aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. 2. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja sotsialistlik maailmasüsteem 1917. aasta Venemaal. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine. Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned
Üliriigid Ameerika Ühendriigid · Dwight Eisenhower- 1953-61 -Korea sõja lõpetamine- vaherahulepingut ei eksisteeri - Eisenhoweri doktriin- ameeriklaste lubadus kaitsta aasia rahvaid kommunismi ohu eest -1956.aasta kriisid-Ungari, Poola, Suessi kriis- ameeriklaste jõuline sekkumine -Kosmose võidujooksu algus Nli ja USA vahel · John F. Kennedy 1961-63 -vaja uut noort radiaalsemat lähenemist -Sigade Lahe dessant- ebaõnnestunud op, kukutamaks Castro reziimi Kuubas, tuhandest pagulasest dessantüksus , panna võimule ameerika reziim Kuubas -Kuuba kriis- 1962- tuumasõjaohu hirm, NL toimetab Kuuba saarele tuumaraketid -22.nov 1963- Kennedy surm · Lyndon B Johnson- asepresident enne
Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis.
Mohammad Mossadegh.Viet Minhi väed võidavad prantslasi Dien Bien Phu lahingus, Prantsusmaa on sunnitud Indo-Hiinast lahkuma Vietnam jagatakse piki 17. paralleeli kaheks. Põhjas luuakse hiljem kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik ja lõunas VietnamiVabariiki 1955 Jugoslaavia eemaldub Idablokist.Lääne-Saksamaa võetakse NATO-sse.Sõnastatakse Hallsteini doktriin 1956 Gamal Abdel Nasser natsionaliseerib Suessi kanali, algab nn Suessi kriis.Ungari ülestõus NLKP XX kongressil ütleb Nikita Hrustsov lahti stalinismist ja mõistab hukka Stalini kuriteod 1957 ESTÜ liikmesriikide (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi) valitsused kirjutavad Roomas alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingutele 1958 Iraagis kukutatakse britimeelne monarh, Iraak hakkab abi saama NL-ilt.Eisenhoweri doktriin: USA
võimule ning Hrustsov otsustas taanduda. Ungari ülestõus 1956 Toimus meeleavaldus Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatel toimusid lahingud. Võimule sai Imre Nagy, kes tahtis Ungaris demokraatia üles ehitada ning sõlmis kokkuleppe relvajõudude väljaviimiseks riigist. Kuna jällegi ei võtnud lääneriigid midagi ette otsustas NSV Liit ülestõusu jõuga maha suruda. Suessi kriis 1956 Egiptuse juht G. A. Nasser riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi konflikti lääneriikidega. Egiptuse poolele asus NSVL, kes varustas neid ka relvadega. Inglaste mahitusel ründas Egiptust Iisrael, sõtta astusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kriisi tagajärjel vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas ning suurenes NL autoriteet Lähis-Idas. 1944. aastal tehti Eestis katse taastada iseseisvus. 18. septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus, kuid 22. september hõivas Punaarmee Tallinna.
kaasnes võimuvõitlus kommunistide sees, sest Moskva meelsed jõud ei olnud nõus. Sellega kaasnes Ungari ülestõus ja Nagy sai taas peaministriks. Ungari tahab end neutraalseks kuulutada, aga VLO ja NL-i väed tungivad riiki ja suruvad ülestõusu alla. G.A.Nasser- Egiptuses kukutati kuningas, Nasser sai Egiptuse riigijuhiks, alustas sotsialismimudeli ülesehitust, Egiptus koos Nasseriga eesotsas natsionaliseeris ka Suessi kanali. Inglismaa ja Pr.maa viisid oma väed kohale ja okupeerisid Suessi tsooni. R.Nixon- USA president, kes toetas prantslasi Vietnami sõjas, Vietnami Vabariik lõunas toetuski eelkõige USA-le. Kuna sõda väsitas ameeriklasi endid, siis USA väed Vietnamis enam hakkama ei saanud, ningi Nixon vietnamiseeris sõja, st. sõda jätkati Lõuna- Vietnami sõjaväe jõududega. Saabus tagasilöök, mis oli USAle suurim kahju külma sõja perioodil. USA kaotas palju sõdureid ning maine läks ka alla. R
meeleavaldusteks · Kuigi lääneriigid olid sõnades lubanud vastuhakku kommunismile toetada siis tegelikkuses polnud nad selleks valmis · Tänu sellele et lääneriikidelt ei tulnud mitte mingisugust abi suutsid kommunistlikud võimukandjad mässu maha suruda · Massi rahutused suruti vägivaldselt maha ja ülestõus ei parandanud mitte midagi pigem vastupidi sest hukkus tuhatkond inimest Suessi kriis 1956. Aastal · Üheks põhjuseks miks ei suudetud lähis-idas puhkenud konfliktidele reageerida olis see et puhkes konfllikt egiptuses toimus riigipööre ning monarhia kukutati · Uus valitsus riigistas inglastele kuulunud suessi kanali, mis tõi kaasa konflikti lääneriikidega · Egiptust aitas relvade varustamisega NSV liit · Inglaste manitsusel ründas israel egiptus, peagi asusid israeli poolele sõtta ka
2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos. (1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi tei...
NSVL kaotas. Sõda toimus ära juba 1950, aga vaherahu sõlmiti alles pärast Stalini surma. 1955. aasta mais loodi Warrsavi Lepingu Organisetsioon VLO(Ida-bloki nato) -> NSVL viis oma väed Ida-Euroopa riikidesse. Tulemus oli bipolaarne maailm, mis püsis mitukümend aastat. SUESSI KRIIS 1956 Egiptuses oli riigipööre(kuningriik -> militaarvõim(Nasser)). Hakkas üles ehitama araabia sotsialismi. NSVL hakkas lähenema Egiptusele, kellele jagati tohutuid toetusi. Egiptus riigistas Suessi kanali. London ja Pariis ei tahtnud seda loojatena lubada. Lepiti kokku Isreali riigiga, kes oli araabia maadega tülis, et nad ründavad Egiptust esimesena. Näiliselt Judaism vs araabia. Lääs oli väga piinlikus seisus. NSVL'st sai Egiptuse töölisrahva kaitsja. London ja Pariis hoolisid ainult Suessi kanalite tuludest. Samal ajal toimus Ungari ülestõus, kuid kõik keskendusid Egiptusele ja seda ei märgatud. Usa suunab oma pilgu ja huvi Lähis-Idasse. UNGARI ÜLESTÕUS 1956
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- j...
Tagajärjed: 1)ülestõus suruti maha.2) 200 000 inimest põgenes läände.3) põllumajandusreformid peatati. 2.essi kriis: Probleem: Egiptus tahtis oma kanalit oma valdusesse, kuna see kuulus Inglise- Prantsuse aktsionäridele. * 1952 sai Egiptuse riigipeaks G.A.Nasser kes püüdis kanalit iga henna eest ratsionaliseerida. Sellele seisid vastu Inglismaa, Prantsusmaa,USA ja Iisrael. NSVL pakkus egiptusele oma abi kui Egiptus liitub sotsialismileeriga. Tagajärjed: 1) egiptus sai suessi kanali oma valdusesse.2) Egiptus hakkas arenema sotsialismi suunas, kuid 70-tel loobuti. 3) Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmapoliitikas hakkas vähenema. *NSV Liidu juhtkonnas tekitasid 1956. aasta sündmused aga veendumuse, et tugevat survet osutades ning maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ning lõpuks hävitada. 3.uba kriis: 1959 toimus Kuubas riigipööre, mille tulemusena sai võimule F.Castro, kes kehtestas kommunistliku diktaktuuri
1. Leidke seletus alljärgnevatele mõistetele (ptk24 ): KÜLM SÕDA Lääne demokraatia ja kommunistlikku resiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. TRUMANI DOKTRIIN- Seisukoht, kus riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. MARSHALLI PLAAN- Kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. RAUDNE EESRIIE- Riikides, kuhu II MS-i ajal jõudis Punaarmee üritati Lääne mõju piirata raudse eesriidega, st eraldati muust maailmast. VÕIDURELVASTUMINE- Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes. 2. Millal, kelle poolt ja millistel eesmärkidel loodi : NATO- 1949. Aluseks sai Põhja-Atlandi pakt, see oli üks tähtsaim sõjaline ja poliitline liit. Kaitsta kollektiivselt julgeolekud Põhja-Atlandi regioonis. Asutajaliikmed:USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, H...
Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. EGIPTUS 7. Nimeta kolm tuntud kirjanikku, kelle teoste alusel on G.Verdi kirjutanud oma oopereid. Nimeta ühe ooperi pealkiri, mis on loodud nende loomingu alusel. Mariette Bay, Victor Hugo, Alexandre Dumas. Rigoletto. 8.Mis zanris on need teosed ja kes on nende autoriks? Nokturnid- instrumentaal vokaalmuusika nt: Franz Liszt Reekviem- instrumentaal nt: Robert Schumann Rigoletto- instrumentaalvokaal nt: Giuseppe Verdi
nagu "Ernani", "Macbeth", "Luisa Miller" jt. Oma hiilgeaastate lõpul, 1851. aastal esietendus üks Verdi tuntuimaid teoseid ooper La Traviata. 1851 1853 esietendusid ka tema teised kaks kõige tuntumat ooperit: "Rigoletto", "Trubatuurid" 1860. aastatel suurenes tema poliitiline tegevus ning ta valiti isegi rahvuskogusse ja hiljem ka senaatoriks. Kuuekümnendate silmapaistvaim teos oli "Don Carlos" Üks Verdi nimekas ooper on ka "Aida", millega planeeriti avada Suessi kanal. Ooper aga esietenuds alles 1971. aastal. Erinevad allikad põhjendavad seda erinevalt. 1886. aastal esietendus Verdi üks väga tuntud ooper "Othello", mis on tema üks kõige jõulisemaid ning traagilisemaid teoseid. 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus
vahel sõda, mis kestis üle aasta. Selle käigus õnnestus Iisraelil vallutada osa Palestiinat, mis oli määratud araablastele, ülejäänud araablastega liidetud maa liideti aga Jordaaniaga. Ka Jeruusalemm jagati nende kahe vahel pooleks. Peale sõda lahkus Iisraeli okupeeritud aladelt sadu tuhandeid araablasi. Tegelikult ei lahendanud sõda Lähis-Ida probleemi, vaid tegi selle hoopis hullemaks. 1956. aastal puhkes sõda Egiptsue ja Iisraeli vahel ehk Suessi kriis, mis lõppes alada loovutamiseta. Ka see ei toonud rahu. Araablased tundsid, et olid Palestiina kaotamisega kaotanud kodumaa. 1964. aastal lõi Yasser Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO). Algul lootis PVO koos kommunistidest liitlasetga Iisrael jõuga hävitada. Iisrael tunnustas PVO-d kui terroristliku rühmitust, enamus ÜRO liikmesriike aga tunnistas seda kui palestiinlaste seadusliku esindajana. Järjekorde sõda puhkes 1967. aastal ning seda tuntakse kui kuupäevast sõda
Wikipeedia andmetel on sõda riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga peale vastas poolele ja põhiliseks edu saavutamiseks on üldjuhul lahing. Kuid kas sõdadeta maailm on 21. sajandil võimalik? Teisest maailmasõjast alates pole möödunud ühtki päeva relvakonfliktita. Alati on olnud riikide vahel erimeelsused, mille tõttu on arenenud mitmed kriisid (näiteks Korea sõda, Suessi kriis või Vietnami sõda). Kohati võib jääda mulje, et inimene ei oskagi enam ennast muul moel väljendada kui ainuüksi vere valamisega. Tänapäeval, 21. sajandil, haaravad sõjad aina rohkem riike endaga kaasa. Agressiivse poliitika jätkumisel ei ole kolmas maailmasõda enam kaugel, ennekõike silmas pidades kõige teravamat vastasseisu läänemaailma ja idamaade vahel, mis väljendub arengumaade poliitikasse sekkumises ning terrorismi levikus.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mõned faktid 1800- Pariisis kehtestatakse meetermõõdustik 1807 - loodi esimene aurulaev USA-s 1825 G. S. Ohm sõnastab elektrivoolu seaduse. Inglismaal tuleb kasutusele esimene raudtee 1851 - esimene maailmanäitus Londonis 1869 - avatakse Suessi kanal 1879- Thomas Edison leiutab elektrihõõglambi 1880. aastail oli moes turnüür Aitäh kuulamast!
Rigoletto otsustas oma ülemuse tappa. Meelitas Duke onni ja laseb palgamõrtsukal tappa. Tappis esimese tulija , Gilda , ja ajas kotti. Rigoletoo näeb naastes kotti ja avastades sisu jätkab ise. Rigoletto tapab ballil duke ja paari päeva pärast hukatakse. Traviata Dumasi ,, kameelia daam" põhjal. Jutustab kõrgest soost mehe armastusest alama neiu vastu. See purustatakse julmalt. Ooper kutsus esile skandaali väheste dekoratsioonide tõttu. Aida Lavalejõudmine on triumf. Telliti suessi kanali avapidustusteks 1871. Viib antiikegiptusesse, väljamõeldud naisvaarao Aida. Pealiini ajavad sõjapealik Radames ja algul veel mitte vaarao Aida. Võtmesõnad on mehisus, armastus kphusetunne, veendumus et igal rahval on õigus vabadusele, tumedate kurjusjõudude ja mittemaiste tegelaste võimuiha.
tootjatele seati liiga kõrged normid. Lisaks nõrgale ja laostunud majandusele vaevas suurt liiduriiki veel mitmedki probleemid. Näiteks Külm sõda, mis arvatavasti viiski selle riigi kokkuvarisemiseni. Külm sõda tähendas võitlust kahe osapoole vahel, demokraatia ja kommunismi, ning otsene sõjategevus puudus. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid, mis kujutasid endast väga suurt ohtu, et algab uus maailmasõda. Näiteks Kuuba kriis, Suessi kriis, Korea sõda ja Vietnami sõda. Kriisid suudeti vältida otsese sõjata, kus Nõukogude Liit ise osales, pigem osales ta nendes mitteametlikult ning toetas kapitali ja relvastusega võitlust. Siiski ei jäänud ta sõdadest kõrvale. Näiteks Nõukogude-Afganistani sõda, kus püüti säilitada mõju Aasias ja vallutada uusi territooriume ning ka kindlasti majanduslikel eesmärkidel, sest Afganistan on tuntud oma suurte naftavarude poolest. Sõda kaotati mitmetel põhjustel,
Demokraatlik maailm Külm sõda Euroopa ja Ameerika Ühendriigid Lk. 6-12 India vabanemine 1)Riigipiiride muutumine Lk. 13-18 2) Rahvastiku ümberasumine 3) Kahe vastasleeri kujunemine Demokraatia laienemine II Uus jõudude vahekord maailmasõja järel · Demokraatliku riigikorra omaksvõtmine. Raudne eesriie · Valimisõiguse laienemine. · 1946 · Demokraatia stabiliseerumine. · W. Churchill · Fulton, USA · Mass...
Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest.Lähis-Ida kriis:ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL.Indo-Hiina kriis (1960-1973):USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse.Egiptuse kriis:1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama.Kuuba kriis:1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas
aastatel. Suhted Lääne ja Ida vahel soojenesid mõnevõrra pärast Stalini surma 1953. aastal ja Nikita Hruštšovi võimuletulekut, kuid ainult lühikeseks ajaks. Tekkis nn Hurštšovi sula, mille ajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Kuid NSVL jätkas oma mõjuvõimu laiendamist: 1953 Ida-Berliini ülestõus, 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis, 1961 Berliini müür, 1962 Kuuba kriis. Parteiladvik kõrvaldas Hruštšovi 1964. aastal ja NSVL.i uueks juhiks sai Leonid Brežnev. Algas nn stagnatsiooniperiood. Majanduses püüti varjata mahajäämust Läänest: tööstus 40% USA tasemest, põllumajandus 15%. Erandiks sõjatööstus, mida arendati eelisjärjekorras. Välispoliitikas jätkati senist suunda: 1968 Tšehhoslovakkia, Brežnevi doktriin, 1979 sissetung Afganistani. Oli ka paranemist:
Sakslased lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. Ja nüüd nõudis Hitler Stalingradi vallutamist. 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all, kuid Punaarmee suutis saksalsed saada piiramisrõngasse ja peale kaks kuud kestnud sõdimist nad kapituleeruma sundida. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda. Tagasilöök tabas sakslasi ka Aafrikas. Sakslased olid jõudnud kull Suessi kanali vahetusse lähedusse, kuid sellega olid nende jõud ammendatud. Kontroll Vahemere üle oli läinud liitlasvägede kätte, kes lasid põhja enamiku Sakslaste varustuskaravanitest. Novembris 1942 läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Saksa väed tagasi. Samal ajal maabusid Marokos ja Alzeerias USA väed ja võtsid Saksa ja Itaalia väed piiramisrõngasse. Mais 1943 olid nad sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud.
Sellest ei tulnud midagi välja, ebaõnnestus ka katse piiramisrõngast väljastpoolt läbi murda. Lahingud Stalingradi all kestis veel kaks kuud ning lõppesid 2. veebruaril 1943 sakslaste kapituleerimisega. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnud toibuda. Tagasilöök tabas sakslasi ka Aafrikas, kus Rommel oli 1942. aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali vahetusse lähedusse. Sellega oli sakslaste jõudne aga ammendatud. Kontroll Vahemere üle oli läinud vastase kätte, kes lasi merel põhja ühe Saksa varustuskaravani teise järel. Briti vägede varustamine samal ajal paranes, see võimaldas nel koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud. Novembris 1942 läksid Briti väed El- Alameni all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Saksa-Itaali väed Tuneesiasse
Ülemvõim võib olla saavutatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. NSVL soovis külma sõja alguses saavutada võimu füüsiliselt. 1946. aastal pidas J. Stalin ambitsioonika kõne, kus rääkis sõdade paratamatusest, seda kõnet peetakse külma sõja alguseks. Nõukogude Liit osales otseselt sõjategevuses Korea (1950-1953) ja Vietnami sõjas (1964-1973). Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demokraatlikud riigid mõistsid, et tuleb üles kaaluda Moskva jõud. Nad hakkasid otsima liitlasi ja moodustama erinevaid liite. Selle tulemusel tekkis ÜRO (1945), mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. 1949. aastal kinnitati Põhja- Atlandi pakt, mille tulemusel tekkis NATO, mis pidi samuti tagama rahvusvahelise julgeoleku ning stabiilsuse
kommunistidele, mis viis riigi lõhenemiseni: Korea sõda oli relvastatud konflikt Põhja- ja Lõuna-Korea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953 Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale tulemuseks oli- Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu Suessi kriis (inglise keeles ka kui Tripartite Aggression,[4] araabia أزمة السويس العثثثثثثدوان الثليثثثثثثثي-; prantsuse Crise du canal de Suez; heebrea מבצע קדשKadeshi kampaania või מלחמת סיניSiinai sõda) oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia,Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoobril 1956.[5][6] Ungari ülestõus-
Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson asutada Rahvasteliitu, rahvusvahelist organisatsiooni, mille eesmärgiks saaks sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvasteliidu temaatika muutuski Suurbritanniale ja Prantsusmaale oluliseks kauplemise objektiks. Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt
Iraagiga peatati; Iraagi majandusliku taseme langus ; Elatustaseme langus 7. 1947. aasta ÜRO partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiina. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. 14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. 8. Egiptuse-Iisraeli sõda ( suessi kriis ) ; sõda Iisraeli ja seitsme Araabia riigi vahel ; ' kuuepäevane sõda ' iisraeli ja araabia riikide vahel 1967 ; 1964 . konflikt Palestiina Vabadusorganisatsiooni (PVO) ja iisraeli vahel. 9. 1983. aasta Genova deklaratsioon keelustas okupeeritud territooriumitel juudiasunduste loomise ning Jerusalemma staatuse muutmise ja nõudis palestiinlaste õiguste tagamist. Okupeeritud Palestiina territooriumitel algas massiline ülestõus 1987. aasta detsembris
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA ha...
oleks seal hea olla ega pööra lääne vastu. 5. Millistes rahvusvahelistes kriisides osales USA? Miks ja millal? Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Koera ps jaotus aga kaheks. Suessi kriis 1956-1957. Sõda ühelt poolt USA, Prantsusmaa ning Iisrael, kes astusid Egiptusele vastu. Sõda algas pärast seda, kui Egiptus otsustas natsionaliseerida Suessi kanali. Nii oleks lõppenud USA ja paljude teiste riikide läbisõiduluba. Vietnami 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama. Kuuba 1962. Kuuba oli sõlminud salajase kokkuleppe NSV Liiduga, millepeale tõi NSVL Kuubale lõhkepeadega varustatud rakette, USA aga kehtestas Kuubale sõjalise blokaadi. Puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, mistõttu üritati teha läbirääkimisi.
1. Suessi kriis 1956 Tekkepõhjus: Egiptuse uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970
• majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) • ametiühingute suur mõju poliitikas • välispoliitikas passiivsemad. • Peale II maailmasõda olid mõlemad parteid vaheldumisi võimul. Suurbritannia on parlamentaarne monarhia. Välispoliitika Üheks välispoliitiliseks eesmärgiks oli säilitada Suurbritanniale koht suurriikide seas. Suurbritannia oli NATO asutajaliige. 1956.a. sai ta tuumarelva omanikuks.1956.a osales Suessi kriisis. mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) ning teinud palju koostööd. Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus: • 1940-ndatel iseseisvusid Suurbtitannia kolooniad Aasias, 1950.-1960-ndatel Aafrikas ja Kariibi meres (dekoloniseerumise haripunkt oli 1957.a.-1962.a.).
Mõlemad lepingud kohustasid lepingus nimetatud osalisi aitama igal vajalikul viisil rünnaku juhul. LK 21. 4. Kuidas mõjus idablokile N. Hrustsivi salajane kõne NLKP XX kongressil? Kõne tekitas Euroopa rahvastes uut lootust, Poolas algasid ulatuslikud streigid, mis kasvasid üle rahutusteks. NSVL taandus ja leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Poolast kandusid meeleolud Ungarisse, kuid seal suruti vastuhakk veriselt maha. 6.Kuidas mõjutas Ungari 1956. aasta ülestõus Suessi kriisi? Mõlemad toimusid samal ajal, ning lääneliitlastel puudus plaan, nad ei panustanud küllalt kummalegi sündmusele, ning tulemusena tugevdas NSVL oma positsioone. LK 29. 1. Millise külma sõja kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem? Kuidas õnnestus see ära hoida? Kuuba kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem, see õnnestus ära hoida niimoodi, et USA võttis kindla seisukoha ja suutis NSV Liiduga kokku leppida, et NSVL likvideerib Kuubalt
planktonit. Hoovused, kui kliimamõjutajad- Soe golfi hoovus- Mehhiko lahest Euroopasse, soe õhk, jätk Põhja- Atlandi hoovusena. Labradori hoovus- muudab kanada kliima karmimaks. Külm Benguela hoovus- Antarktikast, aafrika, edelarannikul kuiv ja jahe, kõrbed. Soojad hoovused põhjustavad pehmema ja niiskema kliima. Väin- maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Gibraltari väin, Magalhaesi väin. Kanalid- Suessi ja Panama kanalid Põhjavesi- maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Liigub maakoores, moodustub sademetest ja on mage. Vett läbilaskvad kihid- lubjakivi, kruus, liiv. Vettpidavad kihid- savi Arteelia vesi- surveline põhjavesi. Mineraalvesi- mineraale sisaldav põhjavesi. Põhjavee kaitse- on vaja jälgida põhjavee seisundit, põhjavee resurssi ja veevõtu arvestust ning reguleerimist. Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala
1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Suessi kriis 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr
Slovakkia, Horvaatia (Soome oli küll Jätkusõjas S. liitlane, aga ei kirjutanud alla Kolmikpaktile. Kolmikpakt oli suunatud eeskätt USA vastu, et see jääks neutraalseks – ähvardati sõjaga kahel rindel. NSVLi informeeriti paktist ja pakuti võimalust isegi liitumiseks. 8. Sõda Aafrikas: Lisaks sellele alustasid 1940.a. septembris itaallased Põhja-Aafrikas sõda Inglismaa kolooniate vastu, jäid hätta ja sakslased Rommeli juhtimisel tulid veebruaris 1941 appi - algas kõrbesõda Suessi kanali hõivamise pärast. 9. Sõda levib Balkanile Itaallased tahtsid 1940.a. oktoobris vallutada Kreekat, aga jäid hätta. Sakslased tulid appi ning vallutasid aprillis 1941 nii Kreeka kui Jugoslaavia (põhjus – Kreekast oleks britid ulatunud pommitama Rumeenia naftavälju). Moodustati Horvaatia marionettriik, suurem osa Jugoslaaviast okupeeriti. Balkani operatsiooni tõttu lükkus sõda NSVLi vastu edasi 5 nädalat talve poole. 10. mai – Hessi lend Šotimaale.
Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama Verdi leidis, et publik tuleb teatrisse ooperit ka vaatama, mitte ainult kuulama Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igaühel oma tunded ja oma tekst. Ooper "Aida" "Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper. Mariette Bay tekstisse põhineva liberto on kirjutanud Antonio Ghislanzoni. Ooperi jutustus on asutatud vaaraode aja Memphisse ja Teebasse. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. Giuseppe Verdi looming Giuseppe kirjutas enamasti ajaloolistel teemadel, põhiliselt patriolistlikel teemadel. Tema teostes oli kõige olulisemal kohal tekst. Ooperite süzee aluseks on väärtkirjandus (Shakespeare, Schiller, Hugo) Verdi ooperites on kahekordsed konfliktid: konfliktid tegelaste vahel konfliktid tegelastes enestes Muusika annab ilmekalt edasi karaktereid, tundeid, romantilisi kontraste.
8.c klass Tallinn 2009 Mere asend. Vahemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemeri on lääne-idasuunaline. Mere nimi. Vahemere nimi tuleneb mere asendist. Nimelt Vahemeri asub Euraasia ja Aafrika vahel. Sisemeri. Vahemeri on sisemeri, mida eraldab Gibraltari väin Atlandi ookeanist. Vahemeri on Dardanellide väina, Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu ühenduses Musta merega ning Suessi kanali kaudu Runase merega. Joonis 1. Vahemere asend. Meres asuvad ka paljud saared nagu näiteks Malta, Korsika, Sardiinia ja ühed kuulsamatki turismi saared nagu Kreeta ja Küpros. Loomulikult asuvad Vahemeres ka paljud muud saared. Vahemeres on ka palju poolsaari nagu näiteks Apeniini poolsaar, Balkani poolsaar, Pürenee poolsaar jt. Joonis 2. Pürenee poolsaar. Suurus. Vahemeri on üks suurimaid meresid. Vahemere pindala on 2 505 000 km², samas
poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
aastal 2003. Lähis-Idas elavad juudid ja islamiusulised araablased. Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile. 14. mail 1948 kuulutasid juudid välja Palestiinas oma riigi - Iisraeli. Järgmisel päeval 1948 puhkes Iisraeli ja araablaste vahel Palestiina sõda. Iisrael vallutas osa Palestiina araablastele mõeldud maast ja ülejäänud osa jagati Jordaaniaga. Jeruusalemm jagati samuti Jordaania ja Iisraeli vahel. 1956. aastal algas tuntud Suessi kriis. 1964. aastal loodi araablaste poolt Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO). Selle juhiks sai Yasser Arafat, kes on väga tuntud. 1973. aastal oli Jom Kippuri sõda, kus Iisrael sai kogu Palestiina oma võimu alla. 1990-ndate aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste suhtes leebemaks, kuid juba 21. sajandi alguses astusid araablased taas Iisraeli võimu vastu üles. Ladina-Ameerika jaguneb kolmeks riigiks Argentiina, Tsiili ja Nicaragua.
Külm sõda 1960.ndatel ja 1970.ndatel aastatel - sarnasused ja erinevused Maailmas mõistetakse külma sõja all Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil Ida ja Lääne vahel toimuvat ideoloogilist, poliitilist ja majanduslikku konflikti. Külm sõda oli see aeg, mil lääneriigid võtsid omaks teooria, mis nõudis tugevatele positsioonidele asumist ning kommunismi kukutamist. 1960ndatel oli pingelisem periood, 1970ndatel rahulikum. Peale Suessi kriisi 1956. aastal oli USA tõusnud maailmas vaieldamatuks liidriks. Eisenhower oli populaarne ja edukas president. 1950ndate lõpus muutus olukord pingelisemaks Berliinis pingestus olukord, Kuubal tuli võimule Castro ning NSVL lennutas esimese raketi kosmosesse. Hakkas levima suhtumine et Ameerika vajab uut, teotahtelist presidenti. Selleks sai John Kennedy, kelle eesmärgiks oli rajada õiglane ühiskond, vaesuse kaotamine ja jõudmine kosmosesse
Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine,...
Vana-Egiptuse iseseisev ajalugu lõppeb 332. e.Kr Aleksander Suure vallutustega. Varajane ajastu 3000 2700 a. e.Kr (lõppeb püramiidide ehitamisega) Vana Riik 2700 2200 a. e.Kr (2200 e.Kr. riik laguneb, I vaheperiood) Keskmine Riik 2050 1750 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, kuid laguneb jälle, II vaheperiood) Uus Riik 1600 1100 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, loobutakse püramiidide ehitamisest) Hiline Riik 1100 332 e.Kr. (korduvad lahutamised ja liitmised, ehitatakse Suessi kanal) Egiptuse ajalugu võib ka märkida dünastiate järgi. Mastaba kivist haudehitis, maa-alune hauakamber ja selle kohal asuv kastitaoline ehitis. Tavaliselt 1 ruum, hiljem ka rohkem Vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, aga kõrguse tõustes pidi kivikuhi paratamatul ahenema, tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini. Esimese sellise laskis endale püstitada III dünastia vaarao Dzoser Sahara väljadele. Astmete täitmise teel jõuti tõeliste püramiidideni
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euro...
vabaks 1000 saada hukkunut Kore 195 P ja L- Kommuni Korea a 0- Korea, stlik P-K jagati sõda 195 ÜRO tungis L- kaheks 3 väed, Ksse; riigiks, Hiina, kommun. siiani nii NSVL leviku takistamin e Sues 195 Egiptu Egiptuses UK ja Pr si 6 s, riigipööre, mõju kriis NSVL, Suessi maailmas UK, Pr, kanali vähenenu Iisrael riigistami d, NSVL ne mõju Lähis-Idas suurenes Unga 195 Ungari, Meeleaval Kokkulep ri 6 NSVL dus Poola e NSVL ülest toetuseks vägede õus kasvas väljumise vastuhaku ks
Noorte rahulolematus; vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldustele muutus mässumeelseks 1960. aastatel; mustanahalisus ja rassiprobleemid; seksuaalrevolutsioon; inimesed, kes olid olnud punalippude all, muutusid ise mingi aeg põlatuteks kodanlasteks ja nad moodustasid terroristlikke organisatsioone. Kui edukaks riigiks võib pidada USA-d või NSV Liitu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel? Põhjenda. USA-suutmatus ungarlasi kaitsta, Suessi kriis USA läänemaailma liidriks, Eisenhoweri doktriin(aidata Aasia rahvaid kommunismi eest),kosmoseprogrammi juhtis NSVL kuni 1969, Berliini müür mobiliseeris ameeriklasi, ,,suur ühiskond", neegrite õigused Martin Luther King(marss Washingtoni), 1960 lõpus majandusbuum läbi, mõttetu Vietnamisõda. NSVL-sulaaeg, Hrustsov normaliseerib suhteid läänega, Ungarikriis näitas NSVL jõudu, 1957-69 kosmonautika kuldajastu, viisaastaku asemel seitseaastak (59-65) eesmärk nsvl
Seda vahet tunnistavad üleüldiselt nii teised araablased kui ka egiptlased ise. President: Mohamed Hosni Mubarak. Sündinud 1928, presidendiks valiti 1981. Praegu on käsil tema kolmas ametiaeg (valimised 1999). Lipp: punane, valge, must ning keskmisel triibul ilutseb kotkakujuga vapp. (vaata pilti) 4 Geograafiline asend Egiptus asetseb Aafrika mandri kirdenurgas ja Edela-Aasias ning on kitsa Suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel ühenduses Ees-Aasia kultuurikeskustega. See on põhjast piiratud Vahemerega, idast Palestiina ja Iisrael, lõunast Sudaaniga ja läänest Liibüaga. Riigi pikkus on põhjast lõunasse on umbes 1085 km ja 1255 km idast läände. Kogu riigi pindalaks on 1001450 ruutkilomeetrit, millest maad on 995450 ruutmeetrit ja vett 6000 ruutkilomeetrit. Egiptuse geograafilised koordinaadid on 27 00 N, 30 00. Rannapiiri on riigil 2450 km ja maapiiri 2665 km
Populaarne teleshow. "ILove Lucy", kus palju tehnilisi ja kunstilisi uusi võtteid.VÄLISPOLIITIKA: Koos riigisekretär J.F.Dullesega deklareerisid *kommunismiorjuses vaevlevate rahvaste vabastamist, kuid tõmbusid tagasi kui NSVL Ungari 1956.rahvaülestõusu maha surusid, ,,Võimsa samaga tasumise ,,poliitika kohaselt oldi valmis tuumarelva kasutama kui rünnatakse riiki või kahjustatakse tema elulisi huve Ei rakendanud seda aga Indo-Hiinas 1954, Taiwani kaitsmisel ega Suessi 19 kriisi ajal.1956a Suessi kriisi järel kasvas USA roll Lähis Idas, Sekkuti jõhkralt Ladina -Ameerika riikide siseasjadesse toetades kõiki diktaatoreid, kes vaid end antikommunistiks kuulutas(1954 Guatemalas). USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955.a Kagu-Aasias SEATO, 1959. USA-sse kõrge NSVL valitsus-delegatsioon. Dialoogi algus. Asepresident Nixon 1959a Moskvas Hrustsov USA-s
ületamiseks paate ja laevu. Transpordi tehnika areng oli väga oluline tegur 20. sajandil majandusele maailmas. Viimase paarikümne aastajooksul on eriti kasvanud auto-, õhu-, ja torujuhtmetransport. Autotransport hakkas arenema 20. sajandi alguses ning oli üks kiireima arenguga majandusharusid. Ükas vanimaid transpordiliike on veetransport ehk laevandus, aja ja kütuse säästmiseks meretransporsid on rajatud 1869.aastal avatud Suessi kanal ja 1914.aastal avatud Panama kanal. Noorim transpordiliik lennundus ehk õhutransport jaguneb tsiviil,- ja sõjaväelennunduseks. Pöördeliseks sammuks lennunduses kujunes reaktiivmootorite laialdane rakendamine ka tsiviillennukitel 20.sajandi keskpaigast. Nafta ja gaaside ökonoomseks ümberpaigutamiseks kasutatakse sageli torujuhtmetransporti, maailma esimene torujuhe ehitati 1860 aastal. Üks kuulsamaid kuid kallimaid transporte on raudteetransport, see sai alguse 19. sajandi esimesel
ärritama. USA lõi liitlastega NATO, varsti ka NL lõi oma sõjalise liidu VLO. Puhkes sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kus NL oli Põhja-Korea poolel ja USA Lõuna-Korea poolel. Peale teist maailmasõda jagunes Saksamaa kaheks läänes Saksa Liitvabariik (USA), idas Saksa Demokraatlik Vabariik (NL). Seal oli eriti pingeline olukord ning NSVL piiras ida osa müüriga ära, sest palju jooksid läände ning oli hirm, et Ida-Saksamaa jääb tühjaks. Oli ka oht sõja puhkemisest Suessi kanali eest Egiptuse, Prantsusmaa, Inglismaa ja Iisraeli vahel, kuid olukorda sekkusid ÜRO, USA ja NL, et ei puhkeks tuumasõda. Sealt võis ju sõda üle minna kolmandaks maailmasõjaks. Kõige pingelisem olukord oli Kuuba kriisi ajal, kui NL viis Kuubasse raketid, et vajadusel neid Ameerikasse lasta, kuid USA reageeris sellele ning Ameerika ja NL tulid kokkulepele, et NL viib lõhkepead ära. Kõige rohkem mõjus see Kuuba lihtrahvale. Majandus ju langes, elu halvenes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
