Lihtinimeste hulgast pärit tüdrukuid valmistati ette vaid pereemaks ja koduhoidjaks. Tüdruku sünni üle ei rõõmustatud nii nagu poisi sünni üle. Tüdruku lapsepõlv lõppes varem kui poisi oma ning tema liikumis- ja tegevusvabadus oli palju enam piiratud. Ülikute tütarde puhul oli olukord teistsugune. Neil oli enam vaba aega, võisid tegeleda mitmesuguste teaduste ja harrastustega. KRISTLANE .JUMALA ORI Maa ristiusustamine nõudis raamatute tõlkimist, sellega tõusis haridustase ja levis laste õpetamine. Venemaal olid juba XI sajandil levinud ,,isa õpetused pojale". Need olid isade õpetussõnad lastele ning nendest kujunesid Vana-Vene ühiskonnas kõlbelise kasvatuse ja elujuhiste kogumikud. Suurt mõju avaldas vana paganausk kristlikule kõlblusele. Keskaja venelase üldlevinud ja põhiliseks kasvatusaluseks oli XV- XVI saj. kirjalikuks tervikkoguks kokkupandud igapäevaste elujuhiste kogum Domastroi
7 saj algusesk keldid hävitati või orjastati. Keltide asuala pärast vallutust: iseseisvuse säilitasid keldid sotimaal Wales´is ja Iirimaal, osa rändas tagasi mandrile(Britange). Tekkisid keldi keled(iri, galli(soti)britooni jt.) Anglosakside riigid:Varafeodaalsed kuningriigid, millest mõjukaim Wessex. 829. ühendas Wessexi kuningas Egbert anglosakside maa inglise kuningriigiks. Põhitegevuseks oli põllundus ja karjakasvatus. Säilis vaba kogukond, töö jõuks ka keldi orjad. Ristiusustamine oli pikk , sest talupojad osutasid visa vasupanu (7 saj II poolel). Iirlaste ristimine toimus varem (4 saj) tänu kloostrite rohkusele. d) Võitlus viikingitega Alates 8 saj lõpust. Taanlaste rünnakud: 9saj lõpul röövretked, millele pani piiri kuningas Alfred, loovutades taanlastele Kagu -inglismaa. Kuningas Edgar alistas sealdsed normannid, kes sulandusid kujuneva inglise rahva sekka (10 saj). 10 saj lõpul algas taani kuningate vallutusretk -1016 a alistas kogu Inglismaa
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine"...
müntimist jne. Maapäevast oli õigus osa võtta neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; muistset jumalat Tarapitat. 20. sajandil tekkinud taara ja maausuga on muinasusundil vähe ühist. ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; linnadel Riial, Tallinnal ja Tartul. Talupoegadel osavõtuõigust polnud. Esimesed kokkupuuted ristiusuga, eestlaste ristiusustamine, võiduristimine Pärast Venemaa ja Rootsi ristiusustamist 1011. sajandi vahetusel hakkasid Eestis levima Aadlimatriklid Aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kindlamad teadmised kristlusest. Need tulid mööda kaubateid koos kaubavõõraste ja omamaiste
tekkis 17.sajandil. 1220 võiduristimine rootslaste purustamine Lihula all 1222 taanlaste tagasilöömine Saaremaal 1223 eestlaste üldpealetung + Eesti suudeti lühiajaliselt viimast korda välisjõust vabastatud + Osatakse ehitada kaitseehitisi kuid arvuliselt ollakse vähemuses + Aasta lõpul taanlased tulevad tagasi 1224 Tartu kaitsmine ainus vaba linn Lõuna-Eestis 1227 Saaremaa langemine + Eesti ristiusustamine Eestlaste allajäämise põhjused: 1. Tehnika, st relvastuse, mahajäämus teistest (hiljem paranes, vt p.2) 2. Arvuline vähemus 3. Mitme erineva rahvuse pealetung samalajal 4. Liigne naabrite usaldamine (venelaste pärast kaotati Madisäevalahing; vallutajad ühutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi suhteid sõdadele; taanlased Tallinnas) 5. Puudus kindel ühtsus Mida Muistne Vabadusvõitlus kaasa tõi? 1
· Kyrillos ja Methodios- töörtasid välja kaks slaavi alfabeeti glagoolitsa ja kirillitsa · Lõuna-slaavlased võtsid ristiusu Bütsantsist, lääne- slaavlased Roomast · Variaagide veeteed: Soome laht, Neeva jõgi, Volkovi jõgi, Nestri jõgi, Must meri, Bütsants- tee variaagide juurest kreeklasteni · 862. Kutsuti Novgorodi valitsema Rjuurik · 882. Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile · Venemaa ristiusustamine 988. Lasi vürst Vladimir Venema ristida · 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt · Jaroslavi ajal kodifitseeriti vene õigus slaavi tava õigus+ Rooma õigus · Kiievi vürst oli suurvürst talle allusid osastisvürstid, kes teatud hetkel tahtsid muutuda iseseisvaks- nii kujuneb killustatus · Druziina-tsaari või vürsti sõjavägi ??? 3.Am. Üh. 19. sajandil · Viikingid avastasid Am a 1000 · Kolumbus taasavastas 1492
krooni. Verine kodusõda, kus kasutati prantsuse palgasõdureid. Troon käis Yorki ja Lancasteri dünastia vahel käest kätte. Sõda lõppes Lancasteri pärija Henry Tudori võiduga, Inglismaal sai troonile Tudori dünastia Bosworthi lahing 1485. Lancasteri troonipärija Henry Tudor maabus Walesis ja võitis kuningas Richard III väed. Henryst sai Inglismaa kuningaks Henry VII, algas Tudorite dünastia. Viikingid: Skandinaavia ristiusustamine ja riikide teke. Esimesed riiklikud moodustised olid juba enne viikingiaega (VI-VII sajandi Svea rike Rootsis). Riikide teke jäi põhiliselt siiski 9.-11. sajandil, esimesed neist olid ebapüsivad baseerudes maakondlikel tingidel. Esimesed misjonärid käisid Taanis juba 710, IX sajandi algul ristiti esimesed konungid (kuningad). Ristiusustamine oli vaevaline (mõnel pool sai Kristus muinasusu jumalaks) kohalike vastuolude tõttu. Tihti esines mõlemal pool vägivalda ja hävitamist. 865
Keiser Hadrianuse ajal ehitati see tugevate kindlustega kaitsevalliks. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Anglosaksi vallutus 5nda saj. keskpaigast algas Germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Oma keele säilitasid Keldid Iirimaa, Sotimaa, Wales, Männisaarel ja Cornwall. Edela-Inglismaal tekkis Wessexi kuningriik, mille kuningas Egbert aastal 829a. ühendas kogu anglosakside maa inglise kuningriigis. 6ndal saj. algas anglosakside ristiusustamine. Võitlused taanlaste vastu 8ndal saj. tabasid Britanniat taanlaste ehk viikingite rööv ja rüüsteretked. Kuningas Alfred pidi taanlastele loovutama kuningriigi kagu osa. 9ndal saj. Edgar alistati taanlaste valdused Inglismaal. 1016a. alistasid taanlased kogu Inglismaa. Pärast kuninga Kunti surma vabanes Inglismaa ning Inglise kuningaks sai anglosaksi päritolu Edward Usutunnistaja. Kuidas sai inglise kuningaks William I Vallutaja lk. 50 1
barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani valdus, praegu Rootsi kuningriigi koosseisus. Lundi peapiiskopkonna alla kuulus ka Eesti (millal?). Taanis on suuremad kirikud Inglismaa: Varasemad romaanikirikud (normanni/normandia) hiljem gooti stiilis ümber ehitatud Paremini säilinud Põhja-Inglismaal DURHAM kirik(valminud 1130.a.)
• Kuningad hakkasid Rooma eeskujul seadusandjaks • Rooma vulgaarõiguse mõju • Ristiusu mõju • Germaanlaste tavaõigus • Kirjutatud õigus Frangi riigi teke: roomlaste linnaõigused ja germaanlaste karjakasvatusrahvas • Chlodovech I, Lex Salica Kuningas nimetas ennast nii • Germaanlaste tavaõigus • Meesliinis pärimine, hiljem Frangi riigi jaotamise alus • Algab õhtumaise õiguse ristiusustamine Imperialistlik ja kristlik müüt • Maailma keskpunkt on Rooma • Maailmariik, administratiiv- ja õigusriik, ametnike hierarhia ja tsentralismiga. • Kujunev kristlik kirik oli ameti- ja piiskopikirik. Jeesus oli Peetruse ametisse määranud (“ma rajan kiriku sulle kui kaljule”), järelikult keskus Roomas. • Rooma piiskop ei saanud end siduda riigiga, ja visandas riigist sõltumatu õiguskorra. • 3.-4
Viikingite röövretkede hirmus asustus Soome rannikul (eriti Lõuna-Pohjanmaa ja Karjala lõunaosa) seetõttu kahanes. Samas asutasid viikingid ise Soome rannikule kolooniaid, millega pidada kaubavahetust. Karjala hakkab õitsema karusnahahankekohana. Ahvenamaa saab rootsi asustuse viikingite ajal, ka seal käidi röövretkedel, millest annab tunnistust arheoloogilistel kaevamistel leitud araabia päritolu mündid ja esemed. 12Soome ristiusustamine. Pähkinäsaare rahu. Räägitakse kolmest retkest. Soomet hakatakse ristiusku pöörama ja algab rootsi aeg I- Varsinais esimene retk. Toimumises kaheldakse. 1150ndatel. Püha Eeriku legend- Piiskop Henriku surmalaul. Legendi järgi korraldas Eerik koos Henrikuga esimese retke. Vastupanu ei osutatud. Piiskop tapeti( söömise eest maksmise jutt, mille tõttu piiskop ära suri). Pärast tema surma hakati rääkima paljudest imedest-teda peeti pühakuks. Levitamisele aitas ta kaasa oma surmaga
paganlus. Kirik keelas kõik elukutsed, mis olid seotud maagia, astroloogia ja tsirkuse etendus- tega. Kristlastele oli keelatud tantsija, miimi, komödiandi jms amet. 321. a ediktiga kuulutas imperaator pühapäeva pidu- ja puhkepäevaks. Kasvav majanduslik ebavõrdsus, sugukondade lagunemine, ülikute esiletõus ja riikide teke viisid sise pingete tekkimise ja süvenemiseni. Ristiusustamine püüdis pingeid leevenda- da. Varakeskajal polnud veel teoreetilist pedagoogikat ja kirstlaste kasutada olid vaid üksikute kiriku autoriteetide ütlemised ja mõtisklused kasvatamisest, kasvatajatele ja kas- vandikele esitatavatest nõudmistest ja õpetuse kirjeldused. Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust.
paganlus. Kirik keelas kõik elukutsed, mis olid seotud maagia, astroloogia ja tsirkuse etendus- tega. Kristlastele oli keelatud tantsija, miimi, komödiandi jms amet. 321. a ediktiga kuulutas imperaator pühapäeva pidu- ja puhkepäevaks. Kasvav majanduslik ebavõrdsus, sugukondade lagunemine, ülikute esiletõus ja riikide teke viisid sise pingete tekkimise ja süvenemiseni. Ristiusustamine püüdis pingeid leevenda- da. Varakeskajal polnud veel teoreetilist pedagoogikat ja kirstlaste kasutada olid vaid üksikute kiriku autoriteetide ütlemised ja mõtisklused kasvatamisest, kasvatajatele ja kas- vandikele esitatavatest nõudmistest ja õpetuse kirjeldused. Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust.
kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad rannikul (1. Portugal). Vastandasid end Hispaaniale Uus ideoloogia · Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Lõpetab rahvusvahelise konflikti (tegelikult uute konfliktide põhjuseks) · Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine + tootmisvormide kaasajastamine · Teooriate katsetamine reaalsuses keerulisem: 1775 Briti konflikt Ameerika kolooniatega. Adam Smith: laske neil minna. Võitlus inglaste jaoks auküsimus · Warren Hastings, 1772-1785 Bengali türanlik kuberner. Edmund Burke'i protsess tema vastu 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus+missioon Napoleoni "heatahtlik impeerium". Tsiviliseeriv missioon. Prantsuse rahvas kui 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele
suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel kokkuleppeni, Vytautasest sai Leedu tegelik valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu personaalunioon kadus. 1429. aastal taheti Vytautast kroonida kuningaks, kuid see oli vastumeelne, sest Poola võim väheneks. Leedu ristiusustamine (1387) - Garanteeriti kõigile katoliku usu vastu võtnud aadlikele samad õigused, mis olid poola aadlil. Asutati Vilniuse piiskopkond ja kohustati kõiki leedulasi end ristida laskma. 1401-1404 alustas tööd Leedu Kolleegium, mis pidi ette valmistama vaimulikke Leedu jaoks. Vytautas Suur (1392-1430) - Leedu suurvürst 1392-1430, Kestutise poeg. 1392. aastal sõlmisid Jogaila ja Vytautas lepingu, mille alusel Vytautas lubas olla truu ja sai Trakai vürstkonna
Lääne-Rooma tahtis näidata oma üleolekut Ida-Rooma kirikust. Ristisõjad algatas paavst Urbanus II 1095. Aastal peetud kõnega, milles ta kutsus üles päästma Püha maad ristiusuliste käest. Kuna Lääne-Euroopas oli palju rüütleid tegevuseta algaski pikk ja verine sõdade periood, milles eristatakse kaheksat ristikäiku + laste ristisõda. Kõige esinduslikum nendest oli 3. Ristisõda. Ristisõdade üks hilisem suund oli Baltimaade ristiusustamine. I ristisõda(1096-1099) koosnes kahest sõjakäigust: talupoegade sõjakäik, mis lõppes Konstantinopoli all hävinguga ja rüütlite ristiretk, mille tulemusel vallutati Jeruusalemm ja avati see palveränduritele. Samuti moodustati mitmeid kristlikke riigikesi, millest tähtsaim oli Jeruusalemma kuningriik. Veel kujunesid Pühal maal välja vaimulikud rüütliordud: Templiordu(prantslased), Juhanniitide ordu (itaallased) ja Teutooni ordu(sakslased). III ristisõda (1189-
alates 15. saj IIpool. Oma uusladina II laenukiht 450-650 ladinakeelsest kirjandus (Th. Morus, kloostrikultuurist: Francis Bacon, William Harvey, Isaac castrum>ceastre > castle (Chester, Newton jt.) Manchester), * Rohkem kui 10 000 uut ladina- ja portus>port (Portland, Portsmouth). kreekakeelset sõna * Tervete sõnaperekondade III laenukiht ristiusustamine 7.-11. laenamine: aptus sajand: (lad)> apt (1398), aptness (1538), kristlikust ladina keelest: clerk, ad-aptation martyr, pope, Latin, paper, grammar, (1610), ad-apt (1611), aptitude rose, lily, palm etc (1633), adaptability (1661), ad-aptedness (1698), ad- IV laenukiht romaniseerimine aptable normannide (1800), ad-apter (1801) jne
sajand: uueks "kuldvasikaks" on kaubandus. Selle haaramiseks vaja kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad rannikul (1. Portugal). Vastandasid end Hispaaniale. Kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Lõpetab rahvusvahelise konflikti. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine + tootmisvormide kaasajastamine. Teooriate katsetamine reaalsuses keerulisem: 1775 Briti konflikt Ameerika kolooniatega. Adam Smith: laske neil minna. Võitlus inglaste jaoks auküsimus. Warren Hastings, 1772-1785 Bengali türanlik kuberner. Edmund Burke'i protsess tema vastu. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus+missioon Napoleoni "heatahtlik impeerium". Prantsuse rahvas kui 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele.
süstemaatilisemaks. Raha teeniti endiselt käsitööga, oskuste valik muidugi laienes: naha- ja põllutööd. Tekib ka jaotus, ühe maja elanikud teevad sama tööd. Üks päev nädalas töövaba. Mungad jagatakse kloostris kreeka tähestiku järgi. Kõige siiramate munkade maja iootaga, salakavalamad mungad zeeta majja. IX LOENG – ÜLEMINEKUPERIOOD Rahvasteränne. Impeeriumi poliitilise korra lagunemine, rändhõimude sissetung, paikseks muutumine ja nende ristiusustamine on epohhiloov sündmus nii poliitiliselt kui ka kristlikus võtmes. Kirik liigub põhjapoole. Põhja-Aafrikas ja Hispaanias algab 7. sajandil islam peale tungima ning kirikuprovintse enda võimu alla alistama. Tekivad germaanlikud maakirikud. Itaalia alade kirik muutub üha enam romaniseerunud kirikuks (tekstid, eluviis, teadmine – kirik teeb seda kõike oma huvidest lähtuvalt) – kujuneb arvestaavaks suuruseks, kes hoiab roomalikku identiteeti. Sellega kaasnevad ka ilmaliku
laiendadama sest seal oli islam. Ainus võimalus oligi laiendada oma võimu paganlikule ida.euroopale soomest-preisimaale.Seepärast oligi kirik huvitatud paganadega kauplemisest et neid oma alla tõmmata. Kiriklikuks keskuseks sai bremeni peapiiskopp, oli huvi tundud juba varemgi siinsete alade vastu 1170 11saj lõpul, määras esimese piiskop Johannese munk Hiltinus ametisse,ei jõudnud midagi suurt ära tehtud, rajas Läti aladele ühe kiriku.Tõsisem ristiusustamine sai alguse 1180 aastatel,tuntud Henriku liivimaa kroonikast. Munk tuli Liivimaale et paganaid enda poole võita.Pilt muutub kui pidada silmas et Segebergi kloostri oli üks võimsamaid. Auväärne halli peaga munk ,oli koorihärra, pidas läbirääkimis Poltski vürstiga,kutsus Liivimaale Ojamaalt meistreid kirikuid ja linnuseid rajama, Kindlustuste kaitseks kutsus saksamaalt sõjamehi.Mõneaasta pärast pühitseti Liivimaa üksküla piiskopiks.
6 tähendas erinevalt antiigitähendusest müsteerium teatrietendust. Linnakultuuri juurde kuulusid ka erinevad pidustused, ronkkäigud jne. Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli üheltpoolt 12,13.saj poliitiliselt killustatud Venemaa Läänepool Vene vürstiriikidest asusid Baltimaad, hakkas pihta nende alade võidu ristiusustamine. Lõuna-Läti ja kuramaa alistati Eestlastest hiljem, alles 13.saj teisel poolel, Leedulased jäidki alistamata, nendele peale Riia poolt tulevate rünnakute tulid rünnakud ka Preisimaalt. Venelastele läksid 1230´del aastatel kallale Mongolid (tatarlased), oli tegemist viimase suure laviiniga keskajal. Nad tegid kaks retke: põhja poole 1236 vallutati ___ ja 1240 vallutati lõunapool Kiiev, mongolite domineerimine piirdus steppidega loodi ,,kuldhord". Kuldhordi vasallidena esinesid
kaubandus, selleks vaja valitseda ookeane. Vallutamise asemel faktooriad rannikul, esimesena Portugalil. Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: usuti, et kaubandusel on tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Loodeti, et see lõpetab rahvusvahelise konflikti, ent tegelikult oli see uute konfliktide põhjuseks. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased ei ekspluateerinud kohalikke, vaid kaitsesid neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine ja tootmisvormide kaasajastamine 63. Napoleoni imperiaalne ideoloogia (19. saj algus) napoleon lasi ennast valida prantsuse Vabariigi 1. konsuliks, peatselt eluagseks konsuliks. 1804 kroonimine keisriks. Napoleoni riik oli ekspansiivne. Vallutusi põhjendas ta tsiviliseeriva missiooniga. Ta ise kujutas oma riiki heatahtliku impeeriumina. Ta kujutas prantslasi eriliselt tsiviliseeritud rahvana. Prantsuse rahvas on esimene kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele
rajoonid taas maakondadeks (15) Eesti Vabariik Maakond (15)-vald (193) + 1992 rahareform, uus põhiseadus, Riigikogu ja alates 20. linn (33) presidendi valimised, 1994 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine augustist 1991 Eestist 2 1. Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 tähistab keskaja algust Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem), asustustüüp küla - kihelkond - maakond. Ühiskondlik arengutase - kujunev varanduslik ebavõrdsus ja ülikute esiletõus, maa eraomand. Haldusjaotus: vt. muinasmaakondade kaart (kaart 1) Muistne vabadusvõitlus: 1198 piiskop Meinhard alustab Liivimaal misjonit. Liivimaa ristisõja algus 1198 piiskop Berthold
Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus ja armastus pole selgelt eristatud philia. Sõprus iseloomustab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid perekondlikud, võimulolijate suhted kodanikesse, kodanike omavahelised suhted. Sõprus hoiab riike koos. Eeldab vastastikku heasoovlikkust ja ühistegevust. Sõprus jaguneb 2 viisil 3-ks: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isik...
folklooris oli ettekujutus, et inimesed surnute maailmas on valget värvi ja surnute maailma ümbritseb vesi. Seega võis kongolaste arvates eurooplaste näol olla tegu surnud esivanematega, keda kardeti. Kui eurooplased kasutasid saabudes ka tulirelvi, siis neid peeti välgulöökideks. Kongo õitseng sai aga 13.-14. sajandisse. Esimene ristitud Kongo valitseja oli Afonso I (1506-1543) poolt. Tema valitsusaega jäi ulatuslik ristiusustamine, sellest alates eksisteerivad ka kirjalikud allikad – Afonso kirjad Portugali kuningale Ristiusu juurdumine aitas kaasa haridusele ning kirikute loomisele ja misjonikoolidele. Kahe sajandi jooksul tegutsesid roomakatoliku kiriku misjonärid, kuid sellegipoolest ei juurdunud see usk sügavalt. Alfonso kirjade sisuks oli peamiselt saata rohkem ehitajaid, mitte orjakaubandusega tegelevaid inimesi. Afonso kaotas ise umbes kümme oma lähisugulast, kes müüdi orjadeks.
Vallutuse asemel faktooriad rannikul (1. Portugal). Vastandasid end Hispaaniale Uus ideoloogia · Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Lõpetab rahvusvahelise konflikti (tegelikult uute konfliktide põhjuseks) · Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine + tootmisvormide kaasajastamine · Teooriate katsetamine reaalsuses keerulisem: 1775 Briti konflikt Ameerika kolooniatega. Adam Smith: laske neil minna. Võitlus inglaste jaoks auküsimus · Warren Hastings, 1772-1785 Bengali türanlik kuberner. Edmund Burke'i protsess tema vastu Kokkuvõte: kuidas hinnata? · Visioon: impeerium kui tsivilisatsiooni laiendamine, andekamate ja võimekamate heatahtlik valitsus. Luua stabiilsus ja harmoonia, ühendada grupid, mis muidu
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Saamide ristiusku astumine oleks tähendanud, et neile oleksid laienenud kristlastele osaks saavad hüved ja õigused, kaasas arvatud õigus isiklikule vabadusele. Kui 1335. aastal keelustati Rootsis orjus, siis ei laienenud see otsus saamidele. Veel nii hilisel ajal kui 1540. aastal kirjutas hispaania humanist Damianus á Goes, et võimu juures olijad püüavad takistada saamide ristiusku pöördumist, kuna selles nähti ohtu oma õigusele saamidelt andamit koguda. Saamide vägivaldne ristiusustamine riigi kaasabil toimus Skandinaavias peamiselt 17.-18. sajandil, mille taustaks oli terav võitlus luteri ja vene õigeusu kirikute vahel. Vastukaaluks mitmete õigeusu kloostrite asutamisele käis reformatsioonijärgsetel 18. sajandi alguse Rootsi ja Taani-Norra aladel pietistlik võitlus paganlusega, mida juhtis Thomas von Westen ja kus peamiste vastastena nähti saami nõidasid kui oma rahva vaimseid juhte. Koguti suur hulk nõiatrumme, mis põletati pidulikult tuleriidal
Muistse Eesti sõjaajaloo tähtsaim pe- kuid Soome sattus õige pea Rootsi riigi riood on muistne vabadusvõitlus võimu alla. 13. sajandi alguses. Saksamaalt lähtunud Meist lõunas elanud lätlased ja liivla- ristisõja algus oli liivlaste ja lätlaste osali- sed ei jõudnud samuti 13. sajandiks ne ristiusustamine ning Riia linna asuta- omariikluseni. Samal ajal kujunes aga mine 1201. aastal. Ristiusku pööramise Leedust üks Läänemere piirkonna jõu- sõjaliseks vahendiks sai 1202. aastal asu- lisemaid sõjalisi tegureid. Leedulaste sõ- tatud Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa jaretked ulatusid tihti Eestissegi. ordu haruorganisatsioon Liivi ordu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
