viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteras...
Sisemaal jäädi paljuski veel kiviaegsete majandamisviiside juurde. 5. Eelrooma rauaaeg 500 eKr Aasta 500 e.Kr. on kokkuleppeliselt rauaaja alguseks nii Eestis kui meie naabermaades. Eelrooma ehk varase rauaaja esimesest poolest on Eestist leitud aga vähe raudesemeid: üks raudnaaskel, mis võib olla pärit veel pronksiaja lõpust; raudkäevõru; mõõk ja nuga. Need esemed on suure tõenäosusega Eestisse sisse toodud. Niisiis õpiti juba rauaaja alguses Eestis rauda tundma, kuid see ei omanud igapäevaelus veel erilist tähtsust. Küll kadusid eelrooma rauaajal lõplikult kasutusest kivist terariistad. Sõna „raud" on läänemeresoome keeltesse laenatud germaani keeltest ilmselt juba pronksiaja lõpus
Eesti rannikuvööndis ilmuvad kindlustatud asulad. Kõik need paigad sisuliselt olid pronksesemete valamispaigad. Asulates I korda märgata nelinurkseid elamishooneid. Iseloomulikud ka I nähtavd põllud. Hakati rajama ppõlde, põldudelt korjatud kivid on korjatud põlllupiirdeks. Uut moodi kalmed, kivikirstkalmed, maapealsed hauarajatised, kus surnu maetakse keskelolevasse kirstu ja ümber on laetud kivirind ja kaetakse pealt kivide ja mullaga. XI Esmalt õpiti raudesemeid töötlema ja tootma hetiitide poolt umbes 1500 ekr. Suutsid ise hakata tootma mitmesuguseid raudesemeid ( rauast relvi, tänu millele suutis see riik muutuda suureks ja võimsaks.) Oluline on ka see, et nad suutsid rauatootmist hoida saladuses ja alles u 1200 , kui hetiide riik hävis levis rauatöötlemise saladus mujale. Raud levis kiiresti Kreetale ja Kreekasse 12 saj oli seal juba raud tuntud, sealt edasi Itaaliasse ning hiljem ka kesk-Euroopasse
Vaarsel etapil oli raua sulatamine ja esemete valmistamine väga raske ja need , kes selle selgeks õppisid olid ühiskonnas kõrgel astmel. Sepad olid pooleldi võlurid. Vanades eepostes on palju jutuu rauaseppade seilisest tähendusest. Seppade austamine kestis pea keskajani välja. Kõige vanem raudese maailmas on 5000 eKr meteoriitsest rauast, neljakandiline rauatükk, mida on üritatud taguda ja saanud plaadi. Leiti Põhja – Iraagis. Üksikuid raudesemeid leiti ka hilisematest sajanditest. Esimesed sulamid olid hetiitidel, kes elasid Kesk – Türgis, nemad õppisid rauda tootma u 1500 eKr. Nad hoitsid raua tootmist saladuses, ka raudesemeid ei lastud eriti riigist välja. Üksikuid raudesemeid on leitud ka Tutanhameni hauakambrist. Samast ajajärgust on teada Asüüria kirjalikest allikatest, et rauda vahetati kulla vastu 1/ 5 ja hõbeda vastu 1/8. Kui hetiitide riik purustati, siis raua tootmise saladus levis välja (u 2000 eKr).
Noorem rauaaeg (800 - 1225 m.a.j.) Viikingiaeg (800 - 1050) Viikingaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused. Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227]) Vanem rauaaeg Meteoriitraud Vanim meteoriitrauast ese on leitud ühest hauast Samarras (Põhja-Iraak). Valmistatud u. 5000 e.m.a. Lähis-Idas muististest on leitud üksikuid meteoriitrauast esemeid vanusega ajast 4. - 2. at. e.m.a. Esimesena õppisid rauda tootma hetiidid u. 1500 a. e.m.a. Hetiidid kinkisid raudesemeid naabervalitsejatele. Raud oli tol ajal kõige väärtuslikum materjal. Hetiidid hoidsid rauatöötluse tehnika endateada, kui hetiitide riik u. 1200 e.m.a. lagunes, siis levis rauatootmine kiiresti. Euroopasse sattusid esimesed raudesemed Küprose ja Kreeka kaudu. Rauaajal kujuneb Euroopas üsna palju erinevaid kultuure. Kõrgele arengujärgule tõusevad Vahemeremaad. Hallstatti kultuur (800 - 500 e.m.a.) Esimene oluline arheoloogiline kultuur Kesk-Euroopas.
pinnaseid on üsna kerged, alulised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide kontsentratsioon, mis võib metallesemeid mehhaaniliselt kahjustada. 3. Kaitsmine korrosiooni eest Metallesemeid kaitstakse korrosiooni eest järgmiselt: 1. Mõne teise metalli lisamisega saadakse korrosioonikindlad sulamid. Nii muudab näiteks kroomi lisamine terase roostevabaks. 2. Metalleseme võib katta väheaktiivse metalliga, mis on korrosiooni suhtes vastupidavam. Näiteks kaetakse raudesemeid tihti tina- või kroomikihiga. 3. Lisaks metallkatetele kasutatakse ka mittemetalseid kaitsekatteid. Siia kuuluvad värvimine ja lakkimine ning plastik- või kummikihiga katmine. 4. Lisaks nendele kaitseb metalli korrosiooni eest ka õlitamine, sest see takistab H 2O ja O2 juurdepääsu. 5. Elektrokeemiline kaitse kaitstav seade ühendatakse juhtmega aktiivsemast metallist raudplaadiga, aktiivsem metall oksüdeerub ja müüda juhet liiguvad vabanenud elektronid
- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 9. Varane rauaaeg 6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 10. Rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4
- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 7)Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikese lohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 8)Vanem ehk rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstia...
13.Peatükk.Kreeka-Mükeene kultuur 1.Meenutada Kreekale lisaks teisi piirkondi, kuhu astusid II aastatuhande eKr indo-euroopa rahvad. Balkani poolsaarele, Väike-Aasiasse, Iraani, Indiasse ja Lääne-Euroopasse. 2.Nimetada Idamaade ajaloost Kreeta ja Mükeene ajajärguga samaaegseid sundmusi ja nähtusi. Egiptuses oli valitsejate võimu kõrgaeg- eesotsas vaarao, suured püramiidid Giza väljadel, välissuhted hõredad, kummardati päikesejumalat Ra-d, ei tuntud raudesemeid 3.Loetleda Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. Suur vahe on kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade,
13.Peatükk.Kreeka-Mükeene kultuur 1.Meenutada Kreekale lisaks teisi piirkondi, kuhu astusid II aastatuhande eKr indo-euroopa rahvad. Balkani poolsaarele, Väike-Aasiasse, Iraani, Indiasse ja Lääne-Euroopasse. 2.Nimetada Idamaade ajaloost Kreeta ja Mükeene ajajärguga samaaegseid sundmusi ja nähtusi. Egiptuses oli valitsejate võimu kõrgaeg- eesotsas vaarao, suured püramiidid Giza väljadel, välissuhted hõredad, kummardati päikesejumalat Ra-d, ei tuntud raudesemeid 3.Loetleda Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. Suur vahe on kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade,
Meil tuntud viikingi nimetust on seostatud skandinaavlaste sõnaga vik merelahe või abaja tähenduses. Arvatakse, et viking tähendas sõdalast, võitleejat. Teadusmaailmas seostakase vik'i tähendust kaubaplatsiga. KES NAD OLID? - Viikingite näol on tegemist elanikkonna eri kihtide esindajatega. 1. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel. Müüdi või vahetati põllusaadusi, aga ka raudesemeid. Kui avanes võimalus, rünnati võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. 2. Osalt olid viikingid juba elukutselised. Viikingiteks läksid eriti pere mooremad pojad, sest tavakohaselt pärandas isa talu tervenisti vanemale pojale. Tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti poolsaarel Hedeby, Rootsi Mälareni järvel Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. 3
Raua maaki leidub väga erinevates piirkondades. Eestis esineb soodes ja järvesed soo- ja järvemaagina. Sellest on võimalik välja taandada ka täiesti korralikku rauda. Raua taandamisele maagist on vaja väga kõrget temperatuuri (vähemalt üle 1500 kraadi). Raua kasutamise juureson väga olulisel kohal hetiidid, kes õppisid maagist rauda tootma ümbes 1500 eKr. Nad hoidsid neid saladusi ainult enda teada. Tutanhamoni hauakambrist on leitud ka kuldesemete juurest üksikuid raudesemeid rauaga kaunistati kulda, sest kuld oli palju tavalisem kui raud. Hallstatti kultuuri (800-500eKr) valmistatud pronksmõõk sattus ka Eestisse. Seega oli väga oluline kultuur raua levikul. Johann Georg Ramsauer kaevas ühest kalmistust välja 17 aasta jooksul 993 matsut (Hallstati kalmistu). Kalmistute lähedusest avastati ka Hallstatti soolakaevandus. Soolakaevandused andsid ka selle piirkonna ülikutele head tulu, käigud võivad olla isegi mitmesaja meetri sügavusel. Neid
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
riputati leivale mõni tera soola ja sooviti seda pakkudes loomadele häid pühi. Nagu eespool viidatud, viiakse tänapäeval tihti metsloomadele ja -lindudele pühadetoitu. Maagilisi tavasid jõulude ajal Saaremaal suitsutati jõuluõlgedega põldusid. Jõuluööks toodi viljavakk tuppa laua alla ja viidi linnuvihk aiateibasse või katusele, puistati viljateri käsikivile. Hommikul viidi tuppatoodud vakast vilja hobustele ja puistati õlgi lauda-, aida-, kaevuteele. Tõrjeks kurja vastu pandi raudesemeid lauta või talli, tõmmati rist laudauksele, suitsutati kariloomi. (Nõiad omakorda käisid võõraid lambaid niitmas.) Rist tehti peaaegu kõigile esemetele, leivale, toitudele, loomadele ja viljale, samuti tööriistadele - seda kaitseks kurja vastu. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese
Pronksiaja teise poole peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus (tegeldi kõplapõllundusega). Elatuslisa andsid veel küttimine ja kalapüük. Sissetoodava metallihulga suurenemine pani aluse kaubavahetusele naaberhõimudega. · VARANE RAUAAEG (V saj. e.Kr. I saj. p.Kr) Varajasel rauaajal, mis sai alguse u V saj. eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid kasutuselt välja tõrjuda. Hiljem aga kui hakati ise soorauamaagist rauda tootma, toimus märgatav areng majanduses. Varajasel rauaajal sai valdavaks paikne eluviis. Hakati tegelema alepõllundusega. Mets raiuti maha, jäeti natukeseks kuivama ja siis põletati. Puude põlemisest alles jäänud tuhk oli heaks väetiseks. Levima hakkas ka söödiviljelus. Mõnda aega haritud maa
materjali vanust. Leiutas USA keemik Wilard Frank Libby 1949 aastal. Kosmilise kiirgusega tekib radioaktiivne süsinik, mis läheb inimestesse, taimedesse ja loomadesse. See ladestub luudes. Pärast surma hakkab radioaktiivne süsinik lagunema. Määratske lagunenud süsiniku hulk ja selle järgi saab teada mitu aastat on see asi vana. Radioaktiivse süsiniku kontsentratsioon on muutunud, saab määrata poolesaja aasta täpsusega. Ka raudesemeid dateeritakse tänapäeval selle meetodiga. Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine Maa on 4,6 miljardit aastat vana. Esimesed inimesed 2,6 miljonit aastat tagasi. Alguses oli Maa päiksepoolsel küljel 1000C. Tänapäeval uurib inimese arengut peamiselt molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia. Eestis elavatest loomadest on inimesele kõige sarnasem nahkhiir. Inimahvide kõri ei võimalda nii palju häälitsusi teha nagu inimesel . Neile õpetatakse viipekeelt ja arvutit.
Kui vastav tehnoloogia selgeks saadi, levis raud v kiiresti. Vastupidavam ja kättesaadavam metalliga, kui pronks. Kuna rauamaaki leidus paljudes kohtades, oli see palju odavam, sellest võidi teha nii relvi kui ka igapäevaseid tarbeesemeid. Varasemat rauda saadi meteoriitidest, vanim teadaolev raudese leiti ühest Põhja-Iraagi matusest (u 5000 eKr). Raua tootmine algas u 1400 eKr hetiitide juures. Nad hoidsid seda kaua saladuses, väljapoole hetiitide asuala sattus vaid üksikuid raudesemeid. Hetiidid hoidsid oma saladust kuni oma riigi hävinemiseni u 1200 eKr. Pärast seda levis rauavalmistamise oskus kiiresti. Järgmistel aastatuhandetel hakati rauda kasutama Lõuna-Euroopas. Üldiseks muutus raud alles u 700 eKr. Raud oli esimene metall, mis täielikult tõrjus välja kiviriistad. Raudesemete tarvituselevõtt suurendas põllunduse efektiivsust. Samal ajal kasvas rahvaarv, kaubandus muutus intensiivsemaks - kaasnes areng pea igal elualal.
karjakasvatus ja maaviljelus Sisemaal avaasulad Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr Rauast esemed Eestis soorauamaak väiksem rauasisaldus, siis ei osatud toota Mäerauamaak siis liiga sügaval, et välja tuua Skandinaaviast raud, haruldane Tarandkalmed U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg u 50-450 Rooma aladelt üksikud esemed Eestist leitud rooma raudesemeid Kiire areng kõikides valdkondades Kaubavahetuse tähtsustumine 98 pKr Tacitus kirjutab aestide hõime ja fennidest (kõige põhjapoolsem rahvas, soomlased, finnid) Rooma geograaf, mainib eestlasi Aeste kaitseb metskuldi kuju, kasutatakse nuia Aest sarnane eestlane, est-land, idakalda maa, aest Keskmine rauaaeg u 450-800 Linnused Vaenlased, sõjakäikude eest kaitsmine
· Ohm'i seadus (1826) Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Juhi takistus on juhti iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus Magnetväli Nähtus, mis seisneb teatud kivimite võimes külge tõmmata raudesemeid, oli tuntud Vana- Kreekas ja nimetatud Magnesia linna järgi Väike-Aasias, kus sedalaadi kive leiti. Tänapäeva mõistes on tegemist rauamaagi magnetiidiga (FeO+Fe2O3). Hiina meresõitjad (mõnede allikate järgi ka foiniiklased) tundsid magnetiiditüki võimet orienteeruda põhja-lõunasuunas ja kasutasid seda laeva kursil hoidmiseks nähtavate orientiiride puudumisel. Magnetism avaldub kahel viisil: magnetiseeritud kehade vahel mõjuvate jõududena;
o Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. o Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetusele. Lähedased sidemed olid Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela- Soomega. o V saj eKr jõudsid eestisse esimesed raudesemed. Vanimatena tuntakse Ida-Virumaalt leitud mööka, suurt nuga ja naasklit. o Varasemal rauaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. o Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööristu kasutusest välja törjuda. o Seega raua levik suuri muutusid ei toonid, kõik jätks samaviisi. o Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid. 3-8m läbimööduga ring ning selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst. o Eesti üks vanimaid kivikirstkalmeid avastati Tln-Narva maantee veerst (IX-VIII saj eKr.)
Kr - 1500 e.Kr. Jätkuvalt valmistati tööriistu kivist, kuid need olid paremini viimistletud. Õpiti valmistama savinõusid. 2 · Pronksiaeg 1500 e.Kr - 500 e.Kr. Ilmuvad esimesed pronksesemed. Kuna pronksi ei ole võimalik Eestis valmistada, on enamus tööriistu kivist. Perioodi teisel poolel hakatakse Eestis asulaid kindlustama. · Varane rauaaeg 500 e.Kr - 100 p.Kr. Raudesemeid on vähe ja ajastu sarnaneb pronksiajaga. · Vanem e rooma rauaaeg 100 p.Kr - 500 p.Kr. Rauda hakatakse tootma kohapeal. Põlluharimine muutus tähtsaimaks tegevusalaks. · Keskmine rauaaeg 500 - 900 p.Kr. Ehitati esimesed linnused. Kiiresti arenevad suhted naabritega (venelased ja skandinaavlased) · Noorem rauaaeg 900-1200 p.Kr toimub palju muudatusi inimeste igapäevases elus. Moodustuvad maakonnad, iseseisvaks muutub sepatöö ja savinõude valmistamine
põlluharimise algmed. Asulakohti teada palju, paiknesid veekogude kaldal.Asti, Kuramaa rannikul, Venta jõe jõgikonnas, Koivajõe ülemjooksul. Umbes 1500 eKr üleminek kiviajalt metalli aega. Pronksiaeg, see järel varane rauaeg. Pronksiaeg 1500-500 ekr.Kr-00.Pronksiaja muudatus, pronksist valmistatud esemed, puudusid vajalikud eeldused seega ei valmistatud kohapeal. Siisse toodav kaup, ehted, tööriistad ja relvad aga vähe, haruldased. Kõnelesid staatuse sümbolist.Varane rauaaeg raudesemeid ei valmistatud kohapeal vaid toodi kaugemalt.Väga piiratud levik, väiksemad esemed. Varane metalliaeg esimesed kindlustatud asulad, rahutu periood. Tagasihoidlikud . Taheti leida looduslikult kindlam koht esialgu,üksikutel juhtudel veelgi täiendavalt kindlustatud muldvalli või kraaviga.Kindlustatud asula Kivutkalnsi paiknes Väina jõe saarel, välja kaevamisel avastati pronski sulatamise tiiglid.. Töödeldi metalli, hakkas vaikselt arenema
lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja 16 mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti pronksist, kilbid tehti puust, kaeti nahaga ja löödi üle vasega. Keraamika
nooremad jumalad kukutavad võimult vanemad ja kehtestavad oma võimu . Ja need jumalad kes on mitte meso päritolu Arinna aga taevajumal piksejumal Tešub, kukutas eelkäijad ja hankis endale võimu.Raua kasutusele võtt seostatakse hetiididega, ei ole vale, meiel teadaolevalt hakati anatoolias rauda töötlema II at keskpaigast peale. See vb olla eksitabv, seetõttu et oleks alanud rauaaeg , see on vale, raud oli sisuliselt luksusmaterjal hetiidi riigi ajal , kuningatel oli raudesemeid ja on ka arvata selle töötlemine püüdsid hoida rauatöötlemise saladust , ei kasutatud massiliselt, tööriistad ei olnud rauast ja relvastus valdvas enamusel polnud rauast,lõpuperioodini välja oli ikka pronksiaegne riik.Raud hakkas levima 12-11 saj .kui hetiidi riik langes, raud läks massidesse,algul relvad ja sisi tööriistad hakkasid pronks asju eemale tõrjuma. Ei tea miks riik langes. Teame et hattuša purustati 12 saj algus 1200, katastroofi lainest ,kes olid purustajad ei tea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
