasküljega risti. · Spindlivülli telg ei ole risti töölauaga. · Freesi lõikeservad ei ole paralleelsed püstteljega. 4. Tooriku kõeverjooneline kuju on moonutatud. · Tugirõnga ja spindlivõlli teljed ei lange kokku. · Sabloon ei ole surutatud kindlalt vastu tugirõngast. 5. Suured kinemaatilised lained töödeldud pinnale. · Liiga suur ettenihkekiirus.
keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu 43 Mis on variaator? Variaatori skeem ja töötamise järgi. põhimõte. …………………… ++ Kolmnurkkeere, trapetskeere, Võimaldab ülekandearvu ja tänu sellele saab iga kiiruse sujuvaks. tugikeer,ümarkeere,ruutkeere; parempoolne, 44 Mis on võll ja mis telg? Võllide liigitus. vasakpoolne; ühekäiguline, kahe jne käiguline; ………………………………………. ++ normaalkeere, peenkeere Võll on masinate pöörlevate osade kandjaiks. Kannavad üle 20 Silinderkeerme põhiparameetrid. väändemomenti ja võivad olla koormatud ja paindemomendiga.
õige. · Supordi asend ei ole fikseeritud. 2. Profiili (valtsi, soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole · Freesi väljaulatuva juhtlatist ei ole täpselt seadistatud. õige. · Toorik ei ole aurutatud kindlalt vastu juhtlatti. 3. Lõigatud pinnad ei ole baasküljega risti. · Spindlivülli telg ei ole risti töölauaga. · Freesi lõikeservad ei ole paralleelsed püstteljega. 4. Tooriku kõeverjooneline kuju on moonutatud. · Tugirõnga ja spindlivõlli teljed ei lange kokku. · Sabloon ei ole surutatud kindlalt vastu tugirõngast. 5. Suured kinemaatilised lained töödeldud pinnale. · Liiga suur ettenihkekiirus.
Saksamaa asus Rahvasteliidust välja ning asus oma sõjaväge suurendama. Inglise- Saksa merekokkuleppega määrati kindlaks kummagi riigi sõjalaevastiku suurus. 1935. a. liideti Saksamaaga Rahvasteliidu valdusesse läinud piirkond. Samuti tunnistas Saksamaa, et ei pea end enam Locarno lepetega seotuks ning Saksa sõdurid marssisid Reini demilitariseeritud piirkonda. Idapakti idee nägi ette vastastikkuse abi kokkuleppe sõlmimise Ida-Euroopa riikide vahel. Berliini-Rooma telg on 1936. a. oktoobris loodud Saksa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Antikomiterni pakt on Saksa ja Jaapani kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu. 1936. a. juulis puhkes Hispaanias sõjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Mäss kujunes aga kodusõjaks, millesse sekkusid Rahvasteliidu pingutustele vaatamata ka võõrriigid. Kodusõda lõppes 1939 a. märtsis vabariigi langusega. Riigis kehtestati Franco diktatuur
1..* DIAGRAMMILE Kujund HT Shape Chart 1 Diagrammiala 1 Chart Area 1 1 2,3 Jooniseala Pealkiri Legend Telg Draw 1..* Area Title 1..* Legend Axis Andmeseeria Punkt Data Serie Point
Järelikult on Maa ise suur magnet. Kui magnetvälja põhjapoolus näitab põhja poole,siis teades seda,et magnetite puhul tõmbuvad vastasnimelised poolused peaks põhja suunad olema ees magnetiline lõunapoolus ja lõunas asetseb magnetiline põhjapoolus.Seejuures magnetilised poolused ja geograafilised poolused ei lange kokku.Magnetiline lõunapoolus on geograafilisest poolusest ligikaudu 2000km kaugusel Kanada kohal.Samuti ei läbi magneti telg Maa keskpunkti.Sellest tuleneb,et kompassi magnetnõel ei näita geograafilisele poolusele,vaid moodustab sellega nurga,mida tuleb liikumisel arvestada.Pooluste kohal pole aga magnetnõel maapinnaga paralleelselt vaid sellega risti. Magnetnõela suund võib olla muutlik.Kohtades kus esineb rauamaaki võib see olla igasugune.Sellist olukorda nim anomaaliaks(ebanorm)Maa magnetväli muudab päikeselt tulevate laetud osakeste teekonda,koondades neid pooluse lähedale.Laetud osakesed
Sirgjooneline liikumine Nihe, aeg ja keskmine kiirus Sirgjoonelisel liikumisel pole tarvis kogu vektoralgebrat. Koordinaatsüsteemi asemel võime tegelda üheainsa teljega. Olgu selleks näiteks x-telg. Siis vektori suunda saame kirjeldada pluss- või miinusmärgiga: pluss tähistab liikumist telje suunas ja miinus vastassuunas. Kui keha kuju ei muutu ning ta ei pöörle, võime ta asendada punktmassiga (osakesega). Keha liikumisel muutub tema koordinaat. Olgu keha liikumise alguses punktis P1 ja liikumise lõppedes punktis P2. Siis ta läbib mingi aja t jooksul vahemaa x. O P1 x=x2-x1 P2 x x1 x2 x Keskmine kiirus on vav = ´. t Kui osake liigub teises suunas, siis keskmine kiirus tuleb negatiivne, sest x = x1 - ...
uued lood. Tänu elektroonilisele muusikale on tekkinud väga palju erinevaid muusika stiile ja nö. Liikumisi mis mängivad olulist rolli meie ühiskonas. 5 Kokkuvõte Muusika ajalugu näitab, et muusika areneb koos ühiskonnaga tahest tahmata. Mida rohkem on erinevaid muusika stiile seda enam neid tuleb juurde. Muusika on nagu mingi telg, mille ümber kogu elu keerleb. Muusikatundmine näitab noortele olulist teadmist, muusikaline maitse eristab sind ühtedest inimestest ja liidab teistega. Muusika ümber toimub ka kogu suhtlemine, kas siis seda kuulates või sellest rääkides. Tänapäeva ühiskond võimaldab enamus inimestel kodustes tingimustes arvuti ja muusikaga kokkupuutuda Näiteks, kui sa isegi kodus istud ja kuulad mingit miksitud muusika pala või lihtsalt mõne gruppi esitlust kus kasutatakse mõnda elektroonilist
indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik A) Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda büretti. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Lahuse nivoo määramisel olgu silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti. NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega, lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse tilgad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. 2) Pipetile panna otsa pipetipump. Pipeti abil mõõta puhtasse koonilisse kolbi
Koostaja: Meie paremas maailmas Elo Viiding Uurimustöö Tartu 2015 Sisukord 1 Elo Viidingu elu....................................................................................................... 3 Looming.................................................................................................................. 4 Teemad................................................................................................................... 5 Kujundid................................................................................................................. 5 Luuletus.................................................................................................................. 7 2 Elo Viidingu elu 1. Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis vii...
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versaille's- süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et...
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt.
Jõu pöördevõimet iseloomustavat skalaarset korrutist Fh nimetatakse jõu momendiks telje suhtes. Jõu F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit M o(F), mis on risti jõudu ja punkti läbiva tasandiga ja mille moodul võrdub korrutisega Fh (kus h on jõuvektori mõjusirge kaugus punktist). 10. Märgireegel: Moment on positiivne, kui paremakäelist kruvi pöörates liigub kruvi telje positiivses suunas. Kui jõud ja telg asuvad samas tasandis, siis jõu moment telje suhtes võrdub nulliga. Mt(F)=F1h Mt(F2)= Mt(F3)=0 11. Jõupaari omadused: 1. Jäiga keha seisund ei muutu, kui asendada üks jõupaar teise samas tasandis mõjuva samasuunalise jõupaariga, mille momendil on sama moodul. 2. Jäiga keha seisund ei muutu, kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse. 3. Jäigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versailles' süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Jan Tumanov Õppejõud Ahti Lohk ikaülikool instituut Õppemärkmik 95161 Õpperühm AAAB10 Jan Tumanov 95161 AAAB10 ### J a n x x x x x x x Kokku T 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 u 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 m 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 a 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 n 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 o 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 v 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 Kokku 90 50 ...
6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9
1...* Andmeseeria 1...* Data seria Töövihik agrammileht hart 1 Diagrammiala 1...* Kujund Chart Area Shape 1 1 2, 3 Pealkiri Legend Telg Title Legend Axis 1...* Punkt Point
3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande a...
ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja, mis on väga tugev, ehkki umbes 10 korda nõrgem, kui Jupiteril. Saturn teeb ringi ümber päikese umbes 29,46 aastaga, ringi ümber ekvaatori aga 10 tunni ja 14 minutiga. Saturni läbimõõt ekvaatoril on 120 670 km. Saturni suuruse suhe on 1:10, mis on planeetidest kõige lapikum. Saturni pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes 63°16’ kaldu ja see tekitab erinevad aastaajad.
32. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. 1. lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes), 2. uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti), 3. objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel). 33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus telg, et üldasendiline tasand projekteeruks sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta risti selle tasandi ühe jälgsirgega või nivoojoonega. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37
Suuname x-telje liikumise suunas otse üles ja kasutame lahendamiseks süsteemi (3.1) kõige esimest võrrandit A m x = Fx (3.5) Mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele on joonise 3.1 põhjal Fx = T - P P Kuna x ongi kiirendus, mis siin on antud (a), siis ma = T - P n- telg P a millest T = P + ma = P + a = P 1 + , g g kus jõudu T mõõdetakse njuutonites. Näide 3.4 Silla kõverusraadius punktis A on R (joonis 3.2). Kui suur on auto surve sillale punktis A, kui auto mass on m ja ta liigub kiirusega v? J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 12
Kaasaegsed eesti luuletajad Contra Kristiina Ehin Elo Viiding Autor: Contra Kodanikunimega Margus Konnula. Ta on sündinud 22. märtsil, 1974. aastal. Ta tuleb Lõuna- Eestist, Urvastest. Seal on ta üles kasvanud ja elab Urvastel tänaseni. Contra mängib oma päritolu tihti välja oma poeetilises biograafias, esitledes end kui "meest metsast" ja "meest Lõuna-Eestist". Selliseid väikse-küla identiteeti kuulutavaid kultuuritegelasi on viimasel ajal Eestis juurde tulnud. Contra oli mitu aastat Urvastes postiljon ja esitas ka seda ametit uhkusega. Contra on vabakutseline, teenides raha oma raamatute müügi ning esinemistega kõikjal üle Eesti. Ta esineb koolides, ärimeeste kogunemistel, kontsertidel ning kirjandusüritustel. Selline rahateenimisviis on praegu eesti luuletaja jaoks väga ebatavaline. 1981-1984 õppis Contra Urvaste Algkoolis. Kuldre koolis õppis ta aastatel 1984-1...
Reparatsioon: kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Rahvasteliit: Pariisi rahukonverentsil loodud org, eesmärgiks riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine; rahvusvaheline koostöö. Diktatuur: mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Propaganda: uudised, teave ja kihutustöö, eesmärgiks panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Agressor: sõjaalgataja ja vallutaja. Compiegne'i vaherahu: lõpetas sõja. Berliini-Rooma telg: 1936a sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Roosevelt: 1932a valiti USA presidendiks. Tegi suuri ulatuslikke reforme(kehtestati kontroll panganduse üle, riik hakkas reguleerima põllumajandust(maksti et põllumehed oma vilja hävitaksid), korraldati hädaabitöid, üritati luua uusi töökohti, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest). 1933a hakkas USA majanduslik olukord paranema. Meeldisid ajalugu ja keeled. 1881 jäi lastehalvatusse
RANNAMURRE ehk RANNIKUMURRE See on mingil määral pooleks löödud. Jõelähtme, Kuusalu, Haljala on ka pooleks löödud (ülemine osa kuulub rannamurde alla). Alutaguse jääb välja. · Ei esine õ häälikut. a, e, o, u pohi (põhi), peld (põld) · Hilisdiftongid vueras, rüem (rõõm) kui on tegemist pika õ-ga · Nõrgas astmes üksikklusiil · Sk astmevahelduset: leskel, kääskin · Palatalisatsioon puudub · G kadu särg: säred; telg: teled, järestikku · Lööma, sööma lihtminevikus löin, söin. · Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnade toimumata: keldane (kollane) · Nimetavas e: - järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema: tiha, koht : kuha · Äi, oi, ai diftongid päiv, laiva, koir · Aa, ää säilinud pää · K u *kakl kaul (kael) Rannikumurde murrakurühmad: 1. Läänerühm (Jõelähtme, Kuusalu, Haljala lääneosa) 2
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1). Kaardi alumiselt servalt leian informatsiooni, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit (h=2,5m). Otsin kõrguskasvu (h'), mille väärtuse arvutan valemiga h'=(a'/a)*h. Punktide kõrgused leian valemiga HA,B=H...
küljest tänu löögile või survele. Näiteks meteoriidi kokkupõrkamine planeedi või mõne muu kosmilise objekti pinnaga põhjustab selle purunemise. Kaevanduses ja geoloogias põhjustab kivimite purunemist kaevanduse või puuraugu seintes kivimi kohal oleva maapinna raskuse poolt tekitatud rõhk. Kõige lihtsam näide selle kohta on näiteks see et kui sa pillad klaasi maha siis see puruneb kokkupuutel maaga. 10. Talvel külm, suvel soe See on seotud sellega et , maakera telg on põõrelemise tasandil kaldu. Ja päike ei käi ühtlast ringi ümber maakera vaid talvel on ta maale lähedamal ja tänu selleleon ka päevad lühikesed ja suvel on päike meist kaugemal ja päevad pikemad ja maakera kuumeneb ja talvel ei jõua päike niipalju sooja toota ka et lund sulatada.
lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936.aasta sügisel sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit Berliinis. komiterni vastane pakt - Kokkulepe mis sõlmitit Saksamaa ja Jaapani vahel Mosvkas ja Moskvast juhtitud rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18
Ajutiste reeperitena võib kasutada kohalikke objekte või maavaiu. 4. Teede teostusmõõdistamine ja selle põhjal koostatav dokumentatsioon. Teostusmõõdistamise eesmärgiks on valminud ehitise karakteristikute fikseerimine. Eelkõige on oluline asendi ja kõrguste projektile vastavuse kontrollimine. Teostusmõõdistuse käigus saadud info alusel saab otsustada, kas ja kui palju looduses paiknev ehitis projektil olevast erineb. Tee puhul mõõdetakse tee telg ja served. Teostusmõõdistuse põhjal koostatakse ehitise teostusjoonis, millel kujutatakse ehitise tegelik asend ja kõrgused looduses. Seal tuuakse välja erinevused tegeliku olukorra ja projekti vahel. Lisaks peavad teostusjoonisel olema toodud katasrtiüksuste piirid, ligiduses olevate hoonete numbrid, maa-alused tehnovõrgud, vähemalt 4 koordinaatvõrgu risti (kahel ka koordinaatväärtused), lähtepunktide andmed ning mõõtkavad.
Klassi kõrguse leidmine üle nurgade. 2 Töövahendid Teodoliit, jalad, mõõdulint. 3 Töö käik Vertikaal ümarvesilood Koridoris panime püsti jalad teodoliidiga. Panin paika vertikaal ümarvesilood, seejärel panin paika kahe kruvidega horisontaalvesilood, pöörasin 90 kraadi ja panin kolmanda kruviga jälle paika. Pöörasin 180 kraadi ja vesiloo läks viltu keskelt. Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne). Kuna mul vertikaal ümarvesilood läks viltu siis ma pean arvestama: Mulli kõrvalekalde suurus vastab kahekordsele veale. Pool mulli kõrvalekaldest parandatakse tõstekruvist, mis jäi silindrilise vesiloodi suunale, ja teine pool kõrvalekaldest parandatakse silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest. Tegevust korrata algusest lõpuni seni, kuni alidaadi
1938 sissemarss Austriasse o Austria Anchluss · Kurikuulsaim lepe 20. sajandi ajaloos Eellugu o Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise · Sõjalise liidu loomine 1936. aastal kohta o Eesti-Läti ja Soome NSVL-le o Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto o Leedu Saksamaale o Mõlemal riigil oma konkreetne roll ja plaanid o Poola jagati kaheks · Puutumata veel Poola ja Tsehhoslovakkia o Poolal iidne Preisimaa Nemad otsustasid sõja... Teljeriikide poolel
ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj. Nimetas seda külm soda (liitlaste vahel) Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin Majanduslikult arenenud USA Euroopas populaarne. EU riigid muutusid geopoliitiliseks ruumiks, mille olukord sõltus suuresti N. Liidu ja demokraatlike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
