3.Keelatud ained Tänapäeval võimaldab tehnika ja meditsiini areng sportlastel kasutada tunnustuse pälvimiseks ka ebaausaid võtteid. Levinud pettuse liik on näiteks keelatud ainete kasutamine, mis aitab sportlase võimekust tõsta. Kas dopingu kasutamine on eetiline või mitte? Kui sportlane on teadlik dopingu võtmise riskidest ning ta vabatahtlikult otsustab toniseerivaid aineid kasutada, on see tema isiklik valik. Kuid tekib küsimus, kas selline käitumine oleks teiste sportlaste suhtes aus.Kui reeglid kohustavad sportlast dopingut mitte kasutama, tuleb seda pidada normiks ning sellele vastavalt toimida. Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (ingl. k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20
Mittehaiguslikku e. loomulikku lihasatroofiat esineb kahel viisil- ajutiselt liikumisvaegusest põhjustatuna ja vanadusest arenev lihaste taandareng. Esimesel juhul on lihaste töövõime ja maht taastuvad, teisel juhul mitte. Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast
Eesti kodanikuks olemisel on nii plusse kui miinuseid. Aga millised need plussid ja miinused siis on? Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Alustan siis plussidega. Eesti kodanikuks olemise suur pluss on hea haridustase. Minu koolis on väga palju häid õpetajaid, kes muudavad õppimise huvitavaks ning nii jääb ka paremini meelde. Veel on plussiks Eesti geograafiline asukoht ja sellega kaasnev ühtlane kliima. Viimasel ajal olen ma väga uhke ka meie riigi sportlaste üle. Eesti on olnud edukas nii talispordialadel, jalgpallis ja motokrossis. Mulle meeldib Eesti veel sellepärast, et igalpool on kättesaadav vägagi hea kvaliteediga internet, üldse on Eesti tehniline pool kõrgelt arenenud. Teiseks siis miinused. Oleks siis need, Eestis on võrreldes naabermaadega kordades väiksem keskmine palk. Mina tunnen selle mõjutusi oma taskurahas ning ka välismaal reisides. Veel ei ole ma rahul Eestis esineva rassimiga
Võistleja tervisliku seisundi eest vastutab võistlejat lähetav organisatsioon. Punktide arvestamine. I-7p, II-5p, III-4p, IV-3,V-2p, VI-1p. Maadeldakse välja üks kolmas koht. IV ÜLESANDMINE Ülesandmine teostada hiljemalt 7. märtsiks 2013 a. E- mail: [email protected] Tel. 56285322 V AUTASUSTAMINE Võistlejaid autasustatakse karikate, medalite ja diplomitega. Lisaks esemelised auhinnad. Täiskasvanute I- koht 200 EUR; II koht 100 EUR; III koht 50 EUR. VI MAJANDAMINE Kõik sportlaste lähetamise, majutamise ja toitlustamisega seotud kulutused kannab lähetav organisatsioon. Võistlustel osavõtumaks 3 EUR Orienteeruv toiduraha päevas (hommikusöök 2.50 EUR lõuna 4.00 EUR õhtusöök 3.00 EUR). Toitlustamissoovist teatada ülesandmisel.(Muidu ei garanteeri sööki). VII JUHTIMINE Võistlust juhib ja viib läbi orgkomitee koos kohtunikekoguga. Võistluste peakohtunik on Hr.Jakob Proovel
Tartus,2 Pärnus,2 Narvas ja ühekaupa Kurressaare,Haapsalu,Jõhvi ja Rakvere. Peamine kontor asub Tallinnas. Sportlandi moto ,,Oleme võitjate valik" Sportlandi missiooniks on muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks läbi nende poolt pakutavate toodete ning teenuste. On olemas ajakiri "Sportland Magazine" - Kirjutame spordist, õigest treenimisest, uutest põnevatest toodetest ja meie sportlaste edusammudestSportland Magazine trükiajakiri on suurima tiraaziga elustiili- ja spordiajakiri Eestis. Väljaanne on tasuline, ent Sportlandi parimatele klientidele ja partnerite klientidele on ajakiri tasuta. Samuti saab ajakirja tasuta suuremate ostudega Sportlandi kauplusest. Ajakirja jagatakse ka suurematel spordiüritustel Kliendikaart Sportland on rahvusvaheline,maailma parimaid spordi- ja vabaajabrände müüv ja turundav kaupluste kett
Kui kõik need surmad jääksid olematta, võiks mõne aasta pärast Eesti iive olla positiivne. Üpriski kehv olukord on ka hariduses. Suletakse palju väikesi maakoole, samal ajal tekib, aga väikseid kõrg- ning kutsekoole nagu seeni pärast vihma. Selle süül võib tulevatel aastatel puudus tekkida korralikest oskustöölistest ja me peame hakkama võõrtööjõudu importima, mistõttu jääb palju Eesti kodanike tööta. Kuid kõik ei ole ju halvasti. Vaadake kasvõi meie sportlaste esinemisi tiitlivõistlustel - olümpiamängudelt ja maailmameistrivõistlustelt on toodud mitmeid ja mitmeid medaleid, millega just igaüks hakkama ei saa. Ka haridus on meil väga hea. Viimases ülemaailmses uuringus saavutasid just Eesti õpilased, ülikõrge viienda koha. Majandus on meil tõusuteel. Inimeste palgad ja pensioned muudkui tõusevad. Pole oluline, et tänavuse aasta riigieelarve on miinustes. Tavainimeste jaoks ei muuda see ju midagi erilist. Oluline on
Zeus - peajumal, taeva valitseja Apollon - valguse ja kunstijumal, päikesejumal Hera - abielude jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule, sepakunsti ja käsitöö jumal Hermes - Jumalate käskjalg; karjaõnne, sportlaste, kaupmeeste, rändurite jumal 5. Milliseid materjale kasutasid kreeka skulptorid ? marmor, pronks, krüselefantiintehnika 6. Keda kujutasid skulptuuris enamasti vanakreeka skulptorid? Alasti meesskulptuurid, riietes naisskulptuurid 7. Vanakreeka skulptuuris 3 perioodi iseloomustavad jooned, skulptuurid? Arhailisel ajastul - näited; klassikal. ajastul - kontrapost, näited; 4. sajandil, näited; hellenistlikul ajastul, näited.
Noortelaagri ,,Sport ning elustiil " teemapäeva programm-kava MEESKKONNA PÄEV Sihtgrupp: Rühmas 10-12 aastased noored; rühmas kokku 26, neist 16 tütarlast ja 10 poisslast. Toimumiseaeg: 15 juuli 2015 (kolmapäeval) ; laagripäev 07.00-22.30 Toimumisekoht: Roosta Puhkeküla; laagri territoorium Eesmärgid: 1. Arendada noorte loovust, teadmisi ning rakendamist mänguteoorias. 2. Anda meetodi rakendamise teadmisi: meeskkonna mängude läbiviimisel. 3. Arendada noorte esinemisjulgust. 4. Arendada noorte koostööoskust ja meeskonnatööd. 5. Arendada noorte füüsilisi võimeid. 6. Anda noortele teadmisi spordi traditsioonidest ning tavadest. Vastutajad ja läbiviijad: ,,Sportlaste" rühma kasvatajad Heidi Reial, Pille-Riin Pruus, Margus Mäeots. 1. Laagrirühma ,,Sportlased" TEEMAPÄEVA TEGEVUSKAVA 1. 7.00 ,,Sportlaste" rühma kasvatajate äratus; kasvatajate ettevalmistus, valmisoleku kontroll: ühisarutelu, vahendite kontroll Heidi Reial, P...
abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel. Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel. Olümpiatõotus... ...on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks". Sellise tõotuse annavad sportlased alates 1920.a. Hoides vasaku käega lipust ja tõstes parema käe. Alates 1972.aastast annavad ka kohtunikud tõotuse.
jaoks kõlab see väga kaunilt, aga seda on väga raske õppida. Meil endilgi on huvitav kuulata erinevaid murdeid erinevatest maanurkadest. Eestist rääkides ei tohi ära unustada meie inimesi, kes on läbi löönud ka mujal maailmas. Meie muusikud, kunstnikud, sportlased, teadlased ja muud tegelased on saavutanud midagi mille üle uhked olla. Meie heliloojate muusikat esitatakse maailma eri paikades, laulukoore ja orkestreid kutsutakse esinema teistesse riikidesse, sportlaste saavutatud medalid olümpiamängudel, maailmameistri võistlustel, meie IT alased saavutused viimasel aastakümnel. Viimaks tahaks öelda, et meil tuleb silmad lahti hoida ja vaadata, mis toimub meie ümber, kes on meie ümber ja nautida seda mida näed. Kui seda kõike näha, saame tunda enda üle uhkust.
eeskätt aga ühiskondliku tegevuse võrdkujud, jumalakojad. templid. nad oli mõistuse looming, mitte elava Sammaste paigutus on Skulptuure tehes see fantaasia vili. peripteeli järgiv. idealiseeriti, defekte ei Isiksus oli riigi vastand, nende omavahelised Võis leiduda samasuguseid kujutatud. suhted olid selgelt reglementeeritud rooma skulptuure, kuna Roomlased Sportlaste õiguses selline suhtumine mõjutas kõiki hakkasid Kreeklaste skulptuure skulptuurid(kettaheitja ja elualasid kopeerima. odakandja) Elulaad suures osas militaristlik. Kujutati inimesi Suur osatähtsus Kreeka Linnad olid ehitatud välilaagrite eeskujul. individuaalseid jooni. käsitöös on
Riigihoidjaks sai 1918. aasta lõpus Carl Gustav Mannerheim. Tema juhtimisel hakkas Soome uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. 17. juulil 1919 kinnitas Mannerheim Soome praegugi jõus oleva põhiseaduse ning Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma. PÄRAST ISESEISVUMIST Majanduslikest raskustest ja suhteliselt madalast elatustasemest hoolimata valitses Soomes 1920. aastatel üsna optimistlik vaim, mida aitasid üleval hoida soome sportlaste menu, arenev kirjandus ja riikliku iseseisvumisega kaasnev rahvusvaheline läbikäimine- rohked diplomaatilised kontaktid, riigipeade külaskäigud ja Soomes tegutsemine Rahvasteliidus. Samas andis rahvusvaheline majanduskriis, mis algas 1920. aastate lõpul, end tunda ka Soomes nii majanduslikult kui poliitiliselt. CARL GUSTAV MANNERHEIM LAPUA- LIIKUMINE 1920. aastate lõpul tekkis Lapua-liikumine. 1930. aastal sooritasid lapualased marsi
Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv Sportlane/võistkond Võistlusala Millal? Kus? 1 67 Andrus Veerpalu 15km k 12.02 Salt Lake 2 61 Andrus Veerpalu 50 km k 23.02 Salt Lake 3 67 Jaak Mae 15 km k 12.02 Salt Lake
Mis võib parem tunne olla kui olla tähtsal võistlusel, kus esiteks on tuhandeid ja tuhandeid pealtvaatajaid ning lisaks seda üritust kantakse otse-eetris üle kümnetes erinevate riikide televisoonides. Meie võrkpalli rahvusvõistkond on kirjutanud ennast spordiajalooraamatutesse, jõudes kahel järjestikusel Euroopa meistrivõistlustel finaalturniirile. Kurvastusega tuleb tõdeda, et need saavutused jätavad Eesti riigi külma kõhuga. Koondise esindamine ei too kahjuks sportlaste peredele leiba lauale. Valitsusejuhid ei suuda kuidagi tagada raha võrkpalluritele, et neid laagrisse saata ja võistlustele transportida, sest olgem ausad, oma riigi esindamist nii kõrgel tasemel peaks riik sponsoreerima 101 protsendi ulatuses.
TSKB-1 Veebilehe kritiseerimine Valisin kriitiliseks hindamiseks Vsport.ee veebilehe, kuna olen spordihuviline ja tahan Võrumaa sporditulemustega olla pidevalt kursis. Vsport veebileht on arusaadav ja lihtsasti käsitlev. Vsport on veebivärav, mis vahendab Võrumaaga seotud spordiuudised ning sõnumeid Võrumaa sportlaste tegemistest nii kodus kui ka kaugemal. Veebilehel ei leia informatsiooni autorlusest. Infot uuendatakse iga päev, sest spordiuudised on väga aktuaalsed. Viimati uuendati infot 14. Detsembril. Uuendusteks oli kaks uudist, millest esimene oli ühe vana jalgpalluri Aleksander Kõssi 100. Sünniaastapäev, kes oli Võrumaal sirgunud. Teine uudis rääkis Võrumaa koolide 10-12. Klasside segavõrkpalli tulemustest. Veebilehel antud info toetub usaldusväärsetele
kasutuseta jäänud tehasehoone kesklinna äärealal. Nii nõudsid kapitalimahutused ligikaudu poole tema varandusest. Kõrgekvaliteedilisele paberile trükitav ajaleht pidi ületama konkurente nii trükitehniliselt kui sisuliselt. Selleks otsustas ta enda juurde üle meelitada parimad spordiajakirjanikud, makstes neile palgaturutasemest kolm kuni viis korda rohkem. Kuus korda nädalas ilmuva ajalehe hind oli viis krooni (NB! 90-ndatel aastatel normaalne hind). Spordisündmuste ja sportlaste tegevuse kirjeldused olid illustreeritud rohkete fotodega. Peale selle oli ajalehes häid karikatuure ja koomikseid ning "kollastel" lehekülgedel sportlaste elu kajastavat keelepeksu. Ajalehe mahuks oli 24 või 32 lehekülge, millest kolmandik oli värvitrükis. Ametisse palgatud rahandusjuhi arvates tuli selleks, et saavutada tasuvuspunkt (15 tuhat ajalehte) nelja aastaga, hõivata valdav osa kogu Eesti vastavast turust. Esimesel kolmel aastal oleks ajaleht kahjumis
joon.1). Olümpialipp on valge, ilma äärsituseta põhjaga plague, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esmakordselt heisati olümpialipp 5.aprillil 1914.aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Joonis 1. Olümpialipp 3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID Olümpiamängud jagatakse vastavalt mängutingimustele erinevateks liikideks. Allpool on nimetatud enamus olümpiamängude liikidest. *Antiikolümpiamängud *Vaheolümpiamängud *Suveolümpiamängud *Naiste Olümpiamängud 1.1 Antiikolümpiamängud
rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine 3. Folkloori kultuurpoliitiline kasutamine pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama 8. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. Spordifolkloori kandjate rühmad: sportlased, spordihuvilised ja spordivõhikud. 1. Sportlaste rühma kuuluvad sportlased, treenerid, õpetajad, spordimetoodikud, spordiajakirjanikud, meedikud jne. Sportlased on kõige kitsama spordifolkloori kandjaskond, nt ühine sõnakasutus, terminid, släng. Folkloor on küll vähe tuntud, kuid on väga püsiv ja elujõuline ning kandub edasi oma ala tundjate seas. 2. Spordihuviliste alla kuuluvad fännid, jutuharrastajad, võistluspublik ja nn tugitoolisportlased. Kõige aktiivsemad neist on fännid, kes moodustavad klubisid
Tallinna Nõmme Gümnaasium Randel Kool Spordi- ja korvpallipsühholoogia Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri: Spordi- ja korvpallipsühholoogia Kuu ja aasta: Mai 2012 Lehekülgede arv: 20 Referaat Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja miks mõjutab vaimne valmisolek sportlaste saavutusi. Kuidas saab oma vaimset tugevust treenida ja kes aitab sind sellega. Tahtsin teada saada, miks atleetidel on üks päev väga tugev, samas teisel päeval nad kukuvad läbi. Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased.
3D-videojälgimissüsteemi roboti jaoks oluliste objektide positsioneerimiseks ja teiselt poolt manipulaatori liigutamise funktsioone, et instrumendid jõuaksid soovitud kiirusega täpselt sinna, kuhu vaja. Manipulaatori trajektoori kirjeldavad madalaima abstraktsioonitaseme mudelid. Kohandumine ja õppimine Tervise taastamisel räägitakse tarkadest proteesidest, mis suudavad õppida ja kohanduda vastavalt haige iseärasustele. Miks mitte luua ka robot-treenereid, mis tuntud sportlaste etalonliigutuste järgi treenivad lihaseid ja reflekse kriitilistes või maksimaalset täpsust nõudvates olukordades, õpetavad näiteks maailmakuulsa USA golfimängija Tiger Woodsi õiget lööki. Horisont 1/2009
Taliolümpiamängud torino 2006 Olümpialinna tutvustus Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonnas. Asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas. Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit...
saaksid tõhusamalt töötada. Sportlaste välimiste vigastuste põhjused: · halb organiseerimine võistlustel või treeningutel · sportliku tegevuse koha, varustuse ja riietuse mittevastavus. · arstliku kontrolli eiramine. Ei käida piisavalt tohtri juures. Arstid vahel küll eksivad oma diagnoosiga, aga ei tasu unustada, et nende hinnangud on väärtuslikumad, kui lähedaste oletused ja arvamused. · sportlaste distsiplineerimatus, kehtestatud reeglite ja võistlusmääruste rikkumine. · ebapiisav oskus oma ala harrastamisel. Ka tehnika valdamine hoiab vigastusi ära. Kõik tehnilised reeglid ja põhitõed on loodud mõttega, ära hoida kehalisi vigastusi. (http://www.livestrong.com) Sportlaste sisemiste vigastuste faktorid: · väsimus,ülekoormus · haigused,mis katkestavad treeningud · ebapiisav ettevalmistus enne suuri koormusi
kunstiteoseid, mis väljendasid üldinimlikke tundeid, väärtusi ja probleeme. Nende teoste autorid ei täitnud võimulolijate tellimust, vaid peegeldasid oma maailmanägemust. Need inimesed pidid kannatama tagakiusamise käes. 2. Iseloomusta, kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina külma sõja perioodil. Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arstid välja ergutavaid aineid, mida nimetatakse dopinguteks. Varsti märgati, et dopingained kahjustavad sportlaste tervist ja rahvusvahelised spordiorganisatsioonid keelasid nende kasutamise. 3. Massikultuur Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks. Raadio ja televisioon, stereoplaadid ja magnetofonid, arvutid ja videoaparatuur võisid tuua kontserdid, festivalid, näitused, spordivõistlused igasse kodusse
Quatchi ja Miga olid olümpiamängude ametlikud maskotid. Sumi oli paraolümpiamängude maskott. Neile maskottidele lisaks oli mängudel ka Mukmuk, Vancouveri saare marmot (orav). Medalite kirjeldus 2 2010. aasta taliolümpia medal kaalub 500576 grammi. Kuldmedalis on kuus grammi kulda. Tublimad sportlased ja medalid Edukamad sportlased Edukamate sportlaste pingerida Koht Sportane Riik Ala Kokku 1. Marit Bjørgen Norra Murdmaasuusatamine 3 1 1 5 2. Wang Meng Hiina Lühirajauisutamine 3 0 0 3 3. Petter Northug Norra Murdmaasuusatamine 2 1 1 4 Lee Jung-su Lõuna-Korea Lühirajauisutamine 2 1 0 3 4
konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping aitab kaasa tulemuse saavutamisele. Mida parema tulemuse sportlane saavutab, seda suurem summa talle arvele tilgub. Sport on muutunud raha teenimise allikaks. On öeldud, et sellest hetkest, mil mängu tuleb raha, kaob ka eetika. See on peamine põhjus, miks kasutatakse dopingut. Dopinguainete kasutamine on ohtlik sportlase tervisele, pilab spordi ideid ning viib ebavõrdse võistluseni dopingut manustavate ja nii-öelda puhaste sportlaste vahel. Dopingukasutamine on rangelt keelatud. Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid või kui ta kasutab või on kasutanud keelatud aineid või võtteid .Iga sportlane kannab isiklikku vastutust selle eest, et tema organismi kudedes ja vedelikes ei leiduks keelatuks kuulutatud aineid. Dopingainet manustatakse suu kaudu tablettidena või kapslitena ning süstitakse lihasesse. Dopingainet tuleb
2. Treener-pedagoogile laieneb töölepingu seadus 3. Treener-pedagoogiga sõlmib töölepingu spordikooli direktor. 4. Treener-pedagoog allub spordikooli direktorile ja direktori asetäitjale õppetöö alal. II TEENISTUSALASED ÜLESANDED 5. Treener-pedagoogi ülesannete hulka kuulub töömahu täitmine, mis on vastavuses direktori poolt kinnitatud tarifikatsioonile. 6. Spordikooli administratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. 7. Viia ellu abinõud sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks, mis suunatud töö paremustamisele. III TEENISTUSALASED KOHUSTUSED 8. Treener-pedagoog on kohustatud: 8.1 Juhinduma spordikooli sisekorra ja töösisekorraeeskirjadest. 8.2 Täitma õppekava ja viia läbi treeningud direktori poolt kinnitatud tunniplaani alusel. 8.3 Komplekteerida õigeaegselt õppetreeningrühmad vastavalt kinnitatud normatiividele 8.4 täitma direktori käskkirju ja pedagoogilise nõukogu otsuseid 8
Riietus olgu soovitavalt elastne, et oleks mugav liigutada. Tähtis on meeles pidada, et liiga soojas riietuses suusatamine on raske ja ebameeldiv. NB! Puuvillasest materjalist suusariideid, mütse, kindaid ja sokke on soovitav vältida, kuna need koguvad endasse liigselt niiskust ja suurendavad külmetusohtu. 4. Suuskade hooldus ja määrimine Võistlusspordi tasemel on suuskade määrimine keeruline ja nõuab suuri kogemusi, teadmisi ja spetsiaalseid vahendeid. Tippspordis toimub sportlaste suuskade ettevalmistamine suletud uste taga. Igapäevase suusatamise jaoks on määrimine lihtne, sest määrded on poes kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad. Täpse määrimisalase õpetuse leiab kirjandusest. III kooliastme lõpuks peaksid õpilased ise oskama oma suusad suusatundideks ja vabal ajal suusatamiseks ette valmistada. Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork;
Neist kahest jõudis kohale vaid Orav. Rüütel ei tulnud sellepärast, et tema abikaasa arvates korraldab Meri ainult viina joomist ning ta püüdis oma meest sellest eemale hoida. Seega pidid Meri ja Orav kahekesi raske laua tõstmisega hakkama saama. Vanaduse probleem tuligi välja sel hetkel, kui mehed kahekesi selle liigutamisega hakkama ei saanud. Orav küll ütles, et jõus pole asi, kuid ilmselgelt jäi raskus siiski vanaduse kaela. Teine probleem tuli välja Eesti sportlaste näol. Erki Nool ja Andrus Veerpalu olid enne olümpiavõistlusi teinud kolimisfirma, mille pärast toodigi see kirjutuslaud just Lennart Meri pööningule. Probleem ilmes selles, et meie riigis ei rahastata sportlasi piisavalt, et nad ei peaks tegema mingit lisatööd, seistes selle kõrvalt meie riigis sportlikel tasemetel. Kolmas probleem oli Eesti riigi kallis hambaravi. Ivan Orav rääkis, kuidas ta peab endal ise hambaid välja tõmbama ning
teinud. ROBIN: Mul on taskus kaks kilekotti, viskame need vette! No muidugi kui sa ikka julged. SVEN (uhkustavalt): Ikka julgen, anna siia teeme ära. Robin ja Sven viskavad kilekotid vette ja naljatlevad omavahel. Nad olid uhked, et julgesid midagi sellist teha. Neil polnud mõtteski, et selle eest võib karistada saada ja see on ebaseaduslik Lapsi märkab olümpiakorraldaja Tom. Ta vaatab huviga millega poisid tegelevad. Tom vastutab olümpia ohutuse ja sportlaste tervise eest. TOM: Kuule poisid mis te teete seal? SVEN (kõhklevalt): Eeee……. niisama naudime mere võlusi. ROBIN (juba kindlama hääletooniga): Jah, täna on tõesti ilus ilm! TOM: Poisid kui te siin praegu merd reostate, siis teadke et kui me need olümpiamängud edukalt läbi viime, siis tuleb meie riiki 5 miljardit eurot. SVEN: See on küll suur raha, kas me saame osa sellest endale? TOM (rahulolevalt): Ei, see raha läheb meie riigile ja sellest rannast saab maailma suurim ja
vastu. Lähevad ka selle pärast, et teada saada kas saavad võõras keskkonnas hakkama, et kuidas elu käib seal ja kuidas käib nt siin. Inimesed soovivad avastada end ka selle pärast lahkuvad ka nad, kuna nad tahavad teha kuidas on teisel maal ja kas see oleks parem kui nt siin. Spordi võimalused on ka ühed suured tegurid miks inimesed lähevad ära, kuna nad soovivad jõuada kuhugile kaugemale kuhugile sinna kuhu näiteks keegi pole jõudnud, iga sportlaste unistus on see, et teha midagi sellist mida keegi pole suutnud teha. Näiteks palk spordi oma inimesed saavad jube vähe palka Eestis spordi eest, aga välismaal on suuremad võimalused treenimiseks suuremad toetused ja suurem palk Noored võivad lahkuda ka nt selle pärast, et naad soovivad vahetada oma kõrval olevaid inimesi, kui neil on näiteks täiesi ükskõik kõigest, selle pärast et ei lähe elu just kõige paremini. Lähevad otsivad endale parema koha kus olla kes mõistavad
Glükoos C6H12O6 · Glükoos on olulisim süsivesik organismis ja rakkude põhiline energiaallikas. · Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. · Glükoosi varutakse glükogeeni kujul lihastesse ja maksa. · Viinamarjasuhkur mis on fruktoosist natukene vähem magus, kuid imendub inimorganismis väga ruttu. · Seda kasutatakse tilgutites elujõu sissetilgutamiseks, samuti kiire energia taastajana sportlaste taastus- ja energiajookides Fruktoos C6H12O6 · Looduses leidub fruktoosi peamiselt taimses materjalis, kõige rohkem küpsetes viljades. · Kodumaiste puuviljade ja marjade fruktoosisalduse edetabelit juhivad eelkõige pirnid, järgnevad õunad, mustsõstrad, kirsid ja vaarikad Disahhariidid · On kahest monosahhariidist moodustunud glükoosliide. · Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel.
pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased Need inimesed, kes üldsuse tähelepanu all endale leiba teenivad: popstaarid, modellid, sportlased, näitlejad, teleinimesed. Meedial on oluline roll sportlaste, ekraani- ja lavatähtede tuntuks tegemisel. Meedia on staaride looja, ent samas võib ta olla nende hukutaja. Poolavalikud ruumid On kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, baarid, restoranid, muuseumid jm. Neis ruumides võivad filmimisel, pildistamisel kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned ja vanglad. Privaatne elusfäär On pere- ja eraelu.
Väikesed (8-10 cm) hapukad, meenutavad õuna maitset. Kääbusbanaanide vili on väga väike. Enamasti on tuntud suhkurdatult või konserveeritud kujul. Kasvatatakse Tais ja Malaisias. 1.2 Banaani tervislikkusest inimese tervisele Banaan sisaldab kolme naturaalset suhkrut: sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Lisaks on tärklist, pektiine ja tselluloosi. On tõestatud, et kahe banaani söömine annab energiat 90- minutiliseks treeninguks. Banaan on ka sportlaste lemmikpuuvili. Banaan ei anna mitte ainult energiat, vaid ennetab ja suudab jagu saada mitmest haigusest. Indias tehtud uuringu järgi peab päevas sööma vähemalt kaks banaani ja vererõhk langeb 10%. Järelikult on see puuvili hea vererõhu alandaja. Samuti tugevndab immuunsussüsteemi, aitab langetada kehakaalu, on hea ravim suu ja mao limaskesta põletiku puhul, aitab unehäirete vastu ning rahustab närve.
Ning nende rõõm kandub kindlast üle nende lähedatele inimestele kuna alati on hea kui tead ,et sinule tähtis on õnnelik ja sinu Riigi võistkond võitis mingis alas või sai hea koha . Eesti sportlased toovad Eestile kuulsust ning palju rahvast kolib Eestisse ,et teada saada mida see väike riik endast kujutab. Eesti kodanikud tunnevad ennast rohkem eestlastena spordi abil kuna sportlased esindavad Eestit mitte ainult Eestis kui ka välismaal ehk kodust kaugel .Ja ka tänu sportlaste abil laieneb spordi huvi ja aktiivsus ehk paljud hakkavad tegelema spordiga kui inimene tahab tipptaseme spordiga tegeleda ja näeb ,et see on võimalik ehk inimene leiab endale iidoli . Inimesed tunnevad ,et kui nad elavad kaasa sportlastele siis võivad nad neid aidata. Ning sellepärast käivad mängudel peal vaatamas ja kaasa elamas. Ning sportlased ühendavad riike kuna nad mängivad erinevate riikidega.
aasta tagant. Selle revolutsioonilise sündmuse juhtivaks organiks sai Rahvusvaheline Olümpiakomitee ehk ROK, mille peasekretäriks valiti koheselt Coubertin. Ning aja möödudes 1896.aastal valiti ta juba presidendiks. Seega sai Coubertini unistus tõeks, hakkasidki toimuma Olümpiamängud. Aga sellega kaasnesid ka paljud muutused. Üks nendest toimus enne 6.ndat nüüdisaja OM, seal võeti vastu , et kohtunike ja sportlaste esindajad peavad andma avaliku vande, milles nad lubavad ausalt ja õiglaselt järgida mängude traditsioonilisi reegleid ning olla valmis avalikuks ja ausaks võitluseks. Lisaks sellele vandele sai olümpia sümbolis olümpialipp, millel on 5 üksteisest läbipõimunud ringi valgel taustal, ringid sümboliseerivad erinevaid kontinente. See lipp heisati esimest korda 20.aprilil 1920.aastal Antverpenis seitsmendat korda toimunud Olümpiamängudel.
kliinik.ee/static/files/072/cush ingi_sundroom.jpg Miks on see keelatud, ohud inimese tervisele • Keelatud on kõik glükokortikoidid, mida manustatakse suukaudselt, veeni- või lihasesiseselt või rektaalselt. Kui sportlasele on manustatud glükokortikoide liigesesiseselt süstidena, tuleb täpsustada manustamisviis ja doos. • Kuritahtlike sportlaste huvi glükokortikoidide kasutamiseks on seotud valu vaigistamise ja üldise enesetunde stimuleerimisega. • Lühiajalisel tarvitamisel toovad glükokortikoidid kaasa vee kogunemise kehasse ning veresuhkru taseme tõusu. Pikaajalisel tarvitamisel ilmneb keha kaitsevõime langusest tingitud vastuvõtlikkus nakkushaigustele, lihaste nõrkus ning luude hõrenemine.Glükokortikoidide paikne kasutamine võib lokaalseid nahainfektsioone ägedamaks muuta.
Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja esimene number ilmus juba sama aasta 20. aprillil. 30. juunil tuli kokku ESL esimene esindajatekogu, kus valiti liidu juhtkond eesotsas esimehe A. Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L. Tõnsoni üldjuhtimisel juba 1919. aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästi-Alfred Neuland sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali
Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 2000- 2800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal (=31 500 kJ) päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. (Mehis Viru (SPORTLASTE TOITUMINE) II loeng Tabelis ,,keskmised toitainetevajadused ei olnud näidatud makrotoitainete sv. ja lip. vajadusi. Kile! Adekvaatse ja ratsionaalse toitumise mõiste. Seedimise käsitlemine jätame hiljemaks
Sissejuhatus Dopingu kasutamine spordis pole uus trend. Juba Rooma gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid juurde jõudu. Kaasaegses spordis kerkis dopingu teema üles aga 1960. aastal, mil Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knut Jensen. Lahkamisel tulemusena leiti, et sportlane oli kasutanud stimulaatorit amfetamiini. Aastal 1967 võttis Rahvusvaheline Olümpiakomitee vastu resolutsiooni, millega keelati farmatseutiliste ainete kasutamine sportlaste tulemuste parandamiseks. Kuni tänase päevani moodustab Maailma Antidopingu Agentuur iga aasta uue täiendatud nimekirja keelatud ainetest, mis on kättesaadav kõigile. 3 1. Doping Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (tulnud inglise keelest) all mõisteti preparaati ehk narkootilist ainet, mis mõjutas traavlite jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti
üldse saada. Lisaks suhkrule ehk sahharoosile on müügil ka sünteesi teel valmistatud fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis on tavalisest suhkrust magusam, aga imendub aeglaselt. Fruktoosi kõrval on hästivarustatud poodides müügil ka viinamarjasuhkur, mis on esimesest tunduvalt odavam. Viinamarjasuhkur on glükoos, mis on fruktoosist natukene vähem magus, kuid imendub inimorganismis väga ruttu. Seda kasutatakse tilgutites elujõu sissetilgutamiseks, samuti kiire energia taastajana sportlaste taastus- ja energiajookides. Poodides on saadaval ka mitmesuguseid suhkrusiirupeid. "Siirupid on suhkrulahused. Eelistada tuleks neid, kuhu pole lisatud lõhna- ja värvaineid. Üks selline on näiteks melassisuhkur, mis on väga tume suhkrupeedi toorsiirup ja sobib küpsetistesse ja kompottidesse, aga paar teelusikatäit võib lisada ka marinaadile või lihatoidule," soovitab kulinaariaõpetaja. Kui palju võib suhkrut süüa?
Ta soovis hakata kujutama inimesi keerukamates poosides ning ainult ühele jalale toetudes. Sellises asendis oleks marmorskulptuur kaotanud tasakaalu või lihtsalt murduma hakanud. Tema suurimaks saavutuseks peetakse keerulise pronksivalu tehnika kasutuselevõttu. Ta töötas pronksiga paremini, kui ükski teine Vana-Kreeka skulptor. Enamus Myroni töödest kujutasid jumalaid, kangelasi ja elulähedasi loomi, kuid tema parimad tööd hoopis võimsaid sportlasi. Kõik ta sportlaste skulptuurid olid märkimisväärsed tänu oma liikumist kujutavatele poosidele ning realistlikele pinges kehadele Kettaheitja-Discobolus on Myroni kuulsaim töö. See valmis umbes 460-450 aastat eKr ja on üks Vana-Kreeka Klassikalise perioodi silmapaistvamaid skulptuure. See kujutab kettaheitjat ning nagu enamus skulptuure tol ajaperioodil oli ka kettaheitja kujutatud alasti, sest nii tundus kuju eriti realistlik ja looduslähedane. Eriti märkimisväärseks teeb selle kuju
Veerpalu ei kasutanud dopingut, vaid see oli lihtsalt halb juhus. Eestimaa ja Iirimaa vahelisel kohtumisel oli kohtunik Viktor Kassai oli ka minu arust natukene ülekohtune. Iirlastele ei jaganud ta ainsatki kaarti, Eesti mängijatest saatis ta aga Andrei Stepanovi ja Raio Piiroja enneaegselt platsilt minema. Samuti määras ta Iirimaa kasuks penalti. Ei tea, kas talle maksti altkäemaksu või oli ta lihtsalt Iirimaa poolt. Spordis mängib olulist rolli ka väärtustega arvestamine teiste sportlaste suhtes. Hiljuti tekitas vastuolu kaks sportlast, jamaikalasest naisjooksja Caster Semenya ja tehisjalgadega Lõuna-Aafrika Vabariigi jooksja Oscar Pistorius. Casteriga oli see jama, et tema organismis on palju meessuguhormooni, mis teeb ta teistest naisjooksjatest vastupidavamaks. See tekitas pahameelt paljudes kohtades, et kas ta ikka võib teiste naistega võidu joosta. Sellise teema sisse sattudes on raske otsustada, tal on ka omad õigused ning ta on ikkagi naine, mis sellest, et loodus ta
pikka aega , kuid enam see pole nii. Meie eestlased oleme nüüd suveräännsed ja osa tuleviku Euroopast. Saame ise teha sammud ja olla enda maal ise peremeheks . Oleme seda teinud juba viimaste aastakümnete jooksul . Üks neist sammudest oli Euroopaliiduga ühinemine , mis tähendab seda , et meie kui väikerahvas oleme nüüd osa tuleviku Euroopast ning meiega arvestatakse sealse tuleviku planeerimisel . Eesti on tuntud oma hea haridustaseme ja sportlaste poolest . Palju kuulsad haritlased Gustav Adolf, Lennart Meri ja sportlased Andrus Veerpalu ning Gert Kanter on juba ajalukku läinud oma tegude ja saavutuste poolest, mis näitab meid, kui väikerahvas suudame ka suures Euroopas välja paista . Seda järgmist on öelnud Eesti vabariigi presidnet Toomas Hendrik Ilves "Eesti enam ei kihuta, aga liigub siiski tempokalt edasi. Kiiremini kui Euroopa kesmine". Me liigume sammsammult tuleviku poole ning käime ajaga kaasas ja
tasemetöid. Eksamite tegemisega kaasnevad pinge ja stress. Eneseteostus toimub ka näiteks läbi spordi. Juba väiksena panevad paljude laste vanemad oma järeltulijad kuskile trenni, et neil oleks hea tervis ja füüsis korras. Mõne jaoks on sport lõbu või viis vaba aja veetmiseks, teisele on sport eluviis. Ka minu tutvusringkonnas on inimesi, kelle jaoks eesplaanil on just sport, mitte kool. Sellised noored käivad meistrivõistlustel, mõni käib isegi olümpiamängudel. Kuid sportlaste suureks probleemiks on vigastused. Näiteks joostes võib kergesti jala väänata, juba sellise vigastuse tõttu peab sportliku tegevuse mõneks ajaks ära jätma. Väänatud jalg pole midagi selle kõrval, kui murrad jalaluu nii hullusti, et jalga peab paigaldama kruvid ning pead käima pidevalt operatsioonidel. Näiteks mu sõber on 20-aastane ning ta on käinud oma jalavigastuste tõttu elu jooksul 8 erineval operatsioonil. See on üpriski suur hind, mida maksta
Eesti keelestki aru. Meie ju ei lähe kuskile riiki ja ei hakka märatsema ja mingeid nõudmisi esitama kui ise ei oska riigi keeltki. Samuti on ka kurb ka see, et meie ise ei oska enda riigi ilu hinnata ja rikume seda. Kui aus olla ei ole Eestis midagi sellist mida mõnest teisest riigist ei leia. Eesti on üks väike riik ning ei paista teiste suurte tagant välja. Võib-olla vaid heade õpitulemuste, fantasstiliste sportlaste, kõrgetasemelise IT-tehnoliiga ja suure alkoholi tabimise poolest on Eestimaa märgatud. Eestil on nii häid kui halbu külgi, kuid mina püüan igati kaitsta Eestimaa väärtusi.
Treenerite olukord Eestis Eestis on treeneritena tegutsejaid üle 3000. Paljud neist teevad tööd armastusest spordi ja oma eriala vastu, saades selle eest väga väikest palka. Selle jaoks oleks tarvis parandada treenerite olukorda, sest heast treenerist algab tahe ja meelekindlus, mis aastate pärast viib heade tulemusteni ja paremal juhul ka medaliteni. Kui treeneritel olukord oleks parem, siis kindlasti väljenduks see ka sportlaste tulemustes. Seega leian mina, et just riik ja alaliidud peaksid selle koha peal midagi välja mõtlema, mis rahuldaks kõiki osapooli. Kui keskenduda ühe spordiklubi treeneritele, siis on näha, et ühed treenerid annavad nädalas kolm - neli trenni peale enda põhitööd, aga teised annavad päevas juba kaks või kolm trenni. Treenerile, kes teeb mitu trenni päevas, ongi see tema põhitöö, kuid mina leian, et sellisel juhul kannatab kõvasti just trennide kvaliteet
- rünnaku aeg, mil võib palli vallata on 24 sek - 1920 hakati koolides õpetama korvpalli, toimus ka spordivõistlus kus oli kavas korvpall - Tiit Sokk (kuld), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson (hõbe), Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas - avatseremoonia, sportlaste sissemarss, mida alsuatb alati Kreeka ja lõpetab korraldajamaa -olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini. - Lipp vasakult sinine (Euroopa), must (Aafrika), punane (Ameerika) ja all kollane (Aasia) ja roheline (Austraalia). -olümpiahümn, viisi (Spyros Samaras) ja sõnade (Kostis Palamas) autorid Kreekast, -Olümpiatule teekond: tuli süüdatakse päikesekiirte ja nõguspeegli abil Olümpias, Hera templi esisel
trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis võetakse. Sportlane järgib käsklusi, mida treener talle annab ja millise päevakorra paika paneb. Üheks miinuseks, mis käib tihti tippspordiga käsikäes, on dopingu kasutamine. Doping on spordis reeglite vastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Sportlaste jaoks on põhiline olla tipus, sest sellega teenivad nad endale elatist. Lisandid on sportlase jaoks nagu tavainimeste jaoks tööd lihtsustav vahend. Taolisi artikleid dopingupatustest leiab kõigilt spordiveergudelt üle maailma ning Eesti ei erine teistest. Ehtne näide dopingu kahtlusalusest on Andrus Veerpalu. Tema dopinguskandaal kestis ligi poolteist aastat. Räägiti, et Veerpalu on süüdi, kuid heade advokaatide tööga pääses karistusest. Dopinguga on vahele
Olümpiamängud minevikust tänapäeva Olümpiamängud on kestnud ajast aegadesse, aga kui palju on nad muutunud ja kas üldse on? Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. ...
Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud selline, et me võime end kahtluseta nimetada spordimaaks. Sest vaatamata oma väiksusele suudame olümpiamängudel seljatada endast märksa tugevamaid. Seejuures on Eestis sündinud või Eestit esindanud sportlased võitnud medaleid lisaks sini-must-valge lipu all veel ka Venemaa, NSV Liidu ja Rootsi koondises.Alates Martin Kleini olümpiaedust 1912 Stockholmis, on järgnenud 94 aasta jooksul võidetud kokku 73 kuldset,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
