punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse muutuvaks liikumiseks. · Keskmise kiiruse leidmiseks leiame kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhte. · Kõverjooneline liikumine on punktmassi , mille korral kiirusvektori suund muutub. · Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. · Pöördliikumise korral asub ringliikumises osaleva keha punkti trajektoori keskpunkt keha sees. 2. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. · Kiireneval liikumisel on kiirenduse märk positiivne. · Aeglustuval liikumisel on kiirenduse märk negatiivne.
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
Asemete mitteotstarbekas kasutamine Tervise probleemid ja vähenenud toodang 64. Veistel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Anomaalne piimaimemine Puidunärimine Isuväärastused Keelemänglus Ninasurumine Kitsedel ja lammastel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Tallede vargus Villa kitkumine Isuväärastused Hobustel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Agressiivsus _ Isuväärastused _ Liigne joomine ja söömine _ Stereotüüpsed käitumised Ringliikumine Künahaukamine Puidu närimine Õhuneelamine Kõikumine Kaapimine Enesevigastamine Sigadel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Agressiivsus Sabade söömine Piirete närimine Liigjoomine, jootjaga mängimine Pea või nina hõõrumine Koertel ja kassidel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Kassid _ Agressiivsus _ Märgistamine _ Ebasoovitavatesse kohtadesse roojamine ja urineerimine _ Enese liigne lakkumine _ "Küünte teritamine"
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
• Füüsika kasutatab matemaatikat füüsikaliste nähtuste ja seoste kirjeldamisel ja analüüsimisel. • Liikumine on • keha või selle punkti asukoha muutus ruumis • Taustkeha – keha või kehade süsteem, mille suhtes uuritavat keha või selle liikumist kirjeldatakse • Punktmass – keha mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Liikumise liikideks on: • Kulgemine ehk kulgliikumine ehk translatsioon - muutub keha asukoht • Ringliikumine - keha trajektooriks on ringjoon. Ringliikumisel on kõveruskeskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). • pöörlemine (rotatsioon),- muutub keha asend, on selline ringliikumine, kus keha kõveruskeskpunkt asub keha mõõtmete sees Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. • kuju muutumine ehk kujumine (deformatsioon) jaguneb: plastiline ja elastne • võnkumine (ostsillatsioon). Võnkumisel muutub millegi asend
TULETAMINE: NIHKE VÕRRAND: 1. S = VKT 2. vk = v+v0/2 Vk on ühtlaselt muutuva liikumise keskmine kiirus 3. v=v0+at 4. s=(v0+at+v0 /2)t = (2v0 + at/2)t = (2v0/2 + at/2)t = (vo+ at/2)t = v0+ at2/2 VÕRRAND KEHA KOORDINAATIDE LEIDMISEKS X= Xo+ Vo+ at2/2 Ka siin tuleb arvestada võimalusega, et kiirendus võib olla negatiivne. X= Xo+ Vot- at2/2 15. Ühtlane ringliikumine. Kesktõmbekiirendus. Periood ja sagedus. · ÜHTLASEKS RINGLIIKUMISEKS nimetatakse punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikest võrdsed kaarepikkused. Ringjooneliselt liiguvad näiteks: 10 autod kurvis, jalgratturi varbad jalgrattaraami suhtes ning ka ümber Maa tiirlev Kuu. · KESKTÕMBEKIIRENDUS - Kesktõmbekiirendusks nimetatakse ringliikumise kiirenduseks. Suunatud keskpunkti, kiirusvektoriga risti
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23...
füüsikaliste nähtuste ja seoste kirjeldamisel ja analüüsimisel. Reemo Voltri · Liikumine on · keha või selle punkti asukoha muutus ruumis · Taustkeha keha või kehade süsteem, mille suhtes uuritavat keha või selle liikumist kirjeldatakse · Punktmass keha mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Reemo Voltri Liikumise liikideks on: · Kulgemine ehk kulgliikumine ehk translatsioon - muutub keha asukoht · Ringliikumine - keha trajektooriks on ringjoon. Ringliikumisel on kõveruskeskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). · pöörlemine (rotatsioon),- muutub keha asend, on selline ringliikumine, kus keha kõveruskeskpunkt asub keha mõõtmete sees Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. · kuju muutumine ehk kujumine (deformatsioon) jaguneb: plastiline ja elastne · võnkumine (ostsillatsioon). Võnkumisel muutub millegi asend
võrreldes nende vahekaugusega. Punktmassiks nimetatakse keha, millel pole ruumala, kuid mille mass on võrdne antud keha massiga. põhjapoolusele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, selle ümber tiirlevatest planeetidest ja nende kaaslastest (kuudest), väikeplaneetidest (asteroididest), komeetidest ning meteoorsest ainest. Pöörlemine on ringliikumisega sarnane liikumine. Ringliikumine ja pöördliikumine erinevad ainult pöörlemiskeskpunkti või telje asukoha poolest. Pöörlemisel on keskpunkt kehas sees (Maa liikumine ümber oma telje). Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). Püsimagneti ümber on alati magnetväli. Püsimagneti magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust (N ja S).
7) Gradiendi arvutamisel skalaarsest suurustest määrab ära .. ??? Mingist skalaarsest suurusest gradienti leidmine annab suuna,milles see suurus kasvab kõige kiiremini. Seda näitab gradienti kui vektori suund. Gradienti suurus, selle arvuline väärtus näitab kasvukiiruse arvväärtust skalaarse suuruse muutust pikkusühikul,mis on võetud kõige kiirema kasvu suunas. Gradienti komponendid näitavad siis kasvukiiruse vastava telje suunas. 8) Ühtlane ringliikumine ? Ühtlaseks ringliikumiseks nim liikumist mille trajektoor on ringjoon või tema osa. Kiirus ei muutu suuruse poolest a = 0 , suund aga muutub an 0 XVI 1) Klassikaline mehaanika ? Mehaanika on teadus ,mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakandatud jõudude mõjul. Jaguneb dünaamika , staatika , kinamaatika Dünaamika liikumist tekitavate põhjuste väljaselgitamine
AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Mateeria ja aine · Ld. k materia algollus · Vanakreeka filosoofias algaine · Loodusteadustes aine · Kaasaegses füüsikas mateerial kaks vormi aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr atomus jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomit...
Tähistame algkiiruse vastavalt V0¯,siis olgu kiirusvektori moodul: V¯=adt=at Tähistame algkiiruse vastavalt V0,siis kiirus ajahetkel t,ühtlaselt kiireneval liikumisel: V=V0+at Ühtlaselt aeglustuva liikumise puhul on kiiruse muut negatiivne kiirendus ka negatiivne ning kiirus ajahetkel t vastavalt V=V0-at Kuna elementaarne ds¯=V¯dt,siis juhul a=const on teepikkus ühtlaselt muutuval sirgliikumisel S¯=V¯dt=V0¯dt+a¯tdt=V0¯t+at²/2 Juhul V0¯=0 on S=a¯t²/2 1.1.4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine Kui ringliikumise joonkiirus ühtlaselt muutub,siis on tegemist tangensiaalkiirusega a¯( -all),lisaks normaalkiirendusele: a¯( -all)=limV¯/t=dV¯/dt Skalaarselt: a( -all)=lim(R)/ t=Rlim/t=R(d/dt)=R Nurkkiirendus defineeritakse,kui nurkkiiruse muut ajaühiks,see tähendab =d/dt Kasutades raadiusvektorit r¯ ja nurkkiiruse vektorit ¯=d¯/dt võime tangensiaalkiirenduse kirja panna vektorkorrutisena a¯ (-all)= ¯*r¯ Vektorkorrutise moodul a(-all)= rsin=R ja R=rsin on trajektoori raadius
Voimsus on ajauhikus tehtud too. Tood tehakse siis, kui kehale mojub joud ja keha liigub Energia jaavuse seadus: Energia ei teki ega ei kao, voib vaid muunduda uhest liigist teise Kineetiline energia vordub tooga, mis tuleb teha, et keha massiga m panna liikuma kiiru- sega v. Raskusjou potentsiaalne energia vordub tooga, mis tuleb teha, et tosta keha massiga m korgusele h Mehaanilise energia jaavus: suletud susteemi mehaaniline koguenergia on jaav Uhtlane ringliikumine: keha liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha labib vordsetes ajavahemikes vordsed kaarepikkused AINE JA SELLE OLEKUD Browni liikumine on nahtus, mis kujutab endast vedelikus voi gaasis holjuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) pidevat, korraparatut liikumist. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on uhesugune prootonite arv, aga erinev neutronite arv. Lihtaine koosneb uhe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Naiteks vesinik H2, hapnik O2.
Kui kehale mõjub jääv jõud, ja keha liigub jõu mõjumise suunas, siis mehaaniline töö võrdub jõu ja läibtud teepikkuse korrutisega. A=Fscos Mehaaniline energia on keha liikumise ja vastastikmõju energia. Mehaaniline energia jäävuse seadus: Suletus süsteemis on kineetilise ja potentsiaalse energia summaa jääv suurus. Ekin+Epot=const Ekin=mv2/v Epot=mgh Võimsus=N=A/t N=Fv PERIOODILINE LIIKUMINE Ringliikumine on nähtus, kus keha massikese liigub ringjoonel. Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure pöördenurga soorritab liikuva punkti tõmmatud raadius ajaühikus = 2 f Kesktõmberkiirendus iseloomustab joonkiiruse suuna muutumist. a=2 r a= 2 r Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. v= r Nurkkiirus võrdub joonkiiruse ja raadiuse suhtega ehk nurkkiirus on võrdeline joonkiirusega
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
v = t ühtlaselt muutuv liikumine liikumine, mille puhul keha kiirus mis tahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra kiirendus a kiiruse muudu ja vastava ajavahemiku suhe ehk kiiruse muutumise kiirus · vektoriaalne suurus v - v0 a = t s x= x-x 0 a x t2 x=x 0 +v 0x t + liikumisvõrrand 2 v 2x -v 20x s x= 2a x 5. Ühtlane ringliikumine. Joon- ja nurkkiirus. Kesktõmbekiirendus. Periood ja sagedus. Trajektooriks on ringjoon või osa sellest. Kiiruse moodul ei muutu. (Kõverus) raadius: r Kaare pikkus: l l m Joonkiirus: v= ( ) ajaühikus läbitud kaare pikkus t s Kui ta liigub terve ringi, siis keha läbib l=2 r , poole ringi korral l= r Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja ringi keskpunkti ühendav
summa ei muutu, st see jääb konstantseks. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Mudeli rennist alla sõites muutub energia aga ei kao. Ek+Ep=const Kiirendusega liikumine Kiirendusega liikumise puhul on kiirendus nullist erinev. Kiirendusega liikumise näited on vaba langemine ja ühtlane või ebaühtlane ringliikumine. Pöörlemine Pöörlemine on liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorideks on ringjooned. Keha liikumise trajektooriks on ringjoon. On alati kiirendusega liikumine. Ühtlase ringliikumise korral, kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund. Pöördenurk Pöördenurk on punktmassi tiirlemine ümber oma telje. Tähis: (fii) Ühik: rad (radiaan) Põhivalem: =s/r , kus s on kaare pikkus ja r on raadius
T f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos nurkkiirusega: 2 2f t T . Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine. ( v const ; a const ) v = ds/dt ; a = dv/dt Ühtlane ringliikumine v = const. ; = const. Ühtlaselt muutuv ringliikumine. a = dv/dt ; a = dv/dt a = an + a a = an² + a² = ( v²/R)² + ( dv/dt)² kuna = const , siis = d/dt ; = d/dt = 1 /R( dv/dt ) = a /R a = R ja on aksiaalsed vektorid 23 24 33.Nurkkiirendus, tsentripetaalkiirendus/normaalkiirendus/kesktõmbekiirendus ja tangentsiaalkiirendus (def
("loomulikud"), mis looduse poolest olelevad; 2) inimliku töö ja oskusega loodud kunstproduktid. Ainult esimese rühma asjad omavad liikuvust. Aristoteles näeb kogu füüsilist olemist kantuna teatavaist ürgainetest või elementidest. Need on: tuli, õhk, maa ja vesi. Kõik, mis maailmas toimub, on nimetatud nelja põhielemendi liikumise sünnitisteks. Igale elemendile vastab ainult temale omane liikumise vorm. Liikumis vorme on põhiliselt kaks: ringliikumine ja sirgjooneline liikumine. "Loomulikele" elementidele on iseloomulik sirgjooneline liikumine, üles- või allapoole. Viimase asjaolu seostab Aristoteles elementide raskuse ja kergusega. Nähes elementide absoluutseid omadusi: tuli on midagi absoluutselt kerget ja tema liikumissuund on ülespoole; maa vastupidiselt on aga absoluutselt raske ja liigub alaapoole, Aristotelese kujutlust mööda "maailma keskme" suunas. Peale elementide raskuse omistub
Vaba langemine on liikumine ainult raskusjõu mõjul. Vaba langemine saab toimida ainult õhutühjas ruumis. Vaba langemine on ühtlase kiirendusega sirgjooneline liikumine. m Vaba langemise kiirenduse tähis on g. Maal g 9,8 2 . Kui punkt liigub üles, on s kiirendus negatiivne (a = -g) , kiirus väheneb. Kui punkt liigub alla, on kiirendus positiivne, kiirus suureneb. Ühtlane ringliikumine Ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine. Ka siis kui kiiruse arvväärtus ei muutu, muutub pidevalt kiiruse suund. Kuna kiirus on vektoriaalne suurus, on oluline ka suund. Kiiruse suund ringjoonelisel liikumisel on puutuja suunaline. Ühtlase ring- liikumise korral kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund. Ringliikumise kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti poole. Sellist kiirendust nimetatakse tsentripetaalkiirenduseks ehk kesktõmbekiirenduseks.
Hooke’i seadus: „Elastses kehas deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.“ Valem: Fe k (l l o ) kus k-on keha jäikus, mis näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse ühikulisel muutumisel (ühik N/m), l l o on lõpp- ja algpikkuse vahe. III Perioodilised liikumised osa teoreetilised alused. Perioodilisteks nimetatakse selliseid liikumisi, mille korral keha kordab oma trajektoori kindla ajavahemiku järel. Näiteks ringliikumine, võnkumine ja lainetus on perioodilised liikumised. Kui keha liigub mööda kõverjoonelist trajektoori, siis liigub ta kõverjooneliselt. Näiteks elliptiline, ringjooneline, sik-sakiline on kõverjoonelised liikumised. Keha kiiruse ja kiirenduse suurus ning suund võivad kõverjoone igas punktis olla erinevad. Kiirus on alati suunatud antud punktis piki kõverjoone puutuja sihti ja kiirendus on suunatud risti kiirusega, kõveruskeskpunkti poole. (Täienda ise joonisega) 1. Ringliikumisest:
6. Suusahüppaja mass on 80 kg ja kiirus äratõukel 90 km/h. Milline on suusahüppaja kineetiline energia sellel hetkel ? 7.Pall visatakse vetikaalselt üles algkiirusega 20 m/s. Kui kõrgele tõuseb pall ? 8. Maa mass on ligikaudu 6 x 1024 kg ja liikumiskiirus umbes 30 km/s. Milline on Maa kineetiline energia ? 1.2. Perioodilised liikumised. 1.2.1. Ringliikumine Tiirlemine on keha liikumine kinnisel trajektooril. Trajektoori keskpunkt asub väljaspool keha. tiirlemise tajektooriks võib olla mistahes kinnine kõver, sealhulgas ringjoon , ellips jne. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese ja teeb täistiir ühe aastaga. Keha kõverjoonelise liikumise tekitab kehale mõjuv liikumissuuna suhtes nurga all suunatud jõud. Muutliku suuruse ja suunaga jõud tekitab üldise kõverjoonelie liikumise
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ringjoonel liikumise kiirus v. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Valem: v=l/t -> raadiuse poolt kaetud nurk l=r => v=r/t /t= (nurkkiirus) ; ühik 1 rad/s Nurkkiirus: =2f Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos: v=r Kesktõmbekiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole. Tähis a , ühik 1 m/s². Kesktõmbekiirendus: a =v²/r ; a =²r Võnkumine
süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga 4. VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE, LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS. PROJEKTSIOONID JA NENDE SEOS MOODULIGA.
* Liikumisenergia on kineetiline. * Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist. * Ek = mv2/2 * Potensiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. * A = Fs = mgh; Ep = mgh * Potentsiaalne energia sõltub nullnivoo valikust. * Potentsiaalne energia saab olla ka negatiivne. * Koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa. * E = E k + Ep * Energia mõõtühik on dzaul [1J] 4.1.5. Perioodilised liikumised * Ringliikumine on liikumine, kus keha punktide trajektorid on ringjoonekujulised. -) Ringliikumise erijuhud on ringjooneline liikumine ja pöörlemine. * Teepikkus on võrdne kaare pikkusega l = r. -) Pöördenurk on kõikidel punktidel ühesugune. * Nurgaühik on 1 radiaan [1 rad] -) Ühes täisringis on 2 rad. (6,28rad = 3600) * Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. * Nurkkiiruse tähis = ; ühik [1rad/s] -) = /t = l/tr = v/r
tundub, et raketi ahtrini jõuab valgus kiiremini, sest signaali levimise ajal tuleb ahter signaalile vastu, raketi esiots aga vastupidi, eemaldub kohast, kus tikku tõmmati. Kuna kiirus on ühesugune, aga teepikkus erinev, kulub signaalil levimiseks erinev ajavahemik. Niisiis on juba esimestes mõttearendustes palju harjumatut. Jõudu edaspidiseks! 2 3 4 5 RINGLIIKUMINE 1.1. ÜHTLANE RINGLIIKUMINE JA PÖÖRDLIIKUMINE Ühtlane liikumine mööda ringjoont (tiirlemine) on üks lihtsamaid perioodilisi liikumisi. Keha liikumist mööda ringjoont iseloomustavad kõige paremini nurksuurused: pöördenurk ja nurkkiirus. Nurksuurusi kasutatakse ka telje ümber pöörlevate kehade liikumise kirjeldamisel, sest pöörleva keha erinevad punktid liiguvad mööda erinevate
Mehaanika 4. Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
taevakeha, on Päikesel eriline koht ka meresõiduastronoomias. Gravitatsiooni kaudu on Päikesega seotud terve kogum taevakehi, mida tervikuna nimetatakse päikesesüsteemiks. Päikesesüsteemi kuulub peale Päikese enda veel üheksa suuremat planeeti oma kaaslastega ja tuhanded asteroidid, komeedid ning meteoorid. Kõik nad liiguvad üksteise ja kinnistähtede suhtes. Astronoomia eristab kaht põhilist liikumisliiki päikesesüsteemis. Pöörlemine on taevakeha ringliikumine ümber oma sisemise telje, tiirlemine on taevakeha orbitaalliikumine ümber teise taevakeha, kusjuures taevakeha, mille ümber tiirlemine toimub, loetakse teise suhtes primaarseks (Päike planeetide suhtes, Maa Kuu suhtes jne). Suurest hulgast päikesesüsteemi taevakehadest kasutab meresõiduastronoomia vaid Päikest, Kuud ja nelja planeeti Veenust, Marssi, Jupiteri ja Saturni. Neid nelja võib seetõttu nimetada "navigatsiooniplaneetideks".
maksatoksilisusega, selle üheks omapäraseaks väljenduseks on fotosensibiseerumine pärast aflatoksiinide tarbimist (Fink-Gremmels, 2008). Rasvhapped kumuleeruvad maksa, neerudesse ja südamelihasesse, häirub vere hüübimissüsteem ja tekivad hematoomid, kahjustub tsellulaarne immuunsüsteem (Jouany1 ja Diaz, 2011). Võivad tekkida ka entsefalopaatia ja tursed, mille korral avaldub ägeda kuluga haigus: loomad jäävad pimedaks, krigistvad hambaid, esineb ringliikumine, dirröa, anaalprolaps, tiined loomad aborteeruvad, viimaks tekivad konvulsioonid ja surm saabub 48 h jooksul. Äge vorm on iseloomulik vasikatele vanuses 3-6 kuud (Radostits, Gay, Hinchcliff , Constable, 2006). Paljud uuringud osutavad, et looduslikult saastunud sööt on toksilisem kui puhastatud aflatoksiin. Mõju vatsa seedeprotsessidele on erinevates uuringutes olnud vastuoluline (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.4.2. Deoksinivalenool
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
kasutata ning vektorseosed kattuvad v v - v0 vektoriaalsed suurused a = = . skalaarseostega,sest on tegemist t t sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel 1.1.4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. 1.Ühtlaselt muutuvaks ringliikumiseks nimetatakse sellist ringjoonelist liikumist, SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. kus keha läbib 1.1.3.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaared.
Juhid, pooljuhid, dielektrikud .......................................................................... 46 7.12.Geomeetriline optika..........................................................................................47 7.13.Fotoefekt (välis- ja sise-)................................................................................... 52 8.Tiirlemine ja pöörlemine ............................................................................................54 8.1. Ühtlane ringliikumine......................................................................................... 54 8.2. Pöörlemine ........................................................................................................55 8.3. Päikesesüsteem................................................................................................... 57 9.Võnkumine..................................................................................................................60 9.1
vaid tasakaal käib mööda ebaühtlast rada. SAAKLOOM KISKJA Mida pikem vektor, seda tugevam tõmme. Nt: Süüa vähe, langeb ruttu. SUMMAARNE FAASIPORTREE – kujutab süsteemi muutumist ajas, puudub ajatelg. Oranž – resultant. Summavektor. Näitab süsteemi liikumissuunda Süsteem hakkab käima ringiratast ümber fookuspunkti Ringliikumine väljavenitatuna annab sinusoidi, kus veerandperioodilise vahega liiguvad, kiskja ees, saakloom järel. 53 Peremehe ja parasitoidi dünaamika PARASITISM Üle 50% maakera liikidest on parasiidid. Seni pole leitud ühtegi hulkrakset organismi, kellel poleks liigispetsiifilisi parasite, kellel omakorda on liigispetsiifilised parasiidid.
.......... 227 Integreerimine ............................................. 341 Integraal ja üldisemad pindalad ................... 347 trigonomeetria ja perioodilised Kuidas integreerib arvuti? ............................349 funktsioonid ...................................... 230 Ringliikumine ja trigonomeetria .................. 231 integraal ja tuletis ............................ 352 Kraadid ja radiaanid .....................................234 Algfunktsioon ja määramata integraal ........ 353 Koosinus, siinus ja elastne vedru* ................236 Algfunktsioon ja määratud integraal ...........354 Newtoni-Leibnizi seos ................................
Seda uuritakse raku jagunemise ajal. Seda uuritakse ka sünnieelses diagnostikas. TSÜTOPLASMA - Iseloomulik kõikidele rakkudele. Ta on poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond. Tsütoplasmas leiduvaid aineid saab jagada : a) anorgaanilised(Vesi - 15 -98%, Soolad[tervikmolekuli või ioonidena]) b) orgaanilised (AHd, valgud, peptiidid, lipiidid, süsivesikud, orgaanilised happed, pigmendid, RNAd, alkaloidid, jne.) Tsütoplasma ülesanded : - Pidev ringliikumine kindlustab transpordi. - Varuaineline. - Osaleb raku siserõhu kujundamises. - Tagab rakus stabiilse sisekeskkonna. - on ainevahetuskeskkonnaks. - Tsütoplasmal on kaitsefunktsioon.(veekaotus) - Seob raku tervikuks. RIBOSOOMID - koosnevad valkudest ja ribosoomi RNA molekulidest. - Ehituses saab jagada 2 ehitusüksust : a)suur b)väike Ribosoomide ülesanded : * Valkude süntees. Esinemiskoht päristuumses rakus : - tsütoplasmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
