ärasöömise eest). 12) Rakukest - selle moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Moodustab taimele tugeva toese. Annab taimele kuju. Osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. 13) Plastiidid: · Kloroplastid - Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide peamine ülesanne on fotosüntees. · Kromoplastid - Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon. · Leukoplastid - värvusetud. Leukoplastid sisaldavad varuaineid, nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Plastiidide üleminek:
tülakoidi membraani. Voltides. Kirjutage prootonite liikumapaneva jõu arvutamise valem kloroplastides ja leidke väärtus pmf = -Vm+0,06 pH = -0,01 (V) + 0,18(V) = 0,17 V [ -Vm membraani potentsiaal -10 (mV) on RT/ZF (Z on prootonite valents + 1) pH on pH erinevus. Prootoneid transporditakse stroomast luumenisse, sest fotosünteetiline ETA on nii paigutatud, et elektronide liikumisega kaasneb prootonite liikumine stroomast tülakoidi sisse, tülakoidi luumenisse. Stroomas on pH 8, luumenis on pH 5. ] Mitu ATP molekuli on võimalik sünteesida ja miks, kahe vee molekuli fotooksüdeerumisel vabanevate prootonite ja elektronide transpordil 2H2O O2 + 4H+ + 4é Iga elektroni kohta transporditakse 2 prootonit stroomast luumenisse, ehk siis kokku 8 prootonit, (kokku järelikult 4+8=12 H+), ühe ATP saamiseks on vaja 4 prootonit, see teeb 3 ATP'd. Nimetage fotosüsteem II aktseptorpoolel paiknevad elektronide aktseptorid
Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. • Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. • Ergastunud pigmendid osalevad NADPH moodustamisel • Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. • Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks. 2. Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. • Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO . 2 • Vesinikuallikaks on NADPH • Energiaallikaks on vaja ATP molekule NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides. • Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise. • Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees. 3
Kaitseb rakku siserõhu eest. Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. Vakuoolid: on vee reservuaariks, kindlustavad siserõhu. Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vanemates jääkained. Mürkainete, mahlade säilituskoht, kaitseks ärasöömise eest. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid struktuure, aitamaks seemneid levitada. Plasiidid: Kloroplastid: 2 membraani, sisu täidab valguline vesilahus strooma. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid, kus on roheline värvaine klorofüll. Kromoplastid: sisaldavad värvilisi pigmente, karotinoide. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Lisaks ainevahetuslik funktsioon. Leukoplastid: varuainete talletamine. Pigmendivabad Plastiidide üleminekud: Kloroplast > kromoplast (viljade valmimisel, enne lehtede langemist)
Õ. lk. 8-10 1. Mis on fundamentaalteadus? Fundamentaalteadus ehk alusteadus on teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. 2. Mis on rakendusteadus? Rakendusteadus on teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. 3. Mis viis USA-s maisi puhastusliinide aretuseni? USA-s viis maisi puhastusliinide aretuseni viis mõningate sortide ja tõugude ristamine, mille tulemuseks saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest.(Tekkis vajadus uurida, mis ja millistel juhtudel põhjustab seda hübriidjõudu ehk heteroosi.) 4. Milles seisneb rakendusbioloogia? Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud prakt...
Kasutatakse 12 NADH molekuli. 4. Fotosüntees,3 5. 6CO2+12H2O = C6H12O6+6H2O+6O2 *Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm *Fotosünteesi protsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. Fotosüsteem I pigemendid osalevad NADPH2 moodustumisel *valgustaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanaenud atmosfääris Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Toimuvad kloroplastide stroomas *Süsinikuallikaks on õhulõgede kaudu taime sisenenud CO2 *Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO2+12NADPH2 C6H12O6+6H2O+12NADP ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline : · Uus organism saaab alguse ühest vanemast Jaguneb kaheks: 1) eos- sõnajalg taimed, seened, samblad 2) vegetatiivne- a) pookimine b)pooldumine-ainuraksed c) pungumine-pärmseened,hydra d) võrsikutega- karusmari e)sibul- tulp f) võsundikega- maasikas
Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Toimub- reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Kasutatakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP Saadus: glükoosi süntes. 18 ATP 18 ADP + Pi (i alaindeks) Sünteesi protsessis energiat kasutatakse. Fotosünteesi tähtsus *Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks * Glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides * Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel
ahelas toimub ADP fosforüleerimine, mille juures moodustuv ATP kasutatakse CO2 assimilatsiooni süsteemis.) ja pikemalaineline P700 (moodustunud NADPH kasutatakse ära CO2 assimilatsiooni süsteemis). Need protsessid kulgevad kloroplastides. Fotokeemiliste reaktsioonide produktid ATP ja NADPH võimaldavad CO2 redutseerimist ja selle arvel orgaanilise aine sünteesi de novo. Fotokeemilised reaktsioonid on lokaliseeritud graanulitesse. Ensüümid, mis on seotud CO2 assimilatsiooniga, on stroomas. CO2 assimilatsiooni reaktsioonid moodustavad tsüklilise süsteemi reduktiivse pentoosfosfaatide tsükli e. Calvini tsükli. CO2 seotakse 5-süsinikulisele ribuloos 1,5-bisfosfaadi (RuBP) molekulile ensüümi RuBP karboksülaasi/oksügenaasi (Rubisco) osavõtul. Karboksüülimisreaktsiooni produktiks on kaks molekuli fosfoglütseriinhapet (PGA). Alternatiivselt võib Rubisco katalüüsida CO2 asemel O2 sidumist e. Oksügenaasset reaktsiooni, mille tulemusena moodustub üks molekul PGA-d
lahustena, terakestena või tilkadena. 10) Plastiidid (Leukoplastod, kloroplastid ja kromoplastid) Kloroplastid - sisaldavad kõige enam rohelist klorofülli ja vähem teisi pigmente. Peamine funktsioon on fotosüntees. Seetõttu paiknevad taimede maapealsetes osades, mis on päikesevalguses. Tänu neile on taimed rohelised. Kloroplastide sees on poolvedel strooma ja sisemembraani sopistused moodustavad tülakoide ja graane. Nendel paiknevadki pigmendid. Stroomas on DNA, ribosoomid, lipiiditilgad ja tärkliseterad. Tärklis tekib seal fotosünteesiproduktidest, muudetakse ensüümide abil glükoosiks ja transporditakse taimeosadesse, kus suhkruid vajatakse kasvuks või säilitatakse. Leukoplastid - ei sisalda pigmente, on kloroplastidest väiksemad, esinevad sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jm.). Stroomas on DNA, ribosoomid jm. Peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise,
XX FOTOSÜNTEES 1. Kloroplasti ehitus. Tülakoidid on volditud struktuurid, nn lamellid, mis kokku pakituna moodustavad graani. Lahustuv on kloroplastist on strooma. Tülakoidvesiikulite sisu nim tülakoidruumiks või luumeniks. Valgusreaktsioonid toimuvad tülakoidmembraanis. Pimedusreaktsioonid stroomas. 2. Valguseaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muudavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, eraldub hapnik. + + 2 H2O + 2 NADP + x ADP + Xpi O2 + 2 NADPH + 2 H + x ATP + x H2O Pimereaktsioonides e süsinikufikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH
Osa peegeldub atmosfääri ülemiselt piirilt ja osa neeldub atmosfääris, osa peegeldub lehtedelt, osa pilvedelt jne. 28. Miks kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina? Sest taimed kasutavad energiat ka elutegevuseks. 29. Palju FS aktiivsest kiirgusest seotakse teoreetiliselt biomassiks? Ca 5% 30. Millises raku osas toimub FS? Kloroplastis 31. Millises kloroplasti osas toimuvad keemilised reaktsioonid? Kloroplasti stroomas 32. Millises taime/raku osas seotakse kiirgusenergia keemistesse sidemetesse? Kloroplasti membraanis. Kordamisküsimused 2. Loeng 1. Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist? Läbi CO2 muutuste, valguskõvera kompensatsiooni asukoha järgi 2. Millises raku osas toimub hingamine? Mitokondrites 3. Milliseid keemilisi ühendeid hingamise käigus seotakse ja milliseid vabastatakse? Vabaneb CO2 ja H2O, seotakse O2 4. Milliseid erinevaid hingamistüüpe taimedel oskad nimetada?
Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks.Tülakoidides toimuvaid reaktsioone nimetatakse ka valgusreaktsioonideks, sest valgus on seal otseseks energiaallikaks (elektroni võtmine vee molekulilt ja hapniku teke). Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e. pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist. See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Seega valgus ja pimedusreaktsioon on ruumiliselt eraldatud. 15. Tsütoskeleti funktsioonid. Rakkude kuju püsivuses ja muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas olev tsütoskelett.
Fotosünteesi staadiumid: (1) Valgusstaadium:(eraldub O2) · Fotofüüsikaline · Fotokeemiline · Biokeemilise 1.aste Saadakse NADPH ja ATP * kloroplastide membraanides (isolatsioonikiht!) (2) Pimedussstaadium · Biokeemilise 2.aste: CO2 sidumine Kasutatakse NADPH ja ATP Saadakse glükoosassimilatsioonitärklis * kloroplastide stroomas 3. C4 taimede fotosüntees toodavad 4 süsinikuga ühendeid, raiskab vähem vett, mais, suhkruroog. 4. CAM taimede fotosüntees päeval C3 tüüpi, öösel C4 tüüpi süntees, tõhus kuivas kliimas veevaeguses, paksulehelised taimed nt. kaktused, ananassid. GENEETIKA Kromosoomid on elu reguleerimise teabe talletamiseks, geenide materiaalne kandja. Seda teavet ei loe kromosoomid vaid karüoplasma/tsütoplasma. Kromosoomide ehitus:
Sisaldavad pigmente. Ülesanne neis toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Jagunevad: 1. Proplastiidid 12 2. Etioplastid 3. Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Fotosünteesi tulemusel moodustub glükoos, mis viiakse taime erinevatesse osadesse. Strooma poolvedel aine, mis täidab kloroplaste. Stroomas on ribosoomid, lipiiditilgakesed, tärkliseterad ja DNA. Veel on seal membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. 4. Kromoplastid sisaldavad karotinoide. Leidub taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades, sügisestes lehtedes. 5. Leukoplastid ei sisalda pigmente. Leidub epidermis. Ülesanne varuainete süntees ja säilitamine. Jagunevad: 1. elaioplastid säilitavad õlisid. 2. amüloplastid säilitavad tärklist. 3. proteinoplastid säilitavad valke.
Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2. Vesinikuallikaks on NADPH2. Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP 18 ADP + 18 Pi NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides. Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees
ETA-s, kui palju ATP-d on võimalik selle arvel sünteesida? 8 prootonit. 2-3 ATP-d. Kui H2O oksüdeerumisel tekib kaks elektroni ja vabaneb 8 elektroni, kas siis kahe H20 (H2Od on ju kaks molekuli) redutseerumisel ei transpordita 16 prootonit? Stroomast luumenisse kokku 12 H+ -i, ATPaas sünteesib ATP u 3-5 H+ ga. Sõltuvalt subühikute arvust promootoris. Seega 12 H+ -st umbes 3 ATP-d + O2 120.Pmf suurus kloroplastides.~8 stroomas ja ~5 luumenis > pH = 3 -0,03-0,06*3=-0,21V=-210mV 121. Fotosünteesi biokeemiline staadium, millised faasid eristatakse. Millises faasis on vajalik ATP ja NADPH, milleks? ? Biokeemiline staadium: CO2 ainevahetuses. Faasid: Süsihappegaasi seostumine ja redutseerimine sahhariidideks toimub ainult valguses (valgusstaadium) ja Calvini tsükkel(Calvin - Benson Bassham tsükkel) (fotosünteesi pimereaktsioonid).
proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega, prolamellaarkehi ja protoklorofülli sisaldavad etioplastid. Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast. Kloroplasti (joonis) ümbritseb kaksikmembraan. Sisemine membraan ümbritseb kloroplasti põhiainet -- stroomat. Stroomas paiknevad membraanmoodustised -- tülakoidid pole ilmselt kloroplasti sisemise membraaniga ühenduses. Tülakoidide kogumikku (mis väljanägemiselt meenutab pannkookide virna) nimetatakse graaniks. Peale selle sisaldab kloroplast lipiiditilku, ribosoome, DNA-d ja esmast ehk assimilatsioonitärklist. Tülakoidides paiknev klorofüll annab kloroplastidele rohelise värvuse. Toored viljad on enamasti rohelised, sest need sisaldavad kloroplaste. Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest
(2) Karotinoidid (3) Fükobiliinid f. Fotosünteesi staadiumind (1) Valgusstaadium: Fotofüüsikaline Fotokeemiline Biokeemilise 1.aste Saadakse NADPH ja ATP * kloroplastide membraanides (isolatsioonikiht!) (2) Pimedussstaadium Biokeemilise 2.aste: CO2 sidumine Kasutatakse NADPH ja ATP Saadakse glükoosassimilatsioonitärklis * kloroplastide stroomas g. C4-taimede fotosüntees h. CAM-taimede fotosüntees 7. Mendeli 3 seadust. Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus: Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus ehk lahknemise seadus: !!! Eksamis Z reas! Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli III seadus:
Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. - Valguse absorptsioon. Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks toimub pigment-valk kompleksides, mida nimetatakse fotosüsteemideks ja mis paiknevad tülakoidide membraanides. - Elektronide transport, millega kaasneb NADP redusteerumine NADPH-ks. Toimub tülakoidide membraanis vist. - ATP süntees, mis toimub pmf arvelt stroomas. Vee fotooksüdatsiooni valem, millises kloroplasti piirkonnas toimub, tekkinud produktide kasutamine. 2H2O + 4P+ 4H+ + O2 + 4P Vee fotooksüdatsioonil vabanevad prootonid liiguvad tülakoidide luumenisse, elektronid liiguvad oksüdeerunud klorofülli kaudu kinoonile ja lõpuks NADP-le NADPH tekkega. Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Fotosüsteem on pigment-valk kompleks, mis paikneb tülakoidide membraanides
ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid. *Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Ainevahetuslik funktsioon. *Leukoplastid – säilitavad varuaineid, värvitud. Kloroplast – leukoplastiks: kui roheline taim satub pimedusse.
hsp70 (heat-shock protein) perekonda. Impoditava valgu võtab seestpoolt vastu mitokondriaalne hsp70 valk. 21., graanumid). Valkude import kloroplasti. H+ ioonide liikumine ja . Elektronide ülekanne tülakoidide membraanis: fotosüsteem II ja I. Fotosüsteemi antenni kompleks ja fotokeemilise reaktsiooni keskus. Resonantne energia ülekanne antenni kompleksis. Elektronide saamine ja transport fotokeemilise reaktsiooni keskus. ATP süntees. Pimedusreaktsioon kloroplasti stroomas. Süsiniku sidumise tsükkel. C3 ja C4 taimed. CO2 fikseerimine ja fotorespiratsioon. Kloroplast Kloroplastidel on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel
Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. - Valguse absorptsioon. Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks toimub pigment-valk kompleksides, mida nimetatakse fotosüsteemideks ja mis paiknevad tülakoidide membraanides. - Elektronide transport, millega kaasneb NADP redusteerumine NADPH-ks. Toimub tülakoidide membraanis vist. - ATP süntees, mis toimub pmf arvelt stroomas. Vee fotooksüdatsiooni valem, millises kloroplasti piirkonnas toimub, tekkinud produktide kasutamine. 2H2O + 4P+ 4H+ + O2 + 4P 22 Vee fotooksüdatsioonil vabanevad prootonid liiguvad tülakoidide luumenisse, elektronid liiguvad oksüdeerunud klorofülli kaudu kinoonile ja lõpuks NADP-le NADPH tekkega. Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb
DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks.Tülakoidides toimuvaid reaktsioone nimetatakse ka valgusreaktsioonideks, sest valgus on seal otseseks energiaallikaks (elektroni võtmine vee molekulilt ja hapniku teke). Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e. pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist. See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Seega valgus- ja pimedusreaktsioon on ruumiliselt eraldatud. 15. Tsütoskeleti funktsioonid. Tsütoskelett (tsütoplasmas) hoiab raku kuju, kaitseb rakku ja võimaldab raku liikumist. Mängib suurt rolli rakusiseses transpordis, raku jagunemises ja organellide ümberpaiknemises.
Aminohapete aktiveerimine valkude sünteesiks Koodonite tõlkimine toimub tRNA abil, mRNA koodoni ja tRNA anitkoodoni paardumine toob vajaliku aminohappe ribosoomi juurde. Informatsiooni vahendamiseks koodonite ja aminohapete vahel ning aminohapete aktiveerimiseks kasutatakse aminoatsüül-tRNA süntetaase. Ribosoomid Ribosoomid on kompaktsed ribonukleoproteiinid, mida leidub rakkude tsütosooli, mitokondri maatriksis ja kloroplastide stroomas. Ribosoomid on rRNA ja valkude kompleksid, mis liiguvad mööda mRNA, juhivad mRNA ja aminoatsüül-tRNA interaktsioone ja katalüüsivad peptiidsideme teket aminohapete vahel. Eukarüootsed ribosoomid on väiksema ehitusega ning sarnanevad eukarüootide mitokondri ja kloroplasti ribosoomidele. Translatsioon · Initseerimine mRNA ja aminoatsüül-tRNA seotakse ribosoomile · Elongatsioon peptiidsidemete süntees, mille käigus aminoatsüül-tRNAad lisanduvad ribosoom-
väikesele subühikule, millele järgneb selle seondumine suurele subühikule Elongatsioon: peptiidsidemete süntees korduv tsükkel, mille käigus aminoatsüül- tRNAd lisanduvad ribosoom-mRNA kompleksile ning polüpeptiidahel kasvab ühe aminohappejäägi võrra Terminatsioon :toimub ribosoomi jõudmisel "stop"-koodonini RIBOSOOMID · ... on ribonukleoproteiinid (ca 2/3 rRNA + 1/3 valgud), mida leidub kõikide rakkude tsütosoolis, mitokondri maatriksis ja kloroplastide stroomas. · ... liiguvad / libisevad mööda mRNA ahelat, juhtides koodon-antikoodon interaktsioone mRNA ja aminoatsüül-tRNA-de vahel ning katalüüsides peptiidsidemete teket (kasutades ATP või GTP keemilist energiat · ... formeeruvad kahest subühikust - suurest ja väikesest Hormoonid on ... · ...keemilised ühendid, mida toodetakse spetsialiseerunud näärmekudedes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse sihtmärk-rakuni,
Ribosoomid, sünteesivad organellile vajalikke valke. Kloroplastid konventeerivad päikeseenergiat keemiliseks energiaks. Mitokondrid ja kloroplastid on kahekordse membraaniga ja sisaldavad sisemisi membraansüsteeme, neis on oma DNA. Mitokondri sisemisel membraanil asuvad ensüümid. Mutatsioonid mitokondrite DNA-s põhjustavad vananemist ning pärilikke haigusi. Kloroplastid on vaid taimerakkudes (erandina ka osades viburlastes). Kloroplastide sisemuses ehk stroomas paiknevad membraandsed kettad ehk tülakoidid, milles asub valgusenergiat muundav pigment klorofüll. 11. Tsütoskeleti funktsioonid. Eukarüootse raku iseloomuliku kuju annab raku tsütoskelett. Tsütoskeleti komponentideks on kolm erisugust tüüpi filamentide süsteemi: aktiinist koosnevad mikrofilamendid, tubuliinistkoosnevad mikrotuubulid ja intermediaarsed filamendid. Viimasel on selline struktuur, milles osalevad mitmesugused valgud
ümbritsevatesse rakkudesse (ingl. bundle sheath cells), mida nimetatakse ka pärja (saksa Kranz) rakkudeks. Pärja rakkudes malaat dekarboksüülitakse dekarboksüüliva malaatensüümi poolt ja vabanev CO2 lülitub Calvini tsüklisse. 12.)Millist reaktsiooni katalüüsib ensüüm Rubisko.: Rubisco on CO2 siduv ensüüm. CO2 ainevahetus fotosünteesis (fotosünteesi biokeemilised CO2 taandamise reaktsioonid) CO2 redutseerimine ja sahhariidide süntees toimub kloroplastide stroomas Calvini tsüklis. (16-49 lk. 666). Süsihappegaas seostub ribuloos 1,5-difosfaadile (RubP) ensüüm ribuloos 1,5-difosfaadi karboksülaasi e. Rubisko vahendusel. 13.)Kloroplasti DNA ehitus, suurus, milliseid valke kodeerib Kloroplastid sisaldavad mitmeid kuni mitmeid kümneid rõngas DNA molekule suurusega 120000 160 000 bp. Kloroplasti enda genoom kodeerib ca 10% temas vajaminevatest valkudest. Ülejäänud kodeeritakse
MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastoot...
Neil on hästi läbilaskev välismembraan, tunduvalt vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Tülakoidides toimuvaid reaktsioone nimetatakse ka valgusreaktsioonideks, sest valgus on seal otseseks energiaallikaks (elektroni võtmine vee molekulilt ja hapniku teke). Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e. pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist). See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Valkude importi kloroplasti vahendab transiit-peptiid. 12. Peroksüsoomid, nende ülesanne ja nende ensüümid. Peroksüsoomid on väikesed (ca 0.2-1 µm läbimõõdus), ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid, mis esinevad kõikides loomsetes rakkudes (v.a
Neil on hästi läbilaskev välismembraan, tunduvalt vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Tülakoidides toimuvaid reaktsioone nimetatakse ka valgusreaktsioonideks, sest valgus on seal otseseks energiaallikaks (elektroni võtmine vee molekulilt ja hapniku teke). Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e. pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist). See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Valkude importi kloroplasti vahendab transiit-peptiid. 12. Peroksüsoomid, nende ülesanne ja nende ensüümid. Peroksüsoomid on väikesed (ca 0.2-1 µm läbimõõdus), ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid, mis esinevad kõikides loomsetes rakkudes (v.a
Ehitus: · 2 membraani 2 ruumi · Välismembraan ja hästi liigendunud sisemembraanistik · Sisemembraani struktuuristik kannab nimetust Tülakoid(neid 2 tüüpi): a) riidad ehk graannitülakoidid b) stroomatülakoidid · Tülakoidide membraanis on valgust neelavad pigmendid ja fotosünteesi valgusstaadiumis osalevad valgud. · Strooma on valguline vesilahus, mis sisaldavad erinevaid ensüüme süsihappegaasi sidumiseks, esmast säilitus tärklist, lipiide. Stroomas on autonoomne DNA, omad RNA-d, omad ribosoomid ja enda valgu sünteesi süsteem. Talitlus: · Põhi ülesandeks fotosüntees,valgusstaadiumi eest vastutavad sisemembraanistiku pigmendid(klorofüllid/karotenoidid) ja pimestaadiumi eest strooma ensüümid. Kloroplastide moodustumine: · Kloroplastid tekivad jagunemise teel. · Tekivad algsetest proplatiididest. · Tekivad teistest plastiidistest kas välis või sise tingimuste käigus.
organites. Kloroplastid Esinevad peamiselt põhikoe rakkudes, annavad taimedele rohelise värvuse, viivad läbi fotosünteesi. Peale tuuma ja vakuooli ainukesed väikese suurendusega nähtavad organellid rakus. Topeltmembraaniga: ◦ Välimine membraan hästi läbilaskev ◦ Sisemine membraan suure pinnaga, väga sopistunud, moodustab lisakompartmente: tülakoide ja graane. Valgusreaktsioonid: tülakoidides Pimedusreaktsioonid: stroomas Kloroplast ja mitokonder Ainukesed organellid, mis on topeltmembraaniga Sisemise membraani pindala tänu sopistustele väga suur Oma genoom (DNA ja RNA) ja ribosoomid Tegelevad energia muundamisega Hõlmavad suure osa raku mahust Tõenäoliselt tekkinud endosümbioosi teel Paljunevad raku jagunemisest sõltumatult Mitokonder Ühes rakus tavaliselt mitusada, suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel Olemas kõigis eukarüootsetes rakkudes
Võib kanduda lootele raseduse kõigis järkudes. Arenenud maades teismelistest 40%, täiskasvanutest 70% nakatunud, arengumaades üle 90%. Replikatsioon. Fibroblastid, epiteelirakud, makrofaagid jt lubavad replitseeruda. Latentne infektsioon mononukleaarides, luuüdi stroomarakkudes, teistes rakkudes. Patogenees. CMV on veres, kudedes, enamikus kehavedelikest. CMV põhjustab produktiivset infektsiooni epiteelirakkudes ja mujal. Latentsus T-rakkudes, makrofaagides, luuüdi stroomas ja mujal. Sümptomitele aitab kaasa ja haiguse likvideerimiseks on vaja rakulist immuunsust, antikehade funktsioon piiratud. Rakulise immuunsuse supressioon võimaldab taasteket, tõsiseid väljendusi. CMV põhjustab tavaliselt subkliinilist infektsiooni: persisteeruv või latentne sümptomiteta infektsioon. Kliiniline pilt immunvastusest. Haigused. Peamine väljendus lastel/täiskasvanutel: asümptomaatiline. Närvisüsteemi haaratuse puhul polüneuriit, müeliit,
STROOMAKS. Kloroplastides on oma DNA(ülesandeks teatud kloroplasti valkude sünteesi määramine. Nagu mitokondriteski on kloroplastides oma ribosoomistik(kindlustab valkude sünteesi). Kloroplastide ülesanded : * fotosüntees(seenlill ei fotosünteesi). jaguneb : a) valgusstaadium - nõuab valgust, toimub sisemembraanistikul( seal on klorofülli molekulid). b) pimedusstaadium - toimub nii valguses, kui ka pimeduses. Pimedusstaadiumi eest vastutavad stroomas leiduvad ensüümid. Kloroplastide jagunemine : 1. arenevad proplastiididest. 2. kujunevad teistest plastiididest välistingimuste mõjul. 3. paljunevad jagunemise teel. Tingimused, mis mõjutavad kloroplastide arvu rakus : *valgustatus *sõltub koe tüübist(sammaskoes on enimkloroplaste) *taime kasvamiskohast. (varju ja valguslembesed taimed.) Plastiidide üleminek : 1. viljade küpsemisel(kloroplastid -> kromoplastid) 2. porgandi säilitusjuures, mis ulatub mullast välja
tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees kloroplast - 2 membraani, sisemembraan hästi liigendatud. Sisemust täidab valguline vesilahus strooma; oma DNA (määrab teatud kloroplasti valke); neil on ka tülakoid, kus paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontransportahel ja ATP süntetaasi kompleks. Fotosüntees (valgusstaadium sisemembraanistikul, kus asub ka klorofüll, pimedusstaadium ensüümide vahendusel stroomas ATP energia abil). 38 lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. Hüdrolaaside eraldamine, hüdrolüütiline lõhustamine. Autofaagia iseenese seedimine (lagundatakse rasv- ja lihaskudet). Heterofaagia kehavõõrate ühendite lagundamine (ainuraksete toitumine).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
