kapitalistid lepitamatud vaenlased · Uue ühiskonna rajamiseks tuleks: o Töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur o Kuulutada toomisvahendid riigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile · Nende abinõude rakendamisel oleks võimalik üles ehitada tulevikuühiskond, kus pole vastuolusid UTOPISM/SOTSIALISM · SOTSIALISM · Kiire majanduslik areng, eelkõige tööstuse edenemine, muutis 19. Sad olulisest ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning põhjustas uusi vastuolusid · Süvenes varanduslik ebavõrdsus ja seetõttu hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis oleks õiglane ja kindlustaks kõigile võrdsuse · Sellise ühiskonnakorralduse nimetuseks sai sotsialism. · Uus ideaalühiskond pidi tuginema - o Ühisomandile o Kohustuslikule kollektiivsele tööle
1) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsi...
8.KLASS Variant B 1. Kirjelda tööstuslikku pööret. 2. Millised muutused toimusid seoses industriaalühiskonna kujunemisega: a) elektri kasutamises? (2) b) linnade välisilmes ja olmes? (2) 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Nimeta kolm. 4. Mis põhjustas nende õpetuste kujunemise ja kes seda pooldasid? a) konservatism b) sotsialism 5. Võrdle Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA majanduslikku arengut. KOOSTA TABEL! 6. Võrdle 4 riigi välispoliitikat 5 lausega. Kus? Aeg? Valitseja? Positiivsed tulemused. Negatiivsed tulemused Eesti 1816 Aleksander I 1. 2. Venemaa 3. 4. 5. 6. 7. Võrdle pärisorjuse kaotamist Eestis ja Venemaal. (Tabelit pole vaja teha!)
1)Tööstusliku pöörde eelistused on 1. raha 2.inimesed 3.masinate kasutusele võtt. 2)Tööstuslik pööre sai alguse inglismaalt, sest 1. Söe kaevandus 2.Ketrus ja kudumismasina leiutamine 3. Feotaalsete takistuste puudumine. 3)Auruajastu leiutised 1.aurik 2.aururong 3.aurumasin 4)Muutused põllumajanduses 1.uued maaharidusviisid ja põllukultuurid 2.raudader 3. külvi ja viljaplaksu mais 5)Tööstusliku pöörde tagajärjed 1.käsitöö asendumine masinatega 2.töö puudus 3.elujärje purunemine 4.suurenes sööviljakus 5.alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3.paranemine linnaelus 4.ko...
5) Trantspordi ja raudtee arneg. 1825. a. rajati Inglismaale esimene raudteeliin. Positiivsed küljed: tegi inimestele tarbekaubad kättesaadavamaks, alandas kaupade hindu, suurendas tööviljakust, tööliste elu ja töötingimused paranesid, elanikkonna kiire kasv, soodustas hariduse levikut. Negatiivsed küljed: suur tööpuudus, inimesed hakkasid masinaid purustama, 16) Ühiskonna mõtestamine. Poliitiliste ideoloogiate sünd. Konservatism, liberalism, majanduslik liberalism. Adam smith. Sotsialism. Marksism. Konservatism: (Parempoolne ideoloogia) 1) Tuleb säilitada kõike, mis juba loodud 2) Oluline on inimese usklikus 3) Poliitilises elus domineerib eliit, mitte kõik ühiskonna liikmed 4) Ei pooldatud naiste valimisõigusi 5) Pooldati tugevat riiki 6) Rahvuslik kapital – rahvuslus Liberalism: (Parempoolne ideoloogia) (Sündis vastukaaluks absolutismile) John Stuart Mill “Vabadusest” 1) Isikuvabadus 2) Kodanikuvabadus (sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus)
Valida saavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil elavad vähemalt 18-aastased isikud (ka mittekodaniku) Volikogu valib linnapea või vallavanema 3ÜHISKONNAÕPETUS Poliitilised ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsialism/sotsiaaldemokraatia Vasak- ja parempoolus võeti kasutusele Prantsuse parlamendist: uuendusi soovivad saadikud istusid vasakul pool ja vana korra pooldajad paremal. 1) Vastuvõtt uuendustele sotsialism, liberalism, kommunism (S L K) 2) Riigi osatähtsus sotsialism, kommunism, liberalism (S K L) Konservatism - conservare säilitama, konservatiivid säilitavad ühiskonda, nende jaoks on tähtis kollektiivsus, rahvus, perekond. Üldiselt on kõige rohkem seotud usus ja religiooniga. Majanduspoliitika: turumajandus, ei poolda riigi sekkumist. Liberalism üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse. Sotsialism levis 19
Thomas Robert Malthus, 1798 ,,Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa- aristokraatia kui valitseva klassi huve ja tõestas, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse -- elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Charles Fouvier, Saint Simon, A.Comte 3. Marx
linnaelanike arv ja tekkis juurde uusi linnu imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata konservatism alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus libaralism vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust utopistlik sotsialism õpetus, mille seisukohad tunduvad naiivsete ja tegelikkuses teostamatutena marksism Karl Marxi õpetuse järgi loodud ideoloogia, mis leiab, et proletariaat peab korraldama revolutsiooni, haarama võimu enda kätte, likvideerima eraomanduse, selle asemele tuleb luua tootmisvahendite ühiskondlik omandus kommunism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond
NT: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid. Demokraatia – õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur – isiku või institutsiooni ebademokraatlik või hirmuvalitsus. Inim- ja kodanikuõigused on piiratud ja enamasti ühe ideoloogia keskne. Ideoloogia – korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi Mõned ideoloogiad: anarhism, fašism, islamism, kommunism, liberalism, monarhism, natsionalism, rojalism, sotsialism, šovinism jne. Parempoolsus ehk liberalism – selle all mõeldakse üldistavalt vabameelsust, esiplaanil on indiviid ning tema õigused moraalsele ja majanduslikule vabadusele. Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia. MÕISTED: argument – põhjendus, tõestusvahend elitaarne – tippklassi kuuluv
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hak...
üldlaulupidu, 3.Aleksandrikooli rajamine,4.pidev eesti ajakirjandus (Pärnu Postimees,Sakala),5.rahvaluule suurkogumine 6.kolm isamaakõnet (CRJ),7.EKmS (kirjameeste selts) Peamised poliitilised õpetused 1.konservatism(säilitada vana), 2.liberalism (üksikisiku 19.sajandil vabadused), 3.sotsialism (rajada uus ühisk.kord- sotsialism,võim alamkihtidele,eraomand kaotada) Kunstistiilid 17.-19.saj. Barokk(1600-1750),klassitsism(1770-1830),romantism (1830-),realism(1850-),impressionism(1880-) Jakobiinide juhid Suure Robespierre (giljotiin), Danton (giljotiin),Marat (vann) Prants. revolutsiooni ajal Kolm seisust Prantsusmaal 1.seisus-vaimulikud, 2.seisus-aadel,3.seisus- lihtrahvas (kodanlus,talupojad,linnaelanikud)
"Kehtivad institutsioonid on head, sest nad on vanad," väidavad nad. Inimene ei ole loodud täiuslikuna, konservatiivid on sotsiaalsed pessimistid: usutakse, et omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on paratamatult inimloomusega kaasaskäivad nähtused. 19. Iseloomusta sotsialismi kahte ajaloolist suunda tuues välja nende iseärasused ? Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada kaheks: revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra
Ajaloo kordamisküsimused Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti. Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM Sotsialismileeri kujunemine: · Ida- Euroopas- Sotsialism kehtestati Moskva toel ning Sõjaväe- ja Julgeolekukomitee kaasabil: Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Ida- Saksamaa. · Aasias- enne 2 maailmasõda oli üks sotsialistlik riik: Mongoolia. Teise maailmasõda järel: Hiina, Põhja- Korea, Põhja- Vietnam, 76 aastast kogu Vietnam. · Kuuba alates 1959a. Terminid: · Rahvademokraatiamaad- esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele.
Perestroika sotsialismi lagunemise peamine tõuge Nõukogude majandus oli 1980. aastateks pankrotistunud ehk sotsialistlik kord oli sügavas kriisis. 1985. aastal sai NSVL liidriks Mihhail Gorbatsov, kes veel uskus kommunistlikesse ideedesse. Eesmärgiga päästa sotsialism, alustas ta ulatuslike reformidega ehk perestroikaga. Päästmisele vastupidiselt soodustas perestroika sotsialismi ja NSVL lagunemist. Kuidas aitas perestroika sotsialistliku ühiskonna hukule kaasa? Breznevi doktriinist loobumine andis sotsialismimaadele julgust diktatuurivalitsusele vastu hakkamiseks. Doktriin tähendas, et NSVL takistab iga hinna eest kapitalismi levikut sotsialismimaadesse. Loobudes doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha
politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism ...
* demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised: Demokraatlikud liikumised olid: liberalism ( kaitsti isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, oldi vastuvõtlikumad uuendustele) konservatism (oldi rahul sellega mis on ajaloos läbi proovitud, ja toetuti nendele kogemustele) sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati parempoolseteks, arvasid et nende riigi kohuseks on toetada abivajajaid, rikastele suuremad maksud. Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust.) Mittedemokraatlikud liikumised olid: kommunism (nende arvates oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaeste tööliste/ talupoegade ja rikaste kapitalistide/mõisnike vahel. st oli vaestel võimalus kasutada kõiki võtteid: relva abil võim haarata, vara ära võtmine, hirmuvalitsus kehtestada ning vaenlased hävitada) fasism ja natsonaalsotsialism (hirmuvalitsus, nendele oli tähtsal kohal oma rahvuse ülistamine
Erao mandusele tuginev tootmis- ja kauplemisvabadus Majan duslik liberalism (A.Smith- nähtamatu käsi) Sotsialism: Kuna tööliste haridustase oli kasvanud, hakati koos haritlastega otsima õiglast ja võrdset ühiskorraldust kõigile inimestele- tekkis sotsialism. Sotsia listid-utopistid: vaated, mis kohtai olid teostamatud. Põhimõtted: ühisomadn, kohustuslik kollektiivne töö, majanduse planeerimine ja reguleerimine, külluseühiskond, kus puudub vaesus ja ebavõrdsus Kom munism: Marxi ja Engelsi toetajad e võitluse pooldajad. Kommunis ehk ka
puutumatud. Kõik lõppaktile allakirjutanud kohustusid täitma inimõigusi. Inimõiguslased sotsialismimaades hakkasid jälgima helsingi deklaratsiooni sätete täitmist ning said võimaluse võidelda sotsialismileeri totalitaarsete reziimide vastu.mõne aasta pärast hakkas NSVL ida-euroopasse paigutama rakette. Usa hakkas omakorda lääneeuroopasse samu rakette seadma. Suhted 2 üliriigi vahel jahenesid taas. Deklaratsiooni käigus toodi välja, et kapitalism ja sotsialism saavad koos eksisteerida. Tunnustati ,et ida-euroopas võib sotsialism olla. Pluss oli see,et näiteks teadlased said hakata käima euroopas konverentsidel. 1980a. algasid massilised tööliste streigid Poolas. Töölised lõid sõltumatu ametiühingute ühenduse Solidaarsus, mille liikmete arv kasvas kiiresti 11-12miljonini. Võim hakkas poola ühinenud töölisparteil käest libisema. 1981.a kehtestati sõjaseisukord, arreteeriti Solidaarsuse juhid,keelustati nende tegevus
· Peamised demokraatlikud ideoloogiad: · Konservatism hakati tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos läbi proovitud: üksikisiku vabadus ning traditsioonide hoidmine. · Sotsiaaldemokraadid /sotsialism/ toetati riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist abivajajate aitamiseks. Eeesmärgiks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. Eesmärke loodeti saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega. · Liberalism ehk vabameelsus on suund, mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Pooldab võimalikult suurt vabadust turul olevale eraomandile ja võimalikult vähest valitsuse sotsiaal- majanduslikku sekkumist. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Tunnusjooned on individualism,
vabrikuomanikud. 4. Sõnasta kolm probleemi, mis kaasnesid urbaniseerumisega 1) Inimesi tuli linnadesse üha rohkem, aga neid polnud kuhugi elama panna vähe ruumi elamiseks 2) Halvad sanitaartingumused, millega kaasnes pidev epideemia oht. 3) Kõrge kuritegevuse ja kerjamise tase, sest väga palju inimesi oli koos. 5. Konservatism, liberalism ja sotsialism: miks tekkisid, tunnused ja pooldajaskond. Konservatism: Miks: Prantsuse revolutsioon tõi endaga kaasa suuri muudatusi ühiskonnakorralduses ja seda mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka laiemalt. Inimesed olid harjunud vana ühiskonnakorraldusega ja ei tahtnud, et seda muudetaks. Selle taustal kujuneski välja poliitiline õpetus nimega konservatism. Tunnused: Ühiskonna areng peab olema järkjärguline ja rahulik Riigivõimu ei tohi kritiseerida Turgu tuleb kaitsta
1.Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? 1)liberalism 2)konservatism 3)sotsialism ja sotsiaaldemokraadid 2.Iseloomusta Prantsusmaa majanduslikku olukorda pärast I MS. 1)oli deukas tänu reparatsioonile ja Elsas Lotringile 2)tekkisid uued tööstused: moe tööstused, 3)tähtsaim linn oli Pariis 3.Kas järgnevad väited on iseloomulikud Suurbritanniale, Prantsusmaale või U.S.A- le? 1)Sisepoliitilist elu iseloomustas erakondade paljusus Prantsusmaa 2)Majandus arengut soodustasid reparatsioonid ja uued territooriumid Prantsusmaa 3)Majanduslik õitseng 1920. aastatel U.S.A 4)Ülemaailmse majanduskriisi mõju oli väiksem kui mujal riikides - Suurbritannia
· Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma konservatiivseid ja liberalistlikke ühendusi (natsid, fasistid) · Äärmuslik parempoolne võim hakkas valitsema Itaalias ja Saksamaal · Konservatism Inglismaal ja mujal maades Peale I maailmasõda · Levis aina rohkem · Suhtuti väga demokraatiavastaselt · 20ndatel sai konservatismi suurimaks vastaseks sotsialism. Kardeti revolutsiooni · Liberaalid üritasid USA mõtteviisi ja elu muuta ajakirjade, jazzi, tehnika ja riietumisstiiliga. · Kõike seda tehti, et muutusi läbi suruda ja vabameelsemat ühiskonda saavutada Aitäh kuulamast!
ning tähtsal kohal on töölisklass Natsism – Paremäärmuslik poliitiline ideoloogia, mis toob tähtsale kohale rahvuse ülistamise ja ühtsuse, tihti vihates teisi rahvusi (Hitleri partei) Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning valitsemine on vägivaldne (Benito Mussolini) Parempoolsed – Liberalism ja konservatism. Kaitseb jõukamate huve. Eraomandid Vasakpoolsed – Kommunism ja sotsialism. Erasektor on küll olemas, aga riik kontrollib seda karmilt. Taotleb võrdsust ühiskonnas Enamlased – Bolševikud. Lenini partei Demokraatia – Valitsusvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ja inimõiguste austamine. Esindusdemokraatia – Nüüdisaegne demokraatia, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti/riigikokku Siirdeühiskond – Ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 2)liberalism- (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 3)sotsialism- on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted.Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ('ühiskondlik'). 4)utopistlik sotsialism- on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad 5)marksism- on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Vasta: 1
1.Milles seisnes ja mida tõi kaaasa tööstuslik pööre? Kergedas inimeste elu ,tõi kaasa masinate kasutamise 2.Kus ja millal sai tööstuslik pööre alguse?Miks just seal? Ing.17saj.revulutsioon kaotas paljud feodaalsed takistused majanduses. 3.Millised muutused kaasnesid tööstusliku pöördega saksamaal? Põlluharimises võeti kasutusele masinad 4.Mida tähendab industriaalühiskond? Ühiskond kus kasutatakse masinaid 5.Millised muutused toimusid trantspordi arendamisega? Rajati rautee,ehitati aurulaev,diisel-bens mootori leiutamine. 6.Mida tõi endaga kaasa patarei leiutamine? Tänu patareile leiutati elekter 7.Millised uuendused võeti kasutusele põllumajanduses? Leiutati traktor ja kombain ja maaharimis riistad 8.Mida head ja halba tõi tööstuslik pööre endaga kaasa? Hea-elu muutus kergemaks.halb-masinad nõudsid palju raha . 9.Millised poliitilised õpetused hakkasid levima19.saj.? Konservatism,Liberalism,Sotsialism 10.Mida kujutab endast marksism?K...
UUSAEG Sissejuhatus: mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud jooned Uusaja mõiste ja ajalised piirid · Millal ja kelle poolt võeti kasutusele keskaja mõiste? 15.-16. sajandil Itaalia humanistid · Millal lõppes keskaeg? e. millal algas uusaeg? millal lõppes uusaeg? 1453 1900 1492 1914/1918 Umbes 1500 1517 1917 1648 1642 1789 Uusaja periodiseerimine · VARAUUSAEG: 15.-16. sajand Euroopa domineerimine maailmas Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalüh...
26. Tööstuslik pööre: manufaktuurid (käsitöö) vabrikud (massitoodang) Tööstuslik pööre algas 18. sajandil Inglismaal. Tunnused: 1. Masinate levik 2. Töölisklassi teke 3. Kapitalismi teke Kapitalismi eesmärgid: 1. Kaupade tootmine ja müümine 2. Kasumi teenimine Head küljed: 1. Majanduse areng 2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id) Muutused ühiskonnas: 1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliiti...
iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile räägitakse, levitavad omal käel kampaania sisu edasi, üritades sellega parteile uusi pooldajaid leida
MÕISTED Üliriik- Erakordselt võimas suurriik, mille mõju ulatub üle kogu maailma; kasutatakse tavaliselt USA ja NSV Liidu kohta. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- pärast Teist maailmasõda (1945) asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvaste ühendamine, et vältida sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste igakülgset koostööd. Võidurelvastumine- Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Vabariik- Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab need parlament. Turumajandus- Majandus, kus nõudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ja tarbimist. Tippkohtumine- Riigipeade kokkusaamine Terrorism- Teadlik vägivalla rakendamine tavalise...
Miks tekkisid 1950-1960. a maailmas sõjad ja kriisid? Peatselt peale Teise Maailmasõja lõppu tekkis maailmas uus tõsine vastasseis. See toimus kahe üliriigi- Ameerika Ühendriikide ning Nõukogude Liidu vahel ning seda hakati nimetama külmaks sõjaks. Külm sõda mõjutas maailmapoliitikat ning rahvusvahelisi suhteid veel pea 40 aasta vältel. Kahe peamise külmas sõjas osaleva riigi NLi ja USA tohutu sõjalise võimsuse tõttu vältisid mõlemad riigid üksteisele otseselt sõja kuulutamist. Selle asemel toimus pidev võitlus oma mõjusfääride laiendamise pärast, mis puudutas eelkõige riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka. Selline võitlus toimus kõigil mandritel, kuid eriti teravalt Euroopas, Lähis- Idas ja Kagu-Aasias. Juba 1950ndate aastate algul tekkis tõsisem kriis Kagu-Aasias. Peale Teist Maailmasõda jagatud Korea poolsaar oli jagatud põhjas kommunistliku Korea Rahvademokraatilku Vabariigi ni...
surmanuhtlusegam, mis hiljem asendati eluaegse vanglakaristusega 1875 saadeti ta Siberisse Kuid juba 1860. a ta põgenes sealt Londonisse Tegevus anarhistina: 1864. a võeti Bakunin esimeseks internatsionaali liikmeks Kuid juba 1872. a heideti ta sealt välja lahkhelide tõttu 1871-1874.a kirjutas ta oma suuremad teosed: "Riiklikus ja anarhia" ja "Nuudi- Germaani impeerium ja sotsiaalne revolutsioon" Tsitaate: ,,Vabadus ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on türannia". "Minu vabaduse jaoks on oluline kõigi vabadus". Tänan kuulamast
Tehti ka teisi otsuseid. Üks suurimaid oli see, et tööliste tööpäev lühendati 8 tunnini. Nii jäi töölistele ka vaba aega muuga tegelemiseks. Sai käia teatris, raamatukogus ja muudes kultuuriasutustes. Üheks suureks leiutiseks oli elekter. Kõik elu muutus sellega tohutult. Tänavad olid valgustatud, tekkis kinokunst, võeti kasutusele patarei ning täiustusid sidepidamisvahendid. Kujunesid välja poliitilised õpetused. Töölisklassi eelistatuim oli sotsialism, sest neil oli tekkinud oskus valida ja otsustada. Neile meeldis sotsialismi idee ehk ühiskond olgu õiglane. Tööstusühiskond muutis inimeste elu siiski rohkem positiivsemaks, kui negatiivsemaks.
isikukultuse hukkamõistmine XX kongressil Stalini matmine 953 IdaBerliini ülestõus 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis Malenkov suurem tähelepanu sotsiaalsetele oludele, palkade ja pensionite tõus Kosmosetehnika areng 1957 sputnik 1961. 12. apr Gagarin Hrustsov kampaaniad: uudismaad, maisi kasvatamine jne 1959 parteikongress: sotsialism on lõplikult võitnud, kommunism saabub 1980 1963 viljaikaldus, vilja hakati sisse ostma kartus, et jätkub varasema reziimi kuritegude paljastamine nomenklatuurile ei meeldinud parteiametite tähtajalisteks muutmine 1964 okt võeti maha ,,tervisliku seisundi tõttu" suri 1971 Kossõgin ja Podgornõi kaotati tähtajad parteiametitele ideoloogiline surve dissidentlus Solzenitsõn, Sahharov 1982
(näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). Tsehhoslovakkia sündmused 1968 ja selle mõju maailmas. Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek. Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism. Tsehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima.
midagi ette võtta, on võimalik ka midagi saavutada. 2.1. Mida tahetakse öelda lausega : Pärast 1981. Aasta detsembrit ei olnud võimalik uuesti rääkida ,,inimnäolisest sotsialismist" Sest Nõukogude Liit leidis mooduse Poolas asja korrastada ja seda liikumist takistada. NL-i sekkumine Poola asjadesse ütles seda, et tegelikult ei olnud lootust, et sotsialism saab muutuda inimesi arvestavaks. See andis neile arusaamisest, et sotsialism ei ole inimsõbralik. 2.2. Võrdle olukorda Poolas 1980-1981 ja Ungaris 1956/Prahas 1968, too välja sarnane ja erinev Poola Praha Tahtsid saavutada suveräänsust, nad andsid ka teistele riikidele lootust. Neil oli ühine vastane. Erinev oli: Ungaris algatasid ülestõusu , Poolas alustasid ülestõusu üliõpilased. Ungaris suruti ülestõus kohe maha, Poolas aga tegi NL järelandmisi.
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1...
Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.a...
Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksematesse provintsidesse: tööstustöölised Tallinna ja üliõpilased Tartusse. Venemaal oli sotsialism keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt. Eestis propageeriti demokraatiat. 4.Andke hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20.sajandi alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed olid üheks suureks inimeste mõjutajateks. Ajalehe abil kutsuti kaasmaalasi kaasa elama. 5.Miks võib väita, et 1905.aasta alguseks oli ühiskonnas kujunenud kriis? Kriis lõi kõik suhted sassi. Kriisi teket mõjutas Vene-Jaapani sõda, kus Venemaad häbistati. 6.Miks võib 1905
Külma sõja kriisid Korea sõda: P-K(kommunistlik. NSVL, Hiina RV) ja L-K (demokraatia. USA, ÜRO) vahel. (1950-53). Tulemus puudub, kuna kestab siiani Suessi kriis (1956). G.A.Nasser riigistas Suessi kanali. Egitptuse (NSVL) ja Iisraeli (Ingl., Prants) vahel. Tulemus: kanal jäi Egiptusesse. Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov,...
Külm sõda Külma sõja põhjused: Kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias Külma sõja relvad: Majandus, poliitika, ideoloogia, propaganda Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, mis toetas vabu rahvaid nii välis- kui ka sisesurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati N...
,,Mäng" (1905) ,,Kuuorg" (1913) ,,Smoke Bellew" (1912) ,,Ürgne kutse" (1903) ,,Merehunt" (1904) ,,John Odraiva" (1913) ,,Kolm südant" "Martin Eden" Autobiograafiline romaan 1909. aastal Peategelased Martin Eden Ruth Morse Lizzie Connolly Joe Dawson Russ Brissenden Probleemid Ühiskonnaklass Masinad Individualism vs sotsialism SISU Töölisklassi kuuluv madrus Martin Eden Armub keskklassi kuuluvasse neidu Ruthi Õppib ja harib ennast, et saada kirjanikuks Tahab saad kuulsaks ja rikkaks, et abielluda Ruthiga Edu ei tule kergelt Ruth tüdineb ootamast ja enne seda kui Eden rikkaks saab lähevad nad lahku. Sureb ka tema sõber Russ Brissenden Eden jääb üksi Peol kohtu ta Lizziga, kes hakkab talle meeldima Eden kogub veel kuulsust ja raha
Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ja natsidel Saksamaal võimule pääseda?- NSV-Vägivaldne riigipööre, Itaalia/Saksamaa-Rahva toel, valimised. Diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal (Mis ideoloogiatel põhinesid? Kes juhtisid? Välispoliitilised eesmärgid).- NSV-Kommunism, Lenin/Stalin, Kommunistlik maailma revolutsioon, hiilguse taastamine. Itaalia-Fašišm, Mussolini, hiilguse taastamine. Saksamaa-Natsionaal sotsialism, Hitler, Versailles` süsteemi kaotamine, eluruumi laiendamine. Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad diktatuuri NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal.- NSV- Gulage, NEP, kolhoosid, KGB, Juhi kultus. Itaalia-Vägivald, duce, tsensuur, üks partei, kodaniku teenimine. Saksamaa- Gestapo, füürer, juudi viha, Aaria rassi ülistamine, kodanidu teenimine. Mille poolest erinesid diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal üksteisest?- NSV-Klassipõhiline ideoloogia. Itaalia-Mõõdukas diktatuur
Kommunism Sõnad ,,Kommunism" ja ,,kommunist" Tulid kasutusele Prantsusmaal. Sõna ,,kommunism" tuleb prantsus keelsest ja seda võib tõlkida kui kommuun või ühisomand. Sõna ,,kommunism" tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika.
Religioon religioon uskumused, käitumised, sotsiaalsed intuitsioonid, mis seonduvad teemadega: universumi algus ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimeses...
kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja ,,Postimees". Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks. Nad tegid panuse reformidele ega pooldanud vägivalda. Tallinnas tekkis sotsialistidega seotud radikaalne rühmitus, mille eesotsas olid Konstantin Päts (1874-1956), Jaan Teemant jt. Selle
Valgustussajand Valgustuse mõiste • valgustus - periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. - 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. • Valgustajad olid literaadid, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida e. valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. • Valgustajad ülistasid mõistust ja uskusid, et inimene on ratsionaalne olend. • valgustusideede sünnikoduks oli Inglismaa, levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valit...
Fidel Castro ja sõbrad Fidel Castro Kuulus parlamenti ning parteisse Orthodoxo Oli üks aktiivsemaid valitsuse vastaseid Batista vastane 26. juuli 1953 Castro korraldatud ebaõnnestunud rünnak Moncada sõjaväele Castro mõisteti 15. aastaks vangi, kus ta veetis kaks aastat Kuuba revolutsioon 26.07.195301.01.1959 Relvastatud vastuhakk parempoolse valitsuse kukutamiseks Juhtisid Fidel Castro ja Che Guevara Eesmärk saavutada riigis sotsialism Liikumine põhines kommunismi joontel Gerilijasõda väljatreenimata isikute sõda Lõppes Castro ja sõprade võiduga, valitsuse kukutamisega. Kuuba oli nüüd sotsialistlik! Tulemused: // Castro käis USAs // Hukati inimesi // Ameerika ebausaldus Kuuba suhtes // NSVL ja Kuuba suhete arenemine // Raketikriis Tänapäev Fideli valitsemine vähenes aastast 2006 Tema vend Raul Castro sai aastal 2008 presidendiks Nüüdseks on Kuuba revolutsiooni ikooniline liider kadunud
ühiskondlike normide, võimu ja massikultuuri vastu, oli Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks nõukogude kord. Ehkki tavaliselt piirdus noorte mässulisus väljakutsuva käitumise ja gräfititega, leidus punkarite hulgas ka veendunud anarhiste ja vabadusvõitlejaid. Levisid mitmesugused vaated: seksuaalne vabadus, patsifism. Tähtsad tegelased Mihhail Aleksandrovitš Bakunin(30. 05. 1814 – 01. 07. 1876) „Vabadus ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on türannia". "Minu vabaduse jaoks on oluline kõigi vabadus". Teda peetakse anarhismi isaks. Tähtsad tegelased vol.2 Pjotr Aleksejevitš Kropotkin(9. 12. 1842 – 8. 02. 1921) oli vene filosoof ja geograaf, anarhokomm unismi rajaja. Tänan kuulamast!!
Mõisted: Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Majanduslik liberalism vaba turg ja vaba kaubandus Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
